4. OS LACRIMALE- pisaraluu PAARILINE 5. VOMER- sahkluu 6. OS ZYGOMATICUM- sarnaluu PAARILINE 7. MANDIBULA- alalõualuu 8. OS HYOIDEUM- keeleluu 9. ALUMINE NINAKARBIK PAARILINE Kolju tervikuna: Eristatakse koljulage- CALVARIA; ja koljupõhimikku- BASIS CRANII. Koljupõhimikul eristatakse sisemist ja välimist pinda. Nende piiriks on põhimõtteline tasapind, mis läbib tagant välimist kuklamügarat ja eest silmakoopaüleseid servi. Koljulae välispinnal paiknevad õmblused: pärg-, nool- ja lambdaõmblus. Ajupoolsel osal kulgeb noolurkevagu. CAVITAS ORIS- suuõõs CAVITAS NASI- ninaõõS ORBITA- silmakoobas Kere skelett: ülesandeks on toestamine, liikumine ja kaitse koosneb: 1. COLUMNA VERTEBRALIS- lülisammas 2. STERNUM- rinnak 3. COSTAE- roided, 12 paari; need jagunevad: I-VII pärisroided: kinnituvad rinnakule kõhre varal
normaalne arengu ja vanuse üle. Koljuluudel eristatakse aju ja näokoljut. Näokoljul eristatakse lage ja põhi. Kolju ei ole kompaktse ja ta koosneb lagedatest luudest ja nende vahele jäävad moodustised mida nimetatakse õmblusteksja nad kasvavad kinni alles 30 eluaastaks. Aga koljuluude vahel kus mitu koljuluud kokku puutuvad on avaused. 1 eluaastal neid avausi kutsutakse lõgedeks. Olulisemad on suur ja väike lõge. Suured on koljulae piirkonnas (eesmine lõge). See sulgub teise eluaasta alguseks. Väike kuklalõge sulgub juba 2-3 elukuul. Lõgemete sulgumist kontrollitakse et hinnata et kas pole tegemist mingi luuhaigusega (rahhiit d-vitamiidi vaegusel) kui lõgemed õigel ajal kinni ei kasva äratatakse tähelepanu. Luustmise ja kasvu tegurid - pärilikkus - toitumine - kasvuhormoon (STH somatotroopne hormoon) seda produkteeritekse somatoliberiini mõjul. Hüpofüüsi eessagaras - kilpnäärme hormoonid
On üks mõõde oluliselt suurem kui kaks ülejäänut. Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa ja silindrilist keskosa keha. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest. Luu otsmise osa suurem liigesepinnapoolne osa on epifüüs, diafüüsiapoolne osa metafüüs. 94. Nimeta luude liigid. Igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, Lühikesed (randme ja kannaluud), Lameluud (rinnak, aba-,puusa-,koljulae luud), Segaluud (lülisambalüli). (extra pneumaatilised luud(koljus)). 95.Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid, näited esinemise kohta: FIBROOSSED(sideliidus, mille hulka kuuluvad sidemed ja leedevahekiled, õmblused koljuluuvahel, tappühendused hambajuurte ja sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 96.Liigese ehitus (joonis 27 õpikutes) 97
Põhiaines esinevad kaltsiumi ja fosfori soolad annavad luudele tugevuse.vt joonis 1 ja sealt nimetusi. 8. Luu kui organi ehitus (toruluu näitel): epifüüs,epifüüsiplaat, metafüüs, diafüüs. Soovitan vaadata raamat lk 25 joonist;) 9. Nimeta luude liigid, igale näide: Toruluud(pikad): õlavarre-, reieluu, sõrmelülid, lühikesed ehk käsnluud (randme ja kannaluud), lameluud ehk plaatluud(rinnak, aba-,puusa-,koljulae luud), segaluud(lülisambalüli). (extra pneumaatilised ehk õhkusisaldavad luud(koljus)). 10. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide: FIBROOSSED(sideliidus, mille hulka kuuluvad sidemed ja leedevahekiled, õmblused koljuluuvahel, tappühendused hambajuurte ja sompude vahel), LUULISED( ristluulülid;niude-, istmiku- ja häbemeluu), KÕHRELISED(kõhrliidus(lüli vahekettad);sümfüüs(häbemeluude vahel)). 11. Liigese ehitus
Plokkliiges(frontaaltelg) painutus- sirutus N: küünarliiges Ratasliiges (vertikaaltelg) sisse- ja väljapööramine N: Kuklaliiges 46. Lülidevaheliigesed: A: millist selgroolüli osade vahel need moodustuvad Liigesejätkete vahel B: mis tüüpi need on ? lameliigesed C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest? Otsmikuluu, oimuluu, kuklaluu, kiiruluu 48. millise luu sees paiknevad kuulmise ja tasakaaluelundid? Oimuluu 49. Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb: A: triceps Kolmpead on lihasel B: digastricus C: flexor painutaja D: extensor sirutaja E: rectus 50. Deltalihas: A: Millistel luudelt algab Rangluu, abaluu B:millisel kinnitub õlavarreluule C: millisele liigesele ta toimib ?
ja näide Plokkliiges(frontaaltelg) painutus- sirutus N: küünarliiges Ratasliiges (vertikaaltelg) sisse- ja väljapööramine N: Kuklaliiges 46. Lülidevaheliigesed: A: millist selgroolüli osade vahel need moodustuvad Liigesejätkete vahel B: mis tüüpi need on ? lameliigesed C: milline liikumine on võimalik lülisamba kaelaosa lülide vahel ? Piiratud liikumine kõigi telged ümber 47. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest? Otsmikuluu, oimuluu, kuklaluu, kiiruluu 48. millise luu sees paiknevad kuulmise ja tasakaaluelundid? Oimuluu 49. Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb: A: triceps Kolmpead on lihasel B: digastricus C: flexor painutaja D: extensor sirutaja E: rectus 50. Deltalihas: A: Millistel luudelt algab Rangluu, abaluu B:millisel kinnitub õlavarreluule C: millisele liigesele ta toimib ?
b) Ratasliiges vertikaal / põikitelg alumine kuklaliiges, roide liigesed, küünarluu-kodarluu liiges. 5) Lülidevaheliigesed : milliste selgroo osade vahele on need moodustunud (liigesejätkede liigespinnad), mis tüüpi need on ( lameliigesed), millised liikumised on võimalikud lülisamba kaela lülide vahel ( igas suunas : ette-taha painutus, pöörlemine, painutamine küljele, koonusliikumine. 6) Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest (kiiruluud, otsmikluu, kuklaluu, oimuluu), millise luu sees paiknevad kuulmis ja tasakaaluelund (oimuluu). 7) Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb a) triceps kolmpealihas b) digastricus kakskõhtlihas c) flexor painutajalihas d) extendor - sirutajalihas e) rectus otse/sirglihas. 8) Millistelt luudelt algab ja millistele kinnitub deltalihas ( algab abaluult ja
kiiruluu ja kuklaluu. 2 kiilluu 7 kiiruluu 4 sõelluu 1 kuklaluu Fonticulus anterior – 10 sahkluu otsmikulõge – eesmine lõge – 5 oimuluu koljulae keskjoonel. Kõige suurem 7 kiiruluu lõge. 1 kuklaluu Fonticulus posterior – tagumine lõge. 9. Kodarluu ja küünarluu: Näita, kus asub tuberositas radii ning mis lihas talle kinnitub? kinnitub m.biceps brachii
kiiruluu ja kuklaluu. 2 kiilluu 7 kiiruluu 4 sõelluu 1 kuklaluu Fonticulus anterior – 10 sahkluu otsmikulõge – eesmine lõge – 5 oimuluu koljulae keskjoonel. Kõige suurem 7 kiiruluu lõge. 1 kuklaluu Fonticulus posterior – tagumine lõge. 9. Kodarluu ja küünarluu: Näita, kus asub tuberositas radii ning mis lihas talle kinnitub? kinnitub m.biceps brachii
b) Ratasliiges vertikaal / põikitelg alumine kuklaliiges, roide liigesed, küünarluu-kodarluu liiges. 5) Lülidevaheliigesed : milliste selgroo osade vahele on need moodustunud (liigesejätkede liigespinnad), mis tüüpi need on ( lameliigesed), millised liikumised on võimalikud lülisamba kaela lülide vahel ( igas suunas : ette-taha painutus, pöörlemine, painutamine küljele, koonusliikumine. 6) Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest (kiiruluud, otsmikluu, kuklaluu, oimuluu), millise luu sees paiknevad kuulmis ja tasakaaluelund (oimuluu). 7) Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb a) triceps kolmpealihas b) digastricus kakskõhtlihas c) flexor painutajalihas d) extendor - sirutajalihas e) rectus otse/sirglihas. 8) Millistelt luudelt algab ja millistele kinnitub deltalihas ( algab abaluult ja
Kõik liigespinnad on kaetud liigeskõhrega. Liigeskõhres pole versooni, seetõttu on nende koormamine hädavajalik, et säilitada paksu kõhre. Noortel on see paks, kohev, sisaldab palju vett, vananedes kuivab. (Atrioos on liigeste kulumine). 89. Nimeta luude liigid. Igale näide. Lk 25 õpikus. 1. Pikad luud ehk toruluud nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid. 2. Lühikesed luud ehk käsnluud nt. randme-ja kannaluud. 3. Lameluud ehk plaatluud ümbritsevad kehaõõsi koljulae luud, nad on ulatuslikeks kinnituskohtadeks lihastele rinnak, abaluu, puusaluu. 4. Segaluud nt. lülisambalüli. 5. Pneumaatilised luud ehk õhku sisaldavad luud koljus, nt otsmikuluu, oimuluu, ülalõualuu. 90. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, näited esinemise kohta. Skeleti luud on omavahel seostatud kahel viisil: 1) Pidevühendused e. liidused 2) Liigesed On kolme liiki pidevaid ühendusi: 1) Fibroossed ühendused(kiulised):
Luu otsmise osa suurem liigesepinna poolne osa on epifüüs, diafüüsipoolne osa metafüüs. Kasvavas luus eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. Diafüüs kujutab endast plinkainest toru. Seest õõnes diafüüs on täidetud luuüdiga. 5. Nimetage luude liigid, igale näide Pikkluu e. toruluu - (nt. õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid) Lühikeluu e. käsnluu (nt. randme ja kanna luud) Lameluud e. plaatluud (nt. rinnak, abaluu, puusaluu, koljulae luud) Segaluud (nt. lülisambalülid) Luude erivorm on pneumaatilised e. õhku sisaldavad luud (nt. kolju) 6. Luudevahelised ühendused Pidevühendused e. liidused Mittepidevad ühendused e. liigesed 7. Nimetage pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide Fibroossed ühendused kiuline sidekude - Sideliidused (puusaluu koos reieluuga) - Õmblused (koljuluude vahel) - Tappühendused (hambajuured) Luulised ühendused
Toruluul eristatakse kahte jämenenud otsa (epifüüs, epifüüsiplaat ja metafüüs) ja silindrilist keskosa keha ehk diafüüsi. Luude jämenenud otsad koosnevad peente luupõrgakeste võrgustikust käsnainest, mis pealt on kaetud õhukese plinkaine kihiga. Luu on kaetud luuümbrisega. 10. Nimeta luude liigid, igale näide! (info õpikust) 1. toruluud e pikad luud (õlavarreluu, reieluu, sõrmelülid) 2. käsnluud e lühikesed luud (randme ja kanna luud) 3. lameluud (koljulae luud, rinnak, abaluu, puusaluu) 4. segaluud (lülisambalülid) 5. pneumaatilised luud (nt koljus otsmikuurge ja ülalõuaurge) 11. Nimeta pidevühenduste liigid, alaliigid, igale näide! (info õpikust) Fibroossed (kiulised) 1. sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ühendused: (päka vahel) ja luudevahekiled 2. õmblused koljuluude vahel 3. tappühendused hambajuurte ja -sompude
Nina lihased Musculus nacalis o: maxilla eesmine pind i: nina tipu ja ninatiiva piirkond f: ahendab ninasõõrmeid Muscuius orbicularis occuli o: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti + pars palpebralis (silmalaud) + pars orbitalis (ümber silmakoopa ) f: tõmbab kulme alla ja põski üles Väliskõrva lihased Musculus auricularis superior o: fascia teporalis i: kõrvalest f: tõmbab kõrvalesta üles Koljulae lihased Musculus occipitofrontalis o: kuklaluu tagapind i: kulmude nahk galea aponeurotica!!!! + f: peanaha liigutamine ette ja taha VAAGNAVÖÖTME LIHASED Tagumine rühm Musculus gluteus minimus o: ala ossis ilii (linea glutea anterior et posterior vahel) i: trochanter major f: reie abduktsioon Musculus gluteus medius o: ala ossis ilii (linea glutea anterior et posterior vahel) i: trochanter major
Koostas Marit-Jenna Seppar Tartu Tervishoiu Kõrgkool FT20 Koljulae lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt koht koht M. occipito- os occipitale os frontale -kulmude tõstmine (pars frontalis) frontalis -toob peanahka ettepoole (pars occipitalis) M. kõrvaüline galea aponeurotica -tõstab kõrva temporaparietalis fastsia
liiges. 25. Lülidevaheliigesed: milliste selgroo osade vahele on need moodustunud, mis tüüpi need on, millised liikumised on võimalikud lülisamba kaela lülide vahel. Need on moodustunud liigesejätkete liigespindade vahele. Need on lameliigesed. Võimalikud liikumised: igas suunas ette-taha painutus, pöörlemine, painutamine küljele, koonusliikumine. 26. Millised luud võtavad osa koljulae moodustamisest ja millise luu sees paiknevad kuulmis ja tasakaaluelund. Kuklaluu os occipitale (1) Oimuluu os temporale (2) Otsmikuluu os frontale (1) Kiiruluu os parietale (2) Oimuluus. 27. Mida võib öelda lihase kohta, mille nimes esineb: a) triceps kolmpealihas b) digastricus kakskõhtlihas c) flexor painutajalihas d) extendor - sirutajalihas e) rectus otse/sirglihas. 28
.. → ulna 69.Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud abaluu osi? Numbriga 1 tähistatud abaluu osa on... → liigeseõõnsus, Numbriga 2 tähistatud abaluu osa on... → õlanukk, Numbriga 3 tähistatud abaluu osa on... → kaarnajätke 70.Millist tüüpi luudevahelised ühendused on lülisamba lülidevahekettad? Kõhrliidused 71.Kuidas nimetatakse toruluu otsmist, naaberluudega liigestuvat osa? Epifüüs 72.Millist tüüpi on alltoodud luud? a) Koljulae luud, rinnak, abaluu ja puusaluu → Lameluud, b) Jäsemete luud → Toruluud, c) Lülisambalülid → Segaluud, d) Randme ja kanna luud → Käsnluud 73.Mis on inimese keha pikim toruluu? Reieluu 74.Kuidas on vaagen ladina keeles? Pelvis 75.Millistest alljärgnevatest luudest koosneb puusaluu? os ilium, os ischii, os pubis 76.Millist tüüpi liiges on õlaliiges, inimkeha kõige vabam ja liikuvam liiges? Keraliiges 77
lauge; pars orbitalis - ümber silmakoopa, tõmbab kulme alla ja põske üles (tekitab kortse silma ümber!). Veel kuuluvad siia rühma: m. depressor supercilii, m. corrugator supercilii ja m. procerus. d) Väliskõrva lihased: Näiteks: m. auricularis superior: o. - fascia temporalis; i. - kõrvalest; f. - tõmbab kõrvalesta üles. Veel selles rühmas: m. auricularis anterior ja m. auricularis posterior. e) Koljulae lihased: M. occipitofrontalis: koosneb kahest kõhust : venter occipitalis o. - kuklaluu tagapind, ja venter frontalis i. - kulmude nahk. Kahe kõhu vahel pealael on lai kilekõõlus - galea aponeurotica (selle moodustamisest võtavad osa ka pea külgedel asuvate lihaste kõõlused!) f. - peanaha liigutamine ette-taha. Kere lihased. 1. Selja lihased. A. Selja autohtoonsed lihased. I. Mediaalne trakt. Mm
6) Alumine ninakarbik Paaritud luud: 1) Alalõualuu - MANDIBULAR - ainus liikuv koljuluu 2) Sahkluu - VOMER 3) Keeleluu - OS HYOIDEUM Õhkusisaldavad urked on nendest: 1) Otsmikuluul 2) Ülalõualuul 3) Oimuluul 4) Põhiluul 5) Sõelluul Millites koljuluudes on SINUS'ed (urge)? 1) Oimuluu 2) Ülalõualuu 3) Sõelluu 4) Põhiluu 5) Otsmikuluu Mis on fontanell ( eesti keeles lõgemed) - ladina keeles FONTICULI? Nende paiknemine koos nimetustega: 1) Koljulae keskjoonel - ees- ehk otsmikulõge 2) Kiiruluude ja kuklaluu vahel - tagumine lõge 3) Külgmised lõgemed Koljuluude õmblused: 1) Saagõmblus - ajukolju luude vahel: Pärgõmblus - kiiruluude ja otsmikuluu vahel Noolõmblus - kiiruluid ühendab Lambdaõmblus - kuklaluu ja kiiruluu vahel 2) Lameõmblus - nöokolju luude vahel 3) Soomusõmblus - luude samanimeliste osade vahel Õlaliigese (ARTICULATIO HUMERI) moodustavad luud: 1) Abaluu - SCAPULA
eraldab epifüüsi metafüüsist õhuke kõhreline epifüüsiplaat. 10) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame – ja segaluid. PIKKLUUD E TORULUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD E. KÄSNLUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) 3 LAMELUUD E. PLAATLUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD (ÕHKU SISALDAVAD LUUD): otsmikuluu, ülalõuaurge 11) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. FIBROOSSED E. KIULISED: 1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel
vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 5 9) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel
vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 5 9) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame – ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel
vereloomeorgan, siin toimub intensiivne vere tootmine. Luuõõnes on kollane luuüdi, see on suure rasvasisaldusega varuaine. 5 9) Nimeta luude liigid, igale näide? Kujult eristatakse pikk, -lühi, - lame ja segaluid. PIKKLUUD: õlavarreluu, reieluu, sääreluu, sõrmelülid. LÜHILUUD: randme (lodiluu, kuuluu, hernesluu) ja kannaluud (kandluu, kontsluu, kuupluu, lodiluu) LAMELUUD: abaluu, koljulae luud, puusaluu SEGALUUD: lülisamba lülid PNEUMAATILISED LUUD: otsmikuurge, ülalõuaurge 10) Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide? Pidevate ühenduste puhul on luud üksteisega ühendatud tiheda sidekoe või kõhre abil. On kahte liiki pidevühendeid: FIBROOSSED:1)Sideliidused, mille hulka kuuluvad sidemed ja luudevahekiled 2)Õmblused koljuluude vahel 3)Tappühendid hambajuurte ja sompude vahel
varupaik. Epifüüs – (siin) toruluu liigesepoolne osa Diafüüs – toruluu keskosa Luukudet uuendatakse kogu eluaja vältel. Luulagundamisrakkude, osteoklastide kaudu lammutatakse luukude ning osteoblastide, luuloomerakkude kaudu rikastatakse luukude kaltsiumiühendiga (hüdroksüülapatiidiga). 26 Inimese skeleti ehitus Inimese skelett jaguneb kolmeks tähtsaks osaks: kolju, kael ja kere, jäsemed. Kolju Kolju jaguneb ajukoljuks (koljulae ja koljupõhimikega) ning näokoljuks. Ajukolju ümbritseb aju luust kaitsekihina; näokolju ümbritseb lisaks silmadele ja haistmisorganile ka hingetoru ja söögitoru algust. Märkus. Koljupõhimiku ehitus ja füsioloogilised avad ning tüüpilised murdejooned määravad ära koljupõhimiku murru põhisümptomid. Näiteks frontobasaalse murru korral tungib veri ülemisest koljusüvendist tihti ülemistesse hingamisteedesse. Verejooks toimub sel juhul ninast või suust
annaabi.ee 
