üritused, eestlaste isetegevus maakultuuri hääbumine- linnastumine tekkis kohustuslik 8-klassi haridus kirik-riigistati, määrati kogutustele maksud dissidendid-teisitimõtlejad; ,,40kiri" eestlaste kiri ajakirjadele mida ei avaldatud, rõhuti probleemidele (vene ajaloo rõhutamine, eesti keele kasutamise piirangud) plaanimajandus- majanduse määramine ja suunamine riigi poolt sundkollektiviseerumine-sunniviisiline majapidamiste ühendamine kolhoosidega; industraliseerimine- suurtööstuse arendamine repressioonid-surveavaldamine, kellegi mahasurumine,karistamine
Raamatud, ajalehed ja ajakirjad olid enne avaldamist läbi uuritud, et miski ei ohustaks NSVL mainet. Ning, kui keegi julgeski kommunistliku reziimi vastu hakata, siis rakendati väga karme meetodeid, mis pani järgmistel julgedel vastuhakkajadel jalad värisema. Vastuhakkajad vangistati ja saadeti ära Siberisse koonduslaagritesse. Veel tehti rahva eraomandid ühiseks ja kogu tehnika ja tööjõud koondati kolhoosidesse. Need inimesed, kes ei olnud nõus liituma kolhoosidega, pidid maksma kõvasti kõrgemaid makse või nende vastu võeti kasutusele karmimad karistused. Inimesed töötasid nüüd riigi jaoks ja neil ei olnud enam aega ja võimalusi ise jõukaks saada. Tööpäevad oli pikad ning palgad madalad. See oli NSVL üheks eesmärgiks ühtlustada klasside vahelised tasemed. Pärast II maailmasõda panid lääneriikid rõhku oma majanduse edendamisele.Tänu sellele oli lääneriikide letidel uued kaubad, mida said kõik inimesed endale osta
Nõukogude Liit oli saavutanud tööstusriigi taseme tänu Stalini industrsaliseerimisele, mille viis läbi viisaastaku plaanidega (1928-1932). 1920. aastate lõpus kehtestati sundkollektiviseerumine, mille käigus pidid talupojad oma talumajapidamised sunniviisiliselt kolhoosideks ühendama. Talupoegade vastupanu murdmiseks kasutati terrorit, mille käigus viidi rikkamad talupojad (kulakud) Siberisse. Kaasa aitas ka 1932.-1933. aastal olnud näljahäda. 1937. aastaks olid peaegu kõik kolhoosidega ühinenud. Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu valitsemise sarnasused on tingitud peamiselt diktatuuri kui valitsemisviisi iseloomulikest joontest nagu näiteks ulatuslik riigi kontroll erinevate valdkondade üle. Erinevused tulevad välja just konkreetse diktaatori eesmärkidest ja nägemusest oma võimu tagada. Näiteks sai Mussolini hakkama ilma suurema terrorita, kuid Stalin valitseski toetudes terrorile. Mussolini
et põlde suuremaks teha, seemet lihtsalt polnud. Olukorra parandamiseks hakati looma kolhoose. Kuid see ei teinud olukorda paremaks, vastupidi neei, kes vabatahtlikult liituda ei tahtnud, sunniti. Kulakud eemaldati ning neile pandi peale järjest suuremaid koormisi ja makse, hävitades nii täielikult talude tootlikkuse. Inimestel kadus tahtmine talupidamisega edasi tegeleda, kui nad nägid, et kogu nende kasum läks riigile, mitte endile. Järk-järgult hakkasid inimesed siis kolhoosidega liituma. Lõplikult murti talunikud massiküüditamisega. Majanduse paranemise jaoks oleksid nad pidanud kolhooside asemel just toetama suuremaid talunikke ja aidata väiksematel kiiresti areneda. Suurem toodang tuligi just suurmajanditest, mida toetades oleks majandus riigis kindlasti tõusnud, kuna inimesed oleksid tundnud riigi toetust ja nad oleksid tööd teinud vabatahtlikult. Selle asemel aga neid sunniti tööle ning langes tootlikkus.
Kordamine 1. MRP- millal, miks ja kelle poolt sõlmiti? Salaprotokoll? - 23.august 1939, Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel, mittekallaletungi leping. Salaprotokollis mainiti ära riikide jaotamine Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Jaotati mõjusfäärideks. Salaprotokolli punktid olid : Poola jaotati võrdselt pooleks, Balti riigid Nõukogude Liidule. Saksamaale kindlustati võimalus alustada sõda Lääne- Euroopaga + kindel ja soodne kaubaleping Venemaaga. 2. Baaside lepingud ja ajastu- millal miks ja kuidas? Tagajärg? - Baaside leping: Venemaa esitas nõude Eestile sõlmida samuti vastastikuse abistamise pakt. 28. septembril 1939. kirjutati paktile alla. Eesti pidi andma Nõukogude Liidule oma sõjaväebaasid kasutada, NL lubas omalt poolt odavalt relvastust Eestile müüa. Baltisakslased lahkusid Eestist. - Peale paktile alla kirjutamist, jäi Eesti NL'st sõltuvaks. Aktiviseerus koostöö Läti ja Le...
eesmärke täita? Kõik talupojad, kes siiamaani kolhoosidesse pole läinud eemaldada ja seekäigus ka lahti saada metsavendade toetajatest, kes andsid süüa jms. Õnnestus väga hästi, metsavendade arv langes. 6. Selgita nõukogude majanduspoliitika iseloomulikke jooni Eesti NSV näitel. Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses? Kuidas toimus majanduse juhtimine? Rasketööstus, plaanimajandus, kõik talud ja põllud liideti kolhoosidega, erasektor kaotati. Jne 7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. ● Suur reostus, Eestis näiteks tuhamäed ● Toodi sisse töölisi võõrailt maadelt, eestlaste osakaal langes 60%-le, hea näide venestamise poliitikast ● Tekkis defitsiit, panustati nii palju rasketööstusele, et kergetööstus sai kannatada. Toitu oli vähe saada ja valik oli minimaalne. 8
jääkide müügist. Riik aga vajas vilja ning hakkas kasutama vägivalda selleks. Viljatagavarad konfiskeeriti jõuga, varjamise eest surmanuhtlus. Viidi ellu sõjaväeüksuste abil. 1932-33. nälg, esines inimsöömist, hukkus 7miljonit inimest. Sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosideks. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati 1929-33 9miljonit talupoega. Nende vastupanu murdus ning hakati ikka ühinema kolhoosidega. See andis põllumajandusele ränga hoobi, vähenes viljasaak ja loomade arv. Tagajärjed olid rasked, NSVL ei suutnud toibuda. Suur terror 1934. alustas Stalin vägivallakampaaniat suur terror. Asuti vastaseid puhastama komparteist, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ja armeed. 1934. langes Sergei Kirov, 1937. Hävitatti peaaegu kogu Punaarmee juhtkond. Ohvriks langesid ka NSVL rahvusvähemlased. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem GULAG
valitsevale reziimile ning sõjaeelse kultuuri keelamine. Jätkusid küüditamised, esimene toimus 1945 augustis, mil Eesti sakslased saadeti metsatöödele Komi ANSV-sse. Haripunktiks oli 1949 aasta küüditamine. Märtsiküüditamise käigus 26.03.49 deporteeriti Eestist Siberisse 20722 inimest. Suurem osa küüditatutest olid naised ning lapsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojarski kraisse või Novosibirski oblastisse. See oli suunatud maaelanikele, et saavutada ,,vabatahtlik" kolhoosidega ühinemine ning võtta toetuspind metsavendadelt. Sulaaja oluliseks tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine. Senine vägivallamasin seisati, aegapidi järgnes represseeritute õigeksmõistmine ja nende vabastamine vanglaist, GULAGi laagritest ja asumistelt. Noorte salaorganisatsioonid. Noorte vastupanu kandva jõu moodustasid keskkooliõpilased ja üliõpilased. Neid iseloomustasid range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine
Suurem üldhariduslikus keskkoolis. Siiski toimus haridus allakäik, kuna küpsustunnistused said osa küüditatutest olid naised ning lapsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojarski kraisse ka need, kes ei väärinud. Negatiivselt mõjutasid haridusolusid mitmed kampaaniad: või Novosibirski oblastisse. See oli suunatud maaelanikele, et saavutada ,,vabatahtlik" maakoolide sulgemine, üleminek kabinetsüsteemile jms. Kõrghariduses asendati senine kolhoosidega ühinemine ning võtta toetuspind metsavendadelt. Sulaaja oluliseks ainesüsteem kursusesüsteemiga. Kõigile tudengitele õpetati kommunistliku partei ajalugu tunnusjooneks oli senise vägivalla osaline heastamine. Senine vägivallamasin seisati, ja 1960. aastatel lisandus teaduslik kommunism. Üliõpilaskonna kasv oli märgatav (1945. a 3700; 1985. a 23 500)
kditatut ja arreteeritut. Majandus ja rahvastik : 1. Kollektiviseeimine ehk kolhoseerimine ehk kolhooside loomine maa piirkondadesse - 1) Maareform - enamus maad riigistati, koondati loomad ja tehnika kolhoosidesse hiskasutusse. 2) Kujutati ette, et inimesed on rahul ainult sellega, et tehakse hiselt td, aga saadakse vhe palka selle eest. 3) See kik tekitas inimestes pahameelt, kadus huvi t tegemise vastu. 4) Et inimesed ei hakkaks vastu ja hineksid kolhoosidega tuli neid hirmutada - mrtsikditamine, peale seda tusis kolhoosidesse linud inimeste arv mrgatavalt. 2. Industrialiseerimine ehk rasketstuse eelisarendamine - 1) Plevkivi kaevandamine Ida-Eestis, massiehitus algas ja kergetstus (Volta tehas Tallinnas). 2) Phjustas selle, et toodi sisse vga palju vrtliseid ja Kohtla- Jrve ning Sillame olid kinnised linnad. 3) Eesti jaoks olid need ettevtted liiga suured ja tekkisid keeleprobleemid. 4) (Volta tootis 10% NSV elektrimootoritest). 3
· Majandus ja rahvastik : 1. Kollektiviseeimine ehk kolhoseerimine ehk kolhooside loomine maa piirkondadesse - 1) Maareform - enamus maad riigistati, koondati loomad ja tehnika kolhoosidesse ühiskasutusse. 2) Kujutati ette, et inimesed on rahul ainult sellega, et tehakse ühiselt tööd, aga saadakse vähe palka selle eest. 3) See kõik tekitas inimestes pahameelt, kadus huvi töö tegemise vastu. 4) Et inimesed ei hakkaks vastu ja ühineksid kolhoosidega tuli neid hirmutada - märtsiküüditamine, peale seda tõusis kolhoosidesse läinud inimeste arv märgatavalt. 2. Industrialiseerimine ehk rasketööstuse eelisarendamine - 1) Põlevkivi kaevandamine Ida-Eestis, massiehitus algas ja kergetööstus (Volta tehas Tallinnas). 2) Põhjustas selle, et toodi sisse väga palju võõrtööliseid ja Kohtla-Järve ning Sillamäe olid kinnised linnad.
Kolhoos kollektiivne põllumajandus ettevõte. Sovhoosid loodi eestkätt vabadel maadel. Kolhoosi loomine tähendas, et talupojad vabatahtlikult liituksid ja rajaksid ühise ettevõtte. Esialgu puudus selleks huvi ning siis muudeti see sunniviisiliseks. Selle jaoks tõsteti makse, üks osa talupoegadest tehti kulakuteks (masinatega, tööjõudu kasutanud nende maksud olid veel kõrgemad), viidi läbi märtsi küüditamine 1949. Enne seda oli kolhoosidega liitunud talude hulk väike, kuid pärast seda kasvas see väga järsult. Esialgu oli tegemist väike kolhoosidega. Enamasti kolhoos ühe küla piires. Töö tegemine käis ühiselt. Rahapalka maksti esialgu väga vähe. Oli kasutusel omamoodi mõõtühik: normipäev. 2 ha maa kündmine andis ühe normipäeva. Aasta lõpus liideti kõikide kolhoosnike poolt tehtud NP tulud kokku. Tulud olid ülejäägid riigile
Kuna välisabi metsavennad ei saanud, siis lootsid nad palju kohalikele elanikele, et need varustaks neid toituga ja informatsiooniga ning pakuks vahel ka peavarju. 5) 1944-53 Arreteeritud ja küüditatud.. arreteeriti või küüditati kokku üle 67000 inimese. Represseerituid oli ligikaudu 30000. 6) Kuidas võis represseeritute saatus mõjutada nende perekonnaliikmeid, sugulasi, tuttavaid? Inimesed elasid hirmus ja teadmatuses, nad ühinesid ''vabatahtlikult'' kolhoosidega - mis oligi võimude eesmärgiks. 1940ndate 2.pool ja 1950ndad 1960ndate 2.pool Võitluse Võidelda järjest enam maad võtva Võitlus valitseva reziimi vastu. eesmärk kokkulepluse ja nõukoguliku süsteemi Põhirõhk demokraatial. omaksvõtmise vastu. Võitluse Lendlehed, relvade kogumine, Maailmale näidati oma püüdu demokraatlike ideaalide
tegevusega. NL kasutas pidevalt vägivallapoliitikat, et allutada ühiskond täielikult oma 4 kontrolli alla. Punavõimu vastaseid ning ka tavainimesi arreteeriti massiliselt ning saadeti vangi- ja sunnitöölaagritesse. Lisaks füüsilisele vägivallale kasutati ka vaimset sõjaeelne kultuur keelati ning propaganda oli rohke. Küüditamised (eriti märtsiküüditamine) hirmutasid rahvast väga. Liituti kolhoosidega ja vastupanuliikumiste kandepind nõrgenes. 1960ndate lõpuks oli vastupanuliikumine suuresti maha surutud ning rahvas elas hirmuvalitsuse all. 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel Baltikumi põlisrahvaste mõõt oli täis saanud. 1985. aastal võimule tulnud Mihhail Gorbatsovi alustatud perestroika ja avalikustamise poliitika avas võimaluse mitmesugustele arengutele Moskvale allutatud vabariikides. 1.2.1. 1987 1987.aastal vallandus ulatuslik protest
Vastupanuliikumine piirdus peamiselt metsavendade ja noorte salaorganisatsioonide tegevusega. NL kasutas pidevalt vägivallapoliitikat, et allutada ühiskond täielikult oma kontrolli alla. Punavõimu vastaseid ning ka tavainimesi arreteeriti massiliselt ning saadeti vangi- ja sunnitöölaagritesse. Lisaks füüsilisele vägivallale kasutati ka vaimset sõjaeelne kultuur keelati ning propaganda oli rohke. Küüditamised (eriti märtsiküüditamine) hirmutasid rahvast väga. Liituti kolhoosidega ja vastupanuliikumiste kandepind nõrgenes. 1960ndate lõpuks oli vastupanuliikumine suuresti maha surutud ning rahvas elas hirmuvalitsuse all. [1, lk 112-115] 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel Baltikumi põlisrahvaste mõõt oli täis saanud. [2, lk 8] 1985. aastal võimule tulnud Mihhail Gorbatsovi alustatud perestroika ja avalikustamise poliitika avas võimaluse mitmesugustele arengutele Moskvale allutatud vabariikides. [2, lk 11] 1.2.1. 1987 1987
Lisaks tööstuse edenedes traktoripark laieneb oluliselt. Võibki öelda, et tegemist on teatud mõttes põllumajanduse industrialiseerimisega. Põllumajanduslik tootmine toetus sovhoosidele ja kolhoosidele. Sovhoos on riiklik ühismajand. Hrustsovi selge poolehoid kuulus sovhoosidele. Tema ajal sovhooside arv oluliselt kasvab ning oluliseks on kindlasti ka see, et tema meelest teovõimsad said olla ainult suured majandid. Väikesovhooside ühendamine suurteks sovhoosideks, sama protsess kolhoosidega. Väikeste ühismajandite likvideerimine ja ühendamine suuremateks ühismajanditeks. Meetmete rakendamise tulemusel põllumajandus tuleb Stalini aegsest kriisipoolest välja ja 1950ndate teine pool on selgelt tõusuaeg. Sellega Hrustsov ei piirdunud. ,,Lahing leiva pärast", eesmärgiks saagikuse suurendamine. Viljatootmise kasv ja selleks läks ta ekstensiivset teed, hakati kiirkorras põllumajanduslikku pinda laiendama. Nii sünnibki uudismaade projekt. See algas 1954
(kompleksse) looduskasutuse ja kohaliku keskkonna tingimuste eiramine, militaarsuse ülevõimendamine, tehnoloogiline mahajäämus, inimese- ja kodukesksuse eitamine ning peremehetunde puudumine." (Rein Ratas, Valge Raamat:113) "Endise N. Liidu sõjaväe käsutuses oli Eestis 1565 objekti, mis hýlmasid 87 147 hektarit, ligikaudu 1,9 % kogu vabariigi territooriumist." 8Anto Raukas) Põllumajanduslikule maale tekitatud kahju Põhiline kahju Eesti pinnasele tekitati 1947. aastal alustatud kolhoosidega, mille loomisel eirati Eesti eri piirkondade pinnase erisust ning sellest tulenevalt hariti üles väheviljakad uudismaad ning muudeti karjamaadeks endised viljakad põllumaad. Üle 1,2 miljoni hektari põllumajanduslikku maad metsastus ja võsastus [3]. "1987 läbiviidud kontroll näitas, et põllumajandite väetise-, silo-, virtsa- jm. hoidlatest 62% ei vasta nõuetele. See oligi pinnaveekogude hajareostuse olulisimaid põhjusi, millele lisandus
Ametliku versiooni järgi oli tegemist vabatahtlikkusel põhineva ühendusega, kus tootmisvahendid ja töö olid formaalselt ühiselt kolhoosnike omand ja ainult maa kuulus riigile. Sisuliselt määrati kolhoosi esimees ikka kõrgemalt poolt ja kõikvõimalike määruste abil juhti kolhoosi samuti ikka riiklikult kuid pisut vähem kui sovhoose ja see pisut suurem iseseisvus võimaldas hilisemal perioodil elada kolhoosnikul paremini kui sovhoosnikul. Kõrvuti kolhoosidega eksisteerisid Nõukogude Liidus ka sovhoosid, kus kasutati ametlikult riigile kuuluvaid tootmisvahendeid ja oli kindel palk ning töödistsipliin nagu töölistel. See tagas varasemal perioodil parema elu kui kolhoosnikul. Sovhoosniku aiamaa tohtis olla kuni 0,15 ha. Sisukord [peida] · 1 Kolhooside loomine · 2 Kolhoosnike elu
"Seitsmenda rahukevade" kaudu. Maaelu katastroofiline seis oli muidugi jutuks nende Ülikooli tänava tagatoaski ja talle on meelde jäänud palju makaabreid lugusid näljastest lehmadest, keda üritati toita kuuseokstega ja kelle jaluleaitamise eest kolhoosnikutele isegi tööpäevi arvestati. Masendatud juttudesse kolhoosikorra kiirest allakäigust segunes ometi vahel ka kahjurõõmu ning lootust, et koos kolhoosidega kukub kokku ka terve vene värk. Maal puutus omaealiste noortega vähe kokku, seda sündis ehk kõige rohkem jõe ääres supeldes Võhanduni, mis 50ndate alul oli veel kalarikas ja puhas, oli umbes kilomeeter maad ja seal käidi ikka seltsis ujumas. Tema ujumisoskus oli esialgu veel nigel ja kord pidi Are talle kalda äärest käe ulatama: ta võhm sai enne otsa, kui jalad põhja ulatasid
esmajärjekorras astumine. riigile selle Lühikese ajaga kasvas nende poolt kehtestatud madalatearv järsult. hindadega.Kui 5. aprillil Kuna oli kolhoosidega liitunud 28% põllumajanduspoliitika mõtetaludest, siis 20. aprillil oli nõrgendada oli neid juba suuremate 63,8%. talude 1950. aasta positsiooni, siisalguses nendeoli müügikohusrus
vägivald-->konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, varjamise eest surmanuhtlus, sellist poliitikat viidi ellu sõjaväe abil · 1932-1933 suur nälg- hukkus ligi 7 mln inimest · sundkollektiviseerimine talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e kolhoosidesse, jõukamad talupojad kulakud ja saadeti sunnitöölaagritesse, 1929-1933 küüditati u 9 mln talupoega · 1932. a-ks kolhoosidega ühinenud 62,4% majapidamistest, 37. a-ks 93% · kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi--->vähenes teraviljasaak, loomade arv, NSVL ei suutnud tagajärgedest kunagi toibuda Suur terror: · 1934 vägivallakampaania suur terror: hakati vastaseid ka võimuasutustest puhastama, sageli ohvrid endised liitlased · näidisprotsessid · hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond · ohvrid ka rahvusvähemused
vägivald-->konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, varjamise eest surmanuhtlus, sellist poliitikat viidi ellu sõjaväe abil 1932-1933 – suur nälg- hukkus ligi 7 mln inimest sundkollektiviseerimine – talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e kolhoosidesse, jõukamad talupojad kulakud ja saadeti sunnitöölaagritesse, 1929-1933 küüditati u 9 mln talupoega 1932. a-ks kolhoosidega ühinenud 62,4% majapidamistest, 37. a-ks 93% kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi--->vähenes terviljasaak, loomade arv, NSVL ei suutnud tagajärgedest kunagi toibuda Suur terror: 1934 vägivallakampaania – suur terror: hakati vastaseid ka võimuasutustest puhastama, sageli ohvrid endised liitlased näidisprotsessid hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond ohvrid ka rahvusvähemused
annaabi.ee 
