KÄRBESTE JUMAL. LUGEMISKONTROLL 8.klass (raamat) 1.Milleks kasutati merekarpi? Mis sellest lõpuks sai? 2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda
Naiivsest poisist koletiseks Dorian Gray tuli linna noore maapoisina, keda oli lapsepõlves halvasti koheldud. Kohtudes Henryga, on Dorian valmis järgima iga sõna, et sobituda kõrgesse seltskonda. Henryle ei jää see märkamata ning ta hakkab Doriani omamoodi manipuleerima. Tekib küsimus, kas Dorian on koletis, sest hoidis naiivselt kinni Henry igast sõnast? Basil, kunstnik, kes maalis Dorianist portree, hoolib temast ning proovib teda Henryst eemale hoida
Mersault' on väliselt vaadelduna täiesti neutraalne, kuid tegelikult on ta tulvil subjektiivseid hinnanguid ning väärtusotsustusi, mis enamjaolt on halvakspanevad. Mehele ei meeldi olla tähelepanu keskpunktis, ta talitab alati nii, nagu ise õigeks peab. Peategelane on aus, ta ei teeskle mingeid tundeid. Selle kinnituseks on ema matused, kus mees ei vala ühtegi pisarat, ta ei tee teist nägugi. Ühiskond ei ole selle suhtes tolerantne, teda nähakse ohuna teistele, teda peetakse koletiseks. Teda on raske emotsionaalselt mõjutada, isegi kihlumine ei vallanda temas mingeid emotsioone. Ta ei leia, et inimese elul oleks mingi sügavam mõte või tähtsus, mis mõjutaks maailma. Kuigi ta teistele seda välja ei näita, kahetseb ta oma tegu. Ta on teistest erinev, tavainimene ei mõista teda ning jääb ülejäänud maailmaga võõraks. Alles vanglas mõistab ta, kui eriline on elu. Teistega ta oma avastusi ei jaga ning sureb nii, et ainult tema teab kogu tõde.
Pidevalt võime lugeda ajalehtedest jõhkrate massimõrvade, terrorirünnakute ning enesetaputerroristide kohta, kes on julmad ning täielikult süüdimatud. Igal inimesel on õigus olla enese üle otsustaja, kuid mis annab ühele inimesele õiguse tappa teist inimest? Viimane maailma sokeerinud massimõrv, mis raputas ühel või teisel viisil pea igat inimest, toimus 22.juulil 2011.aastal Norras. Pealtnäha kena, haritud ning viisakas 32-aastane norralane osutus totaalseks koletiseks ning tappis ilma ühegi emotsioonita, täiesti tuimalt 77 inimest, tekitades sellega kohutava tühimiku hukkunute lähedaste südametesse. Teleekraanidelt on saanud korduvalt näha, kuidas Breivik kohtusaalis istudes oma ,,töö tulemust" naudib ning imetleb, mõnikord suisa naeratades. Breivikile tehtud ekspertiisid on olnud siiani vastuolus esimese ekspertiisi tulemuses ilmnes, et tegemist on psühhootilise
ja haaravate tantsuliigutuste pärast, vaid ka oma elustiili ja iskliku elu poolest. Tema igapäeva elust ja juhtumitest ükskõik millega, kajastas palju ka ajakirjandus, mis omakorda võttis siis mõne inimese puhul üles vaenu ja viha, mõnel juhul Michaeli, kuid tihtilugu ka ajakirjanduse vastu. Vahest räägiti temast, kui iidolist, popikuningast, muusika arengus väga tähtsast rollist, kuid ka sõimati teda enamjaolt pedofiiliks, väärakaks, koletiseks. Olles osapooletu, võis tunduda see kõik täieliku jamana ja mõtetu vaidlemisena. Kunagi ei saanud milleski 100% kindel olla. Kaks kõige huvitavamat fakti tema juures oli hiiglasliku lõbustuspargi ost ja et tema tõeliseks parimaks sõbraks, temale, kui ka kogu perele oli ahv, keda ta endale nii väga tahtis. Ahvi vananedes, aga muutus ahv kohmetuks, vihasemaks ja ka kindlasti vähem armsamaks, sest teda ei saanud enam igale poole kaasa vedada, nagu Michael teda võttis.
Aadamale Eeva, kui Frankenstein oma koletisele kaaslast ei loonud, kartes veel kohutavamaid tagajärgi. Aadam nagu koletiski on oma liigist esimene, kuid tal on oma looja suhtes austus (kuna looja teda ei hüljanud). Veel üks erinevus koletise ja Aadama vahel oli, et Aadama looja andis oma loomingule identiteedi, nime, kuid Frankensteini jälestust näitab ka see, et ta jäigi oma kätetööd ,,deemoniks" või ,,koletiseks" nimetama. Käthlin Pärli 11 A 8. detsember 2010
autor artiklis ka kirjeldab. Minu jaoks uus vaatenurk elava tule kontseptsioonile oli keemiline põhjendus ja seoste kirjeldamine tule ja elu seostest energia eraldumise tasandil. ,,Jõud, mis tule sisse on kätketud, kuulub loodusjõudude hulka. Sedasama mõõtmatut väge on varjul ka tuules ja merelainetes. Ka tuul võib kasvada mahedast kosutavast hingusest purustavaks ja tapvaks rajuks. Ka merelained võivad tõusta raugest õõtsumisest pilbastavaks ja uputavaks koletiseks. Aga tulel kui loodusjõul on nendega võrreldes üks tähelepanuväärne eripära. Loodusteaduslikult vallandub tule põlemisel samasugune keemiline protsess nagu hingamisel. Et see toimuda saaks, on tarvis hapnikku. Kui protsess on juba vallandunud, vabaneb energia. Inimene saab hapnikku kopsudesse tõmmates energiat selleks, et edasi elada. Seni kuni hingame, püsib hing sees. Tule energia vallandub soojuse ja valgusena. Ka meie hingamisega vabaneb soojusenergiat.
Mina vaatasin filmi "King Arthur:Legend of the sword", mis ilmus 2017. aastal. Filmi stsenaristid on Joby Harold ja Guy Ritchie, rezissöör Guy Ritchie. Film hakkab sellega kuidas Arthuri isa Uther Pendragon võidab ühe lahingu, Camelotis oma kuningriigis, oma excaliburi mõõgaga. Tema vend Vortigern on tema peale kade ja alustab tema vastu mässu. Ta teeb kokkuleppe mingite vee naistega, et kui ta tapab oma naise, keda ta armastab, siis ta saab muutuda tugevaks koletiseks. Ta muidugi teeb seda ja siis ta vigastab Utherit aga Uther oli pannud excaliburile loitsu peale, et see kes selle mõõga kivist välja tõmbab on tema poeg, et ikka õige kuningas Cameloti juhiks(Uther ise muutuski selleks kiviks). Arthur kasvas üles prostituutide käe all ja tal oli väga raske lapsepõlv. Uus kuningas Vortigern tahab excaliburi endale siis kogu tema rahvas peab üritama excaliburi kivist välja tõmmata ja need kes on üritanud saavad märgistatud
Tunnetame tegelaste hirme, kurbust, õnne ning armastust samastades neid olukordi ja tundeid enda elus toimuvaga. Enamustes raamatutes täituvad tegelaste unistused vaatamata neid alguses ähvardanud hädadele ning nad siiski elavad õnnelikult elu lõpuni. Üks hea muinasjutt „ Kaunitar ja koletis“ rahustab lugejat kes on kunagi kellegi vastu halb ja ülekohtune olnud. See muinasjutt räägib mehest kes ei anna paluvale vaesele mehele abi, ning seejärel muudab too ta koletiseks. Mees ei julge enda kodust enam välja tulla, ning kui ta ükspäev ühe tüdruku enda aiast leiab, võtab ta selle vangi, et tal oleks seltsi. Tüdruk ei saa põgeneda, sest ta kardab, et siis juhtub tema isaga midagi hirmsat. Koletis aga laseb tüdrukul lossis jalutada ja vabalt aias käiia. Peagi armub tüdruk koletisse ja kui koletis ennast tema nimel ohverdab muutub ta jälle inimeseks ning nad elavad õnnelikult elu lõpuni.
seda imeilusat maailma, mis meid ümbritseb, kaitseb, mis on meid loonud ning mis võib meid ka iga hetk hävitada. Siit ka järgmine mõttetera: ’’Inimese eneseuhkus, ahnus, julmus ning silmakirjalikkus pimestavad teda ning takistavad näha tal kõike seda ilusat, mis teda igapäevaselt ümbritseb’’ Kõige hullem on see, et meis kõigis peitub üks inimene, olgu nii siis suuremal või vähemal määral. Inimest on ka teadlaste poolt sageli iseloomu ning kanguse pooleks väikeseks koletiseks nimetatud, kuid minu meelest oleks aeg seda muuta. Mina ei ole küll mingi puukaisutaja ning veegan, aga siiski olen ma valmis tegema enda elus väiksemaid muudatusi, et ka meie tulevastel lastel ning lastelastel oleks siin planeedil sama hea elada kui meil. Kui sa aga tuled mulle väitma, et üks inimene ei muuda midagi, siis vähemalt ole oma käitumisega teistele eeskujuks ning innusta ka teisi loodussõbralikult elama. Isegi suure puu kasv saab alguse vaid tibatillukesest seemnest.
5. Dorian Gray süüdistas oma elu allakäimises ning hävimises just Basil Hallwardi ja tema maalitud portreed. Ta arvas, et kui poleks olnud lõuendit, poleks ka traagilised juhtumid aset leidnud. Kui Basil teda enne Pariisi lahkumist külastas, küsis ta Doriani käest, et kas kõik kuulujutud vastavad tõele. Selle peale näitas peategelane talle maali, kust Basil sai ise vastuse välja lugeda. Ta heitis Dorianile ette tema tohutut muutumist ideaalsest, veatust poisist tundetuks koletiseks. Taolised etteheited vihastasid Doriani sedavõrd, et ta haaras noa ja tappis kunstniku. Võib öelda, et mõrv oli hetkelise sõgeduse tagajärg. 6. Dorian ei muutunud elu lõpul paremaks ega õnnelikuks. Ta oli pidevas hirmus, et tema saladused tulevad ilmsiks (Basili tapmine ning Sibyli enesetapp) ja ta muutus täiesti paranoiliseks. Näiteks võib tuua selle, kuidas Dorian minestas, kui arvas nägevat madrust akna taga, samuti kaotas teadvuse Henry küünilise nalja pärast
järjekorra: Edward VI, Mary I, ja Elisabeth I. Ta suri 28. jaanuar 1547.aastal ja maeti tema kolmanda naise Jane Seymore kõrvale. Kasutatud kirjandus · https://www.sparknotes.com/biography/henryviii/section6/ · https://maryrose.org/henry-viii-the-tudor-story/ · https://www.royal.uk/henry-viii · https://www.historic-uk.com/HistoryUK/HistoryofEngland/Henry-VIII/ · ,,Henry VIII (1491-1547) : rüütelprintsist koletiseks" Erickson, Carolly 2000 · ,,Henry VIII kuus naist" Antonia Fraser 2010 · ,,Thomas Cromwell : the rise and fall of Henry VIII's most notorious minister" Robert Hutchinson 2008 · https://tudorhistory.org/wives/
paberi vaadates. Nii mõnedki asjad on sügavamal ära peidetud. Raamat paneb inimeste käitumise ja mõtlemise üle rohkem mõtlema. 1.Milleks kasutati merekarpi? Mis sellest lõpuks sai? 2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1. Seda kasutati koosoleku kokkukutsumiseks. See kukkus koos Põssaga alla, kui Roger kaljuharjal täie jõuga kangile surus. 2. Ta ütles Ralphile, et teda kutsutakse Põssaks. Ralph ei hoidnud seda
Medusa oli üks kolmest GORGOST. Gorgod olid vanakreeka mütoloogias tiivulised soomustega kaetud koletised, Phorkyse (või Gorgoni) ja Keto tütred EURYALE, STHENNO ja MEDUSA. Kaks esimest olid neist surematud, ainult Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose taga kaugel läänes. Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks!!! Tegelikult olid nad kaunitarid ja koletiseks muudeti Medusa alles pärast ettevaatamatut vallatlemist Poseidoniga Athena templis – loomulikult jumalanna enda poolt. Medusa surm Kuningas Polydektes saatis Perseuse Medusa pead tooma, mida too jumalate abiga ka tegi. Perseus sai Hermeselt erilise mõõga, millega oli võimalik Medusa nahka läbi raiuda, Athenalt kilbi, mis hästi peegeldas. Gorgode peegelpildi vaatamine kiviks ei muutnud; niisiis jälgis Perseus gorgosid kilbi kaudu. Athena näitas,
1.Milleks kasutati merekarpi? Mis sellest lõpuks sai? 2.Millise saladuse avaldas Põssa alguses Ralphile? Kuidas viimane seda hoidis? 3.Milleks kasutati Põssa prille? 4.Mis oli Jacki kõige suurem kirg? 5.Kes kuulusid Jacki kampa? 6.Miks ei võtnud esimene mööduv laev poisse peale? 7.Millised ohud ja millised lõbud olid saarel? 8.Keda peeti koletiseks? 9.Milline oli esimene suurem õnnetus saarel? 10.Kolm poissi said surma. Kes ja kuidas? 11.Mida karjusid poisid seajahil olles? 12.Miks vihkas Jack Ralphi? Põhjenda. 13.Kes või mis oli kärbeste jumal? 14.Kellele kuulub sinu sümpaatia? Põhjenda. 15.Jack oli julm ja alatu. Põhjenda Vastused: 1. Seda kasutati koosoleku kokkukutsumiseks. See kukkus koos Põssaga alla, kui Roger kaljuharjal täie jõuga kangile surus. 2. Ta ütles Ralphile, et teda kutsutakse Põssaks. Ralph ei hoidnud seda
titaanlike saavutuste heroism need on Beethoveni küpse loomingu peamised teemad. Beethoveni muusika on alati mõjus ja aktiivne, selles kajastuvad pingelised mõtteotsingud ning sihikindla arengu loogikale allutatud ja sellest organiseeritud kontrastsete kujundite konfliktne vastandumine. Aastatega oli Ludwig muutunud. Ta püüdis seltskonnas käimist vältida. Üldiselt lahke, meeldiv ja leebe inimene muutus raevuhoos halastamatuks koletiseks. Sageli käis ta Viinis ja selle lähedal pikkadel jalutus-käikudel. Teinekord veetis päeva koos sõpradega lokaalis istudes ja kirudes, hoolimata ohust, Viini ülemkihi ja kõigi rahva reetjate müüdavust ning ülistas sõltumatut vaba vaimu. Varsti vajas ta taoliste vestluste pida-miseks juba vihikuid, kuhu vestluskaaslased pidid oma vastused kirja panema. Kurtus progresseerus kuid sellest hoolimata andis Beethoven veel kontserte: viimast korda esines ta 1808
kükloobid). Veel paaritus Poseidon koletu gorgo Medusaga (kes tollal oli veel ilus, koletuks muutis ta alles Athena) ja ühega erinnüstest. Medusa maharaiutud peast hüppasid välja hiiglane Chrysaor ja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai üks Poseidoni lemmikuid. Oma abikaasa vahekorrast Phorkyse ja Hekate tütre Skyllaga sai Amphitrite aga teada. Ta valas maagilisi vedelikke Skylla kümblusbasseini, mille tagajärjel neiu muutus möirgavaks koletiseks kaheteistkümne jala, koerapeade ja sabaga, kes oli ohtlik kõigile meresõitjatele. Kuna Poseidon oli väga võimukas ja ettearvamatu tekkis tal koguaeg konflikte teiste jumalatega. Poseidon oli väga oluline tegelane vana-kreeka mütoloogias. Teda austati väga ja talle ehitati mitmeid templeid, et ära hoida torme merel. (Poseidon) Hades Hades on samuti üks Kronose ja Rhea lastest
Sõja ajal hakkas Astrid pidama sõjapäevikut, kuhu kogus kõikvõimalikke ajaleheväljalõikeid: uudiseid, reportaaze. Ta tegi seda, et hoida mälus korda ja saada terviklikku pilti maailmas toimuvast ja selle mõjust endale. Ta luges ka päeviti üldajalugu, et ennast harida. Natsismi, vägivalla ja Hitleri isiku jälestamine läbib punase joonena kõiki sõjapäevikuid. Siit tulenevalt "Vendades Lõvisüdametes" laseb Astrid Lindgren kurjusel kehastuda kaheks õudseks koletiseks. Oma töö tõttu luureametis koges Astrid iga päev, kui uskumatult ärahellitatud on rootslased, võrreldes enamiku teiste Euroopa kannatavate rahvastega. Ühtlasi oli ta 10 pidevalt teadlik sellest, kui habras ja ohustatud on Rootsi idüll. Aeg-ajalt lahvatas temas viha nende rootslaste vastu, kes kaitsesid natsismi ega protesteerinud selle vastu, kui
Läksin tagasi ja võtsin naise püstolist kuulid endale. Üleval korrusel olid vetsud. Lihtsalt imelik, kuidas nad seal käia said. Mustus oli lihtsalt igal pool. Meestevetsu lõpus oli uks. ''Kas saaksid palun relva alla panna?'' ütles Atla mulle. All nägin ma väikest tüdrukut ühe surnu laiba kohal. Läksin tasakesi mööda põrandat edasi. ''Sa arvad, et see on laps seal? Ära peta ennast. Ta on Väike õde nüüd. Keegi läks ja muutis armsa tüdruku koletiseks. Kõik mis sa mõtlesid õigest ja valest maa peal ei kehti siin. Need Väikesed Õed. Nad kannavad Aadamit. Geneetiline materjal mille tõttu Trinitau töötab. Kõik tahavad seda, kõik vajavad seda.'' Läksin alla. Keegi ei märganud mind ja ma olin traadi taga. Tüdrukul oli nõel käes ja tegeles laibaga, kui sisse astusid kaks Vesti. Rõõmsad lollid. Nad lõid Väikese Õe pikala ja arvasid, et leidsid midagi head, kuid see oli täiesti halb tegu. Suur Vend ilmus kohale
docstxt/.txt
hiiglaslikku tähistatakse tänapäevalgi mõistega "titaanlik", samuti jumalate ründamist inimeste poolt ja hulljulgust, mis ei jää karistuseta. Selles mõttes on nimes "Titanic" isegi midagi pahaendelist. "Temast võib kõike teha. Temast võib teha titaani või mängukanni" Oscar Wilde, DORIAN GRAY PORTREE, lk. 41. KIMÄÄR(NE) - (kr. chimaira - kits; lad. Chimaera) Suust tuleleeke sülgav suur, kiire, hirmus, tugev ja ohtlik koletis, kes pärines Lüükiast. Kimääri peeti ka allilma koletiseks. Teda kujutati lõvina, kelle seljast ulatub esile kitse pea ja kelle sabaks on madu. Selle koletu eluka tappis Korintose heeros Bellerophontes, lennates tema kohal oma sõbra Pegasose seljas ning pildudes niiviisi ohutult nooli kimääri kehasse. Ülekantud tähenduses kasutatakse sõna "kimäär" või "kimäärne" hirmukujutise või viirastuse, fantastilise nägemuse, fantasmagooria õuduse kirjeldamiseks. HESPERIIDIDE AED - Hesperiidid (kr. hespera - õhtu) olid Nyxi ja Atlase
Rapla Vesiroosi Gümnaasium Henri VIII Põhineb Carolly Ericksoni teosel ,,Henry VIII: Rüütelprintsist koletiseks" XI b klass 2009 Rapla Sisukord: 1.Eessõna.......................................................................................................................................lk 2.Henry lapsepõlv..........................................................................................................................lk 3.Printsist kuningaks...................
Glaukos oli kalamees, kes pärast võlutud rohu söömist tundis tungi merre joosta. Merejumalad võtsid ta hästi vastu ja muutsid ta kalasabaga jumalaks. Nümf Skylla pidas saba kummaliseks ja põgenes Glaukose eest. Glaukos avaldas armastust, aga Skylla põgenes. Nii läks Glaukos Kirke juurde abi paluma. Kirke armus Glaukosesse, aga Glaukos armastas vaid Skyllat. Kirke sai Skylla peale vihaseks, raputas sinna, kus ta suples võlurohtu ja muutis ta koletiseks. Kuna koletis oli osa temast, ei saanud ta põgeneda. Ta jäi seisma kalju külge, hävitades kõike, mis ta haardeulatusse sattus. Temast sai oht ka meresõitjatele nagu Aeneas, Odysseus ja Iason. Ühele naisele, Metrale, oli antud võtta ükskõik mille kuju. Ta kasutas seda võimet vaid selleks, et saada toitu oma näljasele isale, Erysicthonile. Mehel oli jultumust raiuda maha kõrgeim puu Demeteri hiies. Mehe sulased kohkusid käsu peale ja keeldusid, nii et Erysicthon otsustas seda ise
Ta päästis Hippolytose allilmast. DANAIIDID Liibüa kuninga Danaose 50 tütart, kes (kõik peale ühe) isa käsul pulmaööl oma mehed tapsid, sest viimased olid sundinud neid abielluma. Karistuseks pidid tütred allilmas kandma vett aukudega vaati. GLAUKOS & SKYLLA Glaukos oli kalamees, kellest sai merejumal ja kes armastas Skyllat. Glaukos tahtis Kirke käest abi, ent nõid oli ise Glaukosesse armunud. Kirke oli Skylla peale väga vihane ja muutis ta koletiseks. Sellest ajast peale saigi Skyllast kalju, mis oli kõigi meremeeste hirmuks. ERYSICHTHON E raius kõige targema tamme tüve ja sai Demeterilt karistada. E kõht ei tohtinud iial täis saada. POMONA & VERTUMUNUS Rooma jumalused. Vertumunus ilmutas end Pomonale vanaeidekesena ja suudles siis teda. NARKISSOS Enesesse armunud noort meest hüütakse vahel nartsissistiks. Selle sõna kõla meenutab nartsissi lilleliiki. Mis seos neil kahel sõnal on, sellest jutustab müüt.
Mõni sõna ka juudi fenomenist. Juudid nimelt asutasid pangad. Või vähemalt rahalaenamise süsteemi, millest hiljem kasvasid välja pangad. Teatavasti kehtisid Euroopas katoliiklastele kaua kitsendused raha intressidega laenamisel (teoloogid vaidlevad siiani selle üle, miks Jeesus enne juutide paasapühi rahavahetajad Jeruusalemma pühakojast piitsaga välja ajas). Basilius Suur nimetas intressivõtmist „hirmsaks koletiseks“. Lactianus nimetab protsendivõtmist röövimiseks, Ambrosius mõrvataoliseks. Paavst Aleksander II kuulutas, et liigkasuvõtmise patt pole andeksantav. Katoliku kiriku juhtiv teoloog Aquino Thomas pidas intressi valeks, kuna see võrduvat „kahekordse maksmisega“ nii asja enese kui ka selle kasutamise eest. Protsendivõtmist peeti ajaga hangeldamiseks, mis ei olevat inimese õigus. Veel Luther ja Melanchton olid protsendivõtmise vastu
annaabi.ee 
