Olulised olnud ka sotsiaalsed ja poliitilised tegurid (mõjurid): · muistsed kihelkonnad ja maakonnad. 13. saj. oli Eestis haldusüksuseks kihelkond, mida oli kokku 45. Suur osa kihelkondi oli ühinenud 8 maakonnaks (Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala). Kesk-Eestis oli ka eraldi kihelkondi või väikemaakondi: Alempois, Mõhu, Vaiga, Nurmekund. Maakondade piirid ei kattunud täpselt murdepiiridega, kuid administratiivne kokkukuulumine mõjutas kindlasti keelejooni sarnastumise suunas. Sakala maakonna keele oli Mulgi murre. Sakala alla kuulusid hilisema läänemurde alad kuni mere ja Pärnu ümbruseni. Ugandi maakond hõlmas hilisemaid tartumurdelisi alasid, siia kuulusid ka Lääne-Võru alad. Omaette ala moodustasid saared. Kõige vanem on asustus Saaremaal ja Muhus, teised saared asustati alles keskajal, nt Kihnu. Hiiumaale on enamik asukaid tulnud Saaremaalt ja Muhust.
eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=5&id=545 1. Leia fraseoloogia mõiste ja tähendus. Näited Fraseoloogia on õpetus fraseologismidest. Sama sõna tähistab ka fraseologismide kogumit ja me võime seda tarvitada mitmes mahus, nt eesti keele fraseoloogia, eesti somaatiline fraseoloogia. Fraseoloogia põhimõisteid on fraseologism ehk fraseoloogiline üksus, s.o keeles laialt käibiv püsiv tavapärane sõnade ühend, millele on omane osade tähenduslik kokkukuulumine ning hrl ka metafoorsus. Fraseologismidena esinevad idioomid, võrdlused, kõnekäänud jm. Nt lendas orki, kits kahe heinakuhja vahel, kuidas käbarad käivad? 2. Mida tähendab idioom? Mõiste ja näited Idioom on liik fraseologisme: tähenduslikult kokkusulanud liikmetega püsiühend, mille kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast. Nt peab silmas,
löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli takus, ühe vitsaga löödud. ? (Leidsin Eesti Keele Instituudi kodu lehelt selle ) Fraseologismid – piltlik ümberütlus kõigis maailma keeltes nt: Kuupealt alla kukkunud, pead murdma Fraseologism - ehk fraseoloogiline üksus, s.o keeles laialt käibiv püsiv tavapärane sõnade ühend, millele on omane osade tähenduslik kokkukuulumine ning hrl ka metafoorsus. Fraseologismidena esinevad idioomid, võrdlused, kõnekäänud jm. Nt lendas orki, kits kahe heinakuhja vahel, kuidas käbarad käivad? (Leidsin Eesti Keele Instituudi kodu lehelt selle ) 9. Võõrnimede ortograafia Eesti tähestikus 27 tähte: A B D E F G H I J K L M N O P R S T Š Ž Z U V Õ Ä Ö Ü *Põhireegel- üks häälik, üks täht Võõrnimed: Iljitš Nietzsche Cezanne Quasimodo Tšaardaš SA VÕID TRIINU SIIA LISADA, KUNA SUL NEID VIHIKUS ROHKEM!!!
ühendatud käed üles pea kohale ning õõtsutasid ennast laulutaktis kaasa. Nõnda lainetas kogu rahvamass ühes rütmis nagu meri, lehvitades õnnelikult sinimustvalgeid lippe, mida nüüd enam keegi keelata ei saanud. Üks vabadusest hullunud mootorrattur, valgustatud sinimustvalge tsikli taga tuules lehvimas, kihutas mööda Lasnamäe nõlva üleval lauluväljaku servas rahva vaimustuse saatel öö otsa edasi ja tagasi. Kokkukuulumine jumala võõrastega tundus korraga täiesti loomulik ja enesestmõistetav asi. Me olime ju eestlased! Paistis, justnagu peaksid inimesed nüüd tasa tegema kõik selle, mis nii palju aastaid oli jäänud välja elamata.,, Uuenenud juhtkonnaga EKP püüdis tormiliselt kulgevate sündmustega sammu pidada, asudes toetama vabariigi isemajandamise ideed, rahvuslippu ja eesti keele kuulutamist riigikeeleks ning üritas Tallinna ja Moskva vahelisi pingeid leevendada,
kirjeldamisele ja jutustamisele eepilisele. Eepikat huvitab objektiine väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teiste ehk ,,tema" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika zanre ehk liike (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets, intermeedium, libreto, stsenaarium ) iseloomustab tegevuste vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog dramaatiline. Dramaatikat kannab konflikt sisemise ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine või vastuolu, intriig; tahtmine, saamine ja muutumine ehk tulevikku liikumine; ,,meie" kooselu ja probleemid. Sarn: keskendutakse inimese siseilma, välisilma e looduse ja ühiskonna ning nende kokkupuute kujutamisele. Kuuluvad omavahel tervikusse, olles omavahel tihedalt seotud. Nt kuigi romaan ja novell rajanead jutustamisele, leiab neist tihti lüürilisi tundeväljendusi, dramaatilist dialoogi. 4. Iseloomustage luule, proosa ja draama omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Mismoodi
Oma teisest kogus ,,Linnuvoolija", mis ilmus aastal 1970, on Ellen Niit sünteesinud talle omase lihtsuse, elamuslikkuse ja eesti luule uuele arengujärgule iseloomuliku assotsiatiivse kujundilisuse. Kriitikas võeti ,,Linnuvoolija" vastu mõistmise ning tunnustusega. See teos tõi autorile ka Eesti NSV (J. Smuuli nim.) kirjanduse aastapreemia. See on kogu küpselt meistrilt, kellel on oma laad, vormitaju ja ellusuhtumine. ,,Linnuvoolijas" on kokkukuulumine loodusega põhiline käsitlusaine. Nähtavaks muutub eesti loodus ise- lihtne, karge, pisut raskemeelne. Mitmel korral kõneleb luuletaja kividest(,,Paekivi laul", ,,Ma tundsin kahte suurt kivi", ,,Kiviaed"), paepealsetest põldudest, rabadest ja pähklinõmmedest. Ühtekuluvustunne oma maaga(,,See maa") üleneb ühtekuuluvustundeks oma rahvaga, selle lähemate ja kaugemate, juba mullaks saanud esivanematega, põlistes looduslihtsates tõekspidamistes näeb
i. keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele ii. Huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise ehk "tema" ja "nende" jälgimine c. Dramaatika zanre (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets) i. Iseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog ii. Dramaatikat kannab konflikt - sisemise ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine või vastuolu, intriig, tahtmine, saamine ja muutumine ehk tulevikku liikumine iii. "Meie" kooselu ja probleemid d. Sarnasused i. ilukirjandus keskendub põhiliikide lüürika, eepika ja dramaatika abil inimese siseilma, välisilma ehk looduse ja ühiskonna ning nende kokkuouute kujutamisele ii. E, L, D kuuluvad tervikusse, olles omavahel tihedalt seotud. Kuigi
enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine); lüürilise mina vaatepunkt, ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, libreto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare’i ajastu tragöödia. Algne struktuur - vaatused ja stseenid. Konflikt - sisemise ja välise, subjektiivse ja objektiivse kokkukuulumine või vastuolu. Eepika žanrid: eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast (nii proosa- kui värsivormis). Proosažanrid: romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia. Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed), tegelasteks kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti ‘temavormis’ (kolmandas isikus), pikem narratiiv; keskendub
sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine ); lüürilise mina vaatepunkt , ei võrdu autori vaatepunktiga, kuid on sellele lähedane. Dramaatika žanrid: tragöödia , komöödia , draama , kuuldemäng , intermeedium , libreto , stsenaarium , aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare ’i ajastu tragöödia. Algne struktuur - vaatused ja stseenid. Konflikt - sisemise ja välise, subjektiivse ja objektiivse kokkukuulumine või vastuolu. Eepika žanrid: eepos , romaan, jutustus, novell , muinasjutt , laast (nii proosa- kui värsivormis). Proosažanrid: romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia . Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed ), tegelasteks kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda
Keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele. Huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise ehk "tema" ja "nende" jälgimine. 3. Dramaatika zanre(tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets) Iseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dioloog Kannab konflikt - sisemine ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine või vastuolu, intriig, tahtmine, saamine ja muutumine ehk tulevikku liikumine "Meie" kooselu ja probleemid SARNASUSED Ilukirjandus keskendub põhiliikide lüürika, eepika ja dramaatika abil inimese siseilma, välisilma ehk looduse ja ühiskonna ning nende kokkupuute kujutamisele. E, L, D kuuluvad tervikusse, olles omavahel tihedalt seotud. Tunnus Lüürika Eepika Draama
rahvuslik, kuigi hoopis teises mõttes, kui kodanlus sellest aru saab. Rahvuslik eraldatus ja rahvaste vastandlikkused kaovad üha rohkem juba koos kodanluse arenemisega, kaubandusvabadusega, maailmaturuga, tööstusliku tootmise ja sellele vastavate elutingimuste ühetaolisusega. Proletariaadi võim kiirendab nende kadumist veelgi." Primordialistid (C. Geertz, Anthony D. Smith). Primordialistid- nad rõhutavad, et rahvus ei ole modernne, etnilisel pinnal on rahvuslikku kuuluvust alati olnud. Kokkukuulumine on igipõline nähtus. Geertz ja Smith. Saksa rahvuslik liikumise algus saksa rahvuslik solidariseerumine Saksa vabadussõjas Napoleoni vastu. Ärkamisaja alguseks peetakse 19. saj, langes toimunud Napoleoni sõdade aega, kui suur osa Saksa alasid oli haaratud Napoleoni võrku. Saksa vabadussõda Napoleoni vastu, kus rahvuslikul pinnal palju vabatahtlikke Saksamaa vabastamiseks astusid sõtta. Üliõpilased ja intellektuaalid olid põhijõud. Sai tagasilöögi Viini kongressil.
Algne struktuur > vaatused ja stseenid, Vana-Kreeka t. > dialoog ja koor Tegelased erinevad autorist, nende kõne peegeldab isiksuste erinevusi, autori kohalolu ajutav lavamärkustena, osalt ka mõne tegelase kõne läbi Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog Nn. tüüpstruktuur > ekspositsioon > konflikti areng (komplikatsioon)> kulminatsioon > kokkuvõte Konflikt sisemise & välise, subjektiivse ja objektiivse kokkukuulumine või vastuolu Eepika zanrid: nt. eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast > nii proosa- kui värsivormis Proosazanrid: nt. romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed), tegelased > kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti `temavormis' (kolmandas isikus), pikem narratiiv
Algne struktuur > vaatused ja stseenid, Vana-Kreeka t. > dialoog ja koor Tegelased erinevad autorist, nende kõne peegeldab isiksuste erinevusi, autori kohalolu ajutav lavamärkustena, osalt ka mõne tegelase kõne läbi Tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog Nn. tüüpstruktuur > ekspositsioon > konflikti areng (komplikatsioon)> kulminatsioon > kokkuvõte Konflikt – sisemise & välise, subjektiivse ja objektiivse kokkukuulumine või vastuolu Eepika žanrid: nt. eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast > nii proosa- kui värsivormis Proosažanrid: nt. romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed), tegelased > kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti ‘temavormis’ (kolmandas isikus), pikem narratiiv
pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise, ehk ,,tema" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika: Zanrid nt tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, liberto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Algne struktuur oli vaatlused ja stseenid. Dramaatikat iseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne, dialoog dramaatiline. Dramaatikat kannab konflikt sisemise ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine või vastuolu, intriig; tahtmine, saamine,m muutumine ehk tulevikku liikumine; ,,meie" koosolu ja probleemid. Tegelased erinevad autorist, nende kõne peegeldab isiksuste erinevusi, autori kohalolu tajutav lavamärkustena, osalt ka mõne tegelase kõne läbi. Veel iseloomulikke tunnuseid: tegelaste (omavaheline) kõne, isiksuste erinevused, konfliktid. Tüüpstruktuur on ekspositsioon (sissejuhatav osa), konflikti areng ja kulminatsioon.
Kuivõrd on aga mõistlik oma tegelikku valikut avalikult tunnistada, sõltub paljudest väga erinevat laadi asjaoludest ja kaalutlustest. Samaaegselt esinevate aistingukomponentide eri teadvustesse jaotatuse aluseks ei saa olla materiaalses maailmas eksisteerivad seosed, vaid teatud immateriaalsed seosed, kõige tõenäosemalt aistingute ilmnemine eraldiolevates immateriaalsetes "ruumides," ehk vanamoodsalt öeldes immateriaalsetes hingedes. Samamoodi, eriaegselt esinevate aistingute kokkukuulumine mingisse teadvusse ei saa olla tagatud materiaalses maailmas eksisteerivate seostega, vaid nende aistingute ilmnemisega ühes ja samas im-materiaalses "ruumis" (hinges). Ulatusliku subjektiivse oleviku fenomen võimaldab lisaks järeldada, et immateriaalsed hinged on teatud ajalise ulatusega aktuaalselt ajaläbised entiteedid, ning sellistena pole nad, puhtloogilisel põhjusel, mitmekslõhestatavad ega kokkusulandatavad, sobides seega igati personaalidentiteedi kandjateks.
Kaupmeeste vennaskond hankis endale privileege, mida nad ühiselt kasutasid. Läbi aja kaupmeeskonna asemel hakati dokumentides sagedamini rääkima konkreetsetest linnadest, Riia, Lübeck, Visby, Soesti. 1280. sõlmisid Lübeck ja Visby saksa kogukond lepingu kaubanduse kaitseks kogu läänemerel ja selle sadamaid. 1282 ühines sellega Riia. Ojamaa ühingu aeg sai läbi 1298. aastal, kui lõpetati pitseri kasutamist ning edaspidi tuli dokumendid kinnitada vastavate linnade pitseritega. Hansa kokkukuulumine jätkuvalt sõltus isikutevahelistel suhetel (sugulus- ja ärisidemed). Hansa liidu struktuur kujunes välja 14. sajandi jooksul. Juhtpositsioonile jäi Lübeck. Ühiseid asju hakati arutama hansapäevadel, 1356. aastal Lübeckis. Iga linn võis otsida lahendust oma muredele, kuid tema ülesandeks jäi ka teistelt kooskõlastuse ja otsuse saavutamine. Kutsuti kokku linnade täievolilised saadikud. Otsus langetati siis, kui ühegi linna saadikul polnud enam vastuväiteid. Hansapäevade
võim. Samas põhjust rääkida stagnatsiooniajast. Murdumatu nõukogude liit kestab. 1986 perestroikapoliitika algus - Gorbatsovi sattumine võimu etteotsa midagi hakkab muutma. Vallandab uusi algusi kohalikul tasandil. 1988 laulva revolutsiooni algus - ei ole kõige alguseks, oli eelsündmusi, pigem väita, et muutuste kõrghetk aastas 88. Sinimustvalged lipud välja toodud. Laulame end vabaks. Senine süsteem laguneb. Rahvuslik kokkukuulumine. 90ndate algus ühiskonna pildi mõttes killustatum. 1990 Glavlit likvideeritakse - kirjanduses väga oluline. Kui Glavlit likvideeritud, on käes situatsioon "anna medal kui tahad". Jõuab kätte natuke varem, 88 tsensuuriamet olemas, nõrk, 89 olemas formaalselt, aga ei suuda enam midagi teha. Raamatud, mis 89 ilmunud, suhteliselt tänapäevastest tingimustes. Järelvalvesüsteemid kujundatakse muudmoodi, eeltsensuuri pole, muutus põhimõtteline
annaabi.ee 
