Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kõik meie ümber on suhteline ja piirideta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
piirideta, universum, paisub, teadlane, galaktika, kosmoselaev, väitega, suuremaks, ervin, piiritu, galaktikaid, suhtelisuse, kohapealt, albert, einstein, liikumisest, kiirusele, ajakulg, raketis, sammutitõsiselt võtta AJA SUHTELISUS JA OMAAEG Klassikalises Newtoni füüsikas on aeg absoluutne, s.t. aja kulg on kõikjal ühesugune (ühtlane) ja ei sõltu millestki. Oma relatiivsusteoorias aga tõestas Albert Einstein, et absoluutset aega pole olemas ja aja kulg sõltub keha liikumisest. Aja suhtelisus ilmneb suurte, valguse kiirusega võrreldavate kiiruste puhul ja/või ülitugevas gravitatsiooniväljas (näiteks musta augu läheduses). Näiteks kui kosmoselaev eemaldub meist valguse kiirusele lähedase kiirusega (relativistlik rakett!), siis kosmoselaevas aja kulg aeglustub; meie, Maal olijate jaoks aeglustavad kõik raketis kulgevad protsessid. Aega, mida mõõdab raketis olev kell, nimetatakse omaajaks. Omaaeg on aeg, mida mõõdab omas inertsiaalsüsteemis liikumatu kell ehk selle inertsiaalsüsteemiga kaasa liikuv kell. Erinevalt klassikalisest mehaanikast ei ole Einsteini relatiivsusteoorias keha mass absoluutne
Edwin Powell Hubble Edwin Powell Hubble (20. november 1889 Marshfield 28. september 1953) oli ameerika astronoom, Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige ja Galaktika-välise astronoomia rajaja. 1920ndatel aastatel tegi ta kaasaegse astronoomia tähtsaimad avastused, mis muutsid astronoomide arusaamu Universumist ja meie kohast sellest igaveseks. Enne Hubble'i avastusi uskus suurem osa astronoome, et Linnutee rohkem kui 200 miljardist tähest koosnev galaktika, mille läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja kuhu kuulub ka Maa koos Päikesesüsteemiga moodustabki kogu Universumi. 1924. aastal leidis Hubble aga esimesi tõendusi selle kohta, et väljaspool meie galaktikat on olemas veel teisedki galaktikad. Mount Wilsoni observatooriumis tehtud vaatlused näitasid, et kauged ja kahvatud valguspilved Universumi sügavustes on tegelikult terved galaktikad. Kõige tähtsama avastuse tegi Hubble aga 1929. aastal. Galaktikaid uurides ja liigitades
Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie tulevik. Kas Star Trek?....................................................................................34 7
Kas Star Trek? ....................................................................................... 34 Uus maailm braanide maailm ................................................................................... 38 Sõnaseletusi ................................................................................................................. 46 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................... 55 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI Eessõna 1988. aastal, kui ilmus ,,Aja lühilugu"1, tundus kõikeseletav teooria olevat käegakatsutavas kauguses. Mis ja kuidas on sestsaadik muutunud? Kas oleme eesmärgile lähemale jõudnud? Paraku pole meie lõppsiht veel kaugeltki nähtav. Vanasõna ütleb, et reisimine, lootus südames, on etem kui kohalejõudmine. Uudsuseiha
seletada. Tänapäeva astronoomise selgitus põhineb Suure Paugu teoorial. See koosneb reast teaduslikest hüpoteesidest, mida kinnitavad vaatlused Oma töös seletan lahti, mida see teooria endast kujutab, millised on selle tõendid ning mis toimus pärast Suurt Pauku. 4 Suur Pauk Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus, mis toimus erinevate andmete kohaselt 13,7-15 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Sellele sündmusele pani nime ,,Suur Pauk" kuulus inglise kosmoloog Fred Hoyle. Suure Paugu teooria käsitleb ka Universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Seetõttu siis ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate
Referaat Universum Universum Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber.
Relatiivsusteooria Albert Einstein oli Saksa teadlane, kes elas ajaperioodil1879-1955. Teda tuntakse paremini kui teooria loojana, mis muutis põhjalikult inimeste arusaama aja ja ruumi olemusest. Relatiivsusteooriast tuleneb üks kuulsamaid valemeid, millega Einstein näitas massi ja energia võrdelisuse (E = mc^2), mis tähendab, et objekti massi suurenedes suureneb ka selle energia ja vastupidi. Seega mass sõltub liikumiskiirusest. Mida kiiremini objekt liigub, seda massiivsem ta on
Universumi algus (Suur Pauk) Kõik, millel on algus on ka lõpp ja millel on lõpp on ka algus. Ka meie universumil pidi olema algus ja ka meie universumil tuleb kunagi lõpp. Juhtiv ja ka kõige tõenäolisem teooria teaduses on, et universum sai alguse suurest paugust. Alguses oli kogu universum tühi, kogu mateeria, mis on olemas tänapäeva universumis tuli ühest, kujutlemata tihedast olekust. Iga täht, iga planeet, iga aatom, iga rohulible, iga veetilk, kõik mida me näeme enda ümber ja ka see millest me ise koosneme loodi suure paugu esimestel sekunditel. Mittemillestki sai järsku kõik. 1929. aastal avastas astronoom Edwin Hubble, et galaktikad ei ole universumis ainult ühe koha peal. Ta avastas, et galaktikad mitte ainult ei liigu, vaid lendavad meist eemale
maailmaruumi laiali ja seejärel gravitatsioonijõu mõjul kokku tõmbunud ja muutunud osakeseks päikesesüsteemis `' (Mary ja John Gribbin 1997:75). `' Seega on ka tähtedel oma eluring. Nad sünnivad, elavad oma elu, surevad ja annavad teed uutele põlvkondadele `' (Mary ja John Gribbin 1997:75). `' Kui Päike kustub, siis aeg ei peatu, sest universumi teised tähed kiirgavad energiat edasi. Üldiselt kogu universum siiski kulub vähehaaval, kuigi väga-väga aeglaselt `' (Mary ja John Gribbin 1997:75). `' Energia kiirgub Päikeselt ja teistelt tähtedelt. Kuid kust energia sinna sai? Kuidas sai aeg alguse? Kõik tähed, mida te taevas nähe võite, kuuluvad perekonda, mis kannab nime Linnutee. (Teda kutsutakse ka meie galaktikaks ehk Galaktikaks) Meie Päike on üks neist tähtedest. Kõik teised tähed on samuti täieõigluslikud päikesed. Isegi kõige pimedamal ööl
................................................................................................................ 10 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 11 2 SISSEJUHATUS Kuidas tekkis maailm? Mis peitub taevas? Universum on tohutult suur ja täis saladusi. Ükski inimene ei saa iialgi Universumist kõike teada aga see ei takista mind seda lähemalt uurimast. Valisin oma referaadi teemaks Stephen Hawking’i ja tema panuse füüsikasse, sest füüsika ja Universum on mind alati huvitanud ja leian, et minu valitud teema katab seda ala väga hästi. Olen ka varem oma lõbuks lugenud artikleid ja raamatuid Hawkingi kohta aga seekord võtsin asja tõsisemalt ette
Häädemeeste Keskkool Kosmoloogilised alused ehk universumi tekkimine ja areng Füüsika referaat. Häädemeeste 2008 SISUKORD 1.Kosmoloogiline printsiip 2.Suur pauk 3.Suure paugu teooria kronoloogia 4.Antroopsusprintsiip 5.Heisenbergi määramatusprintsiip 6. Täielik kosmoloogiline printsiip ja kosmoloogilise printsiibi võimalik rakendatavus aja suhtes 7.Läbipaistev universum 8.Kasutatud kirjandus Kosmoloogiline printsiip Tegelikult me teame, mis on lõpmatu ruum. Me tajume ruumi nägemismeele abil ja lõpmatu on see ruum, kus igast meile nähtavast esemest kaugemal (tagapool) on veel teisi esemeid. Me ei saa näha kõiki lõpmatus ruumis olevaid asju, järelikult ei saa me neid ka tundma õppida. Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme (galaktikad) on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune
........................................................... 14 4.1. PRIMITIIVSETE RAHVASTE MAAILMAPILDIST...............................................14 4.2. GEOTSENTRISM.......................................................................................... 15 4.3. HELIOTSENTRISM....................................................................................... 16 4.4. LÕPMATU MAAILMARUUM...........................................................................16 4.5. PAISUV UNIVERSUM.................................................................................... 17 5. TAEVAS............................................................................................................. 17 5.1. TAEVAKOORDINAADID................................................................................ 18 5.2. TÄHTKUJUD................................................................................................. 19 5.3. TAEVAKAARDID..............................................
Universum. Gerda Jaanus Häädemeeste Keskkool 12.klass 2008 a. Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Uinversumi paisumine pärast Suurt Pauku. 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. Kindlat dateeringut Suurel Paugul ei ole. Nimetatakse daatumeid 13,7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17 miljardit aastat tagasi. Kõige tõendatum daatum on praegu 17,1 miljardit aastat tagasi. Kosmoloogia tegeleb universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püüab ennustada Universumi tulevikku. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht,
..5 · Meie kodugalaktika Linnutee......................................................................5-6 · Udukogud...........................................................................................................6 · Täheparved.........................................................................................................6 · Teised galaktikad............................................................................................6-7 · Galaktika tekkimine...........................................................................................7 · Galaktikaparved.................................................................................................8 · Tähtkujud...........................................................................................................8 · Paisuv universum...............................................................................................8 · Kokkuvõte......
Suur Pauk Allikas: Vikipeedia WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolainetaustast ehk reliktkiirgusest. Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,7 miljardit aastat tagasi: universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis universumi alguseks. Suure Paugu teooria käsitleb ka universumi varajast arengut pärast Suurt Pauku. Suur Pauk ei olnud "plahvatus" olemasolevas ruumis, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. Paisumine on vaadeldav Hubble'i seose kaudu, mis ütleb, et mida kaugemal mingi galaktika meist on, seda kiiremini ta meist eemaldub.
Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega 2 3 T1 a1 2 3 T2 a2 TÄHESUURUS- taevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust. m0 kons tan t m m0 2,5 log E E va lg ustatus SUUR PAUK- paisuva universumi algolekut ja tormilisi lähteprotsesse kirjeldav hüpotees. Suur Pauk oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk ei olnud plahvatus olemasolevas ruumis, vähemalt mitte selle tänapäevases mõistes, vaid mateeria, ruumi ja aja ühine tekkimine algsest singulaarsusest. PEAB TEADMA, KUIDAS TOIMUS: Suur energia eraldus (kõrge temp) ja oli palju osakesi, mis hakkasid omavahel moodustuma
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika
Siis tõestati, et galaktikad moodustavad omakorda suuremaid süsteeme: galaktikaparvi ja superparvi, millest väljaspool galaktikaid ei esine. Analüüsinud teadaolevate galaktikasüsteemide jaotumist Universumis, näitas Tartu Ülikooli astrofüüsikute töörühm Jaan Einasto juhtimisel 1990-de keskel, et need süsteemid moodustavad mesilaskärge meenutava struktuuri. Albert Einsteini üldrelatiivsusteooria ühe lahendi (nn Friedmanni lahend 1922 a.) kohaselt ei saa Universum olla staatilises olekus vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma.Galaktikate liikumist uurides avastas 1922 aastal Edwin Hubble, et kõik galaktikad eemalduvad üksteisest – see avastus andis kinnituse paisuva universumi teooriale.See, kas Universum paisub lõpmatuseni või asendub mingil hetkel kokkutõmbumisega sõltub Universumi massist. Kahjuks ei osata täna veel piisavalt täpselt Universumi massi hinnata. 2) MIS ON UNIVERSUM Universumi all mõistame kõike olemasolevat
Kiviõli 1. Keskkool Universum Referaat Uku Vernik 9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber
kooldumise tulemus. Iga massiga ese tekitab väikese lohu kosmose kangas.Universum on justkui päratu veniv madrats.Sellises kujutluses polegi gravitatsioon enam asi iseendas, vaid tulemus, ,,...mitte jõud, vaid kõverdunud aegruumi lisaprodukt´´.Teatud mõttes pole gravitatsiooni olemaski; planeete ja tähti paneb liikuma aja ja ruumi deformatsioon.Kuidas ka poleks, paneb hämmastama noore Einsteini mõttejõud. Muuhulgas järeldus Einsteini üldrelatiivsusteooriast, et Universum peab olema, kas paisuv või kokkutõmbuv.Kuid Albert ei olnud kosmoloog ja ta jagas üldist arvamust, et Universum on jäik ja igavene.Kuni Hubble avastas, et Universum paisub, kiiresti ja ühtmoodi igas suunas.Ei nõudnud erilist kujutlusvõimet, et mõista:siis pidi ta kunagi alustama paisumist mingist keskpunktist.Universumil pidi olema algus, teda ei saanud enam käsitleda stabiilse, jäiga ja igavesena, nagu kõik senini olid arvanud.Samahästi võis saabuda ka selle lõpp.
Lähte Ühisgümnaasium MUST AUK Füüsika referaat Elen Mihkelson 12. humanitaar 1.detsember 2009 1 Sisukord Tiitelleht ................................................................................................ 1 Sisukord ................................................................................................ 2 Sissejuhatus ........................................................................................... 3 Mustade aukude sünnilugu ............................................................... 4 - 5 Musta augu ümber ............................................................................ 5 - 6 Mustade aukude mehaanika .............................................................. 6- 7 Mustade aukude seos valgusega ........................................................... 7 Mustade aukude iseloomulikke omadusi .............................................. 8 Kokkuvõte ...................
UNIVERSUM Merlin Kitsingi Meie universumi ajaloost? · Universumi ajaloo vaatlust alustame hetkest, kus temperatuur on jõudnud tasemeni, mil keskmise footoni energia on võrdne prootoni-antiprootoni paari seisuenergiaga. See on esimene kriitiline punkt maailma ajaloos-aine eraldumine antiainest. Suur Pauk · 21.sajandi alguses valitseb seisukoht, et universum tekkis Suure Pauguga. · Enamik teadlasi usub, et galaktikad tekkisid miljardeid aastaid tagasi gaasipilvest, mis moodustus võimsa plahvatuse tagajärjel. · Suur Pauk oli hüpnootiline sündmus 13,7 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse kosmoloogia standardmudelis Universumi alguseks. Suur Pauk · Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema
mAstronoomia konspekt Õpik lk 3-24 Kosmoloogia uurib universumit. Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Ajalooline ülevaade 1. Primitiivne kosmoloogia Maa lame ja taevakehad seletamatud/jumalad. 2.Klassikaline maailmapilt Kerakujuline maa ja universum ümber ümmargune ja koosneb sfääridest. Maa universumi keskel.(Vana-Kreeka) 3.Koperniku vaatepilt- Päike keskel ja tähtede sfäärid ümber 4. Lõpmatu maailm- Oletuse lõpmatust maailmast tõi G. Bruno. Ta oletas et tähed on päikesesarnased. Hiljem avastas W. Herschel et tähed on kogunenud galaktikatesse ja galaktikast väljaspool neid ei esine. Lõpmatult palju täheparvi (galaktikaid) maailmas. 5. Relativistlik kosmoloogia- sai alguse A
Gaasilised ümbrised, mis lükati kaugemale, andsid gaasilistele hiiglastele seda veel juurde. Sammuti said nad ,,kivi klibu", sellepärast on neil palju kaaslasi ja rõngaid. NB! Pluuto on erineva, kuna on kõige kaugemal, paksu jää kihi all ja tal on peaaegu samasuur kaaaslane Charon. Seni teadaolevad andmed on saadud kivimite uuringust ja taeva kehadelt tulnude kiirguste uurimisel. Universumi teke. Suur Pauk: Umbes 13,5- 15 miljardit a. Tagasi tekkis ühestpunktist (singulaarsusest) universum. Suur Pauk ei olnud päris plahvatus vaid mateeria ruumi ja ajaühine tekkimine. Singulaarsus oli üli kuum ja tihe ja seda kujutatakse 2cm läbimõõduga kerakesena. Rikuti sümeetria aine ja antiaine vahel, mis selle vallandas seda ei teata. Esimesel sekundil tekkis rohkelt osakeste ja antiosakeste paare, mis peaaegu kohe üksteist hävitasid. Esimene osakeste paar oli kvark ja antikvark. Esimese sekundi lõpuks oli olid valmis elektron, neutron, prooton. Nendest koosnevad
2. Läbi kahe erineva punkti saab tõmmata ainult ühe sirge. 3. Paralleelsed sirged ei lõiku. · Füüsikas kirjeldatakse ja selgitatakse mitte mõtetes kujutletavaid, vaid tegelikke looduslikke objekte ning nendega toimuvaid nähusi. Füüsikateooriate aluseks tohib võtta vaid selliseid tõdemusi, mida vaatlused ja katsed kinnitavad. Seejuures peavad alustõdemuste katselised kinnitused olema absoluutsed! Kui kasvõi üksainus eksperimenditulemus on väitega vastuolus, pole sellele üles ehitatud teooria usaldusväärne. TÄHTIS MÕISTA! 1. Nii aksioom kui printsiip on teooria aluseks võetud tõde. 2. Aksioom on alustõde, mis tugineb vaid matemaatilisele loogikale. Kasutatakse MATEMAATIKAS. 3. Printsiip on alustõde, mis on kooskõlas looduse vaatlemise tulemustega. Kasutatakse FÜÜSIKAS. FÜÜSIKA PRINTSIIP KUI ALUSTÕDEMUS
põnevusest ja teadmatusest, tõelisest soovist, midagi uurida ja milleski paremini selgusele jõuda. Soov avardada silmaringi ning näha võimalusi, mis esmapilgul tunduvad utoopilistena, kuid võivad ühel päeval tulevikus siiski kinnitust leida. Mitte midagi ei muutuks, kui tuleks välja, et kõik see on fantaasia, kuid vastasel korral ootaks teadust ees revolutsioon. Kõik, mida inimkond seni on pidanud õigeks, võib ühe hetkega muutuda valeks. Enamikule tuntud teadlane Albert Einstein oli veendunud, et maailmaruum on lõplik. Ta ei uskunud, et ruumi tekkib kogu aeg juurde ning universum suureneb. Tema jutule läinud füüsikud, kes tõestasid vastupidist, said Einsteini põlguse osaliseks. Hiljem, kui mees taas arvutusi oli 3 vaadanud, pidi ta siiski leppima, et universum paisub üha suuremaks. Üks kõige geniaalsemaid teadlasi Maa ajaloos oli eksinud, mis näitab ainult seda, et milleski ei
Bumba. Ühel päeval oksendas kõhuvalus Bumba välja päikese. Aja jooksul kuivatas päike ära vee, jättes järele maa. Kuid Bumba oli valudes ja oksendas veel. Välja tulid kuu, tähed ja mõned loomad: leopard, krokodill, kilpkonn ja lõpuks inimene, ” nii alustavad Stephen Hawking ja Leonard Mlodinow oma raamatu „Universumi suurejooneline ehitus” kuuendat peatükki „Meie universumi väljavalimine”. Kõikides maailmaloomise müütides püütakse vastata küsimustele: kuidas tekkis universum ja miks on universum just selline, nagu ta on? Suure Paugu teooria kirjeldab sündmust, tänu mille kõik praegu eksisteerib – universumi sündi. Universum oli minevikus palju tihedam ja kuumem, seda nii palju, et praktiliselt võimatu on sellist universumi ette kujutada. Mõte seisneb selles, et universum paisub, kuid selles idees on väike konks. „ Näiteks me ei arva, et universum paisub, nagu võiks paisuda maja, lükates eest seina ja tõugates vannitoa
Referaat Rene Randlane 12. a Tallinn 2013 Sisukord 1. Suur Pauk...................................................................................................................3 1.1 Universumi varajane ajalugu................................................................................4 1.2 Inflatsiooniline universum...................................................................................6 1.3 Kvarkide periood..................................................................................................7 1.4 Topofaas...............................................................................................................7 1.5 Neli vastasmõju....................................................................................................8 1.6 Hadronite perioodi algus.........
Massist sõltub tähe edasine areng ja eluiga. Mida suurem on mass, seda lühem on eluiga. Päikese elukäigu neli staadiumi : gaasipilve kokkutõmbumine, vesiniku põlemine heeliumiks ( selle staadiumi poole peal on Päike ), heelium põleb süsinikuks ( Päike muutub punaseks hiiuks ) ja viimases staadiumis Päike heidab ära oma atmosfääri ja tõmbub kokku valgeks kääbuseks ( hakkab jahtuma ). Supernoovade plahvatustes tekivad kõik rauast raskemad elemendid. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem.Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast
SUPERNOOVA- on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. RELIKTKIIRGUS- on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meiel Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT- Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE- Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. HUBBLE’I SEADUS-on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR-Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR-Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruuijaotus, Universiumi suuremastaabiline struktuur.
Difuusne aine galaktikas ehk tolm-, gaas-, udukogud ja tähtedevahelised pilved. Ruum tähtede vahel on tühjem, mis tahes maapealses laboriseadmes saadud vaakumist. Uurimised on näidanud, et tähtedevaheline tolm on koondunud piki galaktikapinda kitsasse kihti paksusega 200-300 pc. See tolm moodustab osaliselt pideva hõreda keskkonna, osaliselt on ta aga koondunud selles keskkonnas ujuvatesse suurema tihedusega tolmupilvedesse. Keskmiselt nõrgeneb valgus Galaktika tasapinnas 1000 pc pikkusel teel 1,5 tähesuuruse võrra. Mõned pilved on neis sisalduva tolmu tõttu läbipaistmatud ja me näeme neid tumedate udukogudena. Et tähtedevahelised kaugused on tohutud, võib hõredastki gaasist moodustuda väga suure massiga pilvi. Linnutee galaktika massist umbes kümnendik on tähtedevaheline hajusaine. Kosmoses leidub nii gaasi kui ka tolmu. Suurem osa gaasist on vesinik, millest koosneb ka enamik universumist
FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti)
Nagu kõik tähed on Päikegi hõõguv kuum pulbitsev gaasikera.Päikese sisemuses ühinevad kergeima gaasi, vesiniku aatomid teise gaasi, heeliumi aatomiteks.Ühinemisprotsessi nimetatatakse tuumareaktsiooniks.Selle tulemusel vabaneb tohutu hulk soojust ja valgust päikesekiirgus, milleta ei oleks elu Maal. Päike asub maast 150 miljoni km ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel.Tema pinnatemperatuur on 5800K.Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja , liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga.Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutumapidevalt väljaspoole vähenedes.Päike saab energiat termotuumareaktsioonidest, vesiniku muundumisel heeliumiks vabaneb 0,7% massist energiana.Aeg ajalt ilmuvad Päikese pinnale tumedad plekid ehk laigud.Need on pisut madalama temperatuuriga augud fotosfääris
annaabi.ee 
