Õigusmõistmine toimub riigikeeles ja Rootsis on selleks rootsi keel, Eestis eesti keel. Rootsi kohtusüsteem jaguneb kaheks teineteisest täiesti sõltumatuks kohute hierarhiaks - üldkohtuteks ja haldus ning erikohtuteks. Samasugune jagunemine üld- ja halduskohtuteks on ka näiteks Prantsuse kohtusüsteemi puhul. Eesti puhul sellist jagunemist ei toimu. Eestis toimub jagunemine vaid astmete alusel, kus kõige madalama astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud. Teise astme kohtuteks on 2 ringkonnakohust, mis asuvad Tartus ja Tallinnas ning kolmandaks astmeks on Riigikohus asukohaga Tartus. Üldkohtuna on Rootsis esimeseks astmeks piirkonnakohtud (tingisrätter). Sealt võib apellatsiooni korras edasi kaevata kohtuasja teise astme kohtusse, milleks on apellatsioonikohtud (hövrätter). Kolmandaks astmeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen). Apellatsioonikohtute juures ja Eesti puhul ringkonnakohtute juures on siinkohal üks suur erinevus. Selleks on see asjaolu, et
kujundamine. Uus kohtusüsteem püsis isegi kuni 19. sajandi lõpuni. Kõige kõrgem kohtuorgan oli mõlemas kubermangus Rootsi kuningas. Kõige kõrgem kohapealne kohus Eestimaal oli Eestimaa Ülemmaakohus asukohaga Tallinnas ja Liivimaal oli vastavaks kohtuks Liivimaa Õuekohus, mis asus alaliselt Tartus. Neist kohtutest aste madalamad olid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, kus arutati talupoegade ja muude mitteaadlikke kuritegusid. Kõige madalamateks kohtuteks olid Eestimaal adrakohtud ja Liivimaal sillakohtud. Nendes arutati talupoegade põgenemise juhuseid ja samuti muid talupoegade poolt toime pandud väikeseid kuritegusid. Praegusel Eesti alal moodustati 2 kubermangu. Eestimaa kubermang, mille pealinnaks sai Tallinn, hõlmas kogu Põhja-Eestit (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa). Liivimaa kubermang võttis enda alla kogu praeguse Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ning selle tähtsamaks linnaks sai Riia. Saaremaa staatus oli
3. Talurahva omavalitsuse korraldus 19. sajandi algul ja 19. sajandi II poolel. · 19.saj alguseni oli talurahva elu keskseks mõis, nüüd hakkab kujunema talurahva omavalitsus vallakogukond · Keskseks instantiks vallakohus (3 liiget 1 talumeeste, 1 mõisniku ja 1 sulase valitud ) · Lahendati tülisid, tegelesid mõisakoormistega, karistati eksinuid, valvasiid korda, haldasid vallalaekaid, magasiaitu. · Vallakohtud muutuvad hiljem kogukonna kohtuteks ning likvideeritakse kohtureformiga 1899. · Lisaks vastutati kogukonnana magasivilja ja vaeste abi eest. · Külakord ja vaestemajad. · Pärast pärisorjuse kaotamist oli talurahval piiratud vabadus. · Ilmapassita ei tohtinud kuskile minna. · 1863 passikorralduse seadus.' · Kaasnesid välja ränded. 4. Muutused majanduses 19. sajandil: a) põllumajandus; b) transport; c) tööstus. a) Põllumajandus
Rüütelkondade juhtorgan oli maanõunike kolleegium. Tegelik otsustamine oli maakonnasaadikute käes. Keskvõimu korraldused edastati ukaasidena, mis nö alama astmeni 1 Eesti 18. sajandil jõudsid tavaliselt 7-10 päeva jooksul. Käsud saadi kätte patendina. Maakondade tasandil kroonuametkond puudus. Kohtukorraldus: Aadlil oli kõrgem kohtuvõim. Alamastme kohtuteks Eestimaal olid meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Kohtu koosseisu kuulusid kohaliku aadli hulgast valitud maakohtunik koos kahe kaasistuja ehk assessoriga. Eraldi kohtud olid linnakodanikele ja vaimulikele. Ülemastme kohtuteks Eestimaal oli ülemkohus ja Liivimaal õuekohus. Aadlile olid need esimese astme kohtud. Ülemkohtu moodustas Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium kuberneri eestistumisel. Õuekohtu koosseisu kuulusid kohtu president,
· Notarite ülesanded tehingute tõestamisel: Nõustamiskohustus; hoiatamisfunktsioon; uurimisfunktsioon; teo ja otsustusvõimekus; perekonnaseis; esindusfunktsioon Õigusemõistmiseseadus · Kohtute seadus annab meile ülevaate kohtukorraldusest ja õiguse mõistmise alustest. Õigust mõistab meil kohus. Kohtus toimub asjaajamine eesti keeles. Kohtuistungeid võib pidada hommikul kella 8.00 18.00. Kolmeastmeline kohtusüsteem. · Esimese astme kohtuteks on: Maakohus ja halduskohus. Maakohtuid on eestis 4: Tartu-, viru-, harju ja pärnu maakohus. Maakohtutes arutatakse tsiviil(lahutamine, abiellumine)-, kriminaal(kuritegude menetlemine: vangistuse karistuseks 1 kuu 20 aastat.)- ja väärteoasju(lihtsamad süüteod,haldusõigusrikkumised). Kohut juhib kohtuesimees: mõistab õigust, korraldab seda samuti. Kohtusse saabunud asjad jaotatakse kohtunike vahel, kohtuesimees jaotab. Juhuslikul teel. Vastutab kohtunike ja
Ehk siin ongi tegelikult mõeldud kohaliku võimu suhteid riigiga, sest ma tõttöelda küll ei tea, et regionaalvõimul mingit muud erilist eesmärki või asja oleks. Kohtuvõim. Poliitilise süsteemi üks osa, mis ei allu ei täidesaatvale ega seadusandlikule võimule. Ülimuslik võim, mis kindlustab õigusriigi põhimõtet. Ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Eesti kohtusüsteem. Lk 122-125 Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimese astme kohtuteks on 4 maakohut, mis lahendavad tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning 2 halduskohut, mis tegelevad avalik-õiguslikest suhetest tekkinud vaidluste jt haldusasjadega. Teiseks asmeks on apellatsioonikohus ehk ringkonnakohtud, kus vaadatakse läbi vastavasse tööpiirkonda jäävate esimese astme kohtude lahendite edasikaebused. Kolmas aste on Riigikohus, mis vaatab kohtulahendid läbi kassatsiooni korras, lisaks teeb põhiseaduslikkuse järelvalvet, esimees on Märt Rask. Euroopa Nõukogu
kubermangus Rootsi kuningas, kellele kaevati edasi madalamate kohtute otsuseid. Kõige kõrgem kohapealne kohus Eestimaal oli Eestimaa Ülemmaakohus asukohaga Tallinnas ja Liivimaal oli vastavaks kohtuks Liivimaa Õuekohus, mis asus alaliselt Tartus. Nendest kohtutes arutati eriti raskeid süüasju ja aadlikke kuritegusid. Neist kohtutest aste madalamad olid Eesti- ja Saaremaal meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, kus arutati talupoegade ja muude mitteaadlikke kuritegusid. Kõige madalamateks kohtuteks olid Eestimaal adrakohtud ja Liivimaal sillakohtud. Nendes arutati talupoegade põgenemise juhuseid ja samuti muid talupoegade poolt toime pandud väikeseid kuritegusid. Praegusel Eesti alal moodustati 2 kubermangu. Eestimaa kubermang, mille pealinnaks sai Tallinn, hõlmas kogu Põhja-Eestit (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa). Liivimaa kubermang võttis enda alla kogu praeguse Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti ning selle tähtsamaks linnaks sai Riia. Saaremaa staatus oli
Olemas ka paar liiki erikohtuid: nt töökohtud, üürikohtud jne. Õiguse Nõukogu, mis koosneb Ülemkohtu ja Kõrgema Halduskohtu kohtunikest, ülesandeks on kontrollida seaduseelnõu vastavust kehtivale õigusele enne, kui need esitatakse Parlamendis arutamiseks. Avalik süüdistus jaguneb kolmeks: piirkondlikud süüdistajad, riiklikud süüdistajad ja Riiklik Peasüüdistaja. 28. Soome õiguskaitsesüsteem Üldkohtud ja halduskohtud. Kohtukeel soome ja rootsi keel. Esimese astme kohtuteks on kärajakohtud. Kriminaal– ja tsiviilasjad. Ainuisikuline kohtunik või kolm professionaalset kohtunikku, Teist astet omab 6 õuekohut (mõnes kriminaalasjas ka I). Kolm või rohkem professionaalset kohtunikku. Kõrgeim on Ülemkohus. Kohtu president + vähemalt 15 liiget. Justiitsminister omab viimase täies koosseisus tegutsemisel ka hääleõigust, Eestis mitte. Ülemkohtul ei ole seaduste põhiseaduslikkuse järelvalve funktsiooni
Olemas ka paar liiki erikohtuid: nt töökohtud, üürikohtud jne. Õiguse Nõukogu, mis koosneb Ülemkohtu ja Kõrgema Halduskohtu kohtunikest, ülesandeks on kontrollida seaduseelnõu vastavust kehtivale õigusele enne, kui need esitatakse Parlamendis arutamiseks. Avalik süüdistus jaguneb kolmeks: piirkondlikud süüdistajad, riiklikud süüdistajad ja Riiklik Peasüüdistaja. 28. Soome õiguskaitsesüsteem Üldkohtud ja halduskohtud. Kohtukeel soome ja rootsi keel. Esimese astme kohtuteks on kärajakohtud. Kriminaal ja tsiviilasjad. Ainuisikuline kohtunik või kolm professionaalset kohtunikku, Teist astet omab 6 õuekohut (mõnes kriminaalasjas ka I). Kolm või rohkem professionaalset kohtunikku. Kõrgeim on Ülemkohus. Kohtu president + vähemalt 15 liiget. Justiitsminister omab viimase täies koosseisus tegutsemisel ka hääleõigust, Eestis mitte. Ülemkohtul ei ole seaduste põhiseaduslikkuse järelvalve funktsiooni. Ülemkohtul on väga suur roll kohtunike ametisse
2 poolt on pärija ja pärandaja. Pärandaja on välja valinud inimese, kellega lepingu sõlmida. Lepingu sisu: Sina pärija saad selle vara, kui pärandaja on surnud ning pärija kohustuseks on ntx selle vara hooldamine ka juba pärandaja eluajal. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tingimuste muutmiseks on vaja luua kahepoolsed kokkulepped. Ühepoolselt saab tingimusi muuta ainult siis, kui pärija on pahatahtlik. 40. I astme kohtud, osakonnad: I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud. Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. 1. Kinnistusosakond seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. 2. Registriosakond e äriregister seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid. 3
Ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. KaPo-amet on Siseministeeriumisse kuuluv riigiamet, mille ülesanne on põhiseadusliku korra kaitse, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, riigisaladuste kaitse ja vastuluure. 6. Kohtussüsteem Eestis Kohtusüsteem koosneb: 1) maa- ning halduskohtutest; 2) ringkonnakohtutest; 3) Riigikohtust. Maakohtud on esimese astme kohtud ning nad on üldpädevusega kohtuteks ehk üldkohtuteks. Maakohtus arutataksetsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Eestis on 4 maakohut: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu Maakohus. Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Eestis on 2 halduskohut: Tallinna Haldus- kohus ja Tartu Halduskohus. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus.
2 poolt on pärija ja pärandaja. Pärandaja on välja valinud inimese, kellega lepingu sõlmida. Lepingu sisu: Sina pärija saad selle vara, kui pärandaja on surnud ning pärija kohustuseks on ntx selle vara hooldamine ka juba pärandaja eluajal. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Tingimuste muutmiseks on vaja luua kahepoolsed kokkulepped. Ühepoolselt saab tingimusi muuta ainult siis, kui pärija on pahatahtlik. 40. I astme kohtud, osakonnad: I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud. Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. 1. Kinnistusosakond seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. 2. Registriosakond e äriregister seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit. Seal töötavad kohtunike abid. 3
vaidlustamisviide koos viitega halduskohtule). Samuti on avaliku õiguse ja eraõiguse vaheline piiri tõmbamine määravaks, kas haldusorgani sõlmitud lepingut käsitleda tsiviilõigusliku lepinguna või halduslepinguna. Eesti kohtusüsteemi taasloomisel tehti selge valik selles suunas, et haldustegevust hakkab kontrollima iseseisev kohtusüsteemi haru – halduskohtud. Antud põhimõtet kajastab ka PS § 148 lg 1 p 1, mille kohaselt on esimese astme kohtuteks maa- ja linnakohtud 1 ning 1 Käesoleval hetkel on Eestis vaid maakohtud – linnakohtud kaotati (täpsemalt liideti maakohtutega) 01.01.2006. 1 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009
Andmed testamendi ja pärimislepingu kohta hoitakse saladuses kuni pärandi avanemiseni. Teavet pärimisregistrisse kantud andmete kohta antakse pärast seda, kui pärandaja surm on dokumentaalselt tõestatud. Abikaasade vastastikuse testamendi kohta antakse teavet pärast ühe abikaasa surma. Pärimisregistrist võivad teavet saada kõik isikud. Tutvumiseks on vaja esitada isikut tõestav dokument ja surmatunnistus . 38.I astme kohtud, osakonnad. I astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud. Maakohtuid on meil 4 tükki: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohtud. Need 4 kohust teenindavad oma piirkonda. Arutavad tsiviilasju, kriminaalasju, väärteoasju. Halduskohtuid on 2: Tartu ja Tallinn. Haldusasju arutavad. Kinnistusosakond – seal peetakse kinnistusraamatut ehk peetakse arvet kõikides kinnisasjades ja ka abieluvara registrit. Registriosakond e äriregister – seal peetakse äriregistrit, peetakse veel MTÜ-de ja sihtasutuste registrit.
- hoiatamisfunktsioon - uurimisfunktsioon- notaril on õigus kontrollida isiku samasust, vara, notar kontrollib teo ja otsuse võimet - esindusfunktsioon- notar ise pääseb igasugustesse registritesse ja peab tegema igasugused märkused/kanded vajalikku registrisse. 14 KOHTUTE SEADUS Kehtib meil aastast 2002, viimane muudatus 2013. Õigust mõistab kohus. Meil on 3-astmeline kohtusüsteem. 1. astme kohtuteks on maakohtud ja halduskohtud, mõlemad on võrdväärsed. Kohtu töökeeleks on riigikeelt. Kohtuistungid võivad toimuda 9.00-18.00. Igal kohtunikul on õigus pidada kohtuistungit ka kauem (vastavalt otstarbekusele). Maakohtud: arutatakse tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Teeme vahet karistuste järgi, väärteod on kergemad süüteod, väärtegude korral karistusteks: arest (kohus määrab selle, max 30 ööpäeva), rahatrahv (võib määrata 3-300 trahviühikut olenevalt
kõik 12 maanõunikut, kindral kuberner, kes oli riigivõimu esindaja. Kuid kindral kuberner ei osalenud koguaeg ning mõnikord maanõunik oli eesistuja. Enamasti maanõunikud otsustasid ära kõik hääletamise järgi, kindral kuberneri üksik hääl ei otsustanud mitte midagi. Kõrgeim kohus. Liivimaa õuekohus. Baltikumi 18 sajandi kohtusüsteem oli üles ehitatud seisuslikku põhimõtet järgides. Sealjuures kuulus aadlile kõrgem kohtuvõim ka kõigi teiste seisuste üle. Alamastme kohtuteks eestimaal meeskohtud ja liivimaal maakohtud, üks igas maakonnas. Need moodustasid kohaliku aadli hulgast valitud kohtunik koos kahe kaasistujaga. Meeskohtunikud nimetas ametisse Eestimaa ülemmaakohus, maakohtunikud valiti liivimaa rüütelkonna maapäevadel. Mees ja maakohtute kompetentsi kuulusid kõigi maal elavate talupoegade ja teiste mitteaadlike tsiviil- ja kriminaalasjad. Aadlike kriminaalasju ning maaomandi vaidlusi lahendati vaid ülemastme kohtutes.
III Maanõunike kolleegiumid(va 1783-1796 ja reaalne täitevvõim kahanes venestusperioodil) · juhtisid rüütelkondi maapäevade kogunemiste vahelisel ajal · 14 eluaegset liiget(Saaremaal 4), kes olid provintside tegelikud võimukandjad · Võim ulatus ka kohtusüsteemi- ja kirikuhalduse valdkondadesse IV Kohtu- ja politseikorraldus 18 saj: vanade traditsioonide jätkumine( va 1783-96 ja muutused 19 saj) · Aadlile kuulus kohtuvõim kõikide seisuste üle A. Alama astme kohtuteks Eestimaal meeskohtud ja LM-l maakohtud(suuremates linnades magistraadid) · Esimees ja kaks liiget valiti kohaliku (maakonna) aadli hulgast · Pädevusse kuulusid kõik talurahva ja maal elavate mitteaadlike tsiviil- ja kriminaalasjad ja aadli väiksed tsiviilasjad B. Kõrgema astme kohus oli Eestimaal ülemmaakohus(=maanõunike kolleegium kuberneri juhtimisel) ja LM-l õuekohus(president, asepresident ja 11 aadlikust liiget, kellest 2
annaabi.ee 
