14. Milliste omadustega on laserite kiirgus? - Laserikiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. Ruumiline koherentsus väljendub selles, et laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga. Seetõttu saab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus, mis tähendab, et piki kiirt on valguse laine faas korreleeritud üsna pika vahemaa taha (~30 cm). Enamikust laseritest ei välju puhas ühe lainepikkusega valgus, vaid väljuvas valguses on mitu "moodi", millest igaühel on oma lainepikkus. Tihti on moodid ka erineva polarisatsiooniga. Ja kuigi ajaline
siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas.[1] Laserikiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. Ruumiline koherentsus väljendub selles, et laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga. Seetõttu saab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus, mis tähendab, et piki kiirt on valguse laine faas korreleeritud üsna pika vahemaa taha (~30 cm).[3] Enamikust laseritest ei välju puhas ühe lainepikkusega valgus, vaid väljuvas valguses on mitu "moodi", millest igaühel on oma lainepikkus. Tihti on moodid ka erineva polarisatsiooniga. Ja kuigi ajaline koherentsus tähendab ka monokromaatsust, on olemas lasereid, mis kiirgavad
Aines kiirgavad kõik aatomid kaootiliselt ja seetõttu on erinevate kiirgusaktide algfaasid erinevad. 82. Mis on ajaline ja ruumiline koherentsus? Valguslainete ajaline koherentsus. Selle hindamiseks vaadatakse aega, mille jooksul valguslainete paketis juhuslik faasimuutus ei ületa -d. Niisugune kriteerium on valitud seepärast, et selle ületamisel seguneksid juba maksimumid ja miinimumid ja interferents poleks enam jälgitav. Valguslainete ruumiline koherentsus. Tuleneb ajalise koherentsuse nõudest. Nimelt see on ruumiosa mõõde, mille sihis ei muutu lainepakettides juhuslik faasivahe rohkem kui võrra. Keskkonnas valguse kiirus väheneb ja siis: Seega tuleb arvesse optiline teepikkus. Praktikas tähendavad koherentsuse nõuded seda, et liituvad valguslained tulevad sünteesida ühest ja samast valgusallikast ja valguse spektraalset koostist tuleb oluliselt piirata. 83
1951 Joseph Weber Laser ehk optiline kvantgeneraator on indutseeritud kiirguse omadustel põhinev seade, mis tekitab monokromaatilist elektromagnetkiirgust spektri optilises, kas siis ultravioletses, nähtavas või infrapunases osas. Light amplification by stimulated emission of radiation Ruumiline koherentsus: laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga väikese hajuvusega Ajaline koherentsus: suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus (~30 cm) Laserite liigid Gaaslaser- omane kiirguse suur monokromaatilisus ja lainepikkuse stabiilsus Dielektriklaser ehk tahkislaser- keskne komponent on kristall või klaas, mida on ioonidega rikastatud, et keskkonnas oleks vajalikud energiatasemed Laserite liigid Kiudlaserid- valgust juhitakse mööda ühemoodilist kiudu Vedeliklaserid- kitsas kiirguse lainepikkuse vahemik Pooljuhtlaserid- Pooljuhtlaserid on
Geokeemia eksami kordamine 1.Mis on maastike koherentsus? Maastike tähtis eripära tema mitmesuguste komponentide vastavus üksteisele. Loodusmaastikel on koherentsuse tähtsaimaks teguriks aatomite bioloogiline ringe (bir), mis seob omavahel kõik maastiku komponendid ja muudab neid oluliselt. Mida intensiivsem on bir, seda suurem on maastiku koherentsus. Kõrge koherentsus on iseloomulik näiteks humiidsetele tasandikele, kus taimestik on täielikus vastavuses mulla ja vete omadustega. On kõrgelt koherentseid maastike ja äärmiselt madala koherentsusega maastikke, näiteks kõrbed. Koherentsuse mõistet kasutatakse ka tehnogeensete maastike analüüsil
Geokeemia kordamisküsimused 1. Mis on maastiku koherentsus? Maastike tähtis eripära tema mitmesuguste komponentide vastavus üksteisele. Loodusmaastikel on koherentsuse tähtsaimaks teguriks aatomite bioloogiline ringe (bir), mis seob omavahel kõik maastiku komponendid ja muudab neid oluliselt. Mida intensiivsem on bir, seda suurem on maastiku koherentsus. Kõrge koherentsus on iseloomulik näiteks humiidsetele tasandikele, kus taimestik on täielikus vastavuses mulla ja vete omadustega. 2. Mis seob maastiku komponente? Maastiku komponendid koosnevad omavahel seoses olevatest maastiku elementidest.
valguse võimendamist stimuleeritud kiirguse kaudu [2]. Laserikiirgust eristab muudest valgusallikatest tugev ajaline ja ruumiline koherentsus. Ruumiline koherentsus väljendub selles, et laserkiir saab olla väga väikese läbimõõduga, mis võimaldab laseri kiirgust fokuseerida punktiks, et saavutada väga kõrgeid kiiritustihedusi. Ruumiline koherentsus tähendab ka seda, et laserikiir on väga väikese hajuvusega, mistõttu seda saab kasutada pika vahemaa tagant. [2] Ajalise koherentsuse tõttu on laserikiirel (erinevalt teistest valgusallikatest) suhteliselt pikk koherentsuse teepikkus, mis tähendab, et piki kiirt on valguse laine faas korreleeritud üsna pika vahemaa taha (~30 cm). [2] Enamikust laseritest ei välju puhas ühe lainepikkusega valgus, vaid väljuvas valguses on mitu "moodi", millest igaühel on oma lainepikkus. Tihti on moodid ka erineva polarisatsiooniga. Ja kuigi ajaline koherentsus tähendab ka monokromaatsust, on olemas lasereid, mis kiirgavad
laine. Valguse interferentsi nähtus on nähtus, kus valgus käitub nagu laine. Selleks, et jälgida valguslainete interfereerumist, kasutatakse punktvalgusallikaid. Kahe sõltumatu punktvalgusallika korral on interferentspildi saamine võimalik vaid teatud tingimustel. Interferentsiks nimetatakse kahe laine liitumist, mille tulemusena erinevates ruumipunktides tugevdavad või nõrgendavad üksteist. Interferentsi tekkimiseks peavad lained olema koherentsed. Koherentsuse tingimused: Lainete sagedused(lainepikkused) peavad olema võrdsed. Ühe valgusallika võnkumine teise suhtes ei tohi muutuda (näiteks hetkeks katkeda). Interferentspilti on näinud igaüks, kas on aga pööranud sellele tähelepanu või teadnud, et tegemist on just interferentsiga. Kui mängida seebimullidega, siis näeme, et seebimullid on vikerkaarevärvilised, ehkki seebilahus on ise värvusetu. Just valguse interferents on see, mis teeb seebimullid nii mitmevärviliseks.
Fresneli printsiip - Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist. 5. Valguse interferents: Interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Saab vaadelda läbi kaksikpilu. Koherentsed lained- laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. Koherentsuse tingimused: Lainete sagedused peavad olema võrdsed. Ühe valgusallika võnkumine teise suhtes ei tohi muutuda. (nt korraks katkeda) Lainete mittekoherentsus tuleneb kas lainepikkuste erinevustest või erineva kestusega pausidest lainetes. Interferentsi ja difraktsiooni kasutatakse: Optika selgendamine (peegelduskadude vähendamine) nt kino, teleskoop, prillid, binokkel Defektide avastamiseks (Newtoni rõngad) nt läätsedes Ruumilistes fotodes (holograafia)
LASER SISSEJUHATUS Esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt. Laser on üpris eriliste omadustega valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on tegelikult lühend sõnade algtähtedestr
kvantgeneraator on valguse stimuleeritud kiirgumisel rajanev koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust, mille lainepikkus on suurem , kui 1mm. Laserite töö baseerub pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laseri põhimõtte avastas Charles Townes USA-s 1954
ootused. Kui aga enesetõhusus on madal, voib käitumine üldse mitte muutuda, hoolimata kõrgetest ootustest tulemuslikkusele. Koherentsusetunne sisaldab kolme komponenti muutuste mõistmist, muutuste juhtimist ning muutuste mõttekuse mõistmist. Nimetatud komponendid on indiviidi omadused, mida mojutab keskkond ja mis kujunevad umbritseva keskkonna toimel (Naidoo ja Wills, 2000). Antonovski nimetab koherentsuse tundeks (sense of coherence) kindlustunnet. Ta on seisukohal, et inimese terviseseisund oleneb suurel määral ta suhtumisest maailma ja oma tervisesse. Samas Antonovski küll tunnistab, et ka teised, nii välised kui sotsiaalsed tegurid mõjutavad samuti tervist. Ta peab indiviidi tunnetusi, emotsioone ja motivatsioone olemasolevate ressursside kasutamisel ja rakendamisel olulisteks. Antonovski defineerib koherentsuse tunnet kui globaalset orientatsiooni, mis valjendub inimese
faasiplaati, kus erinevalt tavalisest fotost on lisaks valgusvälja intensiivsusele jäädvustatud ka faasiinfo. Ajalugu Holograafilise meetodi leiutas Gábor Dénes 1940. aastatel. Ta tuli hologrammi ideele üritades parandada elektronmikroskoobi pildi kvaliteeti. Sel ajal ei olnud veel leiutatud laserit ning koherentsete valgusallikate puuduses oli hologrammide valmistamine valguse optilises piirkonnas raskendatud. Dénes katsetas elavhõbedalambiga, kuid selle väikese koherentsuse tõttu suutis ta salvestada vaid kuni sentimeetrise läbimõõduga hologramme, mida sai taaskuvada vaid punkthaaval. Optiliste hologrammide tehnoloogia täienes kiirest pärast laseri leiutamist 1960. aastal. Oma panuse eest holograafia leiutamisel sai Gábor Dénes 1976. aastal ka Nobeli preemia. Tööpõhimõte Tavalises fotos on salvestatud vaid esemelt tulnud valguse kiiritustihedus. Seega ei ole foto
Fresneli printsiip - Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist. 5. Valguse interferents: Interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Saab vaadelda läbi kaksikpilu. Koherentsed lained- laineid, mille kuju (amplituud, kestus) aja jooksul ei muutu. Koherentseid laineid saab laseriga või ühe lainejada jagunemisel kaheks. Koherentsuse tingimused: Lainete sagedused peavad olema võrdsed. Ühe valgusallika võnkumine teise suhtes ei tohi muutuda. (nt korraks katkeda) Lainete mittekoherentsus tuleneb kas lainepikkuste erinevustest või erineva kestusega pausidest lainetes. Interferentsi ja difraktsiooni kasutatakse: Optika selgendamine (peegelduskadude vähendamine) nt kino, teleskoop, prillid, binokkel Defektide avastamiseks (Newtoni rõngad) nt läätsedes Ruumilistes fotodes (holograafia)
koherentvalguse generaator, harvemini valguse võimendi. Valguse all mõistetakse sel juhul lühilainelist elektromagnetkiirgust, mille lainepikkus on suurem , kui 1mm. Laserite töö baseerub pööratud jaotuse ja optilise pumpamise nime kandvatel kvantoptilistel protsessidel. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laseri põhimõtte avastas Charles Townes USA-s 1954
toetusele, kui nad olid Perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel. Kolleegium on seisukohal, et KVTS § 164 lg 1 sõnastus on sellisena selge ja ühemõtteline.“ Loogiline tõlgendamine Loogiline tõlgendamine kasutab õigusakti sisu kindlakstegemiseks formaalloogika reegleid. Selle eesmärk on välja selgitada õigusakti või õigusnormi mõistlik eesmärk. Süstemaatiline tõlgendamine Süstemaatilise tõlgendamise aluseks on põhiseaduse ja õigussüsteemi ühtsuse ehk koherentsuse idee. Idee iseenesest on vana ja leidub ka näiteks 1938. aastal jõustunud põhiseaduse loomise protsessi kohta koostatud teoses „Rahvuskogu“: „Seadus peab terves ulatuses moodustama loogilise järjekindlusega ülesehitatud mõistuspärase tervikliku süsteemi. Seda nõuame igalt seaduselt. Seda nõuame suurimal määral riigi põhiseaduselt, mis on aluseks kõigile teistele seadustele.“ Seega mõistete tähenduse kindlakstegemisel võetakse arvesse kõiki asjassepuutuvaid
eralainete allikaks. 22. Sõnastage lainete superpositsiooni printsiip. Lainete superpositsiooni printsiip. Kui keskkonnas levib mitu lainet, siis n ad levivad üksteisest sõltumatult ja keskkonnaosakeste summaarne hälve on üksiklai nete poolt põhjustatud hälvete geomeetriline summa. 23. Mis on koherentsed lained? Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ru umipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune saged us. 24. Mis on interferents? Mis tingimustel tekib mingis ruumipunktis interfe rentsimaksimum, mis tuingimustel miinimum? Interferents koherentsete lainete liitumisel tekkiv toime, mis tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tek ib suurema amplituudiga liitvõnkumine. 25. Mida nimetatakse lainete difraktsiooniks? Mis tingimustel on see jälgit av? 26
15 Me kõik püüame oma tõekspidamistest luua kooskõlastatud süsteemi ning seepärast peame loobuma nii mõnestki senisest uskumusest. Vaatamata sellele võib tõe koherentsiteooriale (juhul kui seda püütakse rakendada empiiriliste väidete puhul) esitada vähemalt kolm vastuargumenti.16 Esiteks, pole välistatud, et on võimalik luua mitmeid koherentseid väidete süsteeme. Teiseks, tõesust koherentsuse kaudu defineerides tekib definitsioonis ring. Nimelt on asi selles, et koherentsust saab defineerida ainut tõesuse kaudu: kaks väidet on koherentsed siis ja ainult siis kui nad saavad olla korraga tõesed. Neil ei ole muud koherentsuse kriteeriumi kui ainult see. Kolmandaks, kui tõesust samastada koherentsusega, siis tuleks nii mõndagi muinasjuttu pidada tõeks- juhul, kui muinasjutu väited on omavahel kooskõlas. Aga keegi ei hakkaks ju muinasjuttu ainuüksi sellepärast tõeseks pidama
Kui elastses keskkonnas mõned osakesed viia tasakaalust välja, hakkavad nad võnkuma. Tekkiva sumbuvvõnkumise käigus muundub osa võnkumisenergiat soojuseks, osa kandub üle naaberosakestele, mis hakkavad samuti võnkuma. Selliselt levib võnkumine keskkonnas osakeselt naaberosakesele. NB! Laine käigus ei kandu edasi mitte keskkond, s.t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine! Interferents Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tekib suurema amplituudiga liitvõnkumine. Neis keskkonna punktides, kus lained kohtuvad vastandfaasis, nad nõrgendavad üksteist ja tekib väiksema amplituudiga liitvõnkumine. (SIINUSLAINETE LIITUMINE) Difraktsioon
stresshormoonid, mis mõjutavad kõiki elundeid. psühholoogiliselt : - emotsionaalselt - negatiivsed emotsioonid (masendus, ärevus, viha, hirm) - kognitiivselt - pealetükkivad mõtted, tähelepanu nõrgeneb Þ sooritusvõime halveneb - käitumuslikult – uni, isu, agressiivsus, suits, alkohol jm uimastid. 17. Stress ja haigused. Psühhosomaatika mõiste ja olemus. 18. Vastupanuressursid stressile. Tunnetatud sidususe/koherentsuse mõiste. Vastupanuressursid stressile • Materiaalsed • Füüsilised – tugevus, füüsiline veetlus • Kultuurilised – traditsioonid, kombed, rituaalid. • Psühhosotsiaalsed: - sotsiaalne võrgustik ja toetus – toimib positiivselt kõigis stressi faasides - teadmised (elustiili mõju tervisele, stressi toimemehhanism) - haridus (töökoht, sissetulek), • Isiksuslikud - -enesehinnang, toimetulekustrateegiad
on teema sõnavabaduse lubatavusest, aga autor kirjutab tahtevabadusest 3. EI TUNTA ASJAKOHASEID FILOSOOFIATEOORIAID Mõnel inimesel on loomupärane analüütiline mõtlemine olemas, kuid ta ei ole sellele lootes vaevunud filosoofilisi mõttekäike läbi tegema. Essee on originaalne, kuid sellest ei nähtu, mida on andnud filosoofia õppimine. Enamasti tuleb sisse vääratusi koherentsuse ja veenvuse osas. Üks reegel: kirjuta oma auditooriumile. Teie auditooriumiks on filosoof. Teooriad annavad Sulle arsenali püsimaks kõrgel abstraktsiooni astmel, ilma teooriaid tundmata on kerged ilmnema punktis 2. kirjeldatud vead. Oluline on ka kasutada filosoofiamõisteid õiges kontekstis. 4. PROBLEEMI LIIGNE LIHTSUSTAMINE Mõnikord väidab autor küll midagi ja põhjendab oma väiteid ka, kuid tõlgendab keeruka
Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikustega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus 0,4/0,75m. Valguse spektri värvid on violetne, sinine, helesinine, roheline, kollane, oranz, punane. Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlalt lainepikkust, sagedust ja perioodi. Selliste lainete liitumisel ei teki püsivat inderferentsipilti. Lained on vähe koherentsed. seega lainete küllaldane monokromaatilisus on koherentsuse eeltingimus. - geomeetriline käiguvahe. 0-optiline teepikkuste vahe. Seega on olemas nagu ikka lainete korral: inderfrentsi maksimum, kus valguslained tugevdavad teineteist. interfrentsi miinimum, kus valguslained kustutavad teineteist. Interfrentsinähtuste rakendusi. gaasi murdumisnäitajate määramiseks. väga täpseks pikkuse ja nurkade mõõtmiseks. pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks. III variant 1
8.3 Lainete interferents Lainete superpositsiooni printsiip. Kui keskkonnas levib mitu lainet, siis nad levivad üksteisest sõltumatult ja keskkonnaosakeste summarne hälve on üksiklainete poolt põhjustatud hälvete geomeetriline summa. 4 Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tekib suurema amplituudiga liitvõnkumine. Neis keskkonna punktides, kus lained kohtuvad vastandfaasis, nad nõrgendavad üksteist ja tekib väiksema amplituudiga liitvõnkumine. Vaatleme kahte punktallikat O1 ja O2 , mille võnkefaasid on t +1 ja t + 2 . Asugu
Ideaalsel juhul = 0 . Suure puhul on laine vähe monokromaatiline ehk polükromaatiline. (s.o. mitmevärviline ) Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikkustega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus: 0,4 ÷ 0,75 m .Need on valguse spektri värvid. Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlat lainepikkust, sagedust ja perioodi. Selliste lainete liitumisel ei teki püsivat interferentsipilti. Lained on vähe koherentsed. Seega lainete küllaldane monokromaatilisus on koherentsuse eeltingimus. Interferents õhukestes kiledes geomeetriline käiguvahe, 0optiline teepikkuste vahe. Seega on olemas nagu ikka lainete korral : - interferentsi maksimum, kus valguslained tugevdavad teineteist - interferentsi miinimum, kus valguslained kustutavad teineteist. Interferentsinähtuse rakendusi: gaasi murdumisnäitajate määramiseks; väga täpseks pikkuse ja nurkade mõõtmiseks; pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks. Riistu interferentsi mõõtmiseks nimetatakse
Kuigi esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati alles 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt, on tänaseks trükis ilmunud juba tuhandeid artikleid, mis käsitlevad selle seadme teooriat, tehnilist teostust, rakendusi ja tõenäolisi tulevikutäiustusi ning rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on abreviatuur
Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikustega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus 0,4/0,75m . Valguse spektri värvid on violetne, indiga, helesinine, roheline, kollane, oranz, punane. Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlalt lainepikkust, sagedust ja perjoodi. Selliste lainete liitumisel ei teki püsivat inderferentsipilti. Lained on vähe koherentsed. seega lainete küllaldane monokromaatilisus on koherentsuse eeltingimus. - geomeetriline käiguvahe. 0-optiline teepikkuste vahe. Seega on olemas nagu ikka lainete korral- inderfrentsi maksimum, kus valguslained tugevdavad teineteist. interfrentsi miinimum, kus valguslained kustutavad teineteist. Interfrentsinähtuste rakendusi. gaasi murdumisnäitajate määramiseks. väga täpseks pikkuse ja nurkade mõõtmiseks. pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks. Riistu interfrentsi mõõtmiseks nim. interferomeetriteks. I 1
polükromaatiline (mitmevärviline) Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikustega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus 0,4/0,75µm . Valguse spektri värvid on violetne, indiga, helesinine, roheline, kollane, oranz, punane. Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlalt lainepikkust, sagedust ja perjoodi. Selliste lainete liitumisel ei teki püsivat inderferentsipilti. Lained on vähe koherentsed. seega lainete küllaldane monokromaatilisus on koherentsuse eeltingimus. - geomeetriline käiguvahe. 0-optiline teepikkuste vahe. Seega on olemas nagu ikka lainete korral- inderfrentsi maksimum, kus valguslained tugevdavad teineteist. interfrentsi miinimum, kus valguslained kustutavad teineteist. Interfrentsinähtuste rakendusi. gaasi murdumisnäitajate määramiseks. väga täpseks pikkuse ja nurkade mõõtmiseks. pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks. Riistu interfrentsi mõõtmiseks nim. interferomeetriteks. 4p
polükromaatiline (mitmevärviline) Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikustega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus 0,4/0,75µm . Valguse spektri värvid on violetne, indiga, helesinine, roheline, kollane, oranz, punane. Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlalt lainepikkust, sagedust ja perjoodi. Selliste lainete liitumisel ei teki püsivat inderferentsipilti. Lained on vähe koherentsed. seega lainete küllaldane monokromaatilisus on koherentsuse eeltingimus. - geomeetriline käiguvahe. 0-optiline teepikkuste vahe. Seega on olemas nagu ikka lainete korral- inderfrentsi maksimum, kus valguslained tugevdavad teineteist. interfrentsi miinimum, kus valguslained kustutavad teineteist. Interfrentsinähtuste rakendusi. gaasi murdumisnäitajate määramiseks. väga täpseks pikkuse ja nurkade mõõtmiseks. pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks. Riistu interfrentsi mõõtmiseks nim. interferomeetriteks. 45. Valguse difraktsioon
polükromaatiline (mitmevärviline) Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikustega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus 0,4/0,75m . Valguse spektri värvid on violetne, indiga, helesinine, roheline, kollane, oranz, punane. Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlalt lainepikkust, sagedust ja perjoodi. Selliste lainete liitumisel ei teki püsivat inderferentsipilti. Lained on vähe koherentsed. seega lainete küllaldane monokromaatilisus on koherentsuse eeltingimus. - geomeetriline käiguvahe. 0-optiline teepikkuste vahe. Seega on olemas nagu ikka lainete korral- inderfrentsi maksimum, kus valguslained tugevdavad teineteist. – interfrentsi miinimum, kus valguslained kustutavad teineteist. Interfrentsinähtuste rakendusi. – gaasi murdumisnäitajate määramiseks. – väga täpseks pikkuse ja nurkade mõõtmiseks. –pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks. Riistu interfrentsi mõõtmiseks nim. interferomeetriteks.
- Võistlussituatsioon (Sherif) - kui ühiskonnas on ühel grupil privileegid ja teisel need puuduvad, siis need, kes midagi omavad, tunnevad vajadust seda omandit kaitsta, sellal kui «mittaomajad» tunnevad end frustreeritutena ja on kadedad. Eelarvamuse puhul toimiv tunnetuslik mehhanism (Tajfel): 1) Kategoriseerimine - kuidas infot klassifiseerime ja stereotüüpia. 2) Assimileerimine - kuidas õpime rakendama hinnanguid. 3) Kokkukuuluvuse (koherentsuse) otsimine - püüd seletada või õigustada oma ideid ja hoiakuid. Etniliste eelarvamuste põhimõtted: 1) Koostoimivad eelarvamuste liigid: üks põhineb isiksusel, teine - valeinfol ja vajadusel vähendada tunnetusliku töötlust. 2) Kui grupid võistlevad või on konfliktis, saab sotsiaalseks normiks diskrimineerimine omade kasuks ja mitte-omade vastu. 3) Mida vähem kellegi kohta infot on, seda hõlpsamini kaldume stereotüüpiasse.
LASER REFERAAT FÜÜSIKAS Sissejuhatus Kuigi esimene laseri nime kandev optiline seade ehitati alles 1960. aastal ameeriklase Maimani poolt, on tänaseks trükis ilmunud juba tuhandeid artikleid, mis käsitlevad selle seadme teooriat, tehnilist teostust, rakendusi ja tõenäolisi tulevikutäiustusi ning rakendusi. Laser on üpris eriliste omadustega uut liiki valgusallikas. Tema poolt kiiratud valgus võib olla erakordselt intensiivne, äärmiselt kõrge koherentsuse astmega ning koondunud väga kitsasse lainepikkuste vahemikku, pealegi võib valgus allikast väljuda kitsa paralleelkiirtekimbuna. Laseri väga intensiivne, rangelt koherentne ja kitsa paralleelkiirtekimbuna leviv kiirgus on toonud talle väga palju kasutusalasid. Laser ei ole mitte üksnes energiarikas ja suure intensiivsusega, vaid ühendab lisaks sellele mõningaid valguslainete jooned raadiolainete mõningate omadustega. Laser on abreviatuur
rahvas otsustaks rahvahääletusel oma kõrgeima riigivõimu kandja rolli riigielu küsimuste lahendamisel muuta. Õigusest arusaamise eesmärk on alati õiguse adekvaatse tunnetamise saavutamine. Piltlikult öeldes on tegemist tervikkujundi loomisega õigusest. Sellise tervikpildi kujundamine silmas pidades rahvuslikku õiguskorda peab toetuma ühelt poolt õiguskorra kui teatud terviku ja teiselt poolt selle tippakti, põhiseaduse ühtsuse ehk koherentsuse ideele. Õiguse teooria tunnetussaavutusi arvesse võttes tuleb tähelepanu juhtida kahele alusprintsiibile: esiteks kooskõlalisust tagavale põhimõttele ja teiseks kontekstilisuse põhimõttele. Põhiseadusest arusaamiseks tuleb neid aluspõhimõtteid kaasata nii, et ei tekiks vastuolusid põhiseaduse enda osade vahel (kooskõlalisus) ning et tekiks selgepiiriline ettekujutus põhiseaduse sätet puudutavast kohast põhiseaduse tekstis (kontekstilisus).
käitumine, limbiliste impulsside kontroll ja pidurdamine Kuidas eristatakse eksperimentaalselt tahtlikku ja tahtmatut tähelepanu? Mis on tähelepanu kontrollseadistus? - Tahtlik – visuaalse otsingu ülesanne - Tahtmatu – esilehüppamisefektid ülesande korral Millised on tahtmatu tähelepanu protsessid? Alt-üles suunatud protsessid, sõltub stiimulite omadustest ja ka tähelepanu kontrolliseadistustest. Lahtihaakimine, liigutamine ja kinnihaaramine Milles seisneb tähelepanu koherentsuse teooria? Mitme asjaga korraga tegelemine pole efektiivne kuid on võimalik Kuidas toimub tähelepanu valik valgusvihu, zoom-objektiivi ja mitmese fookuse teoreetilise lähenemise alusel? - Valgusvihu lähenemine – vastavalt vajadusele, tähelepanu on justkui valgusvihk ja see on nihutatav - Zoom objektiivne lähenemine – saame tahtlikult suurendada või vähendada tähelepanuvälja
äratundmist, võib piirduda üksikute sõnadega, ainult lause tähendusega (mõtteni ei jõuta), seostamata lausetega jne. Teksti mõistmise strateegiad (T. A. van Dijki ja V Kintschi): Propositsioonistrateegia. Kujutab endast tegelikult lausetähenduste mõistmist. Nagu varem juba märgitud, otsitakse semantilisest mälust sõnatähendused ning seostatakse need lausemallides. Toetutakse seejuures eelnevatele lausetele või kogu teksti struktuurile. Lokaalse koherentsuse (sidususe) strateegiad. Operatiivmälus luuakse seosed kõrvuti asetsevate lausete vahel. Seosed tuleb luua ütluse (mõtestatud lauserühma) ulatuses. Makrostrateegia. Eesmärgiks on koostada teksti sisu hierarhiline mudel. Vene psühholoogid kasutavad kirjeldatud protsessi nimetamiseks harilikult terminit mõttepredikaatide hierarhia. Nimetatud strateegia puhul rõhutatakse võimalust opereerida võimalikult erinevat liiki infoga
- Teised automaatsed järeldused tehakse info alusel, mis on kergesti mälust kättesaadav või eksplitsiitselt tekstis erinev - Strateegilised järeldused tehakse lugeja eesmärkidest lähtuvalt, ka need omavad lokaalse kooskõla saavutamisel tähtsust Konstruktivistid arendasid edasi tähenduse otsimise teooria. Selle põhiideed: - Eesmärgi eeldamine – lugeja konstrueerib tekstile tähenduse sõltuvalt eesmärkidest - Koherentsuse eeldamine – konstrueeritav tähendus on koherentne - Seletuse eeldamine – lugeja üritab tekstis esinevat seletada, põhjendada Jutustuse töötlemine Kintschi ja VanDijki teksti töötlemise teooria on mõjuvõimsaim. 2 analüüsi ühikut: - Argument – sõna tähenduse esitus - Propositsioon – väikseim teksti ühik, millele saame omistada tõeväärtuse, enamasti fraas Teksti töödeldakse niimoodi et töömälus luuakse kahe taseme struktuure:
liitpropositsiooni. Traditsioonilise terminoloogia järgi kujutab propositsioonistrateegia endast operatsioone lausetähenduse mõistmiseks. Tasub veelkord meelde tuletada, et mõistmisraskusi tekitab lastele sõnatähenduste puudulik valdamine ja suhete kommunikatsiooni väljendavate konstruktsioonide keerukus. Lauseliikmetest kipuvad lapsed pöörama vähe tähelepanu täienditele ja vabadele määrustele. Lokaalse sidususe (koherentsuse) strateegia. Eesmärgiks on seostada ütluse (sidusa lauserühma) propositsioonid. Valdavalt on tegemist kõrvuti asuvate lausete või lauseosade tähenduste ühendamisega tervikuks. Strateegia kirjeldamiseks kasutatakse ka metafoorseid väljendeid nagu mõtete haakumine või mõtete liitmine. Lastele tekitavad probleeme samaviitelised sõnad (eriti ase- ja määrsõnad), samuti
põhjustatud hälvete geomeetriline summa. Füüsikaliselt tähendab see, et kui keskkonna elastsuspiir pole ületatud, siis ühes ja samas ruumipiirkonnas levivad erinevad lained teineteist ei mõjuta. Nende koosmõju piirkonnas üksiklainete poolt esilekutsutud hälbed liituvad, kuid pärast selle piirkonna läbimist jätkavad lained edasiliikumist moonutamata kujul. Laineid nimetatakse koherentseteks, kui nende faasivahe on mistahes ruumipunktis konstantne. Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tekib suurema amplituudiga liitvõnkumine. Neis keskkonna punktides, kus lained kohtuvad vastandfaasis, nad nõrgendavad üksteist ja tekib väiksema amplituudiga liitvõnkumine. Vaatleme kahte punktallikat O1 ja O2 , mille võnkefaasid on t 1 ja t 2
annaabi.ee 
