teisi saame me aru, kuidas teatud käitumismustreid kasutada. Sotsiaalse õppimise teooria seletab inimkäitumist kognitiivsete, käitumuslike ja keskkondlike mõjude pideva vastastiku toimena. Vaatlusliku õppimise põhikomponentideks on: 1. tähelepanu ning vaatlejale iseloomulikud jooned; 2. meeldejätmise võime (säilitamine); 3. reproduktsioon; 4. motivatsioon. Kuna hõlmatud on nii tähelepanu, mälu kui ka motivatsioon, sobitub sotsiaalse õppimise teooria nii kognitiivsesse kui ka käitumuslikku raamistikku. Käsitlusala Sotsiaalse õppimise teooriat on laialdaselt kasutatud mõistmaks agressiooni ja psüühilisi häireid, seda eriti käitumiste modifikatsioonides. Näited Levinuim näide on televisioonireklaamid, mis panevad meid uskuma, et juues teatud jooki või kasutades teatud shampooni muutume me populaarseks ja võidame atraktiivsete inimeste imetluse. Kuna siin on kaasatud nii tähelepanu kui ka motivatsioon, siis selle tulemusena me võimegi
võimaluse kuulata ja avastada ennast muusika kaudu. Muusikas peegelduvad inimeses toimuvad protsessid, kutsudes esile emotsionaalseid reaktsioone, mis võivad hõlmata väga laia skaalat puhtast rõõmust ja elevusest sügava kurbuse ja hirmuni. Muusika poolt esile kutsutavaid reaktsioone kasutatakse teraapias selleks, et haarata klient aktiivsesse emotsionaalsesse ja kognitiivsesse protsessi, mis on suunatud terapeutiliste eesmärkide saavutamiseks. Reaktsioonid muusikale on individuaalsed, sõltudes nii muusikalise stiimuli karakteristikutest kui iga inimese puhul unikaalsetest muusika poolt esile kutsutavatest assotsiatsioonidest. 7 Muusikateraapia tehnikad Aktiivse/ekspressiivse muusikateraapia Teraapia, kus on tegemist musitseerimisega
Pattee on üks peamisi biosemiootikuta ja teadlaste eeskujuid, kudias pühendanud terve et küsimuste formuleerimine aitab hilisemalt luua raame ja sõnastikke, nendele küsimustele vastmiseks. 18) Terrence Deacon – USA antropoloog, neurobioloog ja biosemiootik. Tema üks põhilis huvivaldkondi on inimese tunnetuse evolutsioon. Ta on püüdnud arendada semiootikat (sealhulgas biosemiootikat), mis annaks panuse nii keeleteooriasse kui ka kognitiivsesse neuroteadusesse. On välja pakkunud keele tekke teooria, mis põhineb semiootikal. Esitatud raamatus “The Symbolic Species”. Leiab, et elu ja vaimu saab taandada dünamiiliste süsteemide kaudud. 19) Jesper Hoffmeyer – taani biosemiootik. Algul uuris peamiselt biokeemia sotsiaalseid ja poliitilisi mõjusid. 1970. Aastatel keskendus teaduse seostele tehnoloogia, ökoloogia ja ajalooga. Hakkas uurima teisi suundi, mis põhinesid kasvaval
Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis esimese tegevuse nullib (nt lahutamine liitmisele). Operatsioonid on pööratavad. Areng toimub kahe protsessi assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil. Algselt on need protsessid diferentseerumata, kuid eristuvad esimese kahe eluaasta jooksul. Assimilatsioon tähendab väliste keskkonna elementide integreerimist kognitiivsesse struktuuri (nt imemine, mäng keskkonda muudetakse enda huvide järgi). Akommodatsioon on kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks (nt matkimine laps muudab end maailma järgi). Arengus on tähtis tasakaalu saavutamine tuleb saada lahti süsteemisisestest vastuoludest ja ebakõladest. Piaget' teoorias on tähtis koht staadiumitel, kus organism on tasakaalu saavutanud. Siis on ka assimilatsioon ja akommodatsioon tasakaalus
sajandi keskpaigas tekkinud suurtes teooriates, millel peatume lähemalt järgmises peatükis. · Kaasaegne arengupsühholoogia teooria põhineb bioloogilistel ja sotsiaalsetel arusaamadel evolutsioonist, embrüoloogiast, füüsilise kasvu protsessidest ning sotsiaalsetest, lingvistilistest ja kultuurilistest protsessidest. Teadusliku distsipliinina huvitub see peamiselt teadmiste päritolust ning enesealgatuslike ja sotsiaalsete faktorite panusest kognitiivsesse arengusse. Me nägime, et evolutsioonilised ideed on distsipliinis levinud ning avaldanud mõju peaaegu kõigile arenguteooriatele. Suur osa kaasaegsetest uurimustest tugineb Piget', Võgaotski ja Bowlby teooriatele või on neile vastureaktsiooniks. Nende ideid hinnatakse põhjalikumalt järgnevates peatükkides, kus antakse ülevaade kaasaja avastustest arengupsühholoogia kognitiivsetes, sotsiaalsetes ja rakenduslikes aspektides
Siit saab alguse tervikliku MINA kujunemine. Sooidentsuse teke. Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus jäävus, kui ka vaateväljast väljas. Tekib mina - konseptsioon ja individuaalsustunne. Hakkab tekkima superego. Albert Bandura 1925 Bandura on mitmekülgselt panustanud psühholoogia arengusse, tema tuntumad teooriad on sotsiaal-kognitiivne teooria, ja teooriad isiksusepsühholoogiast. Samuti on ta mõjutanud üleminekut biheiviorismist kognitiivsesse psühholoogiasse. Bandura on tuntud veel kui sotsiaalse õppimise teooria algataja ning Bobo-nuku eksperiment korraldajana. 2002. aasta küsitluse alusel on Bandura kõigi aegade tsiteerituimate psühholoogide hulgas 4. kohal (B.F. Skinneri, Sigmund Freudi ja Jean Piaget' järel). Bandura uskus, et ainult käitumuslikud muutujad karistuse ja preemia näol klassikalise operantse tingimise puhul on ebapiisavad ning et paljud aspektid inimese käitumise juures on õpitud teistelt inimestelt
Esimesed skeemid on refleksid, siis läheb järjest teadlikumaks. ·Operatsioonid - Kõrgema taseme skeemid. Võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Pööratavad. Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis esimese tegevuse nullib. ·Funktsioonid ·Organisatsioon - Funktsioonid on organiseeritud, ei ole juhuslikud. ·Adaptatsioon- Kohandumine, ülesanne kohandada. ·Assimilatsioon Väliste keskkonnaelementide integreerimine kognitiivsesse struktuuri. Näiteks oksast saab oda, kivist auto jne. Muudame maailma enda järgi. ·Akommodatsioon- Kognitiivse struktuuri muutmine keskkonnaelementidele kohasemaks. Muudame ennast maailma, keskkonna järgi. Näiteks matkimine. Piaget'i arengu astmed (1970) - Eelmine aste loob võimaluse uuele astmele mineku - Sisemine mot. -> ebamugavus sunnib olukorda muutma, et jõuda uutele kvaliteetidele 1. Oluline on asjakohane küpsemistase Sesnomotoorne 0-2 a
Olulisi diskursusanalüüsis rakendatavaid teoreetilis-metodoloogilisi kontseptsioone pakuvad Michel Foucault' ja Julia Kristeva teosed. Tänapäevane diskursuseuurimine interdistsiplinaarse uurimisväljana hakkas arenema 1960ndatel erinevates humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondades, nagu strukturalism ja semiootika, lingvistika, sotsiolingvistika ja pragmaatika, etnometodoloogia ja etnograafia, kirjandusteadus ja antropoloogia, ning levis peatselt kognitiivsesse ja sotsiaalpsühholoogiasse, kommunikatsiooni- ja meediateadusse, sotsioloogiasse, politoloogiasse, ajalooteadusse ja teoloogiasse. Nüüdseks on diskursuseuurimine kujunenud ühelt poolt tõeliselt multidistsiplinaarseks uurimisvaldkonnaks ja teiselt poolt iseseisvaks distsipliiniks (vrd van Dijk, 2005). Tulenevalt äärmiselt kirevast kujunemisloost leidub arvukalt diskursusanalüüsi vorme ja koolkondi ning nende liigitusi ehk tüpoloogiaid. Esitame siinkohal eri allikate (sh Laherand,
Idee on võime enda jaoks ideid ümber pöörata. Kõrgemal arengutasemel mitte ei jälgi miks mingi asi juhtub vaid katsetan samm-sammult erinevaid asju. Ehk siis operatsioonid on sel tasemel, et suudad mingi kõrgema taseme skeemi välja mõelda kuidas midagi selgitada või katsetada. Intelligentsuse funktsioonid: *) adaptatsioon - kohandumine. *) assimilatsioon - väliste keskkonnaelementide integreerimine kognitiivsesse struktuuri. Näiteks rinna imemine, näiteks mäng. Ehk siis õpib muutma keskkonda selliselt, et see vastaks tema huvidele. *) akommodatsioon - kognitiivse struktuuri muutmine keskkonnaelementidele kohasemaks. Näiteks matkimine, ehk siis laps muudab ennast maailma järgi. Areng toimub kahe protsessi - assimilatsionni ja akommodatsiooni abil. Algselt on neid kahte protsessi keeruline eristada. Selgemaks muutub asi teise eluaasta jooksul.
Funktsioonides võime ka teostada operatsioone. Operatsioon on kõrgema taseme skeem. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Kõrgematasemelistel skeemidel igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis võimaldab esimese tegevuse tühistada. SEE EI OLE ENAM SKEEM, see on funktsioon!!! Mis on adaptatsioon? Kohanemine. Assimilatsioon- väliste keskkonna elementide integreerimist kognitiivsesse struktuuri. (rinna imemine, mäng). Kuidas muuta keskkonda enda huvitde järgi. Akommodatsioon- kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks. Nt matkimine. Vaatab kuidas teised ees ja teeb siis järgi. Areng toimub kahe protsessi, assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil. Piaget ütleb, et alguses on neid kahte eristada keerukas, eristamine käib teise eluaasta alguses.
Sealjuures on õpitud abituse kujunemisel olulisem keskkonnatingimuste kontroll, mitte ebameeldivuse määr. Õpitud abituse teooria kohaselt võib kliiniline depressioon tuleneda tajutud kontrolli puudumisest keskkonna üle. (Wikipedia) Sotsiaalne õppimine Mudelõpe A.Bandura- tema tuntumad teooriad on sotsiaal-kognitiivne teooria, teraapia ja teooriad isiksusepsühholoogiast. Samuti on ta mõjutanud üleminekut biheiviorismist kognitiivsesse psühholoogiasse. Bandura on tuntud veel kui sotsiaalse õppimise teooria algataja ja mõjuka Bobo-nuku eksperimendi korraldaja. (Wikipedia) Märkamine Meeldejätmine Reprodutseerimine Motivatsioon Bobo nuku eksperiment- Esimese Bobo-nuku eksperimendi viis Bandura koos kolleegidega läbi 1961. aastal. Eksperimendi eesmärgiks oli uurida kuivõrd lapsed imiteerivad varem vaadeldud agressiivset käitumist. Kõige noorem katses osalenu oli
Funktsioonides võime ka teostada operatsioone. Operatsioon on kõrgema taseme skeem. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Kõrgematasemelistel skeemidel igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis võimaldab esimese tegevuse tühistada. SEE EI OLE ENAM SKEEM, see on funktsioon!!! Mis on adaptatsioon? Kohanemine. Areng toimub kahe protsessi, assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil: Assimilatsioon- väliste keskkonna elementide integreerimist kognitiivsesse struktuuri. (rinna imemine, mäng). Kuidas muuta keskkonda enda huvitde järgi. Akommodatsioon- kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks. Nt matkimine. Vaatab kuidas teised ees ja teeb siis järgi. Piaget ütleb, et alguses on neid kahte eristada keerukas, eristamine käib teise eluaasta alguses. Piaget, 1970 lapsed läbivad oma arengus 4st erinevast staadiumist koosneva seeria kindlas järjekorras, mis on kõigil ühesugune
Kognitiivse arengu teooria (1970) Intellekt: Sisu Skeem/struktuur - esimene skeem on refleks; kehapõhine¸ Kognitiivne struktuur - kuidas me maailma tajume ja kuidas me sellega ümber käime Operatsioonid (kõrgema taseme skeemid) - vaimsete reputatsioonide käsitlemine; ideedega manipuleerimine Funktsioonid Organisatsioon Adaptsioon Assimilatsioon - keskkondlike elementide integreerimine kognitiivsesse struktuuri; vajalik, et aru saada eelnevatest skeemidest Akommodatsioon - kognitiivse struktuuri muutmine keskkondlikele elementidele kohasemaks; näide: matkimine - ei oska käituda teatud olukorras ja siis käitutakse teiste inimeste järgi 11.aastasena avaldas esimese teadusliku artikli Kirjutas kolm teost - jälgis oma kolme last arenedes I raamat - mõtlemine ja kõne
Enam ühtselt organiseeritu käe ja käe omandamine kannab rohkem informatsiooni. Kohanemine või tõhus integratsioon (ülevõtmine) koos (lk23) on keskkonna esinemine pigem topeltprotsessis, sest siin sarnane informatsioon kohandatakse sellega, mis juba on olemas (teisene funktsionaalne muutus). Assimilatsioon (sarnanemine, segunemine) on katse sobitada uut informatsiooni olemasolevasse kognitiivsesse struktuuri. Kui rinnaga toidetud imik hakkab imema kummist lutti, siis on ilmne, et nad on sarnased, siis kasutatakse neid sama skeemi järgi ja kohanetakse uue asja olekuga. Aokommunikatsioon (kohanemine) on kognitiivses käitumisstruktuuris toimuv muutus, oskus toime tulla uue informatsiooniga. Näiteks kui beebi avastab, et imemine pudelist
uudseid lahendusi ja neid ka rakendada. See on ka loova mõtlemise eesmärkideks. Intelligentsus on inimese loovuse üks osasid. Näiteks intelligentsus võimaldab meeldetuletada vajalikku infot ja püstitada prob- leeme. Intelligentsus võimaldab ka erinevaid ideid ja nende lahendusi süstematiseerida. Niisamuti ta ka analüüsib saadavate lahenduste sobivusi ning suudab neid ka realiseerida. Kui aga inimene suudab viia kokku uudse info juba olemasolevasse kognitiivsesse süsteemi, mis on kooskõlas inimese intelligentsusega, siis nimetatakse seda assimilatsiooniks. Kui olemasolevatest süsteemidest aga ei piisa ning neid tuleb muuta uuele infole sobivamaks ( mis omakorda vastab inimese loovusele ), siis nimetatakse seda akommodatsiooniks. Ainult teatud intelligentsuse tasemel avaldub inimese loovus. Kui IQ näitaja on juba vähem kui 120, siis on loovad võimed juba piiratud. Kui aga IQ näitaja on suurem kui 120, siis loovad võimed ei sõltu
uudseid lahendusi ja neid ka rakendada. See on ka loova mõtlemise eesmärkideks. Intelligentsus on inimese loovuse üks osasid. Näiteks intelligentsus võimaldab meeldetuletada vajalikku infot ja püstitada prob- leeme. Intelligentsus võimaldab ka erinevaid ideid ja nende lahendusi süstematiseerida. Niisamuti ta ka analüüsib saadavate lahenduste sobivusi ning suudab neid ka realiseerida. Kui aga inimene suudab viia kokku uudse info juba olemasolevasse kognitiivsesse süsteemi, mis on kooskõlas inimese intelligentsusega, siis nimetatakse seda assimilatsiooniks. Kui olemasolevatest süsteemidest aga ei piisa ning neid tuleb muuta uuele infole sobivamaks ( mis omakorda vastab inimese loovusele ), siis nimetatakse seda akommodatsiooniks. Ainult teatud intelligentsuse tasemel avaldub inimese loovus. Kui IQ näitaja on juba vähem kui 120, siis on loovad võimed juba piiratud. Kui aga IQ näitaja on suurem kui 120, siis loovad võimed ei sõltu
uudseid lahendusi ja neid ka rakendada. See on ka loova mõtlemise eesmärkideks. Intelligentsus on inimese loovuse üks osasid. Näiteks intelligentsus võimaldab meeldetuletada vajalikku infot ja püstitada prob- leeme. Intelligentsus võimaldab ka erinevaid ideid ja nende lahendusi süstematiseerida. Niisamuti ta ka analüüsib saadavate lahenduste sobivusi ning suudab neid ka realiseerida. Kui aga inimene suudab viia kokku uudse info juba olemasolevasse kognitiivsesse süsteemi, mis on kooskõlas inimese intelligentsusega, siis nimetatakse seda assimilatsiooniks. Kui olemasolevatest süsteemidest aga ei piisa ning neid tuleb muuta uuele infole sobivamaks ( mis omakorda vastab inimese loovusele ), siis nimetatakse seda akommodatsiooniks. Ainult teatud intelligentsuse tasemel avaldub inimese loovus. Kui IQ näitaja on juba vähem kui 120, siis on loovad võimed juba piiratud. Kui aga IQ näitaja on suurem kui 120, siis loovad võimed ei sõltu
annaabi.ee 
