docstxt/13931854634999.txt
MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2 1. Loetle ainult rukkijahust valmistatud leibade nimetused ja tootjad. (Vao A&O kauplus) As Pere Leib Tootmine Pere Rukkileib, Kroovleib, Lihtne Rukkileib, Muuli Leib, Wabariigi must leib, Wabariigi vormileib, Pärnu leib, Rae leib, Tartu Meelise leib As Leibur- Klassikaline rukkileib, Leiburi SAIB Vändra Leib Mahe (öko) rukkileib Oü Saare Leib Kroovleib, Saare peenleib As Lõuna Pagarid - Rukkileib 2. Kirjelda müüdavate tsitrusviljade sortimenti ja müügikohti. (Selver As, Paide Selver) Vaatlesin tsitrusviljade müüki Selver As-is, Paide Selveris. Tsitruselisi müüakse koos teiste puuviljadega puuviljade ja köögiviljade sektsioonis, kas külmikuriiulilt või puuviljakastist. Esindatud olid järgmised tsitruselised: apelsin, mandariin (pole hetkel müügil), klementiin, sidrun, greip, pomelo, lime, switie (pole hetkel müügil) Lahtine ...
Filosoofia kodune töö nr. 1 1. Loe fragmente soome filosoofi Raimo Tuomela artiklist "Teadus, proteadus ja pseudoteadus" (lk 47-51) ning vasta järgmistele küsimustele. 1. Mida nimetab Tuomela teaduse kriitilisuseks? 2. Tuomela sõnul on teadus objektiivne kahes mõttes. Millistes? 3. Kuidas defineerib Tuomela mõistet paranormaalne nähtus? 4. Kuidas defineerib Tuomela mõistet pseudoteadusi? 5. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mis Tuomela seisukohalt iseloomustavad pseudoteadust. 2. Millises tähenduses (teadmine-et, teadmine-kuidas, teadmine-tuttavolek)kasutatakse sõna teadma järgmistes lausetes? Selgita! Ta teab, miks see raadio ei tööta. Ta teab, mis tunne on olla klassi kõige tugevam matemaatikas. Ma tean, kuidas sellele inimesele heameelt valmistada. Ta teab, et Jüri ei oska inglise keelt. 3. Selgita kasutades õpitut. Kas võib juhtuda, et mis...
INSENERI EETIKA KOODEKS 1. Insener on erialases tegevuses kohustatud arvestama teaduse ja tehnika mõju inimkonnale ja looduskeskkonnale ega tohi tööülesannete täitmisel unustada vastutust ühiskonna ees. 2. Insener töötab ja suhtleb vastavalt Euroopa maade käitumisnormidele ja pöörab erilist tähelepanu endaga koos töötavate inimeste kutsealaste õiguste ning väärikuse austamisele. 3. Insener kohustub oma tegevuses juhinduma järgmistest eetilistest tõekspidamistest. Isiklik eetika 1. Insener hoiab oma erialased oskused tasemel, mis võimaldab tal oma erialal osutada rahvusvahelisel tasemel tööalaseid teenuseid. Ta austab oma töökohamaa seadusi. 2. Tema professionaalsed omadused ja ausus peavad tagama erapooletu suhtumise tööalastesse analüüsidesse, hinnangutesse ja otsustustesse. 3. Ta peab kinni kõigist lubadustest ja teabe mittelevitamise kokkulepetest, millega ta on vabatahtlikult nõustunud. 4. Ta peab olema pühendunud inseneritöö...
Anton Adoson ISTUARVUTUS KODUNE TÖÖ NR. 02 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupä 2015-09-22 ev: Allkiri: Tallinn 2015 KODUNE TÖÖ NR. 2 - ISTU ARVUTUS 2.1 Lähte ülesanne Leida lähteandmetega [2.1] määratud istu tolerantsid, teha istude arvutus kujutada ist skemaatiliselt, sobivas mõõtkavas ja anda istu kompleksne tähis, mis koostejoonisele Ava Võll Nimetus Tähis Suurus Tähis Suurus (mm) (mm) 1. Nimimõõde ...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM TSÜKLIÕPE KEE-07 Kodune kontrolltöö Variant 7 Elektriajamite juhtimine Kodutöö nr. 1 Juhendaja: R. Kask Töö laekumine TPT-sse ....................... 2009 Hinne ....................... Kuupäev ................... Õpetaja allkiri ................................... Tallinn 2009 Sisukord Kodune kontrolltöö .......................................................................................................................................... 1 Sisukord.............................................................................................................................................................. 2 Ü...
Asso Kivilaan KODUNE TÖÖ NR. 01 – TELJE DEFINEERIMINE Õppeaines: MÕÕTETEHNIKA JA TOLEREERIMINE Transporditeaduskond Õpperühm: AT 12 Tallinn 2015 Sisukord KODUNE TÖÖ NR. 01 – TELJE DEFINEERIMINE Sisukord.......................................................................................................................... 2 1.2 Lähte andmed. Andmete genereerimine...............................................................3 1.3Arvutuskäik............................................................................................................ 3 01.3.1. Telje pikkuse I korrigeerimine eelisarvude rea järgi.....................................3 01.3.2. Telje läbimõõdu d korrigeerimine eelisarvude rea järgi...............................4 01.3.3. Korrigeeritud telje läbimõõdule tolerantsi leidmine ja pinnakareduse parameetrite...
Kodune ülesanne NR 1. KODUNE TÖÖ Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1. Lähteandmed Variant 8. d) Teras 30, paksusega s=7mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 20x50mm; e) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusegas s=6mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 20x160mm; e) messing Л62 paksusega s=1mm ava läbimõõduga d=130mm. 2. Lahendused d) Arvutuslik lõikejõud tavastantsimisel: P=L∗s∗σ l L=2∗( 20+50 )=140 mm σ l =360 Lõõmutatud materjal: σ l =360∗0,86=309,6 P=140∗7∗309,6=303408 N=30,9T . Vajalik pressi survejõud: PPR =1,3∗303408=394430,4 N=40,2T . e) Arvutuslik lõikejõud tavastants...
Auto Elektriseadmed A3 .................. Sissejuhatus Kasutatav kirjandus: 1. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 2. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 3. C- kat. Autod V. Kalisski 4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja -hoolduse osakond Proovitüki nr. 711 andmete analüüs Kodune töö nr. 2 õppeaines Andmetöötluse alused Juh.Külliki Kiviste Tartu 2009 Sisukord 1. Proovitüki üldiseloomustus Proovitüki 711 kvartaliks on RO204, eralduse number on 4, kasvukohatüübiks on mustika. Peapuuligiks on mänd, peapuuliigi vanuseks on 35 aastat. Proovitüki raadius 1 rinde puude jaoks on 15 cm, raadius 2 rinde puude jaoks puudub (0). Reljeef on laugjas, mikroreljeef on matlik. Andmed mõõdeti 1. Juulil 2002. aastal. 2. Tunnuste liigid Pide Diskreetn Arvulin Mittearvulin Järjestustunnu Nominaaltunnu v e e e s s Puuliik ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Teabekäsitlus Arvestustöö Töö ülesanne: Sisestage ja vormindage kogu antud kahel lehel olev teskt ja muu informatsioon võimalikult originaalile sarnaselt. Tulemus salvestage faili perenimi-arvestus.doc, mis laadige ümber konvertimata Google Docs kataloogi Teabekäsitlus Peaaegu iga päev on meie kohal taevas pilved. Kindlasti ei jää kaunid pilved märkamata, eriti siis kui puhkame, jalutame meeldiva kaaslasega või pöörame pilgu üles. Kuid kui paljud meist teavad, millest kõnelevad pilved? Mida nad ütlevad atmosfääris toimuva kohta, seda teavad eeskätt meteroloogid. Üsna hästi oskasid ja oskavad pilvi maalida kunstnikud, eriti impressionistid. Õppig...
Katmikkööiviljandus Kodune töö nr 1 Tootmis- ja kodukasvuhoone võrdlus TOOTMISKASVUHOONE KODUKASVUHOONE Kasvuhoone kuju ja Kombineeritud. Kahepoolsed, bpokk-kasvuhooned.( Üksikkasvuhoone (koosneb ühest löövist), kattematerjal koosbeneb mitmest löövist) kuppelkasvuhooned Klaas, kile, polükarbonaat. KUJU: kaarekujulised, viilkatusega Küte Köetavad (täisküttega, talvekasvuhooned) Keskküte. Külmad kasvuhooned (kütteta, suvikasvuhooned, Õhkküte, pinnaseküte köetavad ahj...
Nimi ja sugulus Sündinud kus? Enda, vanemate jt Huvialad Mingi huvitav lugu, sündmus Lapsi peres. millal? Surnud, õppimine, töö, amet Nimed maetud KADRI OTTENSON Ema Isa Vanaema IDA-ADEELE Maetud Raadile Kodune Poolvend langes Vabadussõjas, Tütar Laine, MOSIN (sündinud maetud Raadile tütar Elsa, Anderson; emapoolne) Suri samas majas, kus mina kõik 6aastaselt koolivaheajad olin (maatööd!) leetritesse surnud ...
Merilyn Tohv ISTU ARVUTUS KODUNE TÖÖ NR. 1 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI 21 Juhendaja: dotsent: Karl Raba Esitamiskuupäe v: Allkiri: Tallinn 2015 SISUKORD KODUNE TÖÖ NR. 1 - ISTU ARVUTUS JA SKEMAATILINE KUJUTAMINE 2.1 Lähteülesanne............................................................................................ 2.2 Lähteandmed: lähtevariant nr. 11.............................................................. 2.3 Arvutuskäik................................................................................................. 2.4 Kokkuvõte................................................................................................... 2.5 Järeldused...........................
Kodune töö nr 1 Kas väide on tõene või väär? 1. Korrektne arutlus peab olema kehtiv. tõene 2. Kehtivus on lausete omadus. väär 3. Kui lausehulgas pole vääri lauseid, siis on see hulk kooskõlaline. tõene 4. Arutlus, mille järeldus on väär, peab kehtima. väär 5. Deduktiivselt kehtiva arutluse järeldus ei saa olla väär. väär 6. Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla vääri eeldusi. väär 7. Tõeste eeldustega kehtiv arutlus peab olema korrektne. tõene 8. Tõeste eelduste ja väära järeldusega arutlus võib olla kehtiv. väär 9. Deduktiivselt kehtival arutlusel võivad olla väärad eelsused ja väär järeldus. tõene 10. Kõik tõeste järeldustega arutlused on kehtivad. väär
Kodune töö nr 1 Kas väide on tõene või väär? 1. Korrektne arutlus peab olema kehtiv. – tõene 2. Kehtivus on lausete omadus. – väär 3. Kui lausehulgas pole vääri lauseid, siis on see hulk mittekooskõlaline. – väär 4. Arutlus, mille järeldus on väär, peab kehtima. – väär 5. Deduktiivselt kehtiva arutluse järeldus ei saa olla väär. – väär 6. Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla vääri eeldusi. – väär 7. Tõeste eeldustega kehtiv arutlus peab olema korrektne. – tõene 8. Tõeste eelduste ja väära järeldusega arutlus ei saa olla kehtiv. – tõene 9. Deduktiivselt kehtival arutlusel võivad olla väärad eeldused ja väär järeldus. – tõene 10.Kõik tõeste järeldustega arutlused on kehtivad. – väär
14.02.2017 Kodune töö nr 1 Hinne: 100/100 Kas väide on tõene või väär? 1. Korrektne arutlus ei pruugi olla kehtiv. - VÄÄR 2. Kehtivus on lausehulga omadus. - VÄÄR 3. Kui lausehulgas pole vääri lauseid, siis on see hulk kooskõlaline. - TÕENE 4. Arutlus, mille järeldus on tõene, võib olla kehtiv. - TÕENE 5. Deduktiivselt kehtiva arutluse järeldus ei saa olla väär. - VÄÄR 6. Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla tõeseid eeldusi ja tõest järeldust. - VÄÄR 7. Tõeste eeldustega kehtiv arutlus peab olema korrektne. - TÕENE 8. Tõeste eelduste ja väära järeldusega arutlus võib olla kehtiv. - VÄÄR 9. Deduktiivselt kehtival arutlusel võivad olla väärad eeldused ja väär järeldus. - TÕENE 10. Kõik tõeste eeldustega arutlused on kehtivad. - VÄÄR ...
Kodune töö nr 8. Vundamentide teostusmõõdistamine Vundamentide teostusmõõdistamine tuleks sooritada ajal mil vundamendikaevikud on tagasi täidetud nig tihendatud. Juhul kui teha teostusmõõdistus enne täitmist, siis võib tekkida olukord kus mõõdetud suurused ei iseloomusta enam tegelikku olukorda, sest täitmise käigus võivad vundamendid nihkuda. Teostusmõõdistuste ülesanne tervikua kõigi mõõdistatavate objektide puhul on ehitustööde kontrollimine. Teostusmõõdistuse tulemusena saadakse vundamendi iseloomulike punktide plaanilised koordinaadid ning võrreldakse neid projektis ette nähtutega. Lihtsalt võttes teeb teostusmõõdistamine kindlaks ehitise kõrvalekalded projekteeritust. Mõõdistamise tulemuste põhjal saab hinnata, kas vundamnet on rajatud õigete mõõtmetega ning just sinna kohta kuhu see maha märgiti. Vundamentide teostusmõõdistamine teostatakse elektrontahhümeetriga. Samuti tuleks kasutada miniprismat, sest pika sauaga ei ole pii...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppekeskus Metallide tehnoloogia, materjalid Kodune töö nr. 3 – Valutehnoloogia Üliõpilane: Ksenia Mund Õpperühm: KS-21 Ülesanne: 1. Joonestada variandile vastava detaili joonis. 2. Joonestada valandi joonis, millel näidata tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn (kui see osutub vajalikuks). 3. Joonestada mudeli joonis. 4. Joonestada koostatud vormi joonis koos vormkasti, kärni (vajaduse korral) ja valu kanalite süsteemi elementidega. 5. Anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus. Juhendaja : Mari-Liis Kuuse Paul Treier Tallinn 2014 Valand vormitatakse liivvormis, mille siseõõnsus kopeerib valandi kuju. Liivvorm koosneb ...
Kodune töö nr 1 Andmed: Klapi kõrgus (a): 0,5m Pinnakeskme kaugus: Klapi ülemise serva pikkus (b): 0,3m Klapi alumise serva pikkus (c): 0,4m Vedelikusamba kõrgus pöördetelest (h): 1,7m Vedeliku tihedus (ρ): 1400 kg/m3 Keskinertsimoment: 1. Arvutan klapi pindala (A). a+ b 0,4 +0,3 A= ∗h A= ∗0,5 2 2 A = 0,175m2 2. Arvutan klapi pinnakeskme kauguse (ülaservast) (SC ). 0,5(0,3+ 2∗0,4) Sc= = 0,262m 3 ( 0,3+0,4 ) 3. Pinnakeskme paiknemissügavus (hC). h+Sc = 1,7 + 0,26 = 1,96m 4. Leian klapile mõjuva jõu suuruse (F). F=PC∗A=ρg hC A F = 1400 * 9,81 * 1,96 * 0,175 = 4 710,76 N = 4,71 kN 5. Leian keskinertsimomen...
Kodune töö nr 1 – artikli kokkuvõte: “Why workers still identify with organizations” Artikkel “Miks töötajad ikka samastuvad organisatsioonidega” räägib, kuidas inimesed on osa organisatsioonist ja kuidas nad muutuvad, kui nad asuvad tööle. Kogu organisatsiooni süsteem domineerib töötajat, seega ei saa töötaja oma emotsioone töös kasutada, vaid peab lähtuma kindlatest reeglitest. Kui inimene läheb tööle, siis ta saab omale uue rolli. Inimene on „mina ise“ ja ta kuulub ka gruppi „meie“ – igal grupil on omad eesmärgid ja ülesanded. Kaasa-aegsetes organisatsioonides on omad barjäärid, millega peab samastuma. On olemas kaks samastumisviisi: kui inimene aitab kaasa organisatsiooni edule, siis ta tunneb, et ka ta ise on väärtuslik ja edukas; teiseks muutumine, suheldes teiste töötajatega. Tuleb avardada organisat-siooni huvisid, et iga töötaja oleks kursis, mida organisatsioon korraldab, millega tegeleb ja millised on uuendused. Kasulik on mu...
Rakendus matemaatika Kodune töö Nr.1 Karl Aas 93404 MATB-31 24.09.2010 Andmed X Y 0,6 8,3 3,6 15,3 7,6 21,3 11,6 25,3 13,6 29,3 16,6 33,3 19,6 34,3 24,6 40,3 30,6 45,3 39,6 60,3 x=22+(-1)^4*0,001*4 x 22,004 Newtoni interpolatsioonipolünoom (4 sõlme põhja...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond PROOVITÜKI NR. 710 ANDMETE ANALÜÜS Informaatika insenerierialadele Kodune töö nr. 2 Juhendaja lektor Külliki Kiviste Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Proovitüki üldiseloomustus........................................................................................... 4 2. Tunnuste liigid...............................................................................................................4 3. Risttabel.........................................................................................................................4 4. Rühmitamine ja graafikud....................................................................
KODUNE TÖÖ 1 Nimi, õpperühm: Doris Grisin AÜSR2 1.1. Varade (aktivad) ja allikate (passivad) rhmitamine Määratlege varade ja allikate koosseis antud andmete põhjal. Leidke tasakaal varade ja allikate vahel ühikulises väärtuses. Tehke kokkuvõtted käibe- ja põhivaras, võõkapitalis ja omakapitalis. Nr Sisu VARA ALLIKAD Käibe- Põhi- Võõr- Oma- Ühikui vara vara kapital kapital d 1 Tooraine ja materjal 130 130 2 Tarnijatele maksmata 301 301 arved 3 Traktor 200 200 4 Raha arvelduskontol 55 55 5 Saadud lühiajaline laen 60 60 6 Ettemakstud tulevase 8 perioodi kindlustus 8 7 Saadud p...
Kodune töö nr 7. Postide märkimine ja teostusmõõdistamine Postide mahamärkimine toimub projekti järgi. Digitaalsetelt joonistel on lihtne leida iga posti nurkade koordinaadid ning need märkimiseks instrumenti sisestada. Üldjuhul peaksid olema kõik joonised ühtses koordinaatsüsteemis L-Est97, kuid seda tasub alati kontrollida. Postide märkimine peaks toimuma eelnevalt ehitusplatsile või selle vahetusse lähedusse rajatud mõõdistuvõrgu punktidelt. Samade punktide kasutamine terve ehitustöö vältel aitab vähendada vigu, mis tulenevad lähtepunktide omavahelisest asendist. Postide mahamärkimine toimub elektrontahhümeetriga. Eelnevalt valatud postikannudele märgitakse neile rajatavate postide nurgad, milled järgi ehitaja teeb valuks vajalikud raketised. Postide teostusmõõdistamine toimub peale raketiste eemaldamist samadelt punktidelt milledelt toimus postide märkimine. Mõõdetakse rajatud postide nurkade koordinaadid ning nendest lähtuvalt t...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arvestuse alused Kodune töö nr.1 Kuupäev: Üliõpilane: Rühm: ALGBILANSS Aktiva Passiva Kassa 3 500 Kreeditorid 10 500 Deebitorid 6 700 Pangalaen 43 500 Arveldusarve 40 500 Aktsiakapital 265 400 Põhivara 273 000 Maksuvõlaad 12 800 Materjalvarud 8 500 KOKKU 332 200 KOKKU 332 200 PÄEVARAAMAT Tehing Summa Konto deebet Konto kreedit Osteti materjale 6 200 Materjalvarud Arveldusarve Tasuti maksuvõlga 6 800 Maksuvõlaad Arveldusarve Müüdi põhivara ...
Richard Karming KÕRGE TSENTREERIMISE, VAHETATAVA HAMMASRATTA ISTU MÄÄRAMINE KODUNE TÖÖ NR 1 Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: KAT31 Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Tallinn 2015 1.ÜLESANNE Metallilõikepingi kiiruskasti hammasratas on paigaldatud oma võllile läbimõõduga 30 mm kõrge tsentreerimistäpsusega, kuid tagades vajadusel hammasratta vahetuse. Määrata sellise liite istud, arvutada nende istude piirmõõtmed, hälbed, maksimaalne ja minimaalne ping või lõtk. Joonestada eraldi A4 lehele valitud istu skeem koos istude parameetritega võttes näidiseks õpiku lk 15 sele 5.2. 2. LAHENDUS H7/h6 on laialt kasutatav, kõrge tsentreerimistäpsusega liikumatutes, kuid sageli lahtivõetavates liidetes, nt vahetushammasrattad metallilõikepinkide võllidel, frees tornil, hõõrdsidurid ja seaderõngad võllidel jms. Liik...
Kodune töö nr 2. Deformatsioonide uurimine Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda deformatsioonide uurimisega ning ühtlasi kirjeldada hoone horisontaalsete ja vertikaalsete nihete määramist ning selleks tarvilikke instrumente ja lähtepunkte. Hoone kõrvalekallet loodjoonest või siis horisontaaltasapinnast nimetatakse kreeniks. Käesolevas töös kasutatakse horisontaalsete nihete tuvastamiseks koordinaatide meetodit. Huvi all olev hoone (Tähtvere 59) asub supilinnas õlletehase külje all ning künka nõlval. Supilinn on tuntud ebastabiilse pinnase poolest ning seetõttu on sealsed hooned väga tundlikud ehitustöödele. Seoses Tähtvere ja Meloni tänava pindamistöödega soovitakse teada, kas suurenenud raskeliiklus ja pindamistöödest tulenev vibratsioon põhjustab hoone kaldumist ja seeläbi kahju. Horisontaalsete nihete tuvastamiseks on vaatluse all oleva maja korstnapitsile selle renoveerimise käigus paigaldatud ree...
Kodune töö nr 9. Kommunikatsioonide loodusesse märkimine ja teostusmõõdistamine Kommunikatsioonide loodusesse märkimiseks on sobilik kasutada ehitusplatsil või selle vahetus läheduses paiknevaid ehitusplatsi ja hoone märkimisaluse punkte. Samuti võib nüüdisajal kasutada ka RTK GPS seadmeid. Loodusesse tuleks märkida kaevude ja kapete asukohad. Kindlasti ka trasside käänupunktid ning liitumised teiste trassidega. Teostusmõõdistamine tuleks läbi viia samadelt punktidelt, milledelt toimus märkimine. Samuti tuleks mõõdistus teostada ajal, mil trassi kaevikud on veel lahtised. Isevoolu kanalisatsiooni, kollektrorite, drenaaži ja vetorustike puhul tuleb teostusmõõdistuse käigus määrata kaevude mõõtmed (samuti materjal ja otstarve), kasutatavate torude materjal ja läbimõõt, kõrgused trassi profiili murdepunktides ning trasside ristumispunktid. Soojusvõrkude puhul tuleb välitööde käigus määrata jällegi kaevude mõõtmed ja materjal, kaevudes ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr. 4 aines Side (IRT3930) RS liides ja aeglased modemid ARUANNE Töö tegijad: Juhendaja: Too tehtud: 27. november 2008 Aruanne esitatud: 3. detsember 2008 1. Töö eesmärk Õppida tundma terminaliliidest RS-232 ja terminalide ühendusviise vahetult RS-232 liidesesignaale üle kandes ning telefonikaabli kaudu signaalide ülekannet modemite vahendusel. 2. Töös kasutatavad vahendid Laboratoorne töö tehakse sidelaboratooriumis. Töö objektiks antud laboratoorses töös on RS-232C-liides ja NOKIA modemid. Signaalide kuju jälgimiseks ja salvestamiseks on kasutusel ostsillograaf Tektronix TDS 2012B. Mõõtmiste tulemused saab salvestada USB pulgale. Kasutusel on RS-232C ühenduskaabel koos klemmplaadiga. 3. Töö käik...
Side labor 3 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: 2015 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja infobitid. Liikme nimi Valitud sümbol V Sümboli ASCII kood 0110101 signaali "1" nivoo 10,8 V signaali "0" nivoo -10,4 aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 30,00 lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja infobitid. Liikme nimi Valitud sümbol M Sümboli ASCII kood 1011001 s...
Kodune töö nr 2. Ehitusplatsi märkimisaluse planeerimine ja märkimine Hoone ehitamiseks tarviliku geodeetilise võrgu rajamisel on esmaseks ülesandeks tutvuda objekti ligiduses olevate riiklike põhivõrgu punktidega. Kreutzwaldi 5 (edaspidi Metsamaja) ümbruses paikneb mitu riikliku võrgu punkti, mida märkimisaluse rajamiseks kasutada võiks. Puktideks on kohaliku võrgu I järgu punkt 9385 ja kohaliku võrgu II järgu punktid 5 ja 3627. Ülalmainitud punktide abil saab ümber ehitusobjekti rajada käigu, mille punktid tuleks kindlustada sobivatesse kohtadesse. Käigupunktide asukohti valides tuleb silmas pidada asjaolu, et nende abil tuleb ehitatava hoone detaile maha märkima hakata. Seetõttu tuleb nende asukoht valida nii, et ehituse ja käigupunktide vahele jääks võimalikult vähe nähtavust takistavaid objekte.Hilisem märkimine saaks toimuda tasandatud koordinaatidega käigupunktile tsentreeritult või siis käigupunktide abil vaba...
Mari-Liis Bergman Ajalugu II 08.11.2016 Kodune töö nr.1 Töö allikatega -Baltimaade elanikud muinasajal Küsimused ja ülesanded: 1. Milliseid Lääne-Euroopa hõime nimetati aistideks? V: Aistideks nimetati eelkõige balti hõime. Ei ole teada kas rooma ajaloolane Tacitus nimetas aistideks just eestlasi, kuid pigem lõunapoolsemaid baltlasi. 2. Miks aistid ja roomlased hindasid merevaiku erinevalt? V: Aistid pidasid merevaiku väga tähtsaks, seda eelkõige ehete valmistamiseks. Merevaigul oli suur väärtus, ning roomlased tundsid peamiselt huvi aistide vastu just nimelt selle pärast, et merevaiku saada, kuna see oli laialt levinud just Balti aladel 3. Nimetage tekstide A ja B põhjal, millega tegelesid balti hõimud. V: Balti hõimud tegelesid palju käsitööga, samuti valmistasid nad metseaamulette mida nad kasutasid relvade asemel. Nad kasvatasid hoolega vilju ning korjasid merest merevaiku. Ba...
Tallinna Tehnikaülikool Materjalitehnika instituut Tehnomaterjalid KODUNE TÖÖ NR 1 Terased ja malmid Tallinn 2011 1. Fe-Fe3C Faasdiagramm 2. Terase struktuuriskeem p- perliit f- ferriit Struktuuriosad tekivad temperatuuril umbes 800°C. Tegemist on alaeutektoidse terasega, mille struktuur on F+P. Kui lähtuda terase kasutusalast, siis on tegemist konstruktsiooni terasega. 3. Eeltermotöötlusviisid antud terasel - lõõmutamine - normaliseerimine Struktuuriosad jäävad samaks, sest jahtumiskiirus on madal ( ferriit ja perliit). 4. Terase grupp lähtuvalt lõpptermotöötlusest Kuna alates 0,3% süsinikusisaldusega terastest on parandatavad, siis püüeldaksegi konstruktsiooniteraste korral suure sitkuse ja tugevuse poole. See saavutatakse karastamise ja kõrgnoolutuse tagajärjel. Esmalt viiakse läbi karastamine, mille tulemusena austeniit muutub martensiidiks. Sellega saavutatakse suur kõvadus, kuid jahtumisel tekkivad...
Kodune töö nr 6. Hoone detailmärkimine Hoone telgede loodusesse märkimine tuleb kindlasti teha elektrontahümeetri abil, sest see vajab suurt täpsust. Hoone teljed märgitakse märktarale, mis tuleb rajada kindlalt, et ära hoida telgede nihkumist ehitustööde käigus. Rajatavad märktarad peaksid olema vähemalt 1-1,5 m kõrged puidust postidest ja laudadest kindlustused ning paistma silma, Üsna tihti juhtub, et ehitusplatsidel, kus liigub palju inimesi ja tehnikat, saavad istrumendid ja kindlustatud punktid kannatada. Seetõttu peab silmas pidama nii tööliste kui ka märgitavate punktide ohutust. Märktarad tuleks rajada mullatööde tsoonist nii palju eemale, et tööde käigus võimalikud ohud oleksid viidud miinimumi. Hoonete baasteljed märgitakse märktarale tugivõrgu punktidelt. Tänapäeval kasutatakse kindlepunktide loomiseks väga palju GNSS tehnoloogiat, mis võimaldab kiiresti ja küllaldaselt suure täpsusega luua märkimiseks vajalikud punktid. ...
Kodune ülesanne NR 2. KODUNE TÖÖ Õppeaines: Stantsid ja pressvormid Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 51 Juhendaja: Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne nr. 2 variant 7. Määrata järgmiste detailide stantsimiseks lõikestantsil matriitsi ja templi mõõdud, pilude suurused matriitsi ja templi vahel ning teha matriitsi eskiisid. Ülesanne 2.1 Läheandmed: Materjal: teras 40, millel lõiketakistus 𝜎𝑙 = 490, Mpa; Lehe paksus 𝑠 = 6, mm; Stantsitava detaili mõõtmed (joonis 1). O 24...
Kodune töö nr 3 Ülesanne 4.8 Leida alalisvoolu haruvoolumootori pidurdusaeg reaktiivse koormusega Tst =40N*m võõrergutusega dünaamilisel pidurdusel, kui algpidurdusvool Ip = 2 * In ning ülekandemehhanismi ja töömasina taandatud inertsimoment J` = 0,2J . Ehitada sõltuvused = f(t) ja i = f(t) . Mootori andmed Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus Inertsimoment võimsus In , A Un , V n , - nn , p/min J , Kg * m2 Pn, KW 4,5 25,2 220 0,810 1000 0,1 1. Kõigepealt leiame mootori niminurkkiiruse, ankru takistuse ja teguri c väärtused => => = 0,829 => = 1,9 V*s 2. Leiame ajami taandatud inertsimome...
Kodune töö nr 1 Ülesanne 2.14 variant 2 Arvutada ja ehitada alalisvoolu haruvoolu rööpergutusega mootori loomulik elektromehaaniline ja mehaaniline karakteristik ning reostaatkarakteristikud. Mootori andmed on: Mootori Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus Lisatakisti ankruahelas tüüp võimsus Pn, In , A Un , V n, - nn, p/min KW , -12 1,0 5,9 220 0,770 3000 1,5 4,5 I.Elektromehaaniline karakteristika 1.Käivitus ja tühijooksu punktide leidmiseks peame arvutama alguses mootori niminurkkiiruse , ankrutakistuse ja mootorikonstruktsiooni teguri c. => => => 2.Nüüd s...
Kodune töö nr 3 Ülesanne nr 5.4 variant 8 Arvutada lihtsustatud grafoanalüütilise meetodi abil faasirootoriga asünkroonmootori käivitusreostaat. Mootor on koormatud konstantse staatilise momendiga Tst=0,85Tn . Mootori tüübiks on MTH312-8. Mootori andmed: Võimsus cos Mootori B=100%, nn, I1, n n, I2, E2k, Tmax, J, tüüp KW p/min A % A V N*m kg*m² MTH312-8 6 725 25,0 0,49 74,0 24,0 165 422 1,25 Määrame ideaalse tühijooksu nurkkiiruse: o=1=2*f1/p => 2*50/4=78,5 rad/s Tühijooksul moment võrdub 0'ga ehk To=0 N*m Määrame nimitööpunkti kordinaadid: n=*nn/30 => *725/30=75,9 rad/s Tn=Pn/n => 6*103/75,9=79,1 N*m Arvume suhtelised tööpunktid: Suhteline niminurkkiirus n*=n/1 => 75,9/78,5=0,967 Suhteline tühijooks...
Kodune töö nr 2 Ülesanne 5.2 variant 5 Arvutada grafoanalüütilise meetodi abil alalisvoolu haruvoolumootori käivitusreostaat. Mootor on koormatud konstantse staatilise momendiga Tst=0,85Tn . Mootori andmed Mootori Nimi Nimivool Nimipinge Nimikasutegur Nimipöörlemissagedus tüüp võimsus Pn, In , A Un , V n, - nn, p/min KW -81 32,0 170 220 0,860 1500 I Loomulik tunnusjoon 1.Leiame tühijooksu tööpunkti. Esimesena peame arvutama mootori ankrutakistuse Ra ja konstruktsiooni teguri c => =0,0906 => =1,3 V*s Nüüd saamegi arvutada tühijooksu nurkkiiruse => Moment tühijooksul on 0 N*m 2.Suhtelistes ühikutes: => 3.Leiame nimitööpunkti ...
Kodune töö nr 2 Lähteandmed: Vesi temperatuuril 40oC. Sellest tulenevat on vedeliku tihedus ρ=992 kg/m3 ja kinemaatiline viskoossus on ν=0,661.10-6 m2/s. Alljärgnevalt (Tabel 1. ja Tabel 2.) on toodud peamised lähteandmed. Ülesande skeem on toodud (Joonis 1.). Veetase mahutites ei muutu. Andmed: Bernoulli võrrand: Toru 1 läbimõõt (d1 ; mm): 15 Toru 2 läbimõõt (d2 ; mm): 50 Toru 1 pikkus (L1 ; m): 10 Toru 2 pikkus (L2 ; m): 20 Vooluhulk (Q ; l/s): 1 Kohttakistustegur (ζ1): 0.10 Kohttakistustegur (ζ2): 0.44 Ülesanne: Kohttakistustegur (ζ3): 1.00 Leida veetase mahutis 1 H2 (m) toru Torude ekvivalentkaredus (Δe ; mm): 0.25 teljeni. Veetase mahutis 2 (H3; m): 5.0 Joonestada skemaatiline energia ja survejoon. Lahenduskäik: 1. Leian to...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus Metallide tehnoloogia, materjalid II Kodune töö nr. 3 - Keevitamine Üliõpilane: Hans-Peter Grass Õpperühm: MM21 Koostada põhimõtteline tehnoloogiline protsess keevitatud toote valmistamiseks, kasutades kas käsikaarkeevitust kattega elektroodiga või kaitsegaaskaarkeevitust. Lähtudes keevitatavast materjalist ja tema paksusest, toote kujust, tootmisprogrammist jt teguritest valitakse töö teostaja poolt põhjendusega üks kõige otstarbekohasem Ülesanne: 1. Koostada liite eskiis, määrata õmbluste ja liidete tüübid, asendid ruumis, õmbluste arvestuslik mõõde 2. Esitada tabeli kujul kahe pakutud keevitusviisi võrdlus eeliste, puuduste ja kasutusalade lõikes. Põhjendada valitud keevitusviisi otstarbekust 3. Keevitus...
Kodune töö nr 2 – artikli kokkuvõte: „The new covenant of employability” Antud artikkel räägib tööandjatest ja töösuhetest ning sellest, kui tähtsaks on muuutunud karjäär ja organisatsiooni edu. Enam ei mõelda niivõrd töötajate peale, mistõttu tuleb teha pidevalt tööd ja vastutada tehtud töö eest. Üha enam nõutakse töötajatelt lojaalsust ja kõrget haridustaset. Väga tähtis on töötajate koolitamine ja edasi arenemine. Sellega nad aitavad töötajaid, muutes tööd üha ergonoomiliseks, mistõttu on ettevõte üha edukam, sest on tagatud töötajate heaolu. On oluline, et inimesele sobib see töö, mida ta teeb või tegema hakkab, kuid see sõltub ka kindlasti majanduslikust olukorrast. Paljud organisatsioonid on seetõttu muutunud paindlikkumaks ja kohanemisvõimelisemaks. Leping peab olema selge, kuid psühholoogiline leping viitab vaikivale lubadusele, need võivad erineda sellest, mis on kokku lepitud. Lepingud lepivad kokku nii rahalised väärtused ku...
Kodune töö nr 1. Võrkplaneerimise ülesande koostamine ja lahendamine. Arvutimängudega tegeleval stuudiol on uus projekt, mis koosneb arvutimängu ülesehitamisest, k.a disainitöödega ja programmeerimisega. Tööde teostamiseks on toodud võrkgraafik. Sündmused: 1. Tööde realiseerimise algus 2. Mängu kontseptsiooni loomine 3. Mängu peamise sisuliini loomine, süzee kirjutamine 4. Mängu tegelaste väljatöötamine 5. Visuaalsete kontseptsioonide ellu viimine 6. 3Ddisain: kolmemõõtmeliste tegelaste ja mängu ümbruskonna loomine 7. Tehniline arendus: mängumehhaanika programmeerimine, AI programmeerimine (tegelaste vastastikute seoste programmeerimine) 8. UI loomine (interface design) 9. Muusika loomine, näitlejate helisalvestus 10. Mängu alfaversiooni testimine 11. Korrektiive sisse viimine 12. Mängu reklaamimine 13. Mängu väljalase turule Töö nr Töö nimetus Töö kestu...
Kodune töö nr 1. Tartu Laululava välimõõtmiste aruanne Käesoleva praktikumitöö alusmaterjaliks on magistritöö teemal Tartu laululava kõlaekraani kontrollmõõtmised, mille autoriks on Martin Sirk. Praktikumitöö eesmärgiks on tutvuda laululaval teostatud kontrollmõõtmistega ning leida vastused esitatud küsimustele. Laululava reeperite vaatlusi viidi läbi kandekonstruktsioonide seisukorra hindamiseks ning tuvastamaks võimalikke ohtlikke vajumisi võrreldes varasemalt tehtud mõõtmistega. Esimese tööna planeeriti käik, mille käigus määrati reeperite vahelistele lõikudele instrumendi jaamade ja ka lattide asukohad. Laululava kandevkonstruktsioonide reeperite vaatlusi teostati kasutades digitaalnivelliiri Trimble DiNi 12 jäigal puidust statiivil. Käikude nivelleerimisel kasutati jäiku Carl Zeiss Jena LD 13 invar-koodlatte. Enne mõõtmiste alustamist tehti igapäevaselt nivelliiri kontroll, milleks kasutati Näbaueri meetodit. Vaat...
Kodune töö nr 5. Nulltsükli tööd ja vundamendikaeviku märkimine Nulltsükli tööde hulka kuuluvad hoone kaeviku rajamine, vaiatööd ja vundamentide ning keldri- või soklikorruse rajamine. Geodeedi ülesandeks nulltsükli tööde juures on loodusesse vajalike punktide märkimine vastavalt ette antud projektile. Tänapäeval võimaldavad digitaalsed joonised sellised märkimistööd teha suhteliselt lihtsaks. Loomulikult on lihtsus suhteline ning oleneb tööde teostaja teadmistest ning praktilistest kogemustest. Nulltsükli faasis peaks rajama kavandatavale ehitusobjektile mõõdistamisvõrgu. Tänapäeval kasutatakse selleks väga palju GNSS rakendust. Märgitakse ja kindlustatakse geodeedile teada olevad punktid ning määratakse neile koordinaadid, mida hiljem märkimistöödel või teostusmõõdistamisel kasutatakse. Hea on kui teostusmõõdistamisel kasutatakse samu punkte, millelt märkimine toimus. Samuti parandab täpsust ka asjaolu kui instrument asetseks enam-vä...
Kodune töö nr. 2 1. Kas lause on tõeväärtuseliselt väär, tõene või määramata? (( A ≡ B) ((B A) v A)) A B ((A ≡ B) ((B A) v A)) t t v t t t t v t v v v t t t v v t v v t v t t v v v t t t t t Vastus: Lause on tõeväärtuseliselt väär. 2. Kas laused on tõeväärtuseliselt ekvivalentsed? (P & ~Q) v (~P & Q) P ≡ ~Q P Q (P & ~Q) v (~P P & Q) ≡ ~Q t t v v v v v v v t v t t t v t ...
Kodune töö nr. 2 Arnold Oliinik 134183 tab23 1. Kas lause on tv väär, tõene või määramata? (( A B) ((B A) v A)) A B (( A B) ((B A) v A)) t t v t t t t v t v v v t t t v v t v v t v t t v v v t t t t t Lause on tv väär 2. Kas laused on tv ekvivalentsed? P Q and (P & Q) v (P & Q) P Q (P&~Q)v(~P&Q) P~Q t t v v v v v v v t v t v t v v t t v t v v t t t t v v v v t v t v v t Laused on tõeväärtuseliselt ekvivalentsed 3. Kas lausehulk on tv kooskõlaline? {R, (P v Q) (Q & R), Q & P} P Q R R (P v ~Q) (Q & R) Q & P t t T V T V t v t V V t t V ...
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Gabriel Kase Metsandusliku andmetöötluse alused II Proovitüki nr. 819 andmete analüüs Kodune töö nr. 2 Juhendaja - lektor Külliki Kiviste Tartu 2012 Sisukord 2. Üldiseloomustus........................................................................................................ 3 3. Tunnuste liigid...........................................................................................................3 4. Rühmitamine............................................................................................................. 4 6. Graafikud...................................................................................................................7 11. Kasutatud kirjandus......................................
Kodune töö nr 3 Lähteandmed: Asula ühisveevarustuse skeem on toodud alljärgnevalt (Joonis 1). Ühisveevarustuse süsteemi iseloomustavad suurused on toodud (Tabel 2) ning veetarbimist iseloomustavad suurused on toodud (Tabel 1). Kinemaatiline viskoossus () = 1,308 * 10-6 m Maksimaalne lubatud kiirus torudes (v) = 0,8 m/s Toru ekvivalentkaredus (e) = 0,1 mm Pumba kasutegur () = 0,6 Ajami kasutegur (a) = 0,95 Ülesanne: Dimensioneerida ühisveevarustussüsteemi torud Dimensioneerida ühisveevarustussüsteemi toitev pump Leida dimensioneeritud pumba vajalik ajami võimus Koosta ühisveevärgi torustikeskeem ja kannaskeemile: o toru materjal, välisläbimõõt, pikkus o pumba vooluhulk ja tõstekõrgus PE De 140 500m ...
annaabi.ee 
