millel on andmed trükkija ning trükkimise koha ja aja kohta. Raamatu autorluse andmed on Tallinna rae kohtuotsuste raamatu 17. juuli 1537 a. sissekandes. Väike katekismus 80 lk. Püha Pius X kompendiumist. ,,Väike katekismus" on osa püha Pius X 1913.a. ilmunud suurest kompendiumist, mis sisaldab katekismust lastele, n-ö väikest katekismust ja suurt katekismust. Eestikeelne ,,Väike katekismus" sisaldab esimest kaht katekismust lastele ja väikest katekismust. Katekismuses on lihtsas ja selges keeles küsimuste ja vastuste vormis antud arusaadav ja ülevaatlik pilt katoliku kiriku õpetusest. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Reinowadder Rebbane" esindab saksa rahvaraamatutes ja teiste Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüpi. Kõiki teisi metsaelanikke petva ja ärakasutava rebase lugusid võis lugeda lihtsalt kui toredaid pajatusi, aga neis võis näha ka allegooriat, st inimühiskonna peegeldusi
ka tänapäevane rahvuskeele mõiste. Keelt hakati käsitlema kui vaba inimese (inimkonna) suhtlusinstrumenti, mitte kui jumaliku loogika peegeldust. Variatiivsus: 16 saj Eestis puudus üks standardkeel, esines väga suuri variatiivsuse vähestes tekstides. Kirjakeel sai ka siis alguse ja kohe tekkis kaks keelt: tallinna ja tartu. Kahe keele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus. Wanradt-Koelli katekismuses(1353) leiab nt verbi pidama vorme mitmel erineval kujul, nt piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama. 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. Port Royali grammatika autorid on Arnauld, Lancelot. Eesmärk: keeleülevaate andmine, et hiljem oleks lihtsam eri keeli õppida. Olemuselt ratsionalistlik – leiab, et inimmõtlemine on kõige alus, ei sõltu keelest ega kogemusest. Mõtte struktuur määrab keelelise väljendi struktuuri. Seega on keel universaalne, sest põhineb
raamatuid. Ta leidis, et probleeme oli 3: puudub ühine ortograafia; esinevad murdeerinevused; keel muutub, nii et eri generatsioonid räägivad erinevat keelt. Variatiivsus: 16 saj Eestis puudus üks standardkeel, esines väga suuri variatiivsuse vähestes tekstides. Kirjakeel sai ka siis alguse ja kohe tekkis kaks keelt: tallinna ja tartu. Kahe keele tekkepõhjused on murdeline ja poliitiline killustatus. Wanradt-Koelli katekismuses(1353) leiab nt verbi pidama vorme mitmel erineval kujul, nt piddame, piddeme, peam, pyddam, pidama. 8. Port Royali grammatika, ratsionalism keeleteaduses. Autorid: Arnauld, Lancelot. Eesmärk: keeleülevaate andmine, et hiljem oleks lihtsam eri keeli õppida. Olemuselt ratsionalistlik leiab, et inimmõtlemine on kõige alus, ei sõltu keelest ega kogemusest. Mõtte struktuur määrab keelelise väljendi struktuuri. Seega on keel universaalne, sest põhineb
ülessoendatud vale klassitsismi sanktsioneeriv maik juures pole, et seal nii hästi ettekandev kogu, kui ka auditoorium ammuli suuga seisab./.../ Jah, pärast kui asjad käima hakkavad, järelaimajad oma käppadega tulevad, diletandid oma kulpidega, päevamood oma küüntega ja arvustajad oma tsenseerimis- nugadega, oma surmalauludega ja hümnustega, siis hõõrub mõnigi oma silmi. Siis saavad aru needki, kelle katekismuses ainult Silcher ja Abt seisavad. /.../ Koorilaulus piiratud abinõudega tõesti midagi luua, ei ole sugugi kerge, seda enam peame kiivalt tunnistama, et siin mõndagi on, mis uus ja algupärane, mitte ainult üleüldse kunsti mõõdupuu järel otsustades, vaid ka meie rahva iseäralduse mõttes. Igal laulul on midagi öelda /.../ ühesõnaga, värskus lehvib siin vastu." Kui arvestada impressionismile iseloomulikku kalduvust jääda püsima ühe mulje mõju
spetsiifikast, osutades kirikulaulule kui kunstivormile. 11. jutluses toob Müller välja põhjuse, miks laule on tähtis teada ja miks nende mõistmine on oluline: 1) ükskõik mis keeles laulud ka poleks, on need siiski võetud jumalasõnast ja –kirjast (tekstides on olnud Püha Vaim üks osaline), tõstes need ükskõik mis keelepraktikast kõrgemale, 2) laulud on õpetlikud, st selgitavad kristlikku maailmavaadet, ühtivad nende seisukohtadega, mis on väljendatud pühas katekismuses, 3) laulud on relvad võitluses kurja vastu, on mõeldud kuradile vastuhakuks, et teda eemal hoida, 4) rahvas või ei oska ühtki laulu õigesti laulda – laulude koosesitamine mõjub Mülleri meelest piinlikult. Esitust on vaja parendada, inimesi õigesti laulma õpetada. Miks kõlas eestlaste laulmine määgimisena? Ei peetud viisi, aga ei saadud ka aru laulu mõttest, mida peaks edasi andma. Sisemise veendumuseta ei tule välja ka väline esitlus.
sõjaohvrid. Seega võib järeldada, et Jungi silmis pole dogmadel mitte niivõrd normatiivne roll, kuivõrd nad kujutavad enesest omalaadset ,,alajaama" numinoosse ,,ülepinge" vältimiseks. Siis on muidugi ka mõistetav, miks Jung ei arvesta dogmade poolt sõnastatud tõdesid kuigivõrd oma teoloogias. 3.5.3. Jumal Nagu eelpool juba mainitud, on Jungi jumaladefinitsioon küllaltki lai ja ,,luterlik", mõistes nagu Martin Luther oma Suures Katekismuses Jumala all seda, mida inimene peab oma elus ülimaks. Teises kohas ta seletab jumalamõistet lahti selle suhte kaudu inimese elukäiguga, kuhu Jumal sekkub nagu Lutherilgi suveräänselt ning vastupidiselt inimese tahtele. ,,Jumal on nimi, millega ma määratlen kõiki asju, mis ristuvad minu tahtelise eluteega vägivaldsel ja pöörasel moel; kõik asjad, mis nurjavad mu subjektiivseid vaateid, plaane ja kavatsusi ning mis muudavad mu elukäiku parema või halvema poole." (JUNG 2008:218)
annaabi.ee 
