Prantsuse revolutsioon aluse liberaalsele poliitilisele voolule, milles arenes 19. sajandi jooksul välja üldine valimisõigus ja demokraatia. Revolutsiooni käigus kujunes välja ka uus kodanlik ühiskond, kui 1789- 1799 lammutas Prantsuse revolutsioon vana korra aegse ühiskonna. See tähedas seda, et tühistati privileegid, kehtestati igaühe vaba juurdepääs kõikidele ametitele ning võrdsus maksude tasumisel. Tsunftide kadumine ja nende tootmisreeglite tühistamine võimaldasid kodanlusel piiramatult oma tegevust arendada. Suur Prantsuse revolutsioon tõi kaasa suure pöörde inimeste elus kui ka riigis ja majanduses. Kuulutades välja enesemääramisõiguse, pani Prantsuse revolutsioon aluse 19. sajandi rahvuslikule liikumisele. Prantsusmaal revolutsiooni käigus vastu võetud otsused uuendada senikehtinud reegleid ja norme andsid tõuke teha sedasama kogu Euroopas ning ka maailmas. Kõige sellega seoses on Prantsusmaa jäänud paljudele inimestele mällu, kui
pani Prantsuse revolutsioon aluse liberaalsele poliitilisele voolule, milles arenes 19. sajandi jooksul välja üldine valimisõigus ja demokraatia. Samuti kujunes revolutsiooni käigus välja uus kodanlik ühiskond, kui 1789- 1799 lammutas Prantsuse revolutsioon vana korra aegse ühiskonna. Mis tähenda, et tühistati privileegid, kehtestati igaühe vaba juurdepääs kõikidele ametitele ning võrdsus maksude tasumisel. Tsunftide kadumine ja nende tootmisreeglite tühistamine võimaldasid kodanlusel piiramatult oma tegevust arendada. Revolutsioon tõstis esikohale riigi sekulariseerimise- ühiskondlik poliitika, mis püüdis kiriku mõju vähendada kõikidel elulaadidel, eriti hariduses. Samuti võttis ühiskonnalt sellle religioosse vundamendi: kirik ei olnud enam riigikirik ning kaotas monopoli hariduses. Konvert ei tegelenud algharidusega, kuid tegi uuendusi põhi- ja kõrghariduses, rajades rakenduslikke kõrgkoole.
iseenesest täiesti reaktsiooniline. Kuigi nad väliselt näisid kodanluse vastu töötavat (õrritasid kodanlust), viis see tegelikult siiski kodanluse juurde maskeeritult tagasi. Töötatakse vormi kallal, sisu tähtsus väheneb. Nende teemad esialgu vältisid elu ja progressi, aga album Siuru III sisaldas juba olulisel hulgal sõjavastast 'ajaluulet'. Peale saksa okupatsiooni suurenes kodanluse osakaal järsult. Töölised ja talupojad võitlesid nõukogude võimu eest. Kodanlusel ei olnud kultuurilisi vajadusi ega ideaale, see võitles ainult enda rikastumise nimel. Eesti kirjandust mõjutas ka saksa sõjajärgne ekspressionistlik luule (mis oli küll revolutsiooniline, aga formalismi tõttu ei pääsenud mõjule) ja prantsuse revolutsiooniline kirjandus. Kirjanduslikku avalikkust hakkasid põhiliselt esindama ajakirjad, näiteks Tuglase "Odamees", kus esines ühiskonnakriitilist kirjandust, aga põhirõhk oli siiski loodusel ja armastusel
Püsivkapital väljendub rahalistes kulutustes masinate, tooraine jms ostmiseks. Muutuvkapital on palgad. Marx prognoosis kapitalistliku ekspluateerimise pidevat kasvu.Ekspluateerimise määra kasvu tingib reaalpalga langus.Kasumimäära suurendamiseks langetab kapitalist töölise palka. 4. Absoluutse vaesumise teooria. On kas proletariaadi elatustaseme pidev langus, elatustaseme aeglasem tõus, kui see on kodanlusel või siis proletariaadi võõrandumine. Veel üks võimalus – proletariaadi loomepotensiaali pideva vähenemise tähenduses.Mida paremini läheb kapitalistil, seda halvemini läheb töölisel sõltumatult palga suurusest. Mitmesuguste hüvede hulk, mida proletariaat võib oma tarbeks kasutada väheneb pidevalt. 5. Klassid ja klassivõitlus. Klass iseeneses/klass iseenda jaoks. Klass iseeneses, sarnases seisus inimesed, kes ei teadvusta ennast kui klassi
maaküsimus- suur osa /Romanovite dünastia/ Jaapani sõja maavaldustest kuulub omas piiramatut võimu; puhkemiseni (1904- mõisnikest konstitutsioon puudus; 1905); mille kiiresti suurmaaomanikele, parlamenti kokku moderniseerunud samal ajal valitseb polnud kutsutud; Jaapan võitis. talupoegade hulgas terav valitsus vastutas keisri Lüüasaamine sõjas tõi maapuudus. Maareform ees; jõukal kodanlusel Venemaale kaasa toimub peale 1905.aaasta puudus poliitiline võim; territoriaalseid revi-I (Vt all). kodanikuvabadused kaotuseid (Sahhalini puudusid; poliitilist saare lõunaosa); opositsiooni kiusati taga vähendas Venemaa jne. tähtsust. Vene õigeusu 1905.a. revolutsioon:
A) Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. B) isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. C) Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. D) venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914
Venemaa/ NSV Liit 1917-1939 (ptk. 8, 10 ja 14) 1. Iseloomusta Vene ühiskonda 20. sajandi algul. Mille poolest jäi Venemaa maha Lääne suurriikidest? · tsaari isevalitsus rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) · maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad · venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas · sõjaliselt nõrk 2. Millised tegurid viisid Venemaa 1917.aastaks kriisi? Miks puhkes revolutsioon? · rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees · majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud
·Sisepoliitikat iseloomustab loosung "1 impeerium, 1 valitseja, 1 usk, 1 keel" ehk teisisõnu: Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. ROMANOVITE DÜNASTIA Esimene Romanovitest valitseja 17 saj.
naised pidid tööle minema said palju vähem palka kui mehed > aitas kaasa naist iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele, nende roll kasvas suurenes riigi osa majanduses > väikeettevõtted laostusid, keskvõim tugevnes levisid vasakpoolsed vaated vähenes religiooni mõju Venemaa 20 saj algul Keisririik (Nikolai II), tööstus arenes kiiresti, aga palju probleeme: tsaari isevalitsus rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas sõjaliselt nõrk 1904-1905 Venemaa-Jaapani sõda, Venemaa sai lüüa 1905 puhkes Venemaal revolutsioon (probleemid + kaotus sõjas) , tsaar püüdis rahva rahustamiseks teha järeleandmisi, lubati kokku
Suurbritannia on riik Lääne- Euroopas, territooriumi suurusega 244 100 km² ja elanike arvuga 55,9 miljonit. Inglise klassikalise majandusteaduse teke 17. sajandi keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldanud senised tootmis- ja omandisuhted. Põhiline oli feodaalsüsteem, sõltuvus maast. Tööstus oli jõudnud manufaktuursesse staadiumi. Nii maa- kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Majanduslikus mõttes oli võim kodanlusel, puudusid aga poliitilised õigused. Nende kättevõitmiseks toimus kaks revolutsiooni: Aastatel 1647-1649 oli esimene revolutsioon. 1649. aastal Charles I pea raiuti Londonis maha, toimus restauratsioon ning võimule tuli Charles II. Aastal 1688 toimus Hiilgav revolutsioon, murranguline kodanluse pääsemine tegelikule võimule. Inglismaa oli parlamentaarne riik olnud juba 13. sajandist peale. Revolutsiooni tulemusena hakkas parlament otsustama rahaasjade üle
o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. o venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914
ühiskonnakorraldust. · Stolõpini reform 1906-1909. Talupoeg sai õiguse oma hingemaa enda omandisse kinnistada. Eesmärk oli luua külas suurearvuline väikeomanike kiht. Reformi teostamiseks oleks kulunud umbes 20 rahuaastat 2. Vene revolutsioonid 1905-1906 · Põhjused: kapitalismi kiire areng teravdas kõiki Venemaa probleeme: isevalitsus, isegi majanduslikku võimu omaval kodanlusel puudusid poliitilised õigused, demokraatlike vabaduste puudumine, mittevenelaste rahvuslik rõhumine, maaküsimus, lüüasaamine Vene- Jaapani sõjas muutis sisepoliitilised probleemid eriti teravaks · Iseloomulikud jooned: stiihiline; streigid, talurahvamässud, mõisate põletamised, ülestõusud linnades, mässud sõjaväes. · Osaliste järeleandmiste tegemine 1905. aasta 17. oktoobri manifestiga: kõigile Venemaa
o Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. o isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. o Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. o venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914
seda abielu nurja ajada. Noored abiellusid alles seitse aastat pärast kihlust. Selle aja jooksul oli palju muutunud: 1838. aastal suri Heinrich Marx ning 1842. aastal Ludwig von Westphalen mõlematega olid Marxil väga soojad suhted. ( Sealsamas: 22) 1836. aasta oktoobrid sõitis Marx Berliini ja astus Berliini ülikooli õigusteaduskonda. Preisi monarhia pealinnas puutus Marx lähemalt kokku tolleaegse Saksa tegelikkuse teravate vastuoludega: ülemvõim kuulus junkrutele, kodanlusel polnud aadliga võrdseid poliitilisi õigusi, laiad rahvahulgad elasid viletsuses. Berliini ülikooli professorite hulgas oli palju väljapaistvaid teadlasi. Alles hiljuti oli filosoofiakateedrit juhatanud Hegel; õigusteaduskonnas pidas loenguid üks silmapaistvamaid saksa juriste E. Gans. ( Sealsamas: 23) Berliinis elas Marx esialgu üksildast elu. Siin töötas ta veel pingelisemalt kui Bonni ülikoolis. Üheks selle tulemuseks, lisaks kolmele vihikule, mis olid täis Jennyle
teisisõnu: A) Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. B) isevalitsus- keiser (tsaar) omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. C) Vene õigeusu pealesurumine teiseusulistele; teistele usuvooludele takistuste tegemine. D) venestamine; mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine).Venemaa kui "rahvaste vangla" (venelasi rahvastikust 43%).
ehted: kaelaketid, briljantide ja teiste kalliskividega diadeemid ning pärlikeed. Ka antiikstiilis käevõrud ja võrud olid kaunistatud vääriskividega. Moeuudis: terviklikud ehetesarjad. Kanti ka imitatsioone, merevaigust ning terasest ehteid. Kreeka marmorkujude eeskujul minkisid naised end valgeks. BIIDERMEIERSTIILIS RÕIVASTUS (1820-1840) Biidermeieri - keskkihtide väikekodanlik elulaad. Eemalehoidmine tegelikkusest, Poliitikast. Kodanlusel rohkem raha ja haridust kui aadlil. Kunstis mõjutas peamiselt sise-, mööbli- ja rõivakujundust. Tunnused: mugavad ja praktilised vormid, hea materjalitöötlus, heledad värvid ja rohke lillväädi kasutamine ornamendis. Esikohal kodu, see oli korras ja hoolitsetud, interjöör mugav. Lapsed peres tähtsal kohal, soojenesid suhted laste ja vanemate vahel. Biidermeieri ajastu naine pidi olema ilus, vaga, süütu, truu, naiivne. Tekkis rõhutatud huvi vaimuelu vastu
teisisõnu: Vene impeeriumi äärealade tihedam sidumine põlisaladega; äärealade autonoomia piiramine / kaotamine (näiteks Balti erikorra likvideerimine Balti kubermangudes); seadusandluse ühtsustamine. isevalitsus (absoluutne monarhia)- keiser (tsaar) Nikolai II /Romanovite dünastia/ omas piiramatut võimu; konstitutsioon puudus; parlamenti kokku polnud kutsutud; valitsus vastutas keisri ees; jõukal kodanlusel puudus poliitiline võim; kodanikuvabadused puudusid; poliitilist opositsiooni kiusati taga jne. Vene õigeusu pealesurumine muu-usulistele; teistele usuvooludele tegevuse takistamine. venestamine - mittevenelaste rahvuslik rõhumine (seda eriti Baltikumis; Poolas; Soomes; juutide tagakiusamine 1882).Venemaa kui "rahvaste vangla". Venemaa rahvaarv kasvas 1880.a 89 miljonilt 1914.aastaks 175 miljonile, venelasi rahvastikust 43%. Majandus:
perekonnale ja töösuhetele. Inimesi igapäevaelus ümbritsevad liberaalsed hoiakud välistasid võimu koondumise ühe isiku kätte (Führerprinzip). 2. "Rahvusküsimus" ei olnud nendes maades aktuaalne. Rahvad ja riigid kattusid ning eraldumist taotlevaid rahvusvähemusi oli vähe. 3. Töölisliikumine oli inkorporeeritud poliitilisse süsteemi. Sotsialistidesse suhtuti kui tõelistesse poliitikutesse ning seetõttu oli ka nende ideoloogia vähem revolutsiooniline kui Kesk- ja Ida-Euroopas. Kodanlusel puudus vajadus tugeva liidri järele, et kaitsta endid "punase hädaohu" eest. 4. Sellised demokraatia eeldused nagu ulatuslik keskklass, ühiskondlik kokkukuuluvus ja feodaalsete privileegide puudumine iseloomustasid neid maid tunduvalt rohkem kui Kesk- ja Ida-Euroopat. Intervjuu. (Zsolt Enyedi, PhD. Kesk-Euroopa Ülikool, Budapest. Tartu, 22.08.99.) Miks kehtestus paljudes riikide majanduskriisi mõjul autoritaarne diktatuur?
3) kriitika klassikalise koolkonna vastu. Sest et lähenesid liiga abstraktselt üldiselt ei saa läheneda. Et kõik riigid ei saa minna ühte teed. Rahvusriigi eripära. Rünnati utopiste 40ndatel (18 saj jutt). 1870ndatel oli põhiprobleemiks tõusnud Marksism. Nad ründasid utopiste ja marksiste sest nende huvid vastandusid, sellele et sotsialistidel oli kodanliku ideoloogiaga vastuolu. Olid töölisklassi poolt. Ajaloolisel koolkonnal (kodanlusel) oleks kõik käest ära võetud. Majanduslik koolkond ise pooldas majanduslikku natsionalismi. Plaan luua tugev rahvusriik. List ütles et tuleb selleks tootmisjõude suurendada. Suurtööstust arendada. See oli prioriteediks. Friedrich List oli põllumajandustollide vastane aga pooldas tööstustolle. Nii kaua kui riik tugevneb on vaja tolle. Põllumajandus, kaubandus ja tööstus pidid jõudma kõige kõrgemasse faasi. Preisi tee
1899-1902. Suurbritanniat nõrgestas ka Iiri küsimus. Iirlased nõudsid omavalitsust. Saksamaa konkureeris veel jagamata maade pärast. USA Euroopasuunaline välispoliitika oli isolatsionalistik st, et USA püüdis kõrvale jääda Euroopariikide tülidest. Vene Impeerium 20. saj alguses valitses Nikolai II. Toimus mittevenelaste rahvaslik rõhumine ja venestamine. Elatustase oli palju madalam, kui lääneriikides. Enamus inimesi olid kirjaoskamatud. Lahendamata oli maaküsimus. Kodanlusel puudusid poliitilised õigused. 1904-1905 toimus vene-jaapani sõda, kus Venemaa ei võitnud ühtegi lahingut. USA vahendusel sõlmiti rahuleping, millega Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa ja Jaapanile anti vabad käed Koreas ning osalt Hiinas. 9ndal jaanuaril 1905 suundusid Peterburi töölised Talvepalee juurde, et anda üle palvekiri tsaarile. Sõjavägi avas rahva pihta tule ning seda nimetatakse Veriseks Pühapäevaks. Algas 1905a revolutsioon
samasugune kui massikultuuri osaleja enda oma, sest jätab inimese ilma igasugusest agendistaatusest. Sellisr metafüüsilist väidet ei ole võimalik edasi uurida. Koodi domineerimine ei ole kapitalismi patoloogia vaid üldine inimeseks olemise tingimus. 1 5. Elustiil ja habitat Tarbekaupadel on esteetiline funktsioon, kuid esteetika on ebaühtlaselt jaotunud. Staatusi eristav funktsioon on tarbekaupadel olnud modernsuse ajast alates ja isegi varem. McKendrick - tarbimine aitas kodanlusel kõrgklassi hulka ronida, Ja vastuseis - tarbimisseadused. Võitlus erineva esteetika positsiooni ja tähenduse pärast kestab. Aga kuna teisi süsteeme kõrval ei ole, siis modernsel perioodil aga saab tarbekaubastumisest uue klassistruktuuri alus. Georg Simmel (1907) Raha filosoofia Asjade väärtus sõltub inimestest, kes neid hindavad, ning see hindamine on ajalooliselt ja ühiskondlikult tingitud. See ei sõltu tööst või tootmissuhetest, nagu Marx pakub.
annaabi.ee 
