SUBKULTUUR HIPID Kirke-Marie Plakso 9.B 2019 MIS ON HIPILIIKUMINE? Noorsoo protestiliikumine, lillelapsed Algas 1960.aastate Ameerika Ühendriikides TEKKIMISE PÕHJUS? Tarbimisühiskonna ideaalides pettunud Kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest Tarbimisühiskond - ühiskond, milles kaupu tarbitakse üle tegelike vajaduste LOOSUNG ÜHISED ARUSAAMAD Eeskujud – zen-budism, hinduism Vabadus Lihtsus Siirus Loomulikkus Looduse armastamine Free love Muusika, kunst, luule VASTANDUMINE Vastanduvad tarbimisühiskonnale Valitsusele Ei võta seadusi omaks Ei sea endale piire TARBIMINE TARBIMINE
HIPID KES ON HIPID? Hipid olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestiliikumisest osavõtjad, pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. HIPILIIKUMINE Hipiliikumine oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel Ameerika Ühendriikides ning on kohati säilinud tänseini. HIPISTIIL trompetpüksid kirkad värvid pikad juuksed liibuvad trikoosärgid heegeldatud murumütsid vestikesed maskiseelikud ja platvormkingad helesinised kulunud teksad pärlitest punutud käenöörikeste rohkus ruudulised särgid
Hipid 12.klass Hipid • … olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestiliikumisest osavõtjad. • … olid pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. Hipiliikumine • … oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides. • Selle tuumaks oli vastuseis Vietnami sõjale ja ühiskonnale. Hüüdlauseks oli: „Make love, not war“. • Väidetavalt tähtsaimaks eelkäijaks on Beat Generation. • Ühiskonnast lahku löönud hipid moodustasid kolooniaid. • Propageerisid lihtsust, siirust ja loomulikkust. Stiil
HIPID Karoliina Hanga 11.S HIPID • Olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilsest protestiliikumisest osavõtjad • Olid pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. HIPISTIIL • Kirkad värvid • Pikad juuksed • Liibuvad trikoosärgid • Trompetpüksid • Heegeldatud murumütsid • Vestid • Maskiseelikud • Platvormkingad HIPILIIKUMINE •Noorsoliikumine 1960.aastal •Ameerika Ühendriigid •Kolooniad •Eluviis, käitumisnormid, rõivastus CHRISTIANA •Kopehaagen •34 hektarit umbes 850 inimest •Tekkis 1917.aastal
Ö VABADUSLIIKUMIST ALUSTANUD AUTORID, KES VÕITLESID OMA TÖÖDE JA TEOSTE EEST) · ÜHISKONNAST LAHKU LÖÖNUD HIPID MOODUSTASID KOLOONIAID (HIPIKOMMUUNID), MILLE LIIKMED HÜLGASID ÜLDTUNNUSTATUD ELUVIISI, KÄITUMISNORMID JA RÕIVASTUSE. NAD PROPAGEERISID LIHTSUST, SIIRUST JA LOOMULIKKUST NING TÄIELIKKU SEKSUAALSET VABADUST · HIPILIIKUMINE TOIMUS EESTIS KA NÕUKOGUDE AJAL- N.Ö NÕUKOGUDE LILLELAPSED 70NDATEL AASTATEL ISELOOMULIKUD JOONED JA TUNNUSED · PÄRIT PEAMISELT KODANLIKEST VÕI VÄIKEKODANLIKEST PEREDEST · ISELOOMULIK MÄSSULISUS JA AKTIIVNE PROTEST ASENDUSID HIPIDEL KONFLIKTITUSE, VÄGIVALLATUSE JA ARMASTUSE KULTUSEGA (LOOSUNG "MAKE LOVE, NOT WAR") · NARKOOTIKUMIDEGA PROOVITAKSE SAAVUTADA ÕNDSUSSEISUNDIT · NARKOOTIKUMIDE PÕHJUSTATUD ELAMUSED JA NÄGEMUSED ON NEILE INSPIRATSIOONIKS MUUSIKA, KUNSTI JA PALJUDE MUUDE TEOSTE LOOMISEL · ENAMASTI NOORED, 20-30NDATES ELUAASTATES · VALISID LIHHTSA JA NATURAALSE ELUSTIILI VÄLIMUS · VÄRVILISED RIIDED
nõudeid. Orkestris oli juba 100 või rohkem liiget. Romantismi ajal toimus vaskpuhkpillde areng. Kui 18. sajandil oli taktilöömine põhiliselt continuo-mängija käes, siis orkestrite suurenemisel tekkis vajadus hästi nähtaval kohal paikneva juhi järele. Salongiorkester Salongiorkester on varieeruva koosseisuga instrumentaalansambel(orkester), millega eelkõige aastatel 18801950 esitati meelelahutuseks nö salongimuusikat. Salongiorkestri funktsioon pärineb 19. sajandi kodanlikest salongidest ja tantsusaalidest. Salongiorkestrite hiilgeaeg oli 1920. ja 1930. aastatel. Pidid Video Video kus on hästi näha kõiki ja saab kuulata muusikat: http://youtu.be/ueJcRmfweSM http://www.youtube.com/watch?v=ueJcRmfweSM Tänan ! Nimi 9 klass Kasutatud Materjal: www.google.com www.en.wikipedia.org/wiki/Orchestra
Garaazi ette sõidab Volvo S60, millest peagi astub välja pereema koos imearmsa tõmmu imikuga, kes on 10 kuud tagasi eostatud Somaaliast pärineva abikaasaga, kes elab rõõmsalt ära töötu abirahast. Hingemattev hais bussis number ,,5", mis mõnda aega kodulähedusse enam ei sõida- teed on liialt auklikud. Kahetoaline korter üheksandal korrusel kesk Männikut. Lift on katki, Säästumarketist ostetud toidukraam tuleb põlvevalust hoolimata taaskord kondiaurul üles tassida. Kodanlikest revolutsioonidest tingituna toimusid Euroopas 19. sajandi lõpupoolel muutused nii poliitikas kui ka majanduses, mis viis kodanikuühiskonna välja kujunemiseni. Alates 1880. aastatest võib rääkida uuest ühiskonnatüübist- heaoluriigist, mida illustreerib esimene sissejuhatav tekst. 19. sajandi lõpust, 20. algusest saati on heaoluühiskond miski, mille poole suur enamik Euroopa riikidest püüdleb, erandiks pole Eestigi, mida iseloomustab teine sissejuhatav lõik.
Hipiliikumine Hipiliikumine oli noorsooliikumine, mis sai alguse 1960ndatel Ameerika Ühendriikides ning on kohati säilinud tänini. Hipid olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestiliikumisest osavõtjad, pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. Hipide väidetavalt tähtsaimaks eelkäijaks on Beat Generation. Sellele iseloomulik mässulisus ja aktiivne protest asendusid hipidel konfliktituse, vägivallatuse ja armastuse kultusega. Eeskujusid otsiti idamaisest (zen-budism, hinduism) ja varakristlikust müstikast, sukelduti oma sisemaailma, narkootikumide abil püüti saavutada erilist õndsusseisundit. Ühiskonnast lahku löönud hipid moodustasid kolooniaid, mille liikmed
1941. aasta juuniküüditamine viis metsavendluse tekkeni, Suvesõja sündmusteni, ning veel tuhanded inimesed hukkusid ja sattusid Venemaa vangilaagritesse. 8. Mis eesmärgil küüditati inimesi Eestist 1949.aastal ja mis oli selle tagajärg? Operatsioon “Priboi” oli järjekordne “puhastusaktsioon” ,,mis pidi Eesti külad ja linnad vabastama nõukogude korra kindlustamist takistavatest “kulakutest”, “kodanlikest natsionalistidest”, nende relvastatud “bandedest”, Eestile omasest talude süsteemist tervikuna. Julgeolekuorganite andmetel saadeti küüditamiseoperatsiooniga Eestist välja 7552 perekonda ehk 20 702 isikut. Siberis alluti rangele järelvalvele. Väljasaadetute töö- ja elamistingimused olid piirkonniti väga erinevad. Kokku suri 1949. aastal küüditatutest asumisel ca 15 protsenti. 9. Tooge näiteid inimsusvastastest kuritegudest Eestis II maailmasõja ajal.
Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töötuid. Kriis näitas, et ühiskonnas on vaja majanduselu reguleerida riigi kaasabil. Majanduse riikliku reguleerimise teoreetilise põhjenduse töötas 1930. aastail välja inglise majandusteadlane John M. Keynes (1883-1946). Erinevalt teistest kodanlikest majandusteadlastest väitis ta, et kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida ega vältida kriise ja tööpuudust. Ainsaks jõuks, mis suudab majandust vajalikul määral korraldada, on riik. Et seda kõike saavutada, oli vaja muuta senist suhtumist riigi eelarvesse. Keynes kinnitas, et ei maksa tunda hirmu, kui riigi kulud on tuludest suuremad, kui eelarve on puudujäägiga ehk defitsiitne. Riik katku oma suurenenud kulud paberraha täiendava
mõju, jättes eseme ise kõrvaliseks. Koos Lee Milleriga arendas Man Ray solarisatsioonitehnikat. Solarisatsiooni abil muudetakse pilti toonis, lastes sellele valgust ilmutamise ajal. Ta oli esimesi fotokunstnikke, kes seda tehnikat tahtlikult esteetilistel eesmärkidel kasutama hakkas. 4. Lühifilmid Man Ray lavastas mõned mõjukad avangardistlikud lühifilmid. Need olid osa liikumisest Cinéma Pur, millel olid dadaistlikud taotlused vabastada film kodanlikest konventsioonidest nagu süzee, karakterid, taust. Liikumise eesmärk oli ,,puhas" kino, mis oleks vaba välismõjudest. Man Ray alustas filmieksperimentidega 1923. aastal. Koos mõttekaaslaste Marcel Duchamp'i, René Clairi ja Fernand Léger'ga loobus ta tavapärasest süzeest ja huvitus filmimeediumi tehnilistest võimalustest - eriefektidest, moonutustest, aegluubis liikumisest. Cinéma Pur filmid peaksid toimima ainult
1990. aastate eesti fotos, oli kindlasti võimaluste avanemine enesetäiendamiseks välisriikides (Kaido Teesalu Göteborgis, Peeter Linnap San Franciscos, Peeter-Maria Laurits New Yorgis; Toomas Volkmann Londonis jne). [3] Kunst 1940.aastate lõpupoole hakkasid võimud lisaks nö. präänikule ka piitsa kasutama. Alguses süvenes ja muutus üha ähvardavamaks ja konkreetsemaks ideoloogiline surve, millele järgnesid juba otsesed repressioonid. 1949. ja 1950.a. toimus mitu KL "puhastust" kodanlikest natsionalistidest ja formalistidest. Need viidi läbi EKP-sse kuulunud KL liikmete juhtimisel, kusjuures tüüpiliselt sellele ajale võisid represseerijad ise varsti represseerituteks saada. Paljudele tehti võimatuks kunstnikena töötada, mitmed ei tahtnud ise osaleda stalinlikus kunstielus. Karmimalt kui KL liikmeid kohtlesid võimud kunstiüliõpilasi - mitmeid vangistati või küüditati. Kuni ühiskonnas valitses terroriõhkkond, oli KL põhikirjas fikseeritud omavalitsus muidugi
Komiteest sai ätsi juhtimisel Tallinna ühiskonnaelu keskus. Siis tuli aga ootamatult 1917.aasta Veebruarirevolutsioon. Päts sai kõik poliitilised õigused. Ta oli sõjaväelane ja sellena hakkas ta organiseerima Tallinna tööliste ja soldatite nõukogu. Pätsile oli eesmärgiks Eesti autonoomia saavutamine. 1917.aasta juunis toimus Tallinnas esimene Eesti Sõjaväelaste kongress. Päts valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimeheks. Päts esindas kodanlikest rahvuslasi nende võitluses revolutsiooniliste sotsialistidega. Suvel tuli kokku Eesti Rahvuskongress. Kongress pidas koosolekut Estonia Kontserdisaalis, kui sinna tulid meeltavaldama bolsevikud. Nad piirasid hoone ümber ja tungisid sisse. Suudeti trügida juhataja laua juurde, kaasas plakatid kirjaga "Maha kodanlaste Rahvuskogu!" See aga ei meeldinud Pätsile mitte ja ta hakkas plakatikandjatele vastu. Alguses sundis neid lahkuma ja siis haaras neilt selle plakati ja viskas vastu maad puruks
Nii tahtis Laikmaa tähistada oma Tallinnasse asumist ja kunstikursuste algust. Üldmulje pidi olema küllaltki imponeeriv — väljapandud tööde hulgas olid ka autoportree, “Lääne neiu” ja Edith Schlaffi portree. Kohe järgmisel nädalal alustati Pikal tänaval ka joonistus- ja maalimiskursustega. Õpilasi oli kogunenud kakskümmend: oli seitse sakslast, nende seas paar-kolm aadlikku, üks venelane, kaheteistkümne eestlase hulgas leidus ametnike, õpetajate ja kodanlikest perekondadest preilide kõrval ka linnakehvistust pärit noor inimesi. Juba ateljeekooli algaastatel hakkas Ants Laikmaa peas tekkima mõte luua eesti oma kunstiselts — rahvuslike kunstijõudude koondamiseks, vastastikuse koostöö arendamiseks ja sidemete loomiseks rahvaga. 1903. a. ilmuski Laikmaa üleskutse “Teatajas”. Selles ütleb ta, et on vaja luua ülemaaline kunstiselts, mis teeniks kogu rahvast ja aitaks rahuldada kunstivajadusi sisukate näituste korraldamise kaudu
Nii tahtis Laikmaa tähistada oma Tallinnasse asumist ja kunstikursuste algust. Üldmulje pidi olema küllaltki imponeeriv -- väljapandud tööde hulgas olid ka autoportree, "Lääne neiu" ja Edith Schlaffi portree. Kohe järgmisel nädalal alustati Pikal tänaval ka joonistus- ja maalimiskursustega. Õpilasi oli kogunenud kakskümmend: oli seitse sakslast, nende seas paar-kolm aadlikku, üks venelane, kaheteistkümne eestlase hulgas leidus ametnike, õpetajate ja kodanlikest perekondadest preilide kõrval ka linnakehvistust pärit noor inimesi. Juba ateljeekooli algaastatel hakkas Ants Laikmaa peas tekkima mõte luua eesti oma kunstiselts -- rahvuslike kunstijõudude koondamiseks, vastastikuse koostöö arendamiseks ja sidemete loomiseks rahvaga. 1903. a. ilmuski Laikmaa üleskutse "Teatajas". Selles ütleb ta, et on vaja luua ülemaaline kunstiselts, mis teeniks kogu rahvast ja aitaks rahuldada kunstivajadusi sisukate näituste korraldamise kaudu
suhetest. Kedagi teist ei portreteerinud Toulouse-Lautrec nii sageli. Henri kujutas Adéle'i endast ainsat toetuspunkti kunstniku heitlikus elus. Elu kroonik Kindlustatud vanematelt saadava küllaldase rahalise toetusega, asus Toulouse-Lautrec Montmartre'il elu mööda saatma täiesti oma tahtmise järgi. Henri oli öölokaalide sagedane külastaja. Oma muljed kandis kunstnik visandiplokki. Vabadus aristokraatlikest ja kodanlikest käitumisnormidest, mida kunstnik Montmartre'il nautida võis, inspireeris teda kujutama iseloomulikke stseene tema jaoks esialgu tundmatust populaarsete lõbustusasutuste miljööst. Öistel rännakutel jäädvustatud joonistuste järgi kujundas Toulouse- Lautrec järgmisel päeval ateljees pildikompositsioonid. Nii sündisid tööd, mis hetkemuljele vaatamata on täpselt läbimõeldud ja hoolikalt teostatud.
kubermanguks. *Eestlaste maa ühendati esmakordselt ajaloos üheks administratiivseks üksuseks, Eestimaa kubermanguks,keskusega Tln ja kubermangukomissari juhtimisel. Asjaajamiskeeleks-EESTI K. *Kubermangukomissari juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu- Maapäev. Maapäev ja poliitiline areng *Valimised toimusid mai lõpus ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteile, nagu esseerid ,vähemlased ja nn radikaalsotsialistid, hilisem Tööerakond. Kodanlikest parteidest olid esindatud Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond ja Pätsi Maarahva Liit. *Maapäev moodustas Maavalitsuse, mille etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. *Maapäeva kokkuastumise ja Maavalitsuse moodustamisega oli autonoomia sisuliselt kätte võidetud. *Augusti lõpul seadis J.Tõnisson Maapäeva istungil eesmärgiks omariikluse,kuid valdav see idee veel ei olnud. Enamlaste riigipööre *1917
Üldmulje pidi 3 olema küllaltki imponeeriv -- väljapandud tööde hulgas olid ka autoportree, "Lääne neiu" ja Edith Schlaffi portree. Kohe järgmisel nädalal alustati Pikal tänaval ka joonistus- ja maalimiskursustega. Õpilasi oli kogunenud kakskümmend: oli seitse sakslast, nende seas paar-kolm aadlikku, üks venelane, kaheteistkümne eestlase hulgas leidus ametnike, õpetajate ja kodanlikest perekondadest preilide kõrval ka linnakehvistust pärit noor inimesi. Juba ateljeekooli algaastatel hakkas Ants Laikmaa peas tekkima mõte luua eesti oma kunstiselts -- rahvuslike kunstijõudude koondamiseks, vastastikuse koostöö arendamiseks ja sidemete loomiseks rahvaga. 1903. a. ilmuski Laikmaa üleskutse "Teatajas". Selles ütleb ta, et on vaja luua ülemaaline kunstiselts, mis teeniks kogu rahvast ja aitaks rahuldada kunstivajadusi sisukate näituste korraldamise kaudu
jäädvustamine, mis oli aktijoonistuste eesmärk. 1884. Aastal otsustas Henri ateljeest lahkuda, kuid 1866. Aastal siiski pöördus tagasi. 11 Elu kroonik Kindlustatud vanematelt saadava küllaldase rahalise toetusega, asus Toulouse-Lautrec Montmartre'il elu mööda saatma täiesti oma tahtmise järgi. Henri oli öölokaalide sagedane külastaja. Oma muljed kandis kunstnik visandiplokki12. Vabadus aristokraatlikest ja kodanlikest käitumisnormidest, mida kunstnik Montmartre'il nautida võis, inspireeris teda kujutama iseloomulikke stseene tema jaoks esialgu tundmatust populaarsete lõbustusasutuste miljööst. Öistel rännakutel jäädvustatud joonistuste järgi kujundas Toulouse-Lautrec järgmisel päeval ateljees pildikompositsioonid. Nii sündisid tööd, mis hetkemuljele vaatamata on täpselt läbimõeldud ja hoolikalt teostatud. 13
Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel ja vallandati hulk seda mitte valdavaid vene ametnikke. Kubermangukomissari juurde pidi valimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu, mida baltisakslaste esinduskogu eekujul hakati nimetama Maapäevaks. Maapäev ja poliitiline areng Maapäeva valimised toimusid juba mai lõpus, ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteidele, nagu esseerid, vähemlased ja nn. radikaalsotsialistid (hilisem Tööerakond). Kodanlikest parteidest olid esindatud Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond (endine Eduerakond) ja Pätsi Maarahva Liit. Maapäev moodustas Maavalitsuse, mille etteotsa sai silmapaistev majandusmees Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. Peamiseks 'veelahkmeks' hakkas kujunema suhtumine eestlaste iseseisvumistaotlustesse, mis jagas vasakpoolsed erakonnad kahte leeri ja andis ülekaalu rahvuslikult meelestatud erakondadele, nii parem kui pahempoolsetele.
st. Väljaku lõunaküljel kahe kõrgete peenikeste tornikestega kaetud torni vahel asub Real Casa de la Panaderia, mille esimesel korrusel asusid kuninglikud pagarid, teisel linna valitsejad kui toimusid suured religioossed, poliitilised sündmused. Väljakule avanevatelt rõdudelt võtsid valitsejad osa kurjategijate hukkamisest, ketserite põletamisest, pühakute kanoniseerimisest (linna kaitsepühak San Isidro 1622), teatrist, härjavõitlusest ja hiilgavatest religioossetest ja kodanlikest tseremooniatest.Mahutas 50 000 pealtvaatajat. Tänapäeval on plats turistide ja Madridi elanike kogunemiskohaks. Platsi ääristavas sammashallis asuvad poed ja kohvikud. Platsi lõunaküljel asub margiturg. 30.juunil 1680 aastal autodafee kella 7-st hommikul õhtul pimedani hukati 80 õnnetut.Õukond nautis sündmust 12 tundi järjest kohalt lahkumata. Carlos II(1661-1700),Nõiuti,kängus keha ja vaim.Viimane Hispaania Habsburgidest.18 a. abiellus Louis XIV vennatütre Marie-Louise Bourboniga
Nii tahtis Laikmaa tähistada oma Tallinnasse asumist ja kunstikursuste algust. Üldmulje pidi olema küllaltki imponeeriv - väljapandud tööde hulgas olid ka autoportree, Lääne neiu ja Edith Schlaffi portree. Kohe järgmisel nädalal alustati Pikal tänaval ka joonistus- ja maalimiskursustega. Õpilasi oli kogunenud kakskümmend: oli seitse sakslast, nende seas paar-kolm aadlikku, üks venelane, kaheteistkümne eestlase hulgas leidus ametnike, õpetajate ja kodanlikest perekondadest preilide kõrval ka linnakehvistust pärit noor inimesi. Et selles äärmiselt kirevas õpilaskogus saavutada vastastikkust arusaamist, koostöövaimu või teatavat kokkukuuluvustunnet, oli tarvis Laikmaa-taolist tugevat isiksust ja tõelist entusiasti. Ta suutis end nende nii erinevate inimeste seas maksma panna mitte üksnes oma vaieldamatu erialase autoriteediga, vaid samavõrra ja vahest enamgi oma
Kui laod täis said, lõpetati tootmine ja töölised vallandati. Et töötutel ei olnud sissetulekut, ei saanud nad osta kaupu ja nii tekkis surnud ring. Kõige raskem oli 1932. a. suvi. Maailmas oli siis väga palju töötuid. Kriis näitas, et ühiskonnas on vaja majanduselu reguleerida riigi kaasabil. Majanduse riikliku reguleerimise teoreetilise põhjenduse töötas 1930. aastail välja inglise majandusteadlane John M. Keynes (1883-1946). Erinevalt teistest kodanlikest majandusteadlastest väitis ta, et kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida ega vältida kriise ja tööpuudust. Ainsaks jõuks, mis suudab majandust vajalikul määral korraldada, on riik. Välja pakuti mitmeid võimalusi. Küll investeeringute ehk kapitalimahutuste stimuleerimise, küll krediitide ja laenude andmise teel, ühiskondlike tööde organiseerimisega jne. Kõik selleks, et tootmist elavdada ja inimestele tööd anda.
· Tekib arusaam riikide süsteemist, riikide vastastikkusest tunnustamisest, teiste riikide siseasjadesse mittevahelesegamisest, kuid samas ka riikidevahelise jõudude tasakaalu hoidmise vajalikkusest (vajaduse korral ka militaarsete vahenditega). · Riigi sees kujuneb välja ühetaoliste õigustega kodanikkond ning valitsevaks saab arusaam, et ka valitsejad peavad alluma enda poolt kehtestatud seadustele. · Tekib arusaam kodanlikest isikuvabadustest · Leiab aset pikaajaline üleminek esindusdemokraatlikele institutsioonidele (parlamentarism) ja tagatakse võimude lahusus. Valgustusliikumine · Saab tegelikult alguse Inglismaalt (Hume, Locke jt.), levib Prantsusmaale (Voltaire, Diderot, Montesquieu, Rousseau jt.), sealt Saksamaale (Kant,. Herder jt) ning mujale. · Juhtivaks põhimõtteks saab · Asus deistlikel positsioonidel (Jumal loonud loodusseadused, loodus toimib vastavalt neile),
1. juulil nimetas Saksa julgeolekupolitsei Eestit esimesena okupeeritud idaaladest juudivabaks. Kui kohalikud juudid olid likvideeritud, hakati Eestisse tooma juute teistest sakslaste poolt okupeeritud aladelt, kes siin hukati. Samaaegselt juutidega langes Gestapo küüsi ka palju eestlasi. Paljud neist kaotasid süütult oma elu seetõttu, et sakslaste kätte sattusid NKVD poolt koostatud nimekirjad, mille bolševikud olid teadlikult maha jätnud, et vabaneda vihatud kodanlikest vaenlastes. Palju inimesi vangistati sakslaste poolt ka nõukogude käsilaste või eestlaste omavahelisest vaenust ajendatud valesüüdistuste põhjal. Sageli olid pealekaebajaiks 1940. aastal nõukogude okupatsioonivõimu poolt kannatada saanud isikud ja maavaldajad, aga ka Saksamaale evakueerunud ja nüüd tagasi naasnud balti sakslased. Sakslaste terror toimus lainetena. Esimene laine, mis tuli samaaegselt saksa relvajõudude saabumisega Eestisse, oli suunatud kommunistide ja juutide vastu
RaKo majad Tallinnas Pelgulinnas ja Vana-Lasnamäel. Need elamud ehitati esimesel Nõukogude aastal 19401941 ja nende ehitamist jätkati ka veel esimestel sõjajärgsetel aastatel. Väliselt lihtsates ja üsna ilmetutes elamutes olid tegelikult päris head korterid, enamik ühe- ja kahe-, ent mõned ka kolmetoalised. Elamus on Tallinnas traditsiooniliseks kujunenud kivitrepikoda, kuid see kaeti väljast laudisega üle, et eristada nõukogude arhitektuuri mingil moel eestiaegsetest kodanlikest elamutest. Siin püüti sisse tuua uuendusi, et näidata, kuidas Nõukogude võim hoolitseb töötava rahva korteriolude eest: Näiteks kavandati igasse korterisse duširuum. Ülesehituselt on tegemist Tallinna maja hoonetüübi jätkuga, kuid kivitrepikoda kaeti nüüd laudisega üle, et eristada neid elamuid, mis pidid sümboliseerima uut epohhi eestiaegsetest eramutest. Ka hoonete paigutus ridadena üksteise taha, otsaga tänava poole pidi eristama RaKo kvartaleid tsaari- ja
annaabi.ee 
