Napoleoni imperiaalne ideoloogia Vabadus, võrdsus vendlus 1. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse Rooma algupära. 2. Machiavelli uus-Rooma vabariiklik vabadusekäsitus. 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas 4. Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas 5. John Locke'i liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas. 6. Montesquieu vabariigist 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" 10
6. Montesquieu vabariigist. Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, aga ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab ennekõike, kuidas kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning kuidas see põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning karmil kasvatussüsteemil. Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga - arvas, et üleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus). Vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses. Vabariik põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning eeldab kodanikuvoorust. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i "vooruse vabariik". Prantsuse Revolutsiooni alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima radikaalsem
puutumatus otsene osalus poliitikas pole oluline, piisab ka esindajate valimisest Montesquieu vabariigist ei nõustu teesiga, et antiikvabariigid olid vabad vabadus on vaid Inglismaal ja natuke ka Prantsusmaal vabariigi säilimiseks on olulised kodanikuvoorused kodanikuvoorused põhinevad võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil üleminek monarhialt vabariigile on võimatu Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses ei uskunud, et Pr on võimalik monarhiast muuta vabariigiks vabariigid on võimalikud vaid väiksel territooriumil vabariigid põhinevad sotsiaalmajanduslikul võrdsusel vabariigid eeldavad kodanikuvooruste olemasolu Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Pr. Rev. alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast al
6.Montesquieu vabariigist Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, aga ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab ennekõike, kuidas kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning kuidas see põhineb sotsiaalmajanduslikul võrdsusel ning karmil kasvatussusteemil. Monarhiad on hoopis teistsuguse uhiskonnaga arvas, et uleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7.Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus).Vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igauhe osalemist seadusandluses. Vabariik põhineb sotsiaalmajanduslikul võrdsusel ning eeldab kodanikuvoorust. 8.Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse Revolutsiooni alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima radikaalsem jakobiinlik suund, mis
võrdlusest teistega ning ei taju oma käitumise motiive. Lahendusi on kaks: 1. Ühiskondlik lahendus: inimest tuleb varasest noorusest õpetada end samastama riigiga -> kannab oma eneseimetluse üle riigile. (Ühiskondlikust lepingust) 2. Individuaalne lahendus: inimene kasvab üles isoleerituna; tal on eneseküllastus, piiratud soovid ning ta suudab luua tõelist inimlikku sõprust. (Émilest) 4. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) Jean-Jacques Rousseau ,,Ühiskondlikust lepingust" (1762) Rousseau toetab uus-rooma vabadusekäsitust vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses. Ent nagu Montesquieu, ei uskunud Rousseau, et tänapäevast monarhiat nagu Prantsusmaa on võimalik muuta vabariigiks: vabariigid on võimalikud vaid väiksel territooriumil põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning eeldavad kodanikuvoorust
trampimises; iseseisvusdeklaratsioonis argument: kõik inimesed on võrdsed ja kõigil on võõrandamatud õigused. 6. Montesquieu vabariigist Taust 18. sajandi Prantsusmaa: absoluutne monarhia, parlamenti pole, kasvav maksukoorem, tugev kõrge staatusega pärusaadel, kuningas nimetab ministreid ametisse oma suva järgi. Montesquieu: kuningavõim piiratud aadli ja parlamendi võimuga; Inglismaa matkimine hävitaks Prantsusmaa omalaadse vabaduse. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) Uus-Rooma vabadusekäsitlus: vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalust seadusandluses. Vabariigi tingimused: väike territoorium, põhineb sotsiaalmajanduslikul võrdsusel, eeldab kodanikuvoorust. 8. Vabadus Prantsuse revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Revolutsiooni alguses liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast, alates 1792 jakobiinlik suund (Rousseau ja vabariiklaste ideed). Robespierre ,,vooruse
Iseseisvusdeklaratsioonis on kombineeritud vabariiklaste ja Locke'i ideed. Locke'ilt loomulike õiguste ideed (Kõik on loodud võrdseks jne). 18. saj Prantsusmaal: Voltaire'i lockelik väide, et kehtiv riigikorraldus ei arvesta võrdsuse ja õigustega. 6. Montesquieu vabariigist Kodanikuvooruse don vabariigi säilitamiseks olulised (võrdsus ja karm kasvatussüsteem), üleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) Raamatus “Ühiskondlikust lepingust” väljendas uus-rooma vabaduse käsitlust. Ta ütles, et vabad on vaid inimesed, kes alluvad enda heaks kiidetud seadustele. Isegi Inglise esindusdemokraatia ei ole vastuvõetav – siis ollakse valitud esindajate orjad. Samas ka tema tunnistas, et kaasaegset monarhiat pole võimalik muuta vabariigiks, sest vabariik toimib vaid väiksel territooriumil, kus vahetu osalemine on võimalik
6) Montesquieu vabariigist Kirjeldab antiivabariike vabariiklike ideede vaimus, aga ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab ennekõike, kuidas kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning kuidas see põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning karmil kasvatussüsteemil. Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga arvas, et üleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7) Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus) Vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses. Vabariik põhineb sotsiaal- majanduslikul võrdsusel ning eeldab kodanikuvoorust. 8) Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse Revolutsiooni alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima radikaalsem
Iseseisvusdeklaratsiooni. 6. Montesquieu vabariigist Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, kuid ei nõustu, et need olid vabad. Vabadus on vaid Inglismaal ja veidi ka Prantsusmaal. Rõhutab kodanikuvooruste olulisust vabariigi säilimiseks. Kodanikuvoorused põhinevad võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil. Monarhialt (Prantsusmaa) vabariiki üleminek on võimatu, sest monarhiad on teistsuguse ühiskonnaga. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni alguses domineerisid liberaalse ideed konstitutsioonilisest monariast. Alates 1792, kui majandus käis alla, hakkas domineerima jakobiinlik suund, mis rakendas Rousseau jt vabariiklaste ideid. Robespierre'i "Vooruse vabariik" Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, isegi esindamine ei ole võimalik. Vajalik on kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning
vabad(vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab ennekõike, kuidas kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning kuidas see põhineb sotsiaal- 12 majanduslikul võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil. Leidis, et üleminek monarhiast vabariiki on vimatu, sest monarhiad on hoopis teise süsteemiga. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) Vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe võimalust osaleda seadusandluses. Vabariik põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning eeldab kodanikuvoorust. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik" Prantsuse revolutsiooni ajal domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes hakkas domineerima
despootiad, mis põhinevad hirmutundel Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, aga ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab ennekõike, kuidas kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ning kuidas see põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning karmil kasvatussüsteemil. Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga - arvas, et üleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus). Vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses. Vabariik põhineb sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning eeldab kodanikuvoorust. 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i "vooruse vabariik". Prantsuse Revolutsiooni alguses domineerisid liberaalsed ideed konstitutsioonilisest monarhiast. Alates 1792. aastast, kasvava majandusliku kitsikuse tingimustes, hakkas domineerima radikaalsem
Inglismaal ja veidi Prantsusmaal) Rõhutab kodanikuvooruste olulisust vabariigi säilimiseks; need põhinevad võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga; üleminek monarhiast vabariiki on võimatu Kuningavõim on tegelikult piiratud aadli ja kohalike parlamentide võimuga. Pole vaja matkida Inglismaad. Prantsusmaal on omalaadne vabadus, Voltaire'ilik absolutism hävitaks selle. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) Jean-Jacques Rousseau ,,Ühiskondlikust lepingust" (1762) Rousseau toetab uus-rooma vabadusekäsitust vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses. Ent nagu Montesquieu, ei uskunud Rousseau, et tänapäevast monarhiat nagu Prantsusmaa on võimalik muuta vabariigiks: vabariigid on võimalikud vaid väiksel territooriumil põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel ning eeldavad kodanikuvoorust
vabariiklike ideede vaimus, ent ei nõustu teesiga, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus on vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal) o Rõhutab kodanikuvooruste olulisust vabariigi säilimiseks; need põhinevad võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil o Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga; üleminek monarhiast vabariiki on võimatu 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) · Rousseau toetab uus-rooma vabadusekäsitust vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses 30 · Ent nagu Montesquieu, ei uskunud Rousseau, et tänapäevast monarhiat nagu Prantsusmaa on võimalik muuta vabariigiks: o vabariigid on võimalikud vaid väiksel territooriumil
selle. 1 Ei nõustu teesiga, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus on vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal): a. Vabariigi kodanikuvoorused põhinevad võrdsusel ja karmil kasvatusel. b. Monarhiad on teistsuguse ühiskonnad; üleminek monarhiast vabariiki on võimatu. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) J. J. Rousseau ,,Ühiskondlikust lepingust" 1762, jt vabariiklased uus-rooma vabadusekäsitlus. Vabad on vaid inimesed, kes alluvad enda heaks kiidetud seadustele. Isegi Inglise esindusdemokraatia ei ole vastuvõetav ollakse esindajate orjad. Tänapäevast monarhiat pole võimalik muuta vabariigiks: a. võimalikud vaid väiksel territooriumil b. põhinevad sotsiaal-majanduslikul võrdsusel c. eeldavad kodanikuvoorust Ükski neist eeldustest pole täidetud
Montesquieu ei nõua antiikset vabadust, ütleb hoopis, et antiikvabariigid ei olnudki tegelikult vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Ütleb, et need põhinesid eelkõige võrdsusel ja karmil kasvatusel. Kui otsida vabaduses eeskuju, siis peaks vaatama Inglismaa poole (natuke on sama märgata ka prantsusmaal). Leidis, et üleminek monarhiast vabariiki on võimatu, sest monarhiad on hoopis teistsugused ühiskonnad. 70. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlusest) Raamatus "Ühiskondlikust lepingust" väljendas uus-rooma vabaduse käsitlust. Ta ütles, et vabad on vaid inimesed, kes alluvad enda heaks kiidetud seadustele. Isegi Inglise esindusdemokraatia ei ole vastuvõetav siis ollakse valitud esindajate orjad. Samas ka tema tunnistas, et kaasaegset monarhiat pole võimalik muuta vabariigiks, sest vabariik toimib vaid väiksel territooriumil, kus vahetu osalemine on võimalik. Vabariigi võimalikkuseks on vaja ka (kodaniku)voorusi ja
Prantsusmaal piiravad kuningavõimu parlament ja aadlikud. Kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, kuid ei arva, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal). Rõhutab, et kodanikuvoorus on oluline vabariigi säilitamiseks ja et see põhineb sotsiaalmajanduslikul võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil. Leidis, et üleminek monarhialt vabariigile on võimatu, kuna monarhiad on teistsuguse süsteemiga. 7. Rousseau vabadusest, võrdsusest ja kodanikuvoorusest (vendlus). Rousseau toetab uus-rooma vabadusekäsitust vabadus eeldab kollektiivset omavalitsust, igaühe osalemist seadusandluses Aga (nagu Montesquieu) ei usu, et tänapäevast monarhiat (Prantsusmaa) saaks muuta vabariigiks: a. vabariigid on võimalikud väiksel territooriumil b. põhinevad sotsiaalmajanduslikul võrdsusel c. eeldavad kodanikuvoorust 8. Vabadus Prantsuse Revolutsiooni ajal. Robespierre'i ,,vooruse vabariik"
annaabi.ee 
