a) Rahvas b) President c) Peaminister d) Riigikogu 14. Mis on kõige tähtsam seadus Eesti Vabariigis? a) Eesti Vabariigi põhiseadus b) Keeleseadus c) Omandiõiguse seadus 15. Kellele kuuluvad Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi Eesti loodusvarad ja loodusressursid? a) Rahvale b) Riigile c) Vabariigi Valitsusele 16. Mis on Eesti riigikeel? a) Eesti keel b) Vene keel c) Mõlemad d) Puudub 17. Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel? a) Eesti kodanikel b) Kõigil Eesti elanikel c) Eesti kodanikel ja alalise elamisloaga välismaalastel 18. Kui vanalt saab inimene Eestis hääleõiguslikuks? a) 18-aastaselt b) 16-aastaselt c) 21-aastaselt II. IGAÜHE PÕHIÕIGUSTE, VABADUSTE JA KOHUSTUSTE KOHTA, MIS ON SÄTESTATUD EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE II PEATÜKIS AVATUD VASTUSTEGA KÜSIMUSED: 1. Kellel on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt? 2. Kas veendumuste pärast tohib Eesti kodanikult kodakondsuse ära võtta? 4
ta on astunud teise riigi teenistusse, püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda, esitanud kodakondsuse saamiseks valeandmed või tõeseid varjanud või kui isik omab korraga mitme riigi kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Eesti Vabariigi kodanikel on kohustus olla ustav põhiseadusele, kaitsta Eesti iseseisvust ning osa võtta riigikaitsest. Eesti Vabariigi kodanikel ja Eestis viibivatel välismaalastel on kohustus säästa elukeskkonda ning järgida põhiseadust. Lisaks on perekond kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest ning kooliealistel lastel on kohustus koolis õppida. Kodanike poliitilised õigused ütlevad, et ainult
Märkige õige vastusevariant ristiga. Kellel on Eesti Vabariigis õigus riigi ja seaduste kaitsele? 1. Kõigil inimestel. x 2. Ainult eestlastel. 3. Ainult Eesti Vabariigi kodanikel. 4. Eesti Vabariigi ja Vene 5. Föderatsiooni kodanikel. Täida põhiseaduse IV peatüki § 60 alusel lüngad. Riigikogul on 101 liiget. Riigikogu liikmed valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõtte alusel. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Riigikogusse võib kandideerida iga vähemalt kahekümne ühe aastane hääleõiguslik- Eesti kodanik Riigikogu korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb Riigikogu eelmiste valimiste aastale.
ühiskondlikust elust. Näiteks on igal inimesel võimalus liituda igasuguste erinevate seltsidega. Iga kodanik on kohustatud järgima seaduseid ning Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduse sätestatud alustel ja korras. Hea kodanik järgib ka moraalinorme ning on teadlik oma kodumaa olukorrast ning uudistest. Ma arvan, et hea kodanik on kerge olla. Millised võimalused on siis kodanikul? Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas on kodanikel palju rohkem võimalusi kui vanasti oli. Tihti on olnud probleemiks see, et inimesed ei tea oma võimalusi ning jäävad oma ideede või soovidega hätta. Näiteks on igal kodanikul õigus tegeleda ettevõtlusega või koonduda tulundusühingutesse ja liitudesse. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivate välisriikide kodanikel. Igal kodanikul on loomulikult ka õigus vabale eneseteostusele, kuid selle juures
Euroopa kodakondsus- mis see on? Iga isik, kelle on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsus on liidu kodanik ning seega omab ka Euroopa kodakondsust. EL kodakondsus täiendab liikmesriikide kodakondsust, aga ei asenda seda. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Liidu kodakondsuse olulisus seisneb asjaolus, et liidu kodanikel on ühenduse õiguse kohased tegelikud õigused: õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada; õigus valida ja olla valitud Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohalikel valimistel; õigus diplomaatilisele ja konsulaarkaitsele; õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole ja õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole. Olenemata elukohast on Euroopa Liidu kodakondsust omava töötajana õigus
Demokraatia tänapäeval: positiivsed tendentsid ja probleemid Mis on demokraatia? See on rahvavõim, kus rahvas saab kaasa lüüa riigi valitsemises. Tänapäeval valitseb enamikes riikides demokraatia, see on kõige levinum valitsemisviis. Minu arvates on demokraatia üks väga hea valitsemisviis, sest siis saab rahvas teostada oma võimu. Valitsemine on seadustega piiratud ning kodanikel on head arenguvõimalused. Demokraatias tuginetakse seadustele, ei ole isetegevust, on vastu võetud seadus ja selle aluselt tegutsetakse, toimib võimude lahusus ja taskaalustatus, kodanikele tagatakse kodanikuvabadused ja riigis toimuvad regulaarsed vabad valimised. Tänu demokraatiale on muutunud tugevamaks inimeste ühtekuuluvustunne, sest ühiselt valitsetakse oma riiki ja võetakse vastu uusi otsustusi nt referendumite teel
Kodanikust algab riik Rahvas moodustab ühe kolmest riigi tunnusest, kuid ometi ei ole kõik neist paljudest inimestest veel kodanikud. Iga inimene on sünnilt mingi kindla riigi elanik, mis teebki temast oma sünnimaa kodaniku. Niisiis omab iga riik kindlat kodanikkonda. Põhiseadusega on sätestatud kodanike õigused ning kohustused. Kuid mismoodi algab kodanikust seeläbi veel riik? Kodanikud on seaduste ees võrdsed ja ühe õigusena on kodanikel võimalus/vabadus võtta osa riigi juhtimisest. Selleks tuleb anda oma hääl kas rahvaesindajale, kellega on meil kattuv poliitiline ideoloogia, kuuluda erakonda, kandideerida Riigikokku või Vabariigi Presidendiks. Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse valimistest ning rahvahääletusest võib kodanik osa võtta kohe, mil ta on saanud 18-aastaseks ega ole tunnistatud kohtu poolt teovõimetuks. Mina arvan, et valimistel osalemisega või Riigikokku kuulumisega aitab kodanik kaasa omale
liikmed 5 aastaks. 2. Esindus dem: rahvas valib esindajad riigikokku ja kohalikesse volikogusse. Dem valimised (vabad): 1) kanditaate on ühele kohale mitu, 2)kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida, 3)kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses, 4) hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Hääleõigus on teovõimelisel 18 aastasel kodanikul. Kohalikel on ka mitte kodanikel, kes elavad püsivalt selle omavalitsuse territooriumil. Kandideerimis õigus on ainult Eesti kodanikel riigikokku saab kanditeerida +21 ja valda +18. 3.majoritaarne- valituks osutub kanditaat, kes saab oma valimis ringkonnas kõige rohkem hääli (inglismaal) 4.proportsionaalne- iga partei saab parlamendis kohti võrdeliselt, kogu riigis kogutud häälte arvele. Valimis võitlus käib parteide, mitte üksik kanditaatide vahel.
Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. · seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita · Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev Revolutsioon. · Miks peab kodanik olema aktiivne? · asjatundlik vastuvaidlemine ja avalik protest on demokraatias kohustuslik · kodanikel on õigus nõuda, et nende muredega tegeletaks · kodanikel on õigus ise välja pakkuda lahendusi ja ise asju lahendada · paljude murele on kergem tõmmata tähelepanu, kui üksikisiku murele · koos tehes saab tööd jagada ja pakkuda paremaid lahendusi Ülesanne: · Õ lk 34-37 (uus õpik) · Õ lk 50-53 (vana õpik) · Sõnasta riigi ja kodanikuühenduste suhete põhimõtted ehk milleks on kodanikuühiskond vajalik? Riigi ja kodanikuühenduste
Ta võttis harva sõna rahvakoosolekutel, kuid kui ta seda tegi, siis kuulati teda hea meelega ja vaikisid kõik vasturääkimised. Rahvas usaldas teda. Ateenas kujunes Periklese valitsemisajal juba kindlalt demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Atika kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata varanduslikust seisukorrast või tegevusalast. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul ning seal oma ettepanekutega ka esineda. Kogu nõukogu, riigiametnike ja strateegide süsteem pidi alluma rahvakoosoleku otsustele. Ametnikke ei valitud enam hääletamise, vaid liisuheitmisega. Vaid eriteadmiste nõudega ametnikke valiti hääletamisega. Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said riigikassast ka natuke palka, sest vaesematel kodanikel oleks olnud muidu raske oma põhitöö kõrvale jätta, et riigiasjadega tegeleda
tekkinud küsimused, panid aluse eraldi teadusharude tekkimisele. Selle aja matemaatikud, Pythagoras ja tema teoreem täisnurksest kolmnurgast ning Eukeleidesi geomeetria põhialused kehtivad tänapäevalgi. Kreeka tuntuima arsti, Hippokratesi vanne, mis lubab kaitsta patsiendi elu, annavad tänapäevalgi arstid. Archimedesi leiutatud kruvi on asendamtu ka tänasel päeval. 12 tahvli seadsusest saanud alguse Rooma seadusandlus, pani aluse õigusteaduse tekkele. Kreekas oli kõikidel kodanikel õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati tähtsaid küsimusi. See andis võimaluse osa võtta kodanikel riigielust. Soloni reformid Ateenas, suurendas vaestel osaleda riigiasjades. See kõik on olnud aluseks demokraatia tekkele, mis kehtib tänapäeval enamus riikides. Antiikajal tekkisid esimesed teatrid, mis sai alguse Dinysosele pühendatud pidustustest. Näidendi sisu, kas siis tõsise sisuga tragöödiad või lõbusa sisuga komöödiad, panid alusega zanrite tekkele
komöödia. 2. Kui varasemalt seletati maailma müütide ja jumalate abil, siis Kreeka kultuur oli väidetavalt esimene, kus hakati tähelepanu pöörama mõistupärastele seletustele. Selle aja matemaatikud, Pythagoras ja tema teoreem täisnurksest kolmnurgast ning Eukeleidesi geomeetria põhialused kehtivad tänapäevalgi. Kreeka tuntuima arsti, Hippokratesi vanne, mis lubab kaitsta patsiendi elu, annavad tänapäevalgi arstid. 3. Kreekas oli kõikidel kodanikel õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati tähtsaid küsimusi. See andis võimaluse osa võtta kodanikel riigielust. Soloni reformid Ateenas, suurendas vaestel osaleda riigiasjades. See kõik on olnud aluseks demokraatia tekkele, mis kehtiga ka tänapäeval enamus riikides. 3 elementi Rooma kultuurist meie kultuuris: 1. 12 tahvli seadsusest saanud alguse Rooma seadusandlus , pani aluse õigusteaduse tekkele.
KODANIKUST ALGAB RIIK ARUTLUS User [Pick the date] Kodanikust algab riik Riik saab alguse Eesti Vabariigi kodanikust. Kodanik on isik, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus on õiguslik side inimese ning riigi vahel. Kodanikel on eeliseid, õiguseid ja ka kohustused oma riigi ees ning ka vastupidi. Põhiseaduse paragrahv 1 alusel on Eesti Vabariigi kõrgeima võimu kandjaks rahvas. Mis aga päriselt tähendab, et kodanikust algab riik? Heaks kodanikuks ei sünnita vaid kodanikuks kasvatakse. Inimese kodanikuks saamine saab alguse kodusest kasvatusest. Sealt edasi lasteaias ja koolis. Minu arvates on riigi püsima jäämiseks vajalik see, et igal kodanik tunneks huvi oma riigi ajaloo ja kultuuri vastu.
* Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. * KODANIKKOND: Kõik täiskasvanud meessoost Atika põlisasukad moodustasid Ateena kodanikkonna. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud ! Nagu teisteski linnades ehk polistes moodustasid kodanikkonna põhiosa talupojad, kuid palju oli ka käsitöölisi ja meremehi. Periklese ajal ulatus kodanike arv tõenäoliselt ligi 50 000-ni. * RAHVAKOOSOLEK: Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Rahvakoosolek kogunes regulaarselt iga kümne päeva tagant (vajaduse korral ka sagedamini) ja otsustas kõik tähtsamad riigiasjad. Kodanikel oli õigus esineda rahvakoosolekul oma ettepanekutega. Igal aastal seati ametisse ka 6000 kohtunikku. Koosolekute vahel korraldasid riigiasju 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kes allusid rahvakoosoleku otsustele. Riigiametnikele, kohtunikele ja nõukogu liikmetele maksti väikest palka.
kehtestati kõigile kodanikele võrdsed õigused. Ateena ehitas endale Kreeka võimsama laevastiku, millest tekkis Ateena mereliit.. Ateena vallutas teised liitlased oma võimule. Riigid maksid andamit ja Ateena tugevdas oma laevastikku veelgi, sellega tõusis vaeste kodanike osatähtus, kes teenisid sõudjate ja madrustena ja tagasid sõjalise ning poliitilise võimsuse. Nii kujunes Ateenast demokraatlik riik, kus kõigil kodanikel olid võrdsed õigused.Metoigid pidid makse maksma aga kodanikud olid neist vabastatud. Rikkad pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi. Sarnasused Erinevused Suured Kreeka linnriigid Spartas olid kodanikud kõik spartiaadid, aga Ateenas ainult meessoost põliselanikud Riik hoolitses poiste (tulevaste kodanike) Spartas osalesid riigijuhtimises suursuguste
Tegelikult neil aga ei ole õigus teisi põlata, sest me kõik oleme seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida ei rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu ega muude asjaolude tõttu. Diskrimineerimine on seadusega keelatud ja karistatav. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on Eesti demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. See tähendab, et meil, hääleõiguslikel kodanikel, on õigus ja võimalus kaasa rääkida riigiasjades. Rahvas saab oma võimu teostada osaledes Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel. Mittehääletamises saab igaüks süüdistada vaid iseend, sest meil kõigil, hääleõiguslikel kodanikel, on olnud see võimalus. Eesti riigis pole kohustatud kedagi uskumast mingisugust usku. Pole määratud ei riigiusku ega sundmõtlemist. Igaühel meist on usu- ja mõttevabadus. Samuti puudub Eestis ka riigikirik
piirangute kehtestamiseks. See põhimõte on absoluutne ning välistab võimaluse kehtestada põhiõiguste ja vabaduste piiranguid seadusest allpool seisvate õigusaktidega.“ (RKPJKo 3-4-1-7-01 p 15) - Piiramise võimalusi on kolme liiki: a) Teatud põhiõiguste puhul näeb PS ette piiramise seaduse alusel ilma sellele seadusele lisanõudeid kehtestamata (nt § 31 II lause) PS § 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. b) Teatud põhiõiguste puhul näeb PS ette piiramise seaduse alusel ja lisab nõuded sellele seadusele (nt § 33 II lause) PS § 33. Kodu on puutumatu
Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. Artikkel 7 - § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. § 9. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Artikkel 8 - § 21. Igaühele, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused ning antakse võimalus teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele. Kuriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga. Kuriteos kahtlustatava õigust teatada vabaduse võtmisest oma lähedastele
8. Mis võis olla põhjuseks, et just hellenismiaeg osutus Kreeka teaduse hiilgeajaks? Oli eraldatud teadusvaldkonnad. Tekkisid erinevad teadusharud mis spetsialiseerusid oma aladel. Filosoofiast eraldusid teadusharud.Spetsialiseerumine andis häid tulemusi. Aleksandri vallutused tõid Aasiast infot ja kogemusi . 9.Ateena ja Sparta riiklik korraldus ja ühiskond.- Kõik linna täieõiguslikud elanikud ehk kodanikud osalesid linnriigi valimisel ja moodustasid sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus hääletades otsustati tähtsamaid küsimusi.Peale selle oli igas linnriigis nõukogu, mis paljudes polistes etendas riigi juhtimisel rahvakoosolekust olulisematki rolli. Sparta: riigi eesotsas oli kaks kuningat,kell võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi.Muus osas juhtis riiki üle 60-aastaste suursuguste spartiaatide seast valitud vanematenõukogu geruusia.Lõplikud otsused langetati aga spartiaatide koosolekul
Tooksin näiteks ,,Pronksiöö".Kui suurem hulk märatsejaid ei austanud Eesti Vabariiki,kuigi paljud neist olid Eesti kodanikud, ja ohustasid rahu Tallinna tänavatel ning purustasid ja röövisid ärisid.Paljud Eesti kodanikud aga tundsid kohustust olla korra tagamisel politseinikele abiks.Seetõttu õpetatigi vabatahtlikke ja nad said oma kodanikukohust täita selle paragrahvi alusel. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kõlas juriidiliste isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja sellsite õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Seda ütleb § 9 Eesti Vabariigi põhiseadus. Niivõrd põhjalik korraldus annab tunnistust põhiseaduse teksti autorite püüdest tagada Eesti
§ 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. § 19. Igaühel on õigus vabale eneseteostusele. § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kodanikuvabadused: § 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. § 29
mistahes teises liikmesriigis, kuid see kaup peab vastama teatud tehnilistele tingimustele. Põhitingimus on see, et kaup ei tohi kahjustada inimese tervist ja keskkonda. Teenused tasu eest osutatud teenused, mille hulka kuuluvad tööstuslik, kaubanduslik, käsitöönduslik ja vabakutseline tegevus. Teenuste vaba liikumine seisneb põhimõttes, et teenuste osutajal on õigus osutada ajutiselt oma teenust teises liikmesriigis samadel tingimustel kui selle riigi enda kodanikel. Tööjõud tööjõu vaba liikumine tähendab, et igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus otsida tööd teises liikmesriigis samadel tingimustel kui selle liikmesriigi kodanikel. Kapital kapitali vaba liikumise üldpõhimõtte järgi keelatakse kõik kapitali vaba liikumise piirangud ning maksepiirangud liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Uusindustriaalmaad. Uusindustriaalmaade hulka kuuluvad riigid, mis arenevad tänapäeval eriti kiiresti.
........................................2 1. Nimetage kolm igaühele kuuluvat õigust või vabadust Eesti Vabariigis...............2 2. Kuidas saavad välismaalased Eesti Vabariigi kodakondsuse?...............................2 3. Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene Eesti Vabariigis mittekodanikele. ....................................................................................................................................2 4. Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õigusi kui mittekodanikel.. 2 5.Jaani inimõigusi on Eesti vabariigis tema arvates rikutud ja ta ei ole rahul riigisisese kohtusüsteemi lahendiga. Mis kohtusse võiks ta veel pöörduda oma õiguste kaitseks? ....................................................................................................................................2 6. Kas Eestis elav ukrainlane saab EL liikmesriikides viisavabalt reisida? Selgitage.3 7
Polis · Linnriik-sõltumatu ,omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linnakoos selle ümbruskonna · Kodanikud-täieõiguslikud linnaelanikud osalesid valimistel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos- ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad :Sparta Ateena, Korinatos,Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohustuseks · Rahavakoosolekud- kõigil kodanikel õigus osaleda , otsustati kõige tähtsamad kõsimused, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu(riigi juhtimiseks, kohtu mõismiskes.)
Võrdsed võimalused aga tähendavad ka seda, et igaühel peab olema ligipääs riigis toimuvale. See peaks tähendama, et Interneti puudumisel ei jää see isik ilma aktuaalsetest teemadest. On erinevaid allikaid info kogumiseks- suured ekraanid tänavatel, üleriigilised ja kohalikud ajalehet jpt. Leian veel, et demokraatia on õigustatud ainult seal, kus rahvas on võimeline iseenda eest otsustama. On võimalus pea igaühel kandideerida riigiametisse, et enda sõna maksma panna. Kodanikel on õigus moodustada ühinguid, nii poliitilisi kui apoliitilisi, oma rahva huvide eest seismiseks. Demokraatlikus riigis kehtib ka väljendusvabadus, mis lubab kodanikel välja öelda pea kõik, mis meelel. Igal kodanikul on õigus valida endale esindajad. Otsustab küll enamus,ent sellepärast ei tasu veel hääletamata jätta. Tean mitmeid selliseid, kes ei käi üldse valimas ning pärast nurisevad, kui halvad ja laisad valitsejad Eesti Vabariigi eesotsas
Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. Seltsingud mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita. Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, nt Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev rev. Miks peab kodanik olema aktiivne? Asjatundlik vaidlemine ja avalik protest on demo. Kohustuslik, kodanikel on õigus nõuda, et nende muredega tegeltakse, kodanikel on õigus ise välja pakkuda lahendusi ja ise asju lahendada, paljude murele on kergem tõmmata tähelepanu kuii üksikisiku murele, koos tehes saab tööd jagada ja pakkuda paremaid lahendusi. Ühiskonna kihistus: Ühiskond on sots. Kihistunud: klassideks (majanduslikult), staatusteks (elustiil, väärtused, päritolu). Ühest ühiskonnakihist teise liikumist nim. Sots. Mobiilsuseks (horisontaalne või vertikaalne). Tav. Eristatakse kolme klassi: kõrgklass e eliit, keskklass, alamklass
Kreeka linnriik: Kreekas kujunes linnühiskond.Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis,mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.Kõik linnriigi täieõiguslikud kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi.Igas linnriigis oli nõukogu,mis oli suure tähtsusega.Olulised küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele.Nõukogu oli ka kõrgem kohus.Sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes ise hankisid endale relvastuse.Läksid sõtta faalanksina.Sparta riik:Sparta riik keskuse Lakoonika.Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda.Sparta keskuse ümbruse elanikud olid spartiaadid
· Võtta osa riigikaitsest, meestel vanuses 16-60 aastat · Hoolitseda oma laste ja abivajavate perekonnaliikmete eest · Säästa elu- ja looduskeskkonda ning hüvitada keskkonnale tekitatud kahju. · Omandada põhiharidus 4. EL liikmesriikide kodanikud, kodakondsuseta isikud ning kolmandate riikide kodanikud. Nende õigused ja kohustused. Eesti Vabariigi Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdsed nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. (Välisriigi kodanikele ja kodakondsuseta isikutele ei laiene kodaniku õigused ja kohustused.) · EL liikmesriikide kodanikele on tagatud: · Vabaliikumine EL piires · Kõrgharidust tõendavate dokumentide vastastikkune tunnustamine · Õigus EL haigekassale · Muud EL liikmesriikide kodanikele omistatud õigused ja kohustused 5. MÕISTED
Kreeka linnriik: Kreekas kujunes linnühiskond.Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis,mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.Kõik linnriigi täieõiguslikud kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi.Igas linnriigis oli nõukogu,mis oli suure tähtsusega.Olulised küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele.Nõukogu oli ka kõrgem kohus.Sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes ise hankisid endale relvastuse.Läksid sõtta faalanksina.Sparta riik:Sparta riik keskuse Lakoonika.Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda.Sparta keskuse ümbruse elanikud olid spartiaadid
Riik pakub kodanikule mitmeid eluks vajalikke teenuseid, milledeks on transport, haridus ja ka kultuur. Sealjuures, kuigi inimene on väike riigi kõrval, siis peab tõdema, et riiki poleks ilma tema kodaniketa. Riigis elavad peale kodanike tihtipeale ka välismaalased. Kodanikuõigused kehtivad üldiselt ainult kodanike, mitte välismaalaste ja kodakondsuseta isikute suhtes. Kodanikuõigused on eeskätt poliitilised. Nagu näiteks: ainult kodanikel on õigus kuuluda erakonda; kodanikul on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel; teatud vanuses võib kodanik kandideerida Riigikokku või isegi Vabariigi Presidendiks; kodanikul on välismaal viibides õigus Eesti riigi kaitsele; jne. See kõik näitab kodaniku eeliseid riigis. Kuigi kodanikel on suuremad õigused, kui välismaalastel, on neil ka suuremad kohustused. Tugeva ja elujõulise demokraatia aluseks on aktiivne kodanik, kes osaleb oma kogukonnas
pääseda ka vaesemad, Roomat juhtis kitsas perekondlik ring. 2. Millist tähtsust omas Rooma ühiskonnas sugukondlik traditsioon? Riiki juhtisid jõukad kitsas perekondlik ring, kus võim pärines põlves põlve. 3. Klienteelsuhe. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Mõlemad tõotasid teineteist toetada. 4. Rooma vabariigi sarnasused Ateenaga. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Kõigil kodanikel olid võrdsed õigused. 5. Tähtsamad riigi ametnikud Magistraadid igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist valiti üheks aastaks ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (neid oli 2) kõrgeimad magistraadid, sõjaväejuhid. Preetorid (neid oli 8) kohtumõistjad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid.
Riigikogusse saab kandideerida iga Eesti kodanik ja tänu valimistel otsustatakse kes saab uueks Riigikogu liikmeks. Näiteks 2016. aastal valiti parimaks Eesti Reformierakond. Kodanikualgatused on näiteks loomade varjupaigad ja streigid. Igal inimesel on võimalus teha enda ettevõte või algatada streike. Kodanikualgatused on veel ka avalikud pöördumised. Kõikidel inimestel on õigus pöörduda oma probleemidega mõnda ettevõtesse või mõne tähtsama isiku poole. Mina arvan, et kodanikel on piisavalt võimalusi, et elada Eesti riigis. Et olla aktiivne Eesti kodanik, peaksid inimesed tegelema rohkem ühiste asjadega, käima valimistel ja muud.
- Kodakondsus saadakse: - sünni järgselt, kui vähemalt üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik - abielu sõlmimisel - eriliste teenete eest - naturalisatsiooni korras ehk taotletud kodakondsus, selleks peab: a) elama vähemalt 5a legaalselt riigis b) peab tegema eesti keele eksami c) tundma Eesti Vabariigi põhiseadust d) andma lojaalsusvande Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute Eestis viibimise tingimused: Igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. 2. Inimõigused Inimõigusi sätestavad dokumendid: 1) 1948 a. Võeti vastu ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon - ei ole siduv dokument riikide suhtes - ÜRO riigid peavad unnustama seda - põhiideed leiduvad riikide põhiseadustes - Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk 2) 1950 a. Töötati välja Euroopa Nõukogu poolt Euroopa inimõiguste konvetsioon - on siduv dokument
Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele Eesti kodakondsuse võib ära võtta : · kui isik ei ole sünnijärgne kodanik ning ta on astunud teise riigi teenistusse · püüdnud vägivaldsel teel muuta Eesti põhiseaduslikku korda · esitanud kodakondsuse saamiseks valeandmed või tõeseid varjanud · kui isik omab korraga mitme riigi kodakondsust Eesti Vabariigi kodanikel on kohustus: · olla ustav põhiseadusele · kaitsta Eesti iseseisvust · osa võtta riigikaitsest Eestis elab 1,4 miljonit kodanikku. Kodakondsuse järgi jagunevad Eestis elavad isikud järgmiselt: · Eesti Vabariigi kodanikud (70%) · kodakondsuseta isikud (12,8%) · Vene Föderatsiooni kodanikud (6,6%) · teiste riikide kodanikud (0,6%).
Milleks meile aktiivne kodanik? Kodanikkond on riigi üheks peamiseks tunnuseks. Põhiseadusega on aga määratud kodanike kohustused, õigused ja vabadused. Seega on kodanikel kohustused oma riigi ees, mida tuleb täita. Tähtis on, et kodanikud tunnetaksid seda, et igaühest sõltub meie igapäeva elu, et igal häälel on tegelikult vastukaja. Kui inimene seda mõistaks, siis julgetaks olla ka aktiivsed ühiskonnaliikmed. Milleks muidu on meil selline ilus ütlus ,,kus viga näed laita, seal tule ja aita", see kehtib küll vaieldamatult igal tasandil. Kodanik peaks enam pühenduma ühiskonna arengu üle muretsemisele. Ometi on ainsaks
osaleda. Paljud inimesed on ka arvamusel, et valimas käimine on ka kodaniku kohustus. Valimas käimine ei ole siiski kohustuslik üheski demokraatlikus riigis ja on sätestatud, pigem kui ühe kodaniku õigusena. Eestis on igal valimisealisel kodanikul võimalus osaleda Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ja ka Euroopa parlamendi valimistel. Neil valimistel osalemine on vabatahtlik ja iga kodaniku sisetunde küsimus, kas osaleb või mitte. Paljudel kodanikel puudub huvi poliitika vastu ja ei võeta poliitikuid tõsiselt, seetõttu on Eestis valimisaktiivsus küllaltki madal, umbes 65%. Kodanikud, kes ei osale valimistel ei ole ka minu arvates õigus kritiseerida valitsust ja rahvasaadikuid, kuna nad ei ole oma arvamust avaldmas käinud. Seega võib ka öelda, et valimistel osaemine on kohustuslik, kui soovitakse poliitika teemal sõna võtta. Kuid nende inimeste jaoks, keda poliitika absoluutselt ei huvita, on valimistel osalemine kodaniku õigus
b) Sparta riik tekkis hiljemalt 8.sajandil eKr, kui kreeklased alistasid doorlased Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. c) Vabaks jäänud põliselanikke hakati Spartas nimetama helootideks Heloodid olid Sparta riigiorjad (orjastatud põliselanikud) d) Sparta riigi eesotsas oli korraga kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhtideks ja kohtunikeks. Lause õige e) Koos käis ka perioigide koosolek, kus hääletati tähtsamaid otsuseid Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus hääletades otsustati tähtsamaid küsimusi. f) Sparta oli riik, kus ei esinenud türanniat Lause õige g) Spartas pöörati suurt tähelepanu laste igakülgsele harmoonilisele kasvatamisele Vanas-Kreekas pöörati suurt tähelepanu laste kasvatamisele
osaleda. Paljud inimesed on ka arvamusel, et valimas käimine on ka kodaniku kohustus. Valimas käimine ei ole siiski kohustuslik üheski demokraatlikus riigis ja on sätestatud, pigem kui ühe kodaniku õigusena. Eestis on igal valimisealisel kodanikul võimalus osaleda Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ja ka Euroopa parlamendi valimistel. Neil valimistel osalemine on vabatahtlik ja iga kodaniku sisetunde küsimus, kas osaleb või mitte. Paljudel kodanikel puudub huvi poliitika vastu ja ei võeta poliitikuid tõsiselt, seetõttu on Eestis valimisaktiivsus küllaltki madal, umbes 65%. Kodanikud, kes ei osale valimistel ei ole ka minu arvates õigus kritiseerida valitsust ja rahvasaadikuid, kuna nad ei ole oma arvamust avaldmas käinud. Seega võib ka öelda, et valimistel osaemine on kohustuslik, kui soovitakse poliitika teemal sõna võtta. Kuid nende inimeste jaoks, keda poliitika absoluutselt ei huvita, on valimistel osalemine kodaniku õigus
võimust keskvalitsusele ja samas säilitavad esmase võimu. Milline poliitiline ideoloogia on sulle südamelähedasem? Miks? Põhjenda oma arvamus vähemalt 3 argumendiga. (poliitilised ideoloogiad) Liberalism. Mulle meeldib vabadus, loodusõigused ning demokraatia, mille aluseks on võimude lahusus. Demokraatia ei ole ilma tugeva kodanikuühiskonnata mõeldav. Miks? (demokraatia. kodanikuühiskond) Sest demokraatia põhineb kodanikel. Mida tähendab poliitiline pluralism? Kuivõrd oluline nähtus see on demokraatlikus riigis? (erakonnad ja survegruppid) Mitmeparteilisus, kodanikel on võimalus valida omale meelepärane partei. Milliste kanalite kaudu saab rahvas oma huve vahendada? Mida tähendab kaudne ja otsene surve? (erakonnad ja survegruppid) Rahvas saab valida enda huvisid esitava partei valimistel, liituda survegrupiga ning mõjutada seeläbi parteisid.
Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse esindajatest. Kuidas rahvas osaleb valimisel Üleriigilisele rahvahääletusele pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohast olulised küsimused. Küsimused, mida põhiseadused keelavad referendumile (rahvahääletusele) panna: riigi rahalised kohustused, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seonduvad probleemid. Õigus osaleda referendumis on kõigil eesti hääleõiguslikel kodanikel. Juhul, kui osalejate enamus hääletab rahvahääletusele pandud seaduseelnõu suhtes jaatavalt, omandab eelnõu seaduse jõu. Kodanike eitav seisukoht annab vabariigi presidendile õiguse saata Riigikogu laiali ning kuulutada välja uued valimised. Demokraatlikus riigis moodustatakse kõik esindusorganid valimise teel. Valimiste korralduse nõuded: mitme võistleva kandidaadi olemasolu, kõigi kodanike võrdne võimalus kandideerida ning oma vaateid
Rooma õiguse süsteem ROOMA ÕIGUS I-periood ius fas (ilmalikud normid) (jumalikud normid) II-periood Kviriitlik õigus (ius quiritium)= ius civile versus ius honorarium (ius praetorium) (ainult Rooma linna kodanike õigus) (honorarium= magistraadid) (preetorite õigus) III-periood ius publicum ius privatum versus ius qentium(Rooma riigi rahvaste õigus) (Ulpianus) Kreeka õigus Tulnud tänapäeva õigusesse ...
k. linn) · Linnriik sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv, mis hõlmas linna koos selle ümbrukskonnaga · Kodanikud - täieõiguslikud linnaelanikud, osalesid valitsemisel ja moodustasid linnriigi sõjaväe · Deemos ühe piirkonna rahvas, kogukond Polised · Tähtsamad: Sparta, Ateena, Korintos, Mileetos, Sürakuusa · Poliitika on polise asjadega tegelemine, see oli vabade meeste kohuseks · Rahvakoosolekud kõigil kodanikel õigus osaleda, otsustati kõige tähtsamaid küsimusi, valiti riigiametnikud ja moodustati nõukogu (riigi juhtimiseks, kohtu mõistmiseks) Rahavakoosolek Ateenas Sokrotes kõnelemas Sparta Ateena Akropol Ühiskonna struktuur · Aristokraadid suurmaaomanikud, kes tegelesid ka kaubandusega · Vabad talupojad moodustasid kõige suurema osa kodanikest (sõjavägi koosnes peamiselt neist!) · Käsitöölised madalama sotsiaalse
Kas Eestis on kodanikuuhiskond demokraatia tagatiseks ? Demokraatlikkus riigis peab olema inimesel võimalus eneseteostuseks olenemata sellest, kas inimene tahab tegutseda kasumieesmärgil või mitte. Kui riik ei võimalda ning takistab kodanikel luua ühinguid või seltse ei ole tegu demokraatlikku riigiga. Kodanikuühiskonna tegutsemise takistamisel või puudumisel puudub ka demokraatia. Kodanikkuühiskond vastandub barbaarsele, vähearenenud või totalitaarsele ühiskonnale. Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimusteks on seadustele tuginev valitsemine ning kodanikeõiguste ja vabatuste tunnustamine. Kui riigi valitsemise poliitika ei vasta nendele tingimustele ei saa kuidagi tegu olla kodanikuühiskonnaga
Tänapäeval igaüks saab kokku puuta arusaamatusega. Selles olukorras, ma proovin alati kompromissi leida. Minu arvates, konflikte vältimine on selle probleemi parem lahendus. Millest lähtudes te kujundate oma seisukohta? Miks? On niisugused olukorrad, kui oma arvamuse kujundamine on väga oluline. Inimeste seisukoht on isikupärane aine ja igal inimesel võib olla oma hinnang. Lisaks, me elame vabas riigis, kus kodanikel on õigus oma seisukohta valdada. Miks on tähtis oma õigusi teada? Iga allaheitlik kodanik peab oma riigi õigusi hästi teadma. Kui inimene saab aru konstitutsioonist, siis tema elu on kergem ja temal on vähem võimalusi seadust rikkuma. Mida tähendab mõiste "olla kodanik"? Esiteks, kodanik peab olema seaduskuulekas. Teiseks, kodanik peab teadma oma riigi ajalugu. Kolmandaks, kodanik peab olema patrioot. Kui need tegureid sa
,,Mina, kui riigikaitsja" Eesti riigikaitse peamine ülesanne on hoida ära võimalik Eesti-vastane rünnak ning tagada, et vajadusel suudaks Eesti end edukalt kaitsta. Esmase iseseisva kaitsevõime tagamisel on oluline roll kõikidel Eesti kodanikel, kellel on põhiseaduslik kohustus osaleda riigikaitses. Riigikaitse aluseks on ühtekuuluvustunne ja meeskonnatöö. Eesti riigikaitse on laiapindne. See tähendab, et riigi kaitsmine ei hõlma üksnes sõjalist riigikaitset, vaid et riigi kaitseks peavad valmis olema kõik riigiasutused ja kogu ühiskond. Sellele lausele põhinedes saan ma aru, et riigikaitses osaleb terve riik ja selle kodanikud kaashulgas mina.
Lisaks puuetega inimestele pakkuda avi tööintervjuul. Peab aga arvestama ,et teenuste osutamine võib võtta aega seega peab varuma kannatust. 4 Töövõimalused välismaal Eestit tabanud majanduslangus ja töökohtade vähenemine on paljusid tööotsijaid pannud ka piiri taha vaatama. Peab aga arvestama sellega,et üleilmne majanduskriis on töökohti vähendanud ka piiri taga. Euroopa Majanduspiirkonna riigi kodanikuna on kõigil Eesti kodanikel õigus töötada mis tahes teises EMP riigis selle riigi kodanikega samadel tingimustel. Suurbritannia,Iirimaa ja Rootsi avasid om tööturu 2004.aastal liitunud liikmesriikidele 1.maist 2004. Alates 1.maist 2006 on Eesti kodanikel vaba juurdepääs lisaks ka Soome, Hispaania , Kreeka, Portugali ja Isalndi ning 27.juulist 2006 Itaalia tööturule.1.novembrist 2007 ei vaja Eesti kodanik töötamiseks tööluba ka Luksemburgis.
sõltumatus. rahvusriik-riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Seadusandja võtab vastu norme mis aitavad säilitada eest rahvusliku identiteeti. Sotsiaalriik-Riik kohustub tagama iniväärika äraelamise, hoolitsema igaühe võrdsete võimaluste eest ühiskonnas, reguleerima töösuhteid ja -tingimusi. põhiõigused ja vabadused-on PS-s loetletud ja on võrdselt nii Eeesti kodanikel, kui ka Eesti viibivatelvälisriigi kodanikel ja kodakondsuseta isikutel, laienevad ka juriidilistele isikutele niivõrd kui see on kooskülas nende üldiste eesmärkidega. Riigikogu- Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve
Paranevad ka võimalused saada abi riikides, kus Eesti pole esindatud, sest kõik liidu liikmes riigid on kohustatud vajaduse korral aitama teiste liikmes riikide kodanikke. Seega Eesti peab kuuluma Euroopa Liitu, et Eesti majandus paraneks, turvatunne ja töökohtade arv suureneks, paraneks julgeolek ning kaupade ja teenuste väljaveovõimalused, hõlbustuks reisimine ja piiriületus. Selleks, et Eestis oleks kodanikel hea ja parem elada. Vastasel juhul oleks Eesti elu keeruline.
4. Milliseid valitsemisreziime peale demokraatia on olemas? 5. Mille poolest erinevad moraalinormid õigusnormidest? 6. Mida olulist sisaldab riigi põhiseadus? 7. Mida tähendab korrakohase õigusemõistmise põhimõte? 8. Loetlege peamised kodanikuõigused. 9. Leidke 3 peamist märksõna turumajanduse iseloomustamiseks. 10. Milles seisneb valitsuse roll turumajanduslikus ühiskonnas? 11. Millised on Eesti riigieelarve peamised tulu- ja kuluartiklid? 12. Millised võimalused on kodanikel demokraatlikus riigis poliitika mõjutamiseks? 13. Mille järgi võib ära tunda vabasid valimisi? 14. Kuidas valitakse Eestis Riigikogu ja kuidas moodustatakse valitsus? 15. Kirjeldage praegust Eesti Vabariigi haldussüsteemi. 16. Kirjeldage kohaliku omavalitsuse ülesehitust. 17. Mida kujutab endast Eesti kolmeastmeline kohtusüsteem? Mis on selle peamine eelis? 18. Millised informatsiooni kättesaadavust puudutavad õigused ja kohustused on demokraatliku riigi kodanikul? 19
seaduste järgi ja kõik inimesed, kaasaarvatud president on seaduste ees vördsed.Eestis kehtib esindusdemokraatia, mis tähendab, et rahvas osaleb valitsemises läbi enda poolt valitud esindajate. Kandidaate vastavatele ametikohtadele on mitu. Valimine toimub salastatult ning igaühel on õigus enda arvamusele/seisukohale.Valimisõiguse saab kodanik 18aastaselt, ta peab olema teovõimeline ning Eesti Vabariigi kodanik.Kandideerimisõiguse saab kodanik 21aastaselt.Aktiivsetel kodanikel on võimalus osaleda poliitilistes erakondades, parteides, kodanike organiseeritud vabaühendustes, toetus- ja survegruppides. Meie riigis on propotsionaalne valimisüsteem, mis on keeruline, kuid õiglane. Iga partei saab parlamendis kohti vastavalt häälte arvu suurusele, näiteks Keskerakond sai valimistel 21% häältest ning seega on erakonnal 21 saadikukohta. Rahvahääletusele ehk referendumile pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohast olulised küsimused
annaabi.ee 
