Igasse liiki tuleb austusega suhtuda ja mitte seda hoolimatult hävitada. Muidu pole tulevastel põlvedel midagi imetleda. Sellest referaadist järeldub, et isegi kui asi näib lootusetuna, võib hoolikalt tegutsedes, siiski olukorda parandada. Lisa Klass: Imetajad (Mammalia) Alamklass: Eluspoegijad imetajad (Theria) Infraklass: Alamimetajad (Metatheria) Selts: Kukrulised (Marsupialia) Alamselts: Kaksieeshambulised (Diprodontidae) Sugukond: Koaalalised (Phascolarctidae) Koaala (phascolarctos cinerus) Kasutatud kirjandus Koaala, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4 köide lk 604. http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/jaan00/koaala.htm http://www.miksike.ee/docs/referaadid/koaala_nele.htm http://www.zone.ee/andrash/Referaat.htm Sisukord Tiitelleht .........................................
oma pead kukrust välja ning teeb ka lühikesi jalutuskäike. Lõpuks lahkub ta kukrust, käies siiski veel mõnda aega emapiima imemas, kuni võõrdub nisast lõplikult. Ohu korral pöördub ta ka siis veel ema kukrusse. Känguru ja joey Kukruliste liikumine Enamik känguruliike ei saa kõndida, sest eesjalad on tagajalgadega võrreldes väga lühikesed. Selle asemel kasutavad nad oma pikki tugevaid tagajalgu ,,hüppevedrudena''. Mõned puude otsas elavad kukrulised saavad lauelda ühelt oksalt teisele, tõmmates selleks pingule oma jalgade vahel paikneva lennuse. Veeopossumi (Chironectes minimus) tagajaladel on ujulestad ning ta ujub hästi, kukkurmutt (Notorycytes typhlops) aga kaevab oma kühvelkäppadega maa alla käike. Austraalia ja Ameerika kukkurloomad Austraalia kukkurloomad ehk kukrulised, on arenenud muust maailmast eraldi, omaette. Selle tulemusena on tekkinud väga vormirohke rühm, mis hõlmab näiteks vombateid, känguruid ja koaalasid
täiskasvanu, topib oma pead kukrust välja ning teeb ka lühikesi jalutuskäike. Lõpuks lahkub ta kukrust, käies siiski veel mõnda aega emapiima imemas, kuni võõrdub nisast lõplikult. Ohu korral pöördub ta ka siis veel ema kukrusse. Enamik känguruliike ei saa kõndida, sest eesjalad on tagajalgadega võrreldes väga lühikesed. Selle asemel kasutavad nad oma pikki tugevaid tagajalgu ,,hüppevedrudena''. Mõned puude otsas elavad kukrulised saavad lauelda ühelt oksalt teisele, tõmmates selleks pingule oma jalgade vahel paikneva lennuse. Veeopossumi tagajalgadel on ujulestad ning ta ujub hästi, kukkurmutt aga kaevab oma kühvelkäppadega maa alla käike. Austraalia kukkurloomad ehk kukrulised, on arenenud muust maailmast eraldi, omaette. Selle tulemusena on tekkinud väga vormirohke rühm, mis hõlmab näiteks vombateid, känguruid ja koaalasid. Ameerika kukrulised pole nii liigi- ja vormirohked, seal leidub vaid opossumlasi.
pinnas on piisavalt pehme selleks, et sealt toittu välja kaevata ning sinna hädaohukorral varjuda. Sipelgasiil toittub termiitidest ja sipelgatest. (Parish 2005:10-11) 4 lk 1.2. Kukruliste selts (lad.k. Marsupiala) Austraalias elutsevast kahesaja viiekümnest imetaja liigist moodustavad peaaegu poole kukrulised. Sõna ,,marsupin" tähendab kreeka keeles kotti. Kukrulised on imetajad, kelle emasloom kannab poega erilises kõhul paiknevas kukrus ning kelle poegade areng jõuab lõpule just nimelt seal. 1.2.1. Sugukond: Kängurulased Teatmeteoste andmetel kuulub kängurulaste hulka ligikaudu 50 liiki. Kängurud erinevad suuruse, välimuse ja elupaikkade poolest. Känguru on Austraalia vapiloom. Kängurud on muudes maailmajagudes elutsevate hirvede ja antiloopide Austraalia vasteks.
Alamklass=Subclassis: Prototheria (ürgimetajad) Selts=Ordo: Monotremata (ainupilulised) Alamklass=Subclassis: Theria (eluspoegijad) Infraklass=Infraclassis: Metatheria (kukrulised) Selts=Ordo: Didelphimorphia Selts=Ordo: Dasyuromorphia (opossumlased) (kukkurkärplased) Selts=Ordo: Diprotodontia (kaksieeshambulised) Infraklass=Infraclassis: Eutheria (pärisimetajad) Ülemselts=Superordo: Afrotheria Selts=Ordo: Tubulidentata Selts=Ordo: Macroscelidea (toruhambulised) (torukoonulised)
9.Millised on valdavad taimed savannides. V: 1-2 m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niisukuse ja võimaldab üle elalda ajutise põuaperioodi. Levinumad on akaatsia, palmid. Pudelpuud. 10.Iseloomusta lähemalt ühte savannitaime ja savannilooma. V: Koaala kohev karv ja alati kikkis kõrvadega sööb vaid eukalüptilehti. Ta on austraallaste armastatuim loom. Koaala on imetaja, kes kuulub seltsi kukrulised ja sugukonda koaalalased.Ahvileivapuu ehk baobab Aafrika savannides on maailma üks jämedamaid puid. Ahvileivapuul on sõrmjad liitlehed ning suured, valged ja lõhenevad õied 11.Kuidas on võimalik, et savannis elab nii palju erinevaid rohusööjaid loomi ja neile kõigile jätkub toitu? V: Nad saavad koos eksisteerida seetõttu, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning teevad seda ka eri aegadel. 12.Iseloomusta savanni taimestikku ja nende kohastumusi kliimaga.
· Luustiku poolest on nad pigem roomajad. · Väliskõrv puudub. · Kehatemperatuur 25- 30 kraadi. · Tänapäeval on elus 5 esindajat (liiki). Uusaegkond (65 miljonit aastat tagasi- tänapäev) Linnud mitmekesistusid uusaja alguses. Nende tunnused: · Lubikestaga muna; nad hoolitsesid oma järglaste eest · Püsisoojasus, sest arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud · Kahekordne hingamine · Kehasisene viljastumine · Õhulised luud Alamimetajad - kukrulised: · Kehatemperatuur kuni 36 kraadi · Platsenta puudub · Loode sünnib · Väliskõrv ja karvad Pärisimetajad · Karvad ja väliskõrv · Platsenta · Püsisoojasus · Piimanäärmed · Järglaste eest hoolitsemine · Kõrgelt arenenud peaaju Evolutsiooni mehhanismid Evolutsioon toimub ainult organismirühmades. Üksikindiviid ei evolutsioneeru. Väikseim
määrab tajutud heleduse):- ja olemas ka vastavad retseptoritüübid spektraalselt vastandlikud ganglionrakud...ühe paarilise erutumine pärsib teist. Need vastandlikud retinaalsed protsessid tagavad värvinägemise. · Õige on 2 teooria kombinatsioon ehk kaksikprotsessi teooria: alguses trikromaatiline staadium, ja järgneb vastandprotsesside staadium: Värvinägemine ja `värvipimedus' · Trikromaadid - mitmed primaadid (sh inimene); paljud kukrulised. · Dikromaadid enamik imetajaid; ka need trikromaadid, kellel on sünnipäraselt (geneetiliselt) kahjustunud üks koonusrakkude süsteem. · Monokromaatsus e täielik värvipimedus - paljud imetajad ei näe üldse värve; sh mereimetajad. · Tetrakromaadid linnud, kalad, reptiilid, ämblikulised, paljud putukad. · Pentakromaadid nt tuvid Värvipimedus (e daltonism): ühe v mitme põhivärvi eristamatus (u. 5-8 % meestest, 0,2-0,4 % naistest)
16.3.8.2. Selts Kärsspealised 16.3.8.3. Selts Soomuselised 16.3.8.4. Selts Krokodillilised 16.3.8.5. Eesti roomajad 16.3.9. Klass Aves (linnud) 16.3.9.1. Ülemselts Pingviinilised 16.3.9.2. Ülemselts Uuduslõualised 16.3.9.3. Eesti linnud 16.3.10. Klass: Mammalia (imetajad) 16.3.10.1. Alamklass: Ürgimetajad (Prototheria) 16.3.10.2. Alamklass: Eluspoegijad imetajad (Theria) 16.3.10.2.1. Infraklass: Kukrulised (Metatheria) 16.3.10.2.2. Infraklass: Pärisimetajad (Eutheria) 16.3.10.2.2.1. Selts: Toruhambulised 16.3.10.2.2.2. Selts: Torukoonulised 16.3.10.2.2.3. Selts: Kuldmutid ja tenrekid 16.3.10.2.2.4. Selts: Küüniskabjalised 16.3.10.2.2.5. Selts: Londilised 16.3.10.2.2.6. Selts: Meriveiselised 16.3.10.2.2.7
• kalakotkas • kaljukotkas • madukotkas • merikotkas • must-toonekurg • rabapistrik • rabapüü 17 KLASS IMETAJAD ALAMKLASS ÜRGIMETAJAD Eelised: Homoiotermsus, vivipaarsus, hammaste eristumine, suurajupoolkerade võimas areng Esmaesinevad tunnused: 3 kuulmeluud keskkõrvas, piimanäärmed, karvad Sigimisviisid: munejad – ainupilulised, poegijad – pojad vähearenenud – kukrulised, – pojad paremini arenenud - pärisimetajad Kohastumused eri tüüpi elupaikadele: puudeelanikud – küünised, haardjäsemed või liuglemist võimaldav lennus avamaastiku elanikud – taimtoidulised, urgudesse pugejad või kiired jooksjad (pikad jäsemed) pinnaseelanikud – tugevate küünistega esikäpad, mandunud silmas, lühike karv ja saba vee-elanikud –mandunud karvkate, rasvkoerikas alusnahk, loivad, ujulestad õhuelanikud – eesjäsemetest tiivad, muutused skeletis
VÕRDLUS: 65 SubCL ürgimetajad prototheria O ainupilulised monotremata F sipelgasiillased F nokkloomlased · munejad · ürgseimad imetajad · jäsemed väljuvad kehast külgedele nagu roomajatel SubCL eluspoegijad theria InfraCL kukrulised metatheria · paljunemine võrreldes ainupilulistega edasi arenenud · sünnitavad O opossumlased didelphimorphia O kukkurkärplased dasyuromorphia O kukkurmutlased notoryctemoprhia O kaksieeshambulised diprotodontia F kängurulased F koaalalased
jooksul. Paleogeeni ajastu alguses oli enamus imetajatest väikesed ja sarnasid kaasaegsete närilistega. Nad ei olnud suuremad kui keskmise suurusega koerad. Enamus imetajaid jäid segatoidulisteks ja elukohakeskseteks, neil olid säilunud primitiivne jäsemetestruktuur, kus tagajala kand ja esijala laba puutusid liikudes maha.Vara-Eotseeni lõpus, imetajad mitmekesistusid, ilmusid nahkhiired ja suured vaalad. Paleotseeni imetajate hulgas oli säilunud ka Kriidi ajastu gruppe nagu kukrulised, hulgiköbrulised ehk multituberkulaadid ja putuktoidulised imetajad. Osa Paleotseeni imetajatest on uurijate poolt määrati primaatideks, s.o. seltsi, kuhu kuulub ka kaasaegne inimene. Kuigi need väikesed loomad erinesid nad ahvidest kui ka inimestest mitmes suhtes, ronisid nad vara-eotseenis mööda puid haarates taga- ja esijäsemetega, mis meenutavad meile meie endi käsi ja jalgu. Kesk-Paleotseenist on teada esimene tõeline imetajast kiskja. Paleotseeni lõpus arenes välja varajane
hoolitsemine – tähendab, et vanemad ja järeltulijad veedavad palju aega koos, pojad kasvavad samas keskkonnas, kus vanemad, neil on võimalus käituda sarnaselt vanematega, loob hea õppimisvõimaluse (alati mitte otseselt õpetamine, aga lihtsalt, et ema ja pojad liiguvad koos, ja võivad sattuda kohtadesse, kuhu muidu mitte – saavad õppida keskkonna kohta palju rohkem kui üksi) – keskkonna valikuline eksponeerimine Kukrulised üsna vara vanemisikutest lahkunud, pojad on sündides väga abitud – emasloom hoiab mitu kuud kukrus, käib koos pojaga kohtades, kuhu poeg muidu ei satuks, saab poega kaitsta oma liigikaaslaste ja röövloomade käest Kultuuriline info muutub evolutsiooniliseks teguriks: kultuuriline keskkond muutub kontekstiks, taustaks, mille suhtes geneetiline informatsioon avaldub Kõige olulisem haistmine, seejärel kuulmine, nägemine on teisejärguline. Paljud
Kuidas seda selgitada? Ookeaniülese leviku probleem. Selleks ajaks olid Lõuna-Ameerika ja Aafrika teineteisest juba üsna kaugel. 11. Millised on Lõuna-Ameerika faunade vaheldumise kolm põhilist perioodi viimase ca 70 miljoni aasta jooksul? Kirjelda pisut. Ülevaade kainosoikumist. Võib jagada kolme perioodi: 1. arhailised Lõuna Ameerika imetajad 2. primaadid ja närilised ilmusid (Aafrikast) 3. põhjast tulnud rändajad (ungulaadid P-Am). Austraaliaga sarnased kukrulised. 12. Miks algasid ca 2,5 miljonit aastat tagasi(kvaternaar) jääajad? Mis põhjustas nende ca 100 000 aasta pikkuseid perioodilisi tsükleid? Esimesed mandrijäätumised tekkisid 35 MAT, tekkisid tsirkumantarktilised läänehoovused ja 2,5 MAT tekkis Panama maakitsus (ühendab L- ja P-Am) ja koos sellega Golfi hoovus. Jäätumiseks peab olema sobiv mandrite asetus ja hoovuste suund. Milankovitchi tsükli järgi
annaabi.ee 
