Järgnevate lahjendustega toimitakse samamoodi. Klostriidide lahjendusi tuleb hoida vesivannis 85°C juures 15 minutit. Nüüd viiakse 1 ml vastavaid lahjendusi neljale Petri tassile. Peale lahjenduste viimist Petri tassidele, valatakse kahte neist (105, 106) mikroobide üldarvu ning ülejäänud kahte (104, 105) klostriidide söödet. Järgnevalt paigutatakse Petri tassid termostaati vastavalt 37°C (klostriidid) ja 22°C (mikroobide üldarv) juurde. Arvutused , PMÜ/g Mikroobide üldarv mullas: , PMÜ/g Klostriidide arv mullas: , PMÜ/g Tulemus Mikroobide üldarv mullas on 23 090 909 PMÜ/g ja klostriidide arv 427 273 PMÜ/g. Küsimused 1. Kirjeldage mikroobide jaotumist mulla erinevates kihtides. © EeeOoo
lahjenduse saamiseks võeti steriliseeritud klaaspipetiga 1ml lahust, mis viiakse katsutisse ning siis segatakse Hortex mikstiga 30 sekundit. Teise lahjenduse saamiseks korratakse tegevust, samuti ka teiste lahjendustega kuni lahjenduseni . Klostriidide lahjendused kuumutatakse vesivannil 15 minutit, et vabaneda üleliigsetest bakteritest. Vastavad lahjendused viiakse neljale Petri tassile, mis on eelnevalt märgitud. Petri tassid viiakse termostaati ( klostriidid 37°C ja mikroobide üldarv 22°C). Arvutused: Mikroobide üldarv mullas Üldvalem: Mikroobide üldarv mullas: = 231 * PMÜ/g Klostriidide määramine mullas: : = 427 273 PMÜ/g Tulemus: Mikroobide üldarv on mullas 231 * PMÜ/g ja klostriidide arv 427 273 PMÜ/g. Vastused küsimustele: Küsimused 1. Kirjeldage mikroobide jaotumist mulla erinevates kihtides. Mikroobid on peamiselt mulla peamistes kihtides huumuskihis ning leetkihis, kuna neis leidub küllaldaselt toitaineid ja hapnikku
Suremus 5-10%. Komplikatsioonid. · Müokardiit · Neuriit · Hingamispuudulikkus 30.Tuberkuloosi kliiniline pilt · Palavik, kaalulangus, väsimus · Organspetsiifiline-Kopsutuberkuloos: köha, röga, +/- veri · Scrofula: suurenenud lümfisõlmed · Meningiit: peavalu, uimasus · Miliaarne TB: ühene kliiniline pilt puudub · Urogenitaaltrakst: "steriilne" püouuria 31.Gaasgangreeni tekitjate morfoloogia. · Klostriidid on grampositiivsed mikroobid, mis aga juba 24 t vanustes kultuurides sageli värvuvad gram-negatiivselt. · Clostridium'i perekonda kuuluvad mikroobid on pulkbakterid, nende morfoloogia varieerub lühikestest kokoidsetest bakteritest pikkade niitjate vormideni. · Klostriidid asetsevad kas üksikult või paarikaupa, inimpatogeenid ei moodusta enamasti ahelaid. · Omavad ovoidseid eoseid, asetsevad rakukehas distaalselt.
Sekundaarne - põletik, mis tingitud kõhuõõne organi kahjustusest - põletik - perforatsioon, vigastus - vereringehäire Tekitajad Enamasti polümikroobne: > 1 aeroobi > 2 anaeroobi Magu ja duoneenum steriilsed või vähe Gram+ baktereid Apendiks, koolon, rektum Gram- ja anaeroobid - E.coli - Streptokokid - Proteus - Enterobakterid - Klebsiella - Bacteroides fragilis - Anaeroobsed kokid - Klostriidid Raskusas Põhjus Surevus te · Apenditsiit <10% Kerge ·Peptilise haavandi perforatsioon ·Akuutne salpingiit · Divertikuliit (lokaliseeritud <20% Keskmine perforatsioon) · Peensoole perforatsioon (mittevaskulaarne) ·Gangrenoosne koletsüstiit · Jämesoole perforatsioon letaalsus
Clostridium perfringens, Bacillus cereus. 7) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. TÕENE 8) Clostridium tetani teetanus, Mycobacterium leprae pidalitõbi, Listeria monocytogenes meningiit, Bacillus cereus toidumürgistus, Bacillus anthracis siberi katk, Pseudomonas aeruginosa haavainfektsioonid 9) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid Clostridium perfringens, Clostridium botulinum 10) Klostriidid on ranged aeroobid. VÄÄR 11) Märgi gramnegatiivsed bakterid Escherichia coli, Salmonella sp, Shigella sp. 12) E. coli ei põhjusta kunagi uroinfektsioone. VÄÄR 13) E. coli on sagedaseim uroinfektsioonide tekitaja. TÕENE TEST 3 1. Bakteri viirus ehk ... FAAG/BAKTERIOFAAG 2. Sea haigustekitaja vastavusse haigusega hepatiit HAV rotaviirus KÕHULAHTISUS adenoviirus NOHU Epstein-Barri viirus MONONUKLEOOS 3
14) Vali enterobakterid: Citrobacter sp, Klebsiella sp, Salmonella sp, Escherichia sp. Shigella sp 15) Märgi pulkbakterid:Clostridium perfringens, Bacillus cereus, Listeria monocytogenes, Escherichia coli. 16) Märgi rangelt anaeroobsed bakterid: Clostridium perfringens, Clostridium botulinum. 17) Pseudomonas aeruginosa tekitab söötmel kasvades imalmagusat lõhna. 18) Enterobakterid põhjustavad põhiliselt sooleinfektsioone. 19) Klostriidid ei ole ranged aeroobid 20) Enterobakterite põhiliseks looduslikuks esinemiskohaks on inimeste ja loomade seedetrakt. 21) Shigella sp. looduslik elukeskkond on ainult inimese ja loomade seedetrakt. 22) Märgi kõik viirushaigused gripp, marutaud, mumps, rõuged. 23) Lüsogeenne ehk temperatuurifaag ei pruugi alati peremeesrakku lüüsida, vaid võib asuda peremeesrakuga sümbioosi: faagi nukleiinhape lülitub raku genoomi. 24) Bakteri viirus ehk faag
Veest spirillide isoleerimiseks piisab, kui võtta tiigi- või jõevett, sellele lisada aminohappeid või orgaanilisi happeid (võib lisada peptooni) ja hoida soojas kohas, et spirillid hakkaks paljunema. Kui materjal nt enne rikastamist läbi kuumutada või kuivatada, siis hakkavad kasvama sporogeensed bakterid (endospoorid jäävad kuumutamisel ellu ja idanevad). Sporogeenide hulgas saab omakorda selekteerida nt aeroobe (batsillid) ja anaeroobe (klostriidid). Fototroofsete bakterite rikastuskultuure kasvatatakse valguse käes. Lisades kk-da väävliühendeid saab soodustada fotosünteesivate väävlibakterite kasvu. Kuivatamine aitab rikastada ka aktinobaktereid (koniidid säiluvad ka kuivas mullas). Teatud inhibiitorite (antibiotsid, värvained) lisamine aitab alla suruda või välistada teiste mikroobide paljunemist. Kui mullast sooitakse eraldada aktinobaktereid (aktinomütseete), siis on soovitatav pärssida hallitusseente kasvu
casei ssp pseudoplantarum, L.casei ssp casei 2. Kolivormsed bakterid: · Varane gaasitekke defekt st juustutootmise esimestel päevadel, juuretis aeglase metabolismiga · Kalgendi pesemine järelsoojenduse järgselt tõstab pH-d · Pehmete hallitusjuustude küpsemisel pH tõuseb · Nt: Bries Klebsiella, Camembertis kolivorme 107 CFU/ml 3. Sporogeenid: · Hiline gaasiteke: klostriidid Emmentalis, Goudas, sulatatud juustudes, kõrge pH, madal soola kontsentratsioon. Cl.tyrobutyricum, Cl.sporogenes, Cl.butyricum. Laktaadi konversioon butüraadiks, äädikhappeks, CO2, H2 · Mikroseened, pärmid. Candida pärmimaitseline juust, etanooli, etüülatsetaadi, etüülbutüraadi tootmine. Suur niiskusesisaldus ja jääksuhkru sisaldus · Juustul: Aspergillus, Alternaria, Mucor, Fusarium, Cladosporium
redutseeritud kujul (ka radikaalid on tugevad oksüdeerijad) Paljud ensüümid on hapnikutundlikud o Eristatakse Ranged anaeroobid - 0 on väga toksiline (metanogeenid, sulfaate redutseerivad bakterid, rohelised väävlibakterid) Aerotolernatsed anaeroobid hapniku juures olekul ei hukku (piimhappebakterid, klostriidid) CO · Suures koguses vajalik autotroofsetele bakteritele Söötmetele kus kasvatatakse sutotroofe lisatakse NAHCO ja inkubeeritakse CO atmosfääris · Vajalik ka heterotroofidele, sest seda läheb vaja metabolismis karboksüülimisreaktsioonil · Kapnofiil bakter, kes on vajab eluks palju CO-te keskkonnas (tihtipeale patogeenid) Rõhu mõju minroobidele · Mikroobid ei karda kõrget rõhku
Kui ei hävita, siis taim/loom haigestub. Paljud bakterid toodavad peremeesorganismile vajalikke ained nt vitamiine või seovad õhu lämmastikku. 31. Vee mikrobioloogia. Reovee puhastus 32. Coli-laadsed bakterid Anaeroobsed , ei moodusta endospoore , mikroskoopide all ei saa eristada millised bakterid on , leidub mullas ja vees, indikaatororganismid, viitavad saastumisele inimtegevuse tagajärjel, esinevad koos haigustekitajatega. 33. Klostriidid (Clostridium spp.) Eosbakterid, leidub mullas, 100kraadi juures ei hävine on grampositiivsed anaeroobsed bakterid, mida leidub kõikjal keskkonnas. Mitmeid liike leidub mullas, kus klostriidid võivad püsida eluvõimelisena väga pikka aega. Enamik klostriide võib asustada ka tervete loomade soolestikku. Nende sattumine keskkonda põhjustab pinnase saastumise. Klostriidide kontrollimatul kasvu korral toodavad nad surmava toimega toksiine
endospoore mittemoodustavad pulgakujulised bakterid, peamiselt perekondade Escherichia, Enterobacter, Klebsiella ja Citrobacter esindajad. Kuna nimetatud bakterid on looduses laialdaselt levinud, ei ole coli-laadsete bakterite grupp seega spetsiifiline fekaalse saastatuse näitaja. Normid pinnasevesi Coli-laadsed bakterid - 20 PMÜ/100 ml põhjavesi Coli-laadsed bakterid - 0 PMÜ/100 ml 33. Klostriidid (Clostridium spp.) Klostriidid on perekonda Clostridium kuuluvad bakterid. Klostriidid on grampositiivsed, valdavalt anaeroobsed, spoore moodustavad (sporogeensed) kemoorganotroofsed pulkbakterid.Klostriidid elavad enamasti mullas, mudas ning loomade ja inimeste seedekulglas.Mõned klostriidid põhjustavad ohtlikke haigusi, nende seas botulismi, gaasgangreeni, teetanust 34. Steriilimine ja pastöriseerimine
äädikhapebakteritele. Pasteur soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada juuretisena head käärivat veini. Ta näitas ka, et valmis veini ja õlle kuumutamine soodustab tema pikaajalist säilimist. Pasteur soovitas kuumutada ka piima. Pastöriseerimine. 1) avastas anaeroobsed mikroorganismid (klostriidid), 2) andis esimese käärimiste definitsiooni (elu ilma hapnikuta), 3) Kirjeldas etanool-, piimhape- ja võihapekäärimist; 4) sõnastas Pasteuri efekti (käärimise vaibumine aereerimisel). 5) Pasteur märkis esimesena ka aeroobste ja anaeroobsete energiavahetusprotsesside erinevat efektiivsust: suhkru aeroobne lagunemine annab rohkem energiat kui anaeroobne. Pasteur arvas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid. Ta töötas välja vaktsiinid kanakoolera, siberi
gruppi. § Directly Observed Therapy DOT § Ravi kestab kaua - kuid ja aastaid. § Ravimeid tuleb kombineerida. § Ravimiresistentsus on tõsiseks probleemiks. Anaeroobsed bakterid Obligaatsed anaeroobid ei kasuta hapnikku, nad on võimelised paljunema ainult sellises keskkonnas, mille hapniku kontsentratsioon ei ületa 2-8% ja kus esineb madal redoks potentsiaal (Eh < -150 mV). Õhu käes hukkuvad nimetatud mikroobid paari tunni jooksul. Morfoloogia Klostriidid on grampositiivsed mikroobid, mis aga juba 24 t vanustes kultuurides sageli värvuvad gram-negatiivselt. Clostridium'i perekonda kuuluvad mikroobid on pulkbakterid, nende morfoloogia varieerub lühikestest kokoidsetest bakteritest pikkade niitjate vormideni. Klostriidid asetsevad kas üksikult või paarikaupa, inimpatogeenid ei moodusta enamasti ahelaid. Omavad ovoidseid eoseid, asetsevad rakukehas distaalselt ("clostridium" värten). Tavaliselt on nende diameeter suurem rakukehast
lihapuljongi keetmise katse · Louis Pasteur kristallograafia rajaja(uuris viinhappe kristalle); tegeles käärimisprotsesside uurimisega( etanool pärmide käärimise produkt, piimhape ja äädikhape piimhappe- ja äädikhappebakterite käärimise produkt); soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada head käärivat veini; leituas pastöriseerimise; avastas anaeroobsed mikrorganismis(klostriidid); avastas vaktsineerimise(uurides kanakoolera tekitajat Pasteurellat); töötas välja vaktsiini kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu · Robert Koch meditsiinilise mikrobioloogia rajaja; avastas endospoorid; Kochi postulaadid; avastas tuberkuloosi tekitaja; töötas välja erinevaid söötmeid; värvis baktereid mikroskoopimisel; ripptilga meetod ja bakterite pildistamine mikroskoopimisel o F
cerevisiae. Reeglina kasvavad hapniku olemasolul kiiremini, kui ilma hapnikuta. 3. Anaeroobid. Saavad energiat kas anaeroobsest hingamisest või kääritamisest. Nende hulgas on ka kemolitotroofe(metanogeenid) ja fotolitotroofe (rohelised väävlibakterid). Eristatakse rangeid anaeroobe, kellele hapnik on väga toksiline (metanogeenid, sulfaate redutseerivad bakterid, rohelised väävlibakterid) ja aerotolerantseid anaeroobe, kes hapniku juuresolekul ei hukku (piimhapebakterid, osad klostriidid). Looduses, näiteks mullas ja vees detriidiosakestel arenevad körvuti aeroobid, fakult. anaeroobid ja anaeroobid. Moodustuv hapnikugradient vöimaldab igal mikroobil leida endale sobiva koha. Maakera biomassist on ca 50% mikroobne. Inimese kehas ja kehal (sooles, naha pinnal) on rohkem mikroobirakke, kui keharakke. Mikroobid võivad osutuda ebasoovitavaks ja põhjustada haigusi (patogeensed mikroobid), toiduainete riknemist, korrosiooni jne. Mikroobide arvu on
kuumutatud puljong jäi steriilseks, kuigi hapnik pääses kolbi. Välisõhul sisalduvad mikroorganismid sadenesid kolvikaelas. Kui kolbi kallutada ja pesta kaelas sadenenud mikroobid puljongisse või kael lõhkuda, algas puljongis kohe kiire rakkude paljunemine. Pasteuril oli õnne et ta kasutas oma kurekaelaga kolvis puljongit, mitte heinatõmmist, milles alati on batsillide spoore, mis kuulutamisel ei hävi. I. Avastas anaeroobsed mikroorganismid (klostriidid) II. Andis esimese käärimise definitsiooni (elu ilma hapnikuta) III. Kirjeldas etanool-, piimhappe- ja võihappekäärimist IV. Sõnastas Pasteuri efekti (käärimise vaibumine aereerimisel). V. Märkis esimesena ka aeroobsete ja anaeroobsete energiavahetusprotsesside erinevat efektiivsust: suhkru aeroobne lagunemine annab rohkem energiat kui anaeroobne. VI. Avastas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid. VII
Swarming e. voogamine on bakterite kollektiivne liikumine tahkel pinnal viburite abil. Seda iseloomustab: 1. Rakkude pikenemine (filamentsed paljude nukleoididega rakud), 2. Rohkete külgmiste viburite moodustumine, 3. Kõrvutipaiknevate rakkude vaheline kontakt (ühised viburikimbud) Voogamine avastati perekonnas Proteus aastal 1885. Tuntuimad voogajad on Proteus mirabilis, Proteus vulgaris ja Vibrio parahaemolyticus. Aga nii võivad liikuda ka teised bakterid, näiteks klostriidid ja batsillid. Kui kõige efektiivsemad voogajad suutsid edasi liikuda suhteliselt kõval agarsöötmel (1-2% agarit), siis hiljem leiti, et pehmemal agaril (0.5-0.8%) saavad voogata ka paljud "tavalised" bakterid, näiteks Escherichia coli ja Salmonella typhimurium. Seega tundub, et bakterimaailmas on selline liikumine üsna levinud. Voogamist kasutades koloniseerivad bakterid mimesuguseid pindu (patogeenid epiteeli jne). Virulentsusfaktor! Bakterivibur ja selle töö?
1854- Lille'i ülikool, tegeles käärimiste tehnoloogiaga. Arvati, et etanool tehib suhkrust puhtkeemiliselt. Pasteur näitab, et etanool on pärmide elutegevuse produkt. Ebasoovitavad lisaproduktid tekivad tänu saastavatele piimhappebakteritele ja äädikhappebakteritele. Soovitas veinimahla kuumutada, et vältida veinihaigusi, ja lisada head käärivat veini. Soovitas kuumutada valmisprodukti (55C). Pastöriseerimine. Avastused: 1. Anaeroobsed mikroorganismid (klostriidid) 2. Andis esimese käärimiste definitsiooni (elu ilma hapnikuta) 3. Kirjeldas etanool-, piimhappe- ja võihappekäärimist 4. Sõnastas Pasteuri efekti (käärimise vaibumine aereerimisel) 5. Märkis aeroobsete ja anaeroobsete energiavahetusprotsesside erinevat efektiivsust (aeroobne lagunemine annab rohekm energiat kui aeroobne). Arvas, et haigusi põhjustavad mikroorganismid. Haavanakkuste vältimiseks kuumutada operatsioonivahendeid
kohv jne) Louis Pasteur kristallograafia rajaja(uuris viinhappe kristalle); tegeles käärimisprotsesside uurimisega( etanool pärmide käärimise produkt, piimhape ja äädikhape piimhappe- ja äädikhappebakterite käärimise produkt); soovitas veinihaiguste vältimiseks veinimahla kuumutada ja siis lisada head käärivat veini; leituas pastöriseerimise; avastas anaeroobsed mikrorganismis(klostriidid); avastas vaktsineerimise(uurides kanakoolera tekitajat Pasteurellat); töötas välja vaktsiini kanakoolera, siberi katku ja marutõve vastu Robert Koch meditsiinilise mikrobioloogia rajaja; avastas endospoorid; Kochi postulaadid; avastas tuberkuloosi tekitaja; töötas välja erinevaid söötmeid; värvis baktereid mikroskoopimisel; ripptilga meetod ja bakterite pildistamine mikroskoopimisel S
toote säilitamise tingimustest. Toidus esinevad mikroorganismid on nende pato- geensuse ja nakkusohtlikkuse alusel jaotatud nelja rühma: 1) toidu kvaliteeti ja mikrobioloogilist stabiilsust iseloomustavad mikroorganismid (piimhappebakterid, pärmid, teatud hallitusseened jne); 2) sanitaarnäitlikud mikroorganismid ehk indikaatororganismid (coli-laadsed bak- terid, termotolerantsed coli-laadsed, E. coli, sulfitit redutseerivad klostriidid jt); 3) tinglikult patogeensed mikroobid (Staphylococcus aureus, Bacillus cereus, Proteus spp., Listeria monocytogenes, Vibrio parahaemolyticus); 4) otseselt tervisele ohtlikud mikroorganismid (Salmonella spp., Shigella spp., Vibrio cholerae, Clostridium botulinum, Campylobacter jejuni, Mycobacterium tuberculosis). Käesolev peatükk käsitleb toidumikrobioloogia aluseid lihahügieeni seisukohalt lähtudes. Põhirõhust hoolimata on alljärgnev kehtiv enamikule toidukategooriatele,
1. Endogeenseteks - mikrofloorast pärinevad mikroobid satuvad limaskestadelt keha steriilsetesse piirkondadesse 2. Eksogeenseteks - väljastpoolt organismi sattunud anaeroobsete tekitajate poolt põhjustatud nakkused 3. Spetsiifilisteks - kindla kliinilise pildiga nakkushaigused: gaasgangreen, teetanus, botulism, pseudomembranoosne koliit. Tekitajateks on gram-positiivsed eostega klostriidid 4. Mittespetsiifilisteks - ilma kindla kliinilise pildita erineva lokalisatsiooniga protsessid: mitmesugused kõhukoopa, kopsu ja aju abstsessid jne. Reeglina polümikroobse etioloogiaga. Uuritava materjali valik Sõltub haigusprotsessi iseloomust ja lokalisatsioonist. Sobivateks materjalideks on haavaeritis, punktaadid, koetükid normaalselt steriilsetest organitest, veri.
kaelavalud, lihasjäikus, isupuudus, iiveldus, nahalööve või kõhulahtisus. Kõik need sümptomid on seni kirjeldatud juhtudel tekkinud u 10-päevase peiteaja järel. Haigestumise alguses on sümptomid väga sarnased gripile, hilisemas staadiumis aga meenutavad kopsupõletiku täielikku haiguspilti. Ravi Praegu ei ole tekkepõhjuste ravi veel võimalik, kuid vaevuste sihipärase leevendamise teel saab seda haigust efektiivselt ravida. 7) Gaasgangreen Gaasgangreeni tekitavad klostriidid. Need on anaeroobsed bakterid, kes moodustavad eoseid ning eritavad aktiivses elufaasis toksiine ja agressiivseid ensüüme. Gaasgangreeni juhtumeid tuleb harva ette, kuna tänapäeval hooldatakse haavad enamasti kiiresti. Kui aga selline nakkus ikkagi tekib, paistetab nakatunud ala tugevasti üles. Ensüümide lagundatav kude omandab sinakasrohelise kuni pruunika varjundi ja sellest imbub määrivat vedelikku. Nakatunud kudedes, nt lihaskoes, tekivad gaasimullid, millest levib anaeroobsetele
annaabi.ee 
