6. Missugused ülesandes 3 nimetatud rakuosades on nii taime-kui ka loomarakkudes ja missugused ainult taimerakkudes? – Taimerakkudes: vakuool, rakukest, plastiidid. Taime-ja loomarakkudes: kõik ülejäänud va. tsütoskelett. 7. Taime-ja loomaraku äratundmine joonistelt. – Taimerakul on vakuool, rakukest ja kloroplast (plastiidid, organellid), kandilisem ja korralikumalt välja joonistatud. Loomarakk tavaliselt ümmargusem. 8. Mitokondrite ja kloroplastide ehituse eripära võrrelduna teiste rakuorganellidega; mitokondrite ja kloroplastide sarnasused ja erinevused: - Sarnasused: Kaks membraani, DNA, ribosoomid, paljunemine raku sees. Erinevused: Mitokonder ei sisalda klorofülli. Kloroplastis toimub fotosüntees, mitokonder varustab rakku energiaga. 9. Kloroplastide, kromoplastide, leukoplastide sisaldied, värvus, ülesanded, asukoht. - Kloroplastid: rohelised, fotosüntees.
tsükkel NADPH2 varuained aminohapped lipiidid O2 sahhariidid Fotosünteesi valgusstaadium: Fotosünteesi pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel: Reaktsioonid kulgevad kloroplastide Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia stroomas. mõjul. Klorofülli molekulid moodustavad koos Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud teiste pigmentidega fotosüsteeme. CO2. Need teostavad vee fotooksüdatsiooni Vesinikuallikaks on NADPH2. Energiaallikaks ATP. (fotolüüsi) - eralduvad vesinikioonid ja elektronid ja ATP sünteesi
Vakuool-annab viljadele hapuka maitse Kloroplast-nendes organellides toimub fotosüntees Tsütoplasmavõrgustik-seda esineb kahte tüüpi:sileda- ja karedapinnaline Golgi kompleks-rakus sünteesitud ainete kogumine, ümbertöötlus 4. Oskad organisme jagada päristuumseteks, eeltuumseteks, mitterakulisteks (viirused) objektideks. Päristuumne-kuuseriisikas, lihasrakk/kude. Eeltuumne-Salmonella bakter Mitterakuline object(viirus)-marutaud, HIV. 5. Milles seisneb kloroplastide olulisus? Kloroplastide peamine ülesanne on FOTOSÜNTEES. 6. Oskad võrrelda mitokondrit ja kloroplaste (nende ehitust ja ülesandeid). Tunned need ära joonisel. Mitokonder-raku energiat tootev organell. Ümbritsetud kahe membraaniga. Silindrikujuline. Liiguvad tsütoplasmas, seotud mikrotuubulitega. Kloroplast-taimerakkude organell, milles toimub fotosüntees. Päikesevalguse, vee ja süsihappegaasi abil toodetakse glükoosi. Annavad taimele iseloomuliku rohelise värvuse. Võivad ka muunduda kromoplastideks. 7
Energia vabaneb, talletatakse makroergilistesse ühenditesse(ATP) [A]saadakse sahhariide, lipiide, valke. Vaja lähteaineid, energiat(enamasti saadakse ATP mol.dest(fotosüntees, DNA, RNA, valgu süntees) ATP adeiin, riboos, 3 fosfaatrühma. Kui on 2 p-rühma, siis ADP. ATP moodustub peamiselt käärimise, hingamise, glükolüüsi, fotosünteesi käigus. GTP, CTP, UTP, TTP Fotosüntees 7CO2 + 12 H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O I valgusstaadium: toimub kloroplastide sisemembranides. 2H2O > O2 + 4H + 4e-. muudetakse valgusenergia keemiliseks en-ks(ATP); vabaneb O2; toodetakse NADPH2 II pimedusstaadium: toimub kloroplastide stroomas. C-allikas CO2, H-allikas: NADPH2. Sünteesitakse glc, kasutatakse ATP energiat. Glcst ja Calvini tsükli vaheüh-dest toodetakse vajalikud lipiidid, aminohapped Fotosünteesi tähtsus: orgaaniline aine-ained ja energia heterotroofidele; O2-hingamiseks, põlemiseks, O3; tagab aineringe
Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380-750nm Fotosünteesi protsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas Fotosünteesi kasutegur ning kiirus sõltuvad: Valguse tugevus Sõsihappegaasi kontsentratsioon õhus Taimede varustatusest vee ja mineraalainetega Taime füsioloogilisest seisundist Temperatuurist Lehe vanusest Taimeliigist 6CO2 + 12H2O =C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosünteesi valgusstaadium Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme Fotosüsteem II pigmenid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi 2H2= -> 4H+ + 4e- + O2 Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 moodustamisel NADP + 2e- + 2H+ <-> HADPH2
6CO2 + 12H2= = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltub: *valguse tugevus *CO2 kontsentratsioonist õhus *taimede varustatusest vee ja mineraalainetega *taime füsioloogilisest seisundist *temperatuurist (15o kuni 30o) *lehe vanusest *taimeliigist Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380 750 nm. Fotosünteesiprotsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas. Fotosünteesi valgusstaadium: Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofülli molekulid koos teiste pigmentidega moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O -> 4H+ +4e- + O2 Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri. Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 moodustamisel. NADP + 2e- + 2H+ <-> NADPH2
Seob hapnikuringe tähtsal kohal, fosiilsete kütuste teke. Calvini tsükkel: fotosünteesi 2püroviinamarihape, ATP ja NAD. Saadused on CO2 ja H2. Glükoosi hingamisahel: vesinikud. NADP- molekul, millele valgusstaadiumis liidetakse elektron ja pimedusstaadium: reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. Süsinikuallikaks on toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel. Lähtained on hapnik ja NADH2. vesinikioon, kasutatakse pimedusstaadiumis glükoosi tootmisel. Valgusstaadium taime sisenenud CO2. Vesinikuallikaks on vaja NADPH2
12NADH2 + 6O2 12NAD + 12H2O 36 ADP 36 ATP Fotosüntees Leht rakud kloroplast(klorofüll) Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltub: - Valguse tugevusest - Süsihappegaasi kontsentratsioonist õhus - Varustatusest vee ja mineraalainetega - Füsioloogilisest seisundist - Temperatuurist - Lehe vanusest, taimeliigist Fotosünteesi summaarne valem 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O + 6O2 18 ATP 18 ADP I fotosünteesi valgusstaadium - Tomiub kloroplastide sisemembraanides - On vaja valgust, klorofülli, vett Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli, elektronid väljuvad klorofüllist ja lõhuvad vee molekulid (vee fotosüntees) vabad H-ioonid seovad NADP molekulid Tekib NADPH2 Elektrontrantsportahel- NADP trantrspordib elektrone, ADP teeb ATP molekule Tulemus NADPH2; O2; ATP II fotosünteesi pimedusstaadium ehk Galvini tsükkel - Toimub kloroplastide stroomas - On vaja CO2, NADPH2, 18ATP
(loomad, taimed, seened, vetikad, algloomad, bakterid) Anaeroobid-Organismid, kes ei vaja hapnikku ning elavad seal, kus aeroobseid organisme pole. (Veekogude põhjamudas, sügaval maapinnas, loomade soolestikus) ATP-universaalse energia ülekandja, kõikide organismide metabolismis Klorofüll-rohelise värvusega aine, mis paikneb taimeraku kloroplastides. Võimaldab valgusenergiat kasutades sünteesida CO2-st ja H2O-st orgaanilisi ühendeid (glükoosi) Valgusstaadium-Reaktsioonid kloroplastide sisemembraanides valgusenergia mõjul. Klorofülli molekulid koos teiste pigmentidega moodustavad fotosüsteemi. Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eralduv hapnik läheb läbi õhulõhede atmosfääri. Vesi lõhustatakse. Valgusenergia muutub keemiliseks energiaks. Reaktsiooni tulemusena tekib ATP ja NADPH2 molekulid. ATP süntees NADP+/NADPH-molekul, millele valgusstaadiumi reaktsioonide käigus liidetakse elektron
BIOKEEMIA III TEST XX Fotosüntees 6 CO2 + 6 H2O C6H12O6 + 6 O2 1. Kloroplastide ehitus. Kus fotosünteesi erinevad staadiumid toimuvad? Fotosüntees toimub nii prokarüootsete kui ka eukarüootsete organismide membraanides. Taimedes kulgeb fotosüntees kloroplastide (üks liik plastiide) tülakoidmembraanides. Kloroplastid sisaldavad DNA, RNA ja ribosoome, olles autosoomse DNA ja valgusünteesiga organellideks rakus. Plastiidides toimub fotosüntees, varuainete ümberkujundamine jt. taimele olulised protsessid. Plastiidid on pooldumisvõimelised organellid. Nende keskmine läbimõõt on 3-8 µm. Kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest, muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest - proplastiididest
Liigid: Pruunvetikas, rohevetikas, kollane võsaülane, harilik kuusk jne LÄHTEAINED: SAADUSED: süsihappegaas glükoos vesi hapnik valguse energia FOTOSÜNTEESI 2 ETAPPI: 1) VALGUSSTAADIUM - Reaktsioonide toimumiseks vaja valgusenergiat 2) PIMEDUSSTAADIUM - ei vaja valgust, reaktsioonid toimuvad nii pimedas kui ka valguses VALGUSSTAADIUM (kloroplastide sisemembraanides) Klorofülli molekulid moodustavad teiste pigmentidega fotosüsteeme (I, II) Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni ja ATP sünteesi Eralduvad vesiniku aatomid ja eketronid hapnik väljub õhulõhede kaudu 2 H2O O2 + 4 H+ + 4 Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 (vesiniku kandja) moodustamises NADP + 2 + 2 H2 NADPH2 PIMEDUSSTAADIUM (kloroplastide stroomas) Koosneb järjestikustest reaktsioonidest
klorofüll, mis pakneb taimeraku kloroplastides. Klorofüll võimaldab valgus energiat kasutades sünteesida CO2-st ja veest orgaanisi ühendeid, nt glükoosi. 6CO2+12 H2O on C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosüntees sõltub: valguse tugevusest, süsihappegaasi konsentratsioonist õhus, taimede varustavusest vee ja mineraalainetega, taime füsioogilisest seisundist, temperatuurist, lehe vanusest, taimeliigist. Valgusstaadium- reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofüllide molekulid moodustavad koos teiste pigmentide fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostuvad vee fotooksüdatsiooni ja ATP sünteesil. 2H2O on 4H +4e +O2 Eralduvad vesinikioonid ja elektronid, eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri. Fotosüsteem I pigmendid osalevd NADPH2 moodustumisel. NADP + 2e +2H on NADPH2 Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud
Peale orgaanilise aine toodavad taimed fotosünteesi käigus ka hapnikku, mis vabaneb atmosfääri. Kui poleks olemas fotosünteesivõimelisi olendeid, siis õhk arvatavasti ei sisaldaks hapnikku ega oleks olemas enamikku elusorganisme, nende hulgas ka meid endid. Mis on fotosünteesi põhieesmärk?Fotosünteesi põhieesmärgiks on toota orgaanilist ainet (glükoosi) Kust saavad kloroplastideta taimerakud energiat?Taimerakus toodetakse energiat roheliste kloroplastide abil. õnedes taimerakkudes leidub kloroplastidega sarnaseid rakustruktuure - kromoplaste. Need sisaldavad punast ja kollast värvainet, mis on nähtav õite kroonlehtedel ja viljades. Fotosünteesi lähteained ja lõpp-produktid. 6CO2+12H2O=C6H12O6(glükoos) +6O2+6H2O TINGIMUSED: valgus, vesi, õhk ja muld. valgusstaadium: fotosüsteemid (klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega, vajalikud valgusenergia muundamiseks) moodustuvad kloroplastide sisemuses paiknevates
lagundamine, universiaalne, vabaneb energia. Gülkolüüs- tsütoplasmavõrgustikus, moodustub püroviinamarihape, eraldub 4 H2 molekuli, moodustub 2 ATP ja 2 NADH2 molekuli Tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses, eraldub CO2 molekulid ja H aatomid, moodustub 10 NADH2 molekuli Higamisahela reaktsioonid- mitkondri harjakestel, lõppprodukt H2O, eraldub H ja H2O, moodustub 36 ATP molekuli Anaeroobne- piimhappekäärimine, etanoolikäärimine Fotosünt. Valgusstaadium- kloroplastide sisemembraanides Fotosünt. Pimedusstaadium- kloroplasti stroomas Metabolism- org. Aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprots., mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. ATP e. Adenosiintrifosfaat, koosneb lämmastikalusest, ribosoomist ja 3 fosfaatrühmast Fotosüsteem II- kasutab molekulide lagundamiseks ergastunud elektronide energiat Fotosüsteem I- NADPH2 moodustamine
Fotosüntees toimub taimede kloroplastides Fotosüntees · Mõiste: fotosüntees on klorofülli sisaldavates organismides toimuv orgaaniliste ainete süntees, mille käigus kasutatakse valgusenergiat Lähteained: süsihappegaas ja vesi Saadused: glükoos ja hapnik Vajalikud tingimused: klorofüll ja valgus Summaarne võrrand:6CO2+ 6H2O C 6H12O6+ 6O2 Fotosünteesi 2 staadiumi Valgusstaadium. · Toimub ainult valgusenergia mõjul kloroplastide sisemembraanidel · Põhiprotsess on vee fotolüüs, mille käigus tekivad hapnik ja vesinik. · Vesinik seotakse NADPH2 -ks · Hapnik läheb rakust välja · Valgusenergia seotakse ATP-sse Pimedusstaadium · Toimub nii pimeduses kui valguse käes kloroplastide stroomas · Toimuvad paljud järjestikused reaktsioonid, mille käigus NADPH2 -st ja süsihappegaasist tekib glükoos (Calvini tsükkel) · Vajalik energia saadakse ATP-st Organismi varustamine energiaga
Taime- ja loomaraku võrdlus: · Erinevus: loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest; taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad; taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte. · Sarnasus: Tuum, tsütoplasma, Golgi kompleks, ribosoomid, tsütoplasmavõrgustik, rakumembraan, mitokondrid. 3. Organismide jagunemine päristuumseteks, eeltuumseteks ja mitterakulisteks (viirused) objektideks raku ehituse ja talitluse lehel 4. Kloroplastide olulisus: seal toimub fotosüntees, mille käigus toodetakse hapniku. 5. Mitokondri ja kloroplasti võrdlus: kloroplastides toimub fotosüntees, mitokondrid on raku jõujaamad (hingamine raku tasandil); kloroplast taimedel, mitokonder loomadel. Sisaldavad RNA molekule ning toimub valgusüntees. 6. Transpordiviisid: 1) Aktiivne- Madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke.
Tuum Kulendid rakusuu Valgustundlik tuum Pulseeriv vakuool Tõmba õigele vastusele joon alla , Koppvetika valgusele reageeriv elund on: a) Rakutuum b) Kloroplast c) Silmtäpp d) Vibur Vetikates toimub fotosüntees: a) kloroplastides b) silmtäpis c) lehtedes d) kromatofooris klorella erineb koppvetikast: a) kloroplastide puudumise poolest b) viburite puudumise poolest c) suuruse poolest d) rakutuuma puudumise poolest vetikad toituvad: a) orgaanilist ainet tootes b) orgaanilist ainet tarbides c) orgaanilisi aineid tootes d) päikese valgusest
C6H1206+6O2=6CO2+6H2O ( 38ADP+38PI=38ATP)
Fotosüntees : 6CO2+12H2O=C6H12O6+6H2O+6O2,toimub
taimerakkude kloroplastides valgusenergia arvel
Valgusstaadium: fotosüsteem 2-pigmendid teost vee fotooksüdatsiooni
(fotolüüsi ja ATP sünteesi. 2H2O=< 4H+4e+O2. Eralduv Hioonid,elektronid.
O2 eraldub õhku. Fotosüsteem 1: pig osalevad NADPH2 moodustumisel.
NADP+2e+2H<
bakter, mis on kuumusekindel ja neil on üks kõige tähtsam ensüüm molekulaarbioloogias, mingi ahelreaktsiooniga oli pistmist maali See kuumas vees elav bakter ,,parandab" DNA omadusi (pole kindel) 7.Võrdle oksüdeerumist/redutseerumist. Oksüdeerumine- elektronide arv väheneb, sidemeid paigutatakse ümber, energia vabaneb Redutseerumine- elektronide arv suureneb, sidemeid paigutatakse ümber, energia salvestub 8.Kuidas seletatakse mitokondrite/kloroplastide teket, mis seda tõestab( 3 fakti), milleks neid organelle kasutatakse, kellel esinevad, arv rakus. Seletatakse endosümbioosi teooriaga. Neil on 2 rakumembraani, DNA ja ribosoomid. Nende ülesandeks on varustada rakke energiaga (energia süntees), asuvad rakkudes, mitokonder on nii taimedel kui ka loomadel, aga kloroplastid on ainult taimerakkudes. Mitokondrite arv rakus võib ülatuda ühest mitme sajani, kloroplastide oma 20-50. 9
Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakukesta ülesanded: · on kõva ja moodustab taimele tugeva toese. · annab taimele kuju. · osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel läbi kanalite. PLASTIIDID KLOROPLASTID · Täidetud valgulise vesilahusega stroomaga, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. · Stroomas on lamedad membraansed kotikesed lamellid. · Lamellides esined roheline värvaine klorofüll. Kloroplastide ülesanded: · Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees KROMOPLASTID · Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. · Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. · Ainevahetuslik funktsioon LEUKOPLASTID · Laukoplastid on värvusetud. · Leukoplastid sisaldavad varuaineid · nt tärklis koguneb amüloplastidesse. Plastiidide üleminek: kloroplast kromoplastiks
) 6CO₂+12H₂O->6 O₂↑+C₆H₁₂O₆+6H₂O ESIMENE 1. VALGUSTAADIUM 2. Veest eraldub hapnik (valgustaadium) FOTOSÜSTEEM II 3. FOTOSÜSTEEM I TEINE 1. PIMEDUSSTAADIUM Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380-750 nm Fotosünteesi protsess on kasimaalse efetiivusega spektri punases või violetses osas Fotosünteesi valgustaadium Reaktsoonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega FOTOSÜSTEEME. FOTOSÜSTEEM II pigmenid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi Eraldivad vesinikioonid ja elektronid Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri FOTOSÜSTEEM I pigmendid osalevad NADPH₂ moodustumisel (NAD – vesinikukandja) (seostud süsihappe gaasiga) vajalik pimedustaadiumi
toodetakse suhkruid. Kloroplastid annavad taimedele iseloomuliku rohelise värvuse. Kloroplastid võivad ka muunduda kromoplastideks. Kloroplastides püütakse Päikese valgusenergia ja saadud vabaenergia säilitatakse ATP-na(adenosiintrifosfaat ), mida kasutatakse NADP (nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat) redutseerimisel NADPH-ks läbi nende keeruliste protsesside toimubki fotosüntees. Ülesanded Kloroplastide põhifunktsioon on fotosüntees. Fotosüntees on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Anda taimedele roheline värvus. Seotus teiste organellidega Viljade valmimisel kaob klorofüll kloroplastidest ning mõjule pääsevad kollased või punased pigmendid -- mitmesugused karotinoidid, ning kloroplast muutubkromoplastiks .
e. Taimede varustatusest vee ja mineraalainetega f. Temperatuurist g. Lehe vanusest h. Taimeliigist 24. Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikus 380-750nm. 25. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni. Nende sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Kõik järgnevad fotosünteesi reaktsioonid toimuvad ergastunud elektronide energia arvel. 26. Valgusstaadium: (kloroplastide sisemembraanides, kus on klorofüll ja ka teised pigmendid) a. Lähteaine H2O (muulast, veest) b. Energiaallikas päikese valgusenergia c. Moodustuvad fotosüsteemid I ja II i. Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 moodustamisel. NADP + 2e- + 2H+ NADPH2 ii. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee fotolüüsi ja ATP sünteesi (laguneb H2O, eraldub O2) 2H2O 4H+ + 4e- + O2
molekulaarne hapnik, eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. 2H2O O2 + 4H+ + 4e- Fotosüsteem I põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine. Valgusenergia toimel ergastunud elektronid liiguvad vesinikukandja NADP molekulidele, mis seovad ümbritsevast keskkonnast H+ -ioone. NADP + 2e- + 2H+ NADPH2 Valgusstaadiumi reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks. Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide lammelidest väljaspool. Sahhariidide sünteesiks süsinikuallikana vajalik CO2 siseneb õhulõhede kaudu taime ja difundeerub kloroplastidesse. Fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioone nimetatakse Calvini tsükliks. Selles seotakse CO2 ja vesinikuallikaks on NADPH2. Moodustuvad kolmesüsinikulised suhkru molekulid, mille ühinemisel saadakse glükoos. Pimedusstaadiumi ja glükoosi moodustumise reaktsioonide summaarne võrrand: 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP
ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Valgusstaadium • Toimub ainult valgus-energia mõjul kloro-plastide sisemembraanidel • Põhiprotsess on vee fotolüüs, mille käigus tekivad hapnik ja vesinik. • Vesinik seotakse NADPH2 -ks • Hapnik läheb rakust välja • Valgusenergia seotakse ATP-sse Pimedusstaadium • Toimub nii pimeduses kui valguse käes kloroplastide stroomas • Toimuvad paljud järjes-tikused reaktsioonid, mille käigus NADPH 2 -st ja süsihappegaasist tekib glükoos (Calvini tsükkel) • Vajalik energia saadakse ATP-st Fotusünteesi tähtsus: • Fotosünteesil toodetud orgaaniline aine on toiduks heterotroofidele • Fotosünteesil seotud energiat kasutavad heterotroofid • Fotosünteesil eralduv hapnik on vajalik hingamiseks
FOTOSÜNTEES Fotosüntees koosneb paljudest reaktsioonidest. Osa jaoks neist on vajalik valgus, teiste jaoks mitte. Valgustnõudvaid reaktsioone nimetatakse valgusstaadiumiks, teisi pimedusstaadiumiks. Valgusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanides, pimedusstaadiumi reaktsioonid aga stroomas. Fotosünteesi koguvõrrandi võib kirjutada järgmiselt: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadium. Et rakus üldse fotosüntees hakkaks toimuma on vaja energiat nende protsesside käivitamiseks. Taimed saavad selle energia päikesevalgusest. Valgus neeldub lehes ja ergastab pigmendi molekulid. Ergastatud klorofülli molekul kaotab ühe elektroni. See elektron liigub ühelt molekulilt
Geeni keskmine pikkus 5 kb, suur osa koondunud operonidesse. Otsene HGP eelkäija (metodoloogia). Drosophila melanogaster Genoom 165 Mb (6 kromosoomi). 13601 valke kodeerivat geeni s.t. üks iga 9 kb. kohta. Väga palju retrotransposoneid. Esimene genoom, mis sekveneeriti whole genomeshotgun(WGS) tehnikat kasutades. Arabidopsis thalianagenoom Sekveneeritud 2000 a. 5 kromosoomi, genoom 125 Mb. Umbes 25000 geeni. 35% geenidest unikaalsed. Lisaks nukleaarsele genoomile ka mitokondriaalne ja kloroplastide genoom. Geenid kompaktsed s.t. väikeste intronitega ja paiknevad genoomis lähestiku (keskmine vahemaa 4.6 kb). Mitmed geeniperekonnad paiknevad tandeemselt. Eksonid on palju rohkem G+C rikkad kui intronid (taimede omapära). Genoomis toimunud arvukalt duplikatsioone (polüploidiate teke)
TTP tümidiintrifosfaat (lämmastikalus tümidiin) UTP uratsiiltrifosfaat (lämmastikalus uratsiil) Fotosünteesi pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel: Kasutatakse organismis DNA-, RNA- ja valgusünteesil Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas Fotosüntees Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud CO2 Vesinikuallikaks on NADPH2 Taime roheliste osade rakkudes on rohelise värvusega aine – klorofüll, Energiaallikaks on vaja 18 ATP molekuli mis paikneb taimeraku kloroplastides 6CO2 + 12NADPH2 C6H12O6 + 6H2O + 12NADP
· taimede varustatusest vee ja mineraalainetega · taime füsioloogilisest seisundist · temperatuurist · lehe vanusest · taimeliigist 46) Nimeta fotosünteesi lähteained ja lõpp-produktid; fotosünteesi summaarne võrrand? Fotosünteesi peamisteks lähteaineteks on CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos ja hapnik. 6CO 2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 47) Kirjelda fotosünteesi valgusstaadiumi (kus toimub, lähteained, lõpp-produktid). Reaktsioonid kulgevad kloroplastide tülakoidi mebraanides ainult valgusenergia mõjul. Ergastunud pigmendid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H 2O 4H+ + 4e- + O2 Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri. 48) Kirjelda fotosünteesi pimedusstaadiumi ehk Calvini tsüklit (kus toimub, lähteained, lõpp-produktid). Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sisenenud CO2
mitokondrid on eukarüootide evolutsiooni algetappidel rakku tunginud mikroorganismid purpursed fotosünteesivad bakterid, mis on kohanenud sümbiootiliselt eluks peremeesrakus. 1,5 - 2 mljrd. aastat tagasi. tõestus: sõltumatu genoom ja valgu süntees, mtDNA sarnasus prokarüootidega (rõngakujuline, puuduvad intronid ja histoonidele pakitus), suurus, tuumast sõltumatu jagunemine (paljunevad pooldumise teel) 3. Mitokondri peamised funktsioonid (2)? Ehitus ja iseloomustus? Kloroplastide ülesanne taimerakus? Ehitus?- Ülesanne on muundada väliskeskkonnast kättesaadav energia (kas päikesevalguse või keemiliste sidemete oma) rakule sobivasse vormi. Mitokondrid ja plastiidid (kloroplastid) on kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid. Nad on spetsialiseerunud ATP sünteesile. mitokondrid kasutavad elektronide transpordist ja oksüdatiivsest fosforüleerimisest saadavat energiat kloroplastid kasutavad fotosünteesil akumuleeritavat energiat
kõrvalsaadusena hapnikku (O2). 6CO2 + 12H2O + valgus = C6H12O6 + 6H2O + 6O2↑ Eralduv hapnik tuleb vee koostisest, süsihappegaasi süsinikest moodustub orgaaniline aine. Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: valguse tugevusest, CO2 kontsentratsioonist õhus, temperatuurist, taimede varustatusest vee ja mineraalainetega.. + jt. Fotosünteesis eristatakse kahte etappi: valgus- ja pimedusstaadiumit. Fotosünteesi valgusstaadium Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofülli molekulid moodustavad (koos teiste pigmentidega) fotosüsteeme. Valgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Fotosünteesi valgusstaadium sõltub valgusenergiast, mille tulemusena sisenevad kvandid kloroplasti sisemembraani, kus lagundatakse lähteainet vett, et sellest saada kätte vesinikioonid ja vabad elektronid. Jääkainena eraldub hapnik (õhulõhede kaudu).
Fotosüntees FOTOSÜSTEEMID Koosnevad klorofüllist (Chl), pigmentidest (kartanoidid) ja valkudest. Fotosüsteeme on kaks (FP I ja FP II). Paiknevad kloroplastide sisemuses olevates lamellimembraanides. Neid on vaja selleks, et muuta valgusenergia keemiliseks energiaks. Elektrontranspordiahel: Koosneb tervest hulgast valkudest, mis annavad elektrone edasi. Selle käigus tekib ATP ning salvestub energia. Mis sunnib vesinikioone liikuma lamellidest väljapoole? Vee lagundamise tulemusena on vesinikioonide kontsentratsioon ühel ja teisel pool tülakoidi membraani erinev. Et
Kloroplastide ehitus ja funktsioon Kloropalstid- on plastiidide liik, mis sisaldavad rohelist pigmenti klorofüüli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis.Kloroplastid paiknevad peamiselt lehtede rakkudes. Kloroplast on ümbritsetud kahe membraaniga. Kloroplasti sisemuses paiknevad membraanidest moodustunud kotjad moodustised- lamellid. Need on paigutatud üksteisega kohakuti ja moodutavad lamellide kogumikke. Lamellide membraanides on klorofüüli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule. DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem....
a) kloroplastideks b) kromoplastideks c) leukoplastideks Kloroplastid Kloroplastides esineb 2 membraani: sisemine ja välimine. Kloroplasti täidab valguline vesilahus strooma, milles leidub DNA ja RNA rõngasmolekule ning ribosoome. Stroomas on lamedad mambraansed kotikesed lamellid. Lamellides esineb roheline värvaine klorofüll. Kloroplastid on taimede rohelistes osades lehtedes, vartes. Kloroplastide arv rakus sõltub valgusest ja taime mineraalsest toitumisest. Kloroplastide (klorofüll) põhifunktsioon on fotosüntees. 6CO2 + 6H2O + (energia) C6H12O6 + 6O2 Kromoplastid Sisaldavad värvilisi pigmente karotinoide, mis esinevad viljades, õites ja lehtedes enne langemist. Erksatel värvidel on ligimeelitav funktsioon. Ainevahetuslik funktsioon taim vabaneb nende abil jääkainetes. Sügisel värvuvad lehed kollaseks, punaseks, pruuniks, sest
puuduses. Tekib: 2 ATP-d ja piimhape b) alkohol- e. etanoolkäärimine – läbiviijad on pärmseened ja osad bakterid Tekib: 2 ATP-d ja etanool 5) Fotosünteesi valgusstaadium/ pimedusstaadium VALGUSSTAADIUM PIMEDUSSTAADIUM TOIMUMINE Toimub ainult Toimub nii pimeduses kui valgusenergia mõjul valguse käes kloroplastide kloroplastide stroomas sisemembraanidel PÕHIPROTSESS Vee fotolüüs, mille käigus Paljud järjestikused tekivad hapnik ja vesinik reaktsioonid, mille käigus NADPH2-st ja süsihappegaasist tekib glükoos(Calvini tsükkel)
Fotosüntees: 6CO2 + 6H2O ->C6H12=6 + 6O2 Fotosünteesis muudetakse valgusenergia keemiliseks energiaks tehakse anorgaanilisest(H2O+C02) orgaaniline(glükoos), tekib hapnik. Fotosüntees sõltub: *valguse intensiivsusest. *lähteainete konsentratsioonist. *temperatuusrist. *varustatusest veega. *lahtede vanusest. *taime liigist ja füsioloogilisest seisundist. Fotosüntees: ->Valgusstaadium(ainult valges). ->Pimestaadium(pimedas ja valges). Valgusstaadium: Toimub kloroplastide lamellides. Vesiniku aatomid seotakse vesinikukandjaga. NADP+2H ->NADPH2 Kuna on lagunemisprotsess, siis tekib ka 6ATP'd, mida kasutatakse hiljem pimesdaadiumis glükoosi kokkupanemisel. Fotolüüs: 2H2O ->O2 + 2H2 Pimesdaadium: 6CO2 + 12NADPH2 ->C6H12O6 + H2O + 12NADP Calvini tsükkel koosneb 12'st ensümaatilisest reaktsioonis, ei toimu alati ühtemoodi, oleneb tingimustest ning saaduseks on alati glükoos. Fotosünteesi tähtsus: *vee fotooksüdatsiooni käigus eraldunud
Kaltsium: - luude ja hammaste koostises ja annab neile tugevuse - esineb karbonaalsel või fosfaalsel kujul - vananedes kaltisumihulk suureneb võrreldes org. ainega - inimene omandab kaltsiumi suhteliselt vähe - orgaaniline aine annab elastsuse, kaltsium tugevuse - kaltsium on omandatav juhul, kui seda tarvitatakse koos piimrasvadega, juua tuleb vähemalt 2,5% -3% piima - kaltsiumi kadu on suur raseduse ajal Magneesium: - leidub nukleiinhapetes - taimedes kloroplastide klorofüllis Raud: - osaleb hapniku transpordis punavereliblede(erütrotsüüt) hemoglobiinis - ei imendu organismis - c-vitamiini söömine aitab siduda rauda Tsink: - vähesus põhjustab seemnerakkude arengu häireid - maksas, munas, lihas - osaleb aju töös · taimetoitluse puhul on häiritud aminohapete, vitamiinide D ja B1;B12 ning tsingi omandamine · anioonid on: OH, HCO3, CO3, H2PO4, HPO4, Cl, I - pärit soolade ja hapete lagunemiselt
viburid; () see ots mis on teravama kujuga; () see kuhu poole jääb tuum Kontraktiilse vakuooli funktsioon: (x) rakust ülemäärase vee eemaldamine; (x) rakust jääkainete 1 eemaldamine; () raku liikumine; () raku kaitse ärasöömise vastu Silmtäpi funktsioon: () valgustundlik kehake; () raku nähtavaks tegemine (x) varjutab fotoretseptorit; () lipiidide varu; () värvaine ladestumispaik Kloroplastide ja mitokondrite DNA hulk on ca: (x) 10% prokarüüootse raku DNA hulgast; () 50%; () 100%; () 1%; () 0.1% Toksilisi õitsenguid põhjustavad: (x) Haptophyta; (x) Dinophyta; (x) Raphidiophyceae; (x) Cyanophyta; () Phaeophyceae; () Rhodophyceae; () Euglenophyta; () Chlorophyta; () Eustigmatophyceae; () Xantophyceae; () Chrysophyceae SÜSTEMAATILINE OSA Sinivetikad. Kuuluvad fülogeneetiliselt: (x) gram - eubakterite hulka; () gram + eubakterite hulka; ()
käigus kasutatakse valgusenergiat. 10. Fotosünteesiks vajalikud tingimused. V: Klorofüll ja valgus. 11. Mis toimub ja tekib fotosünteesi valgus- ja pimedusstaadiumis? V: Valgusstaadium Toimub ainult valgus-energia mõjul kloro-plastide sisemembraanidel Põhiprotsess on vee fotolüüs, mille käigus tekivad hapnik ja vesinik. Vesinik seotakse NADPH -ks 2 Hapnik läheb rakust välja Valgusenergia seotakse ATP-sse Pimedusstaadium Toimub nii pimeduses kui valguse käes kloroplastide stroomas Toimuvad paljud järjes-tikused reaktsioonid, mille käigus NADPH -st ja süsihappegaasist tekib 2 glükoos (Calvini tsükkel) Vajalik energia saadakse ATP-st 12. Fotosünteesi üldvõrrand. 13. Fotosünteesi tähtsus. Fotosünteesil toodetud orgaaniline aine on toiduks heterotroofidele Fotosünteesil seotud energiat kasutavad heterotroofid Fotosünteesil eralduv hapnik on vajalik hingamiseks
- Hing. lähteühendid: o2, NADH2 Lõpp:H2O, 36 ATP *Mitu ATP-d moodustub hingamisahelas? - 36 ATP *Kus toimub fotosüntees? - Fotosüntees toimub kloroplastides paiknevates lamellimembraanides. *Mis on fotosünteesi lähteained ja lõpp-produktid; fotosünteesi summaarne võrrand? - Fotosünteesi lähteained: CO2 ja H2O Lõppsaadus: glükoos, H2O, O2võrrand: 6CO2 + 12 H2O 0 C6H12O6 + 6H2O + 6O2 *Kirjelda fotosünteesi valgusstaadiumi. -Valgusstaadium toimub kloroplastide lamellimembraanides. *Kirjelda Calvini tsüklit - toimub kloroplasti lamellidest väljaspool *Kuidas on omavahel seotud fotosünteesi pimedus-ja valgusstaadium? - Valgusstaadiumi reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud pimedusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks. *Selgita fotosünteesi tähtsust! - 1. anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine 2. glükoos on põhiline energiaallikas enamikus organismides 3. Toiduahela esimeseks lüliks 4.
Eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi. Vabaneva energia arvel saab 12 NADH2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. Et glükolüüsil saadakse glüokoosimolekuli lõhustamisel 2ATP molekuli ja hingamisahela reaktsioonide tulemusena veel 36 ATP molekuli, siis kokku võib aeroobsetes tingimustes ühe g molekuli lõplikul lag moodustada kunio 38 ATP molekuli. Fotosünteesi toimumiseks peab valguskiirgus jõudma taime rohelistes osades asuvate kloroplastideni. Kloroplastide sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Kõik järgnevad fotosünteesi reaktsioonid toimuvad klorofülli ergastunud elektronide arvel. Fotosünteesi võib tinglikult jagada kaheks: valgus- ja pimedusstaadium. Valgusstaadiumi reaktsioonide toim. on vajalik valguse olemasolu. Klorofülli ergastunud elektronide arvel lag vee mol ja eraldub gaasiline hapnik. Reaktsioonide käigus moodustunud vaheühendeid ja salvestatud ATP energiat kasutatakse
Nende sisemuses asuvad klorofülli molekulid ergastuvad valgusenergia toimel. Fotosünteesi kiirus sõltub süsihappegaasi konsentratsioonist õhus, temperatuurist, taime liigist, taime füsioloogilisest seisundist, valgusest jne. · Fotosünteesi võib jagada kaheks: · Valgusstaadium - reaktsioonid toimuvad ainult valgusenergia mõjul. Reaktsioonid toimuvad kloroplastide sisemembraanides. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste ühenditega fotosüsteeme, mis koosnevad klorofüllidest, valkudest ja pigmentidest. · Valgusstaadiumis muundub valguseenergia keemiliseks energiaks. Toimus ATP süntees. · Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomades tsükliliselt. Süsihappegaasi süsinikust tekib glükoos. Glükoosist tekib tärklis. · Tähtsus: *eralduv hapnik on vajalik organismide hingamiseks
7. Mis tekib fotosünteesi käigus? – Suhkrud, orgaanilised ühendid, hapnik. 8. Mis toimub ja mis tekib fotosünteesi valgusstaadiumis? – Valgus on vajalik, mille tulemusena valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks, tootes ATP-d ja NADPH-d. Toimub tülakoidide membraanis. 9. Mis toimub ja mis tekib fotosünteesi pimedusstaadiumis? – Valgus pole vajalik ja selle käigus süsinikdioksiidist toodetakse glükoosi. Toimub kloroplastide stroomas. 10. Fotosünteesi roll looduses (3) – 1) Selle käigus toodetud süsivesikud on paljudele organismidele toiduks ja energiaallikaks, lisaks saab neilt puitu ja puuvilla. 2) võimaldab muundada valgusenergia keemiliseks energiaks. 3) kontrollib atmosfääri CO 2 ja O2 taset. 4) selle käigus toodetakse rakuhingamiseks vajalikku hapnikku. 11. Fotosünteesi summaarne võrrand. – 6CO2 + 6H2O > C6H12O6 + 6O2 12
Tsentromeer (e. primaarsoonis) jagab kromosoomi tavaliselt kaheks osaks (õlaks); mõnes kromosoomis esineb sekundaarsoonis, mis eraldab väikese (keraja) tipuosa, nn. satelliidi. Meioosi (ja mõnevõrra ebaselgemalt mitoosi) profaasis ilmnevad piki kromosoomi (kromatiidi) tihedamad helmesjad paksendid -- kromomeerid. Mikroskoopiliselt vaadeldavate kromosoomide erivormideks on lambihari- ja polüteensed kromosoomid. 2) sageli nim. kromosoomiks ka prokarüootide ja rakuorganellide (mitokondrite, kloroplastide) genoomi (e. genofoori), mille moodustab üks rõngasjas DNA-molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad). Polügeensus -- 1) üldisemas tähenduses: tunnuse determineeritus mitme geeni koostoimest, kusjuures geenitoimete vahel võivad olla erinevad interaktsioonid. 2) kitsamas tähenduses: polümeersus. Retsessiivsus - ühe tunnuse varjuvus tunnusepaaris heterosügootse genotüübi puhul; tunnuse (sh.
kasutades sünteesitakse süsihappegaasist ja veest orgaanilisi ühendeid. Eraldub hapnik kõrvalsaadusena. Toimub taime ja vetikarakkudes kloroplastides. Valgusstaadium: protsessid toimuvad ainult valgusenergia mõjul, kloroplastide sisemembraanides. Vaja vett ja valgust. Sisse läheb vesi ja valgus; väljub hapnik. Tekib energia, mis salvestatakse ATP’s ja hiljem kasutatakse sünteesiprotsessides. Pimedusstaadium: siseneb süsihappegaas ning väljuvad aminohapped
omandatud bakteritest. Mitokonder pärineb -proteobakterist ning algselt ilma mitokondrita eukarüoote pole suure tõenäosusega olemas. Kõikidel amitokondriaalsetel (mitokondrita) eukarüootidel on kindlaks tehtud, et neil kas on kunagi olnud mitokonder (tõenduseks on tüüpiliste mitokondri geenide esinemine rakutuumas) või on see tugevalt redutseerunud e. taandarenenud (näiteks hüdrogenosoomideks, mitosoomideks). Kloroplastide evolutsioon on pisut keerulisem. Primaarne endosümbioos (eukarüoot neelab tsüanobakteri, kellest kujuneb sümbiont) leidis aset liitvetikate, punavetikate ja rohevetikate (kellest pärinevad kõik maismaataimed) ühisel eellasel. Sekundaarse endosümbioosi (eukarüoot neelab juba kloroplastiga varustatud eukarüoodi) juhtumeid on olnud rohkem. On kahte tüüpi sekundaarsete plastiididega vetikaid ühtede plastiidid on pärit punavetikast ja teiste omad rohevetikast
glükolüüsil ja NADH2 energia arvel saab sünteesida ATP molekule. FOTOSÜNTEES VALGUSSTAADIUM PIMEDUSSTAADIUM Kõik fotosünteesi reaktsioonid toimuvad klorofülli ergastunud elektronide arvel. VALGUSSTAADIUM FOTOSÜSTEEM I FOTOSÜSTEEM II Valgusstaadium fotosünteesi esimene etapp, mille käigus toimub ATP süntees, NADPH2 moodustumine ja eraldub O2. Protsess vajab toimumiseks valguse olemasolu. Valgusstaadiumi protsess toimub kloroplastide sisemuses paiknevates lamellimembraanides. Fotosüsteem I ei osale vee fotooksüdatsioonis (vee molekulide lagundaminde), selle põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine. Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat fotooksüdatsiooniks ja ATP sünteesiks. Pimedusstaadium fotosünteesi teine etapp, mille tulemusena moodustub glükoos. Protsessi käigus seotakse CO2 ning kasutatakse esimeses etapis kasutatud NADPH2 ja ATP molekule.
plasmiidne DNA; 12.lipiiditilgad 2 Fotosünteesi üldreaktsioon Fotosüntees on kõige tähtsam biokeemilise aineringe lüli. Kõik ülejäänud organismid sõltuvad selle käigus toodetud orgaanilisest ainest. 6CO2 + 12H2O +footonid C6H12O6 + 6H2O + 6O2 I. Fotosünteesi valgus-staadium Reaktsioonid kulgevad kloroplastide tülakoidides valgusenergia mõjul. Toimub valgusenergia muutmine keemiliste sidemete energiaks. Valgus ergastab Chl molekuli. H2O lõhustub (fotolüüs), O2 eraldub gaasina, vesiniku aatomid seotakse tekkivate energiarohkete ainetega, NADP redutseerub NADPH-ks. Sellega kaasneb ATP teke, mis on vajalik fotosünteesi pimedus-staadiumi reaktsioonides 2H2O 4H+ +4e- + O2 NADP + 2e- + 2H+ NADPH2 II
Tagab kõikide rakkude ja organite normaalse töö hingamiseks Hapnikku on inimese organismis tarvis eeskätt toitainete lagundamisel süsihappegaasiks ja veeks ning sellised protsessid on oma korda vajalikult energia saamiseks. 13) Fotosüntesi lähteained, saadused ja protsessid. Lähteained süsihappegaas, vesi, valgus, sobiv temperatuus (2035°C kõige rohkem) Protsessid I fotosünteesi valgusstaadium Toimub: kloroplastide sisememraanides On vaja: valgust, klorofülli, vett Mis toimub? Valgusenergia ergastab klorofülli molekuli Elektronis väljuvad klorofüllist ja lõhuvad vee molekulid (vee fotolüüs) Tekivad O'ioonid, mis ühinevad molekulik (O2) ja lendavad taimest välja. Vabad H'ioonid seovad NADP molekulid tekib NADPH2 NADP transpordib ka elektrone (elektrontransportahel) s
mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused). Kromosoom sisaldab ühe DNA molekuli, sellega massivõrdses koguses aluselisi valke - histoone, varieeruvas hulgas mittehistoonseid (happelisi) valke ja vähesel hulgal RNAd; seda kromosoomi koostisainete kompleksi nimetatakse kromatiiniks. Mikroskoopiliselt vaadeldavate kromosoomide erivormideks on lambihari- ja polüteensed kromosoomid. Sageli nimetatakse kromosoomiks ka prokarüootide ja rakuorganellide (mitokondrite, kloroplastide) genoomi (genofoori), mille moodustab üks rõngasjas DNA-molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad). Geen on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu; DNA-molekuli funktsionaalne lõik, mis tavaliselt sisaldab informatsiooni (mRNA vahendusel) ühe valgu (või
annaabi.ee 
