põhjustavad neeru-ning närvikahjustusi. Ohtlikest jäätmetest Eestist Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest on suurem osa keskmiselt 97% seotud põlevkivikeemia- ja energeetikatööstusega. Lisaks tekib suures koguses ohtlikke jäätmeid ka veondusega seonduvates valdkondades: mere, raudtee- ja maismaaveonduses peamiselt õli- ja vedelkütusejäätmed. Jäätmemahukas on ka tsemenditootmine, kus tekib aluseline klinkritolm. Mida on ära tehtud? · Keskkonnainvesteeringute keskuse abil on kümned asulad üle kogu Eesti saanud oma jäätmejaama. · Tallinnas rõõmsavärvilised pakendikogujad. (Tallinna õnnestus rajada 50 uut pakendijäätmete kogumise kohta, kus saab ära anda erinevaid jäätmeid). · Lõuna-Eesti oma jäätmekäitluskeskus Tartus. Kuni 2013 aastani puudus kogu Lõuna-Eesti piirkonnas jäätmekäitluskeskus, mis võimaldanuks jäätmeid eelsortida.
• põldnälghein Indikaatortaimed Leeliselisel mullal kasvavad: • põldsinep • kollane karikakar • humallutsern • harilik tõlkjas (rakvere raibe) Happesuse neutraliseerimine Mulla happesuse neutraliseerimine toimub lupjamisega Kasutatakse kaltsiumkarbonaati (Ca CO3) sisaldavaid lubiväetisi. Lubiväetised tootmises % 80 70 60 lubjakivijahu 50 40 dolomiidijahu 30 tolmpõlevkivituhk 20 10 klinkritolm 0 CaCO3 mõju • reageerib mullas leiduva süsihappega • läheb seejärel üle paremini lahustuvaks kaltsiumvesinikkarbonaadiks- Ca(HCO3)2 • kaltsiumioonid tõrjuvad vesinikioonid mulla neelavast kompleksist välja CaCO3 mõju tekib süsihape, mida ei kuhju mulda suurel hulgal sest ta laguneb veeks ja süsihappegaasiks: H2CO3 → H2O + CO2 vesi ja süsihappegaas on vajalikud taimede kasvuks Happesuse mõõtmine
maha visata. Väetamisel tuleb jälgida, et pigem väetada vähem kui rohkem. Väetada tuleb happelise täisväetisega enne jaanipäeva, muidu võrsed kasvavad jõudsalt edasi ja ei jõua enne talve puituda ning kahjustuvad pakasega. Väetamise kohta on erinevaid soovitusi- näiteks väetada vaid ,,sügisväetisega", rododendronite väetisega, kristalliiniga, fosforväetistega. Mitte mingil juhul ei tohi väetada lubiainetega (tuhk, klinkritolm) ega kloori sisaldavate väetistega! Põuasel perioodil on kastmine hädavajalik. Kasta võimaluse korral alati õhtuti. Kastmiseks on sobivaim vihma- ja tiigivesi või kraanivesi, millele on lisatud sidrunimahla või veidike sidrunihapet. Olulisi haigusi ja kahjureid Eestis täheldatud ei ole. Kasutatud kirjandus: 1) Aed ja Kodu ,,Aednik soovitab: milliseid metsataimi võiks kasvatada koduaias" 21.06.2011 http://aedjakodu.tarbija24
tunnus(keemine puudub) karbonaatsus viitab lupjamise vajaduse puudumisele.; Indikaatortaimed (happelised väike oblik, põldrõigas,põldkanike jne ; lubjarikkal: põldsinep,kollane karikakar, lubikas jne ) Kaltsiumi võime tõrjuda mulla neelavast kompleksist välja vesinik. Tuleb lähtuda lubjatarbest, esimeses järjekorras anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumatele kultuuride kplvi alla. Mesikas jne .Klinkritolm-keelustatud. 21. Eestis leiduvate lubiväetiste iseloomustus- Nõrglubi (allikalubi) ja Järvekriit, 1950 Restpõlevkivi tuhk, eggektiivne, Tolmpõlevkivituhk, pneumaatiline lubiväetise tehnoloogia, paekivijahu ja dolomiidijahu. 22. Mulla happesus, selle liigid ja väljendamise viisid- Nimetatakse vesinik- ja alumiiniumioonide ning dissotseerumata hapete esinemist mullas. Aktiivne happesus- põhjustavad mullalahuses vabalt esinevad vesinikikoonid
1950´a; ei olnud hea laotusühikuks, vaibus, ka kätte saamine oli vaevarikas. Hiljem hakati kasutama restpõlevkivi tuhka (raudtee ääres kasvasid taimed, mis olid iseloomulikud lubjarikkale mullale). Oli efektiivne kuna sisaldas mitmeid toiteelemente peale neutraalsete ühendite. Hiljem hakati kasutama tolmpõlevkivi tehnoloogiat katlamajas – tolmpeenike tuhk (kamber-, tsüklo- ja elektrofiltertuhk). Eraldi lubiväetisena KLINKRITOLM tekib tsemenditehases tootmisjäägina. Tolmjate lubiväetiste kasutamine hakkas algas tormiliselt 1964a. Alates 1967a. ei kasutatud lupjamiseks mageveesetteid. Alates 1971a. ei kasutatud enam põlevkivi tuhka. Praegu kasutatakse veel ka puutuhka ja turbatuhka (mitte priketi näol). 27. Väetistarbe määramise meetodid ja agrokeemiateenistus – agrokeemiateenistus on organisatsioon, mis tegeleb väetistarbe määramisega. *Kõge tõepärasema pildi mulla väetistarbest saab
cm sügavuses, kihis. 52. Mullaharimise minimeerimine. Muidu muld tiheneb 53. Mullaharimise minimeerimise eelised, puudused, lahtised küsimused 54. Diferentseeritud mullaharimissüsteem kerge lõimisega muldadel raske lõimisega muldadel keskmise lõimisega muldadel 55. Taimede toitumine ja väetamine. 56. Toitainete neeldumine mullas Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk) Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor)) Füüsikalis-keemilise ehk asendusneeldumise põhjustajaks on mulla elektriliselt laetud kolloidid, ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid.
cm sügavuses, kihis. 52. Mullaharimise minimeerimine. Muidu muld tiheneb 53. Mullaharimise minimeerimise eelised, puudused, lahtised küsimused 54. Diferentseeritud mullaharimissüsteem kerge lõimisega muldadel raske lõimisega muldadel keskmise lõimisega muldadel 55. Taimede toitumine ja väetamine. 56. Toitainete neeldumine mullas Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk) Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor)) Füüsikalis-keemilise ehk asendusneeldumise põhjustajaks on mulla elektriliselt laetud kolloidid, ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid.
olnud hea laotusühikuks, vaibus, ka kätte saamine oli vaevarikas. Hiljem hakati kasutama restpõlevkivi tuhka (raudtee ääres kasvasid taimed, mis olid iseloomulikud lubjarikkale mullale). Oli efektiivne kuna sisaldas mitmeid toiteelemente peale neutraalsete ühendite. Hiljem hakati kasutama tolmpõlevkivi tehnoloogiat katlamajas tolmpeenike tuhk (kamber-, tsüklo- ja elektrofiltertuhk). Eraldi lubiväetisena KLINKRITOLM tekib tsemenditehases tootmisjäägina. Tolmjate lubiväetiste kasutamine hakkas algas tormiliselt 1964a. Alates 1967a. ei kasutatud lupjamiseks mageveesetteid. Alates 1971a. ei kasutatud enam põlevkivi tuhka. Praegu kasutatakse veel ka puutuhka ja turbatuhka (mitte priketi näol). 9 Lupjamine ja külvikord Lupjamisel tuleks lähtuda lubjakaardist ja lubja tarbest, kuna kõik põllud ei vaja lupjamist.
likvideerida magneesiumi sisaldavate lubiväetiste kasutamisega. Magneesiumväetiste efektiivsus sõltub ka kaltsiumi ja magneesiumi omavahelisest suhtest mullas. Laia Ca:Mg suhtega muldades (üle 20:1) annavad magneesiumväetised efekti ka magneesiumirikastel muldadel. Kitsa suhte korral ei anna magneesiumväetised efekti ilma lubiväetisi kasutamata. S - Enam vajavad väävlit rist- ja liblikõielised kultuurid. Kõige rohkem viiakse väävlit mulda lubiväetistega klinkritolm sisaldab 2,8%, tolmpõlevkivituhk 1,3...3%. Väävliga rikastab mulda ka superfosfaadi ning sulfaatsete väetiste regulaarne kasutamine. Väävlit sisaldavad ka paljud kompleksväetised ning sõnnik. 16. Kompleksväetiste iselooomustus ja nende kasutamine Tänapäeval on paljudes riikides enamus kasutatavatest mineraalväetistest kompleksväetised. Kompleksväetiste kasutamisel suureneb töötootlus 24% ning väetiste kasutamisega seoses olevad kulud vähenevad 25%
Lisaks pH taseme reguleerimisele tõstab enamik lubiaineid ka kasvupinnase kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi, väävli jt elementide sisaldust. Põhiliselt kasutatakse kasvupinnaste tootmisel neutralisaatoritena lubjakivide ja dolomiidi purustamisel saadavat peent fraktsiooni; lupjamiseks võib edasi töödelda ka karbonaatkivimite töötlemisel tekkivaid tootmisjääke. Niisamuti sobib neutraliseerimiseks tolmpõlevikivituhk, klinkritolm ja kriidijahu. Kõige kiiremat neutraliseerivat efekti annavad tolmpõlevivituhk ja klinkritolm. Allpool kirjeldatakse tähtsamate lubiainete omadusi. Lubjakivi- ja dolomiidijahud Lubjakivides on neutraliseerivaks ühendiks põhiliselt kaltsiumkarbonaat (CaCO3); dolomiidijahudes ka magneesiumkarbonaat (MgCO3). Lubjakivijahuks nimetatakse toodet, mille osakestest 98% läbib 2 x 2 mm avadega sõela ning 50% läbib 0,15 x 0,15 mm avadega sõela
taksitab teise elemendi omastamist taimede poolt. Ca ja Mg laia suhte korral mullas suurendavad magneesiumväetised saake isegi Mg-rikastel muldadel. Samal ajal muldadel, kus Ca ja Mg suhe on kitsas (<10), ei ole isegi Mg-vaestel muldadel mõtet kasutada magneesiumväetisi ilma mulla eelneva lupjamiseta. Ideaalseks peetakse Ca:Mg 10...20:1. VÄÄVELVÄETISED Väävelväetisi on harva vaja mulda juurde anda, kuna väävlitarve on kaetud juba teistes väetistes (lihtsuperfosfaat, klinkritolm, paljud kompleksväetised) sisalduva väävliga. Palju väävlit satub mulda ka sademetega Eesti keskmisena 16 kg/ha. 17 II VÄETISED Tavaliselt antakse väävlit mulda orgaaniliste väetistega ja lihtväetistega (kõikvõimalikud sulfaatsed väetised) 18 II VÄETISED POOL MIKRO JA MIKROVÄETISED
likvideerida magneesiumi sisaldavate lubiväetiste kasutamisega. Magneesiumväetiste efektiivsus sõltub ka kaltsiumi ja magneesiumi omavahelisest suhtest mullas. Laia Ca:Mg suhtega muldades (üle 20:1) annavad magneesiumväetised efekti ka magneesiumirikastel muldadel. Kitsa suhte korral ei anna magneesiumväetised efekti ilma lubiväetisi kasutamata. Enam vajavad väävlit rist- ja liblikõielised kultuurid. Kõige rohkem viiakse väävlit mulda lubiväetistega – klinkritolm sisaldab 2,8%, tolmpõlevkivituhk 1,3…3%. Väävliga rikastab mulda ka superfosfaadi ning sulfaatsete väetiste regulaarne kasutamine. Väävlit sisaldavad ka paljud kompleksväetised ning sõnnik. Poolmikroväetised Mangaani vajadus on suur umbes 15% meie muldadest. Mangaanväetisena kasutatakse mangaansulfaati, mille andmistehnoloogia sarnaneb mikroväetiste kasutamisega – külvise töötlemine, taimede pritsimine. Harva esineb meie muldadel ka raua puudusest tingitud
mikroelementi) c) täisväetised (sisaldavad kõiki kolme põhitoiteelementi ja/või mikroelementi) 5. Vastavalt väliskujule ja konsistentsile a) vedelväetised – vedelikud, on mitmekülgsed väetised või täisväetised b) tahked väetised – tahke ainena, võivad olla nii ühekülgsed, mitmekülgsed kui ka täisväetised a. kristallilised – suhkru- või soolataoline aine, ammooniumsulfaat; b. pulbrilised – jahujas aine, klinkritolm; c. granuleeritud – korrapäraste, enamasti ühesuguse suurusega, ümmarguste tükkidega aine, Cropcare 10-10-20; d. väetisepulgad – pliiatsijämedused, ligikaudu 5cm pikkused pulgad; e. väetisetabletid – graanulitest kokku surutud, ligikaudu sentimeetripikkused, veidi püramiidja kujuga tabletid, Osmocote. väetisetabletid
(Jänes, Niiberg 2001). Puutuhk sisaldab kaaliumi, fosforpentoksiidi ja lupja, seepärast sobib ta kirsipuudele eeskätt happelistel muldadel. (Jänes, Niiberg 2001). 29 Koduaias tuleks kirsipuude puhul panna istutusauku 10-15 kg orgaanilist väetist (kõdusõnnik, kompost), 50 g superfosfaati, 50 g kaaliumkloriidi, 300 g puutuhka. Kaaliumväetise asendajaks sobib klinkritolm, mida võib istutusauku puistata 1-1,5 kg/m2. (Jänes, Niiberg 2001). Kasvuaegseks kevadiseks väetamiseks sobivad Kemira väetised, sealhulgas Cropcare 6-11-24 jt. Noortele puudele tuleb väetist anda 30-60 g/m2, saagieas puudele 70-90 g/m2. Kemira Bio väetiskogus noortele puudele on 125 g/m2, saagieas puudele 150 g/m2. (Jänes, Niiberg 2001) Noores eas puude puhul on efektiivne multsida võraalust turbaga, komposti või sõnnikuga.
tonni, elaniku kohta 4,5 tonniohtlikke jäätmeid, 137 tonni km2 kohta _ Põlevkivienergeetika (lendtuhk, koldetuhk), põlevkivikeemia (poolkoks, fuussid) _ ehitusmaterjalide tööstus Ohtlike jäätmete hulka liigituvad _ patareid, _ vanad ravimid, _ päevavalguslambid, _ elavhõbelambid, _ majapidamises kasutatavad kemikaalid, liimid, _ lakid, _ lahustid, _ masinaõli, _ taimekaitsevahendid, _ kodumasinad ja muud sarnased jäätmed Ohtlike jäätmete teke Teised ohtlikud jäätmed 2,5%. _ Klinkritolm 60 000 t _ Nafta- ja õlisaadusi sisaldavad jäätmed, ka mahutijäätmed japilsivesi 57 000 t _ Ohtlike ainetega saastunud pinnas 19 000 t _ Asbesti jäätmed, sh. eterniit (ehitusprahis) - 3600 t _ Ohtlikke vedelikke sisaldavad romusõidukid 5400 t _ Happejäägid 3700 t _ Pliiakude ringlussevõtul tekkinud räbu 1200 t _ Olmes tekkinud ohtlikud jäätmed 2700 t Ohtlike jäätmete käitlemiseks _ käitluslitsentsid _ Eesti ohtlike jäätmete eksportijana
5,6-6,5 nõrgalt happeline 6,6-7,2 neutraalne üle 7,2 leelisene Mulla reaktsioon mõjutab suurel määral nii taimede kui ka mikroorganismide elu ning taimede saagi suurust TOITAINETE NEELDUMINE MULLAS Mehhaanilise neeldumine avaldub mulla filtreerimisvõime kaudu, mis on seletatav peente mullakapillaaride kinnipidamisvõimega (klinkritolm, tolmpõlevkivituhk) Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor)) Füüsikalis-keemilise ehk asendusneeldumise põhjustajaks on mulla elektriliselt laetud kolloidid, ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid.
annaabi.ee 
