Pastinaak Mariel Kast K212 Mis on pastinaak? Pastinaak ehk aed-moorputk on 40-100cm kõrgune kaheaastane rohttaim. Õitseb juulis ja augustis. Juur on lihakas, magusa maitsega ja aroomikas. Võib risttolmneda looduslikult kasvava hariliku moorputkega. Faktid pastinaagi kohta Pastinaak on pärit vahemeremaadelt. Pastinaak on iidne kultuuritaim. Botaaniliselt on sugulane porgandile ja petersellile. Pastinaak kasvab suuremas osas Euroopas metsikult. Ei ole väga nõudlike kliimatingimustega.
ehitusmaterjale. Vanasti rajati asulad tavaliselt jõgede või allikate lähedusse kus oli võimalik ka vilja ja karja kasvatada. Pärast sobiva maa-ala väljavalimist pidi väga hoolikalt kaaluma kuhu täpselt oma asula ehitada. Eelistati elada sellises kohas mida oleks vaenlase eest kerge kaitsta näiteks mäe nõlval. Esimesed inimasulad olid ilmselt lihtsad laagripaigad mis paiknesid veekogu või loodusandide läheduses. Eluase on tulnud kujundada selliselt et ta sobiks ümbruse ja kliimatingimustega. Pikapeale sai selgeks et Punakraed püssiga taga ajada oli tühi töö. Seepärast haudus Cuddy tollal kui lumi kõige sügavam ning kaeluspüül toitu kõige vähem tema vastu välja uue plaani. Ainsale kohale kust punakrae veel toitu võis leida pani ta tormikuul hulga püünispaelu välja. Punakrae vana sõber valgesabaline jänes näris mitmed neist oma teravate hammastega läbi kuid mõned jäid veel järele ja Punakrae
veelindudele ,kes suvekuudel saarte rannakaljudel pesitsevad. Kalad ja vaalad saavad toitu planktonist, mille moodustavad mikroskoopilised vetikad ja veeloomad. Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. INIMSESED JÄÄVÖÖNDIS Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. HUVITAVAD NÄHTUSED
1. Mulla tähtsus - *põllu- ja metsamajandus* võtab osa süsiniku ringest: aitab lagundada süsihappegaasiks* taimede elukeskkond 2. Muula koostis mulla orgaanilisest ainest(kõdunevad taimejäänused, huumus) ja mulla mineraalosast(kivid, kruus, liiv, savi) 3. Füüsikaline ja keemiline murenemine ning nende intensiivsuse seotust erinevate kliimatingimustega Füüsikaline murenemine e rabenemine- toimib temperatuuride kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmmete toimel, päike paistuab, jaheda temperatuuriga tõmbub kokku; keemiline koostis ei muutu; on kõikge intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid (kõrb) Keemiline murenemine e. Porsumine keemiline koostis muutub, eraldub lahustuvaid aineid, kivimite kuju muutub vähe.
See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Taimedest kasvavad seal vetikad, seened, samblikud, samblad ning üksikud rohttaimed. Külmakõrb INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES. Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Põhjapoolkera jäävöönd ja
Muutused jõgede vooluhulgas mõjutavad veekasutuse võimalusi, suurenev aurumine vähendab veevarusid, alaneb põhjavee tase, põldude niisutamine suurendab soolsust jne. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemepratuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Paljud puuliigid võivad kaduda, kuna kohanevad kliimatingimustega väga aeglaselt. Soojenev kliima võimaldab pöögimetsadel kasvada senisest kaugemal põhjas. Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mägedes asuvad liustikud sulavad, see omakorda mõjutab
Arvatakse et igast 1000 inimesest suri alla 1-aastaselt umbes 150 inimest ning alla 10-aastaselt kuni 200-300 inimest. Naiste abiellumise arv oli teadagi küllaltki madal. Naiste puhul abielluti isegi nii noorelt kui 12-aastaselt. Meeste keskmine abiellumisvanus oli umbes 14 aastat. Üldiselt oli väga levinud ka lepingulised abielud, nt. kahe kõrgklassi perekonna liikmete vahel. Kliima muutumine ja selle mõju rahvaarvule. Mõned teadlased seovad 11ndast sajandist algavat tõusu kliimatingimustega. Euroopa kliima oli sellal mõnevõrra soojem kui praegu. Samuti on kliimamuutused rahvarändamise üks põhjuseid. Kuid kuna palju sõltub kohalikest tingimustest ja kasvatavatest kultuuridest, siis on enamik õpetlasi viimasel ajal jäänud arvamuse juurde, et vaid üksikuid demograafilise kriisi nähtusi võib seletada kliimatingimustega. Samas on ka selge see et külm kliima mõjutas tugevasti saaki ning see omakorda suremust
kärarikkalt üleval peavad. Seetõttu kutsutakse selliseid pesitsuskolooniaid linnulaatadeks. Lühikese suve jooksul jõuavad linnud oma pojad üles kasvatada ning talveks lennatakse ära soojematele aladele - lõunasse (lõunapolaarpiirkonnast muidugi vastupidi - põhja). INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES. Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana.
habilis: KIVIAJA ALGUS. 4. 2 miljonit aastat tagasi Homo erectus, tööriistade valmistamine + tule tegemine. Asustas ka Euroopa ja Aasia. Neist arenes välja Heidelbergi inimene ja homo anteccessor 5. 700 000-600 000 a. tagasi Heidebergi inimene. Pomud enam raipesööja, vaid suuri loomi kõttiv jahimees. Keerukate tööriistade valmistamine. 6. 750 000 kliima külmenemine jääajad. 7. 250 000-30 000 aastat tagasi elasid nende kliimatingimustega kohanenud neandertallased. Toit hangiti suurte imetajate küttimisega. Eluasemed olid enamjalolt koopad. Matsid oma surnuid, arenenud kivist tööriistad. Surid järk järgult välja. Viimased säilmed 28 000 a. tagasi. 8. 100 000 aastat tagasi asuastasid nüüdis inimesed Lähis-Ida- levik Aasiasse ja Euroopasse 9. 200 000 aastat tagasi Aafrikas Homo Sapiens ehk nüüdis inimene. Kohanesid jääaja
See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Taimedest kasvavad seal vetikad, seened, samblikud, samblad ning üksikud rohttaimed. INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES. Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana.
See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Taimedest kasvavad seal vetikad, seened, samblikud, samblad ning üksikud rohttaimed. INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES. Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana.
Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Taimedest kasvavad seal vetikad, seened, samblikud, samblad ning üksikud rohttaimed. Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana.
3. Piirkonnad Antarktika (lõunapoolkeral), Põhja-Ameerika, Gröönimaa, Põhja- Jäämere saared 4. Mullastik muldkate puudub 5. Taimestik peamiselt vetikad (vees) ja samblikud (kividel) 6. Loomastik põhjapoolkeral kalad, hülged ja jääkarud; lõunapoolkeral pingviinid 7. Inimesed püsiv inimasustus puudub. Ainult Gröönimaal elab inimesi. Inuitid on kohastunud kõige karmimate kliimatingimustega. Nad on osavad kalastajad, hülgekütid. Elavad lumest onnides igludes, liiguvad kelkudega ja ehitavad omapäraseid paate kajakke. Tegelevad turismiga.
2. Iseloomusta mulla koostist. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. 3. Selgita füüsikalist ja keemilist murenemist ning nende intensiivsuse seotust erinevate kliimatingimustega. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite purunemine ilmastiku nähtuste (nt. vee jäätumine) toimel. Kivimite keemiline koostis jääb murenemisel muutumatuks. Eriti intensiivne suure temperatuuri kõikumisega piirkonnas. Keemiline murenemine ehk porsumine. Kivimite koostise muutumine keemiliste ühendite (vesi, CO2, O2, saasteained) toimel. Intensiivsem kuumas ja niiskes kliimas. Bioloogiline murenemine. Kivimid lagunevad elusorganismide (samblad, samblikud,
end seal väga kärarikkalt üleval peavad. Seetõttu kutsutakse selliseid pesitsuskolooniaid linnulaatadeks. Lühikese suve jooksul jõuavad linnud oma pojad üles kasvatada ning talveks lennatakse ära soojematele aladele - lõunasse (lõunapolaarpiirkonnast muidugi vastupidi - põhja). · Inimene jäävööndis Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana. Kokkuvõtte
kompleksis teiste indikaatortunnustega vitaalsusskaalades, kuid iseseisva näitajana on informatiivne paljunemisstruktuuride hulk (Monte, 1993; Trass, 1973). Sealjuures mõjutab keskkond ainult soreedide hulka. Isiidide ohtrust mõjutavad tegurid ja nende moodustumist vallandavad mehhanismid ei ole teada (Larson, 1981; Monte, 1993; Rikkinen, 1997). Kui suguline paljunemine seondub sambliku üldise seisundiga, siis soreedide hulk on pigem otseses seoses mõne üksiku kliimatingimustega (UV-kiirgus, õhuniiskus, temperatuur), mille mõju liigiti erineb (Monte, 1993; Bjerke et al., 2003) Samblike paljunemist vallandavate mehhanismide kohta on vähe infot. Teatakse, et see on väga tundlik füsioloogiline protsess. Samblike paljunemispotentsiaal võib olla mõjutatud enne muude nähtavate kahjustuste ilmnemist. Lisaks hetkeseisundi peegeldamisele osutab reproduktiivsusaste ka samblikukoosluse tulevikule. Püsivalt madal
-niiskusele, nende ööpäevasele ja aastasele käigule. Linna ,,reljeefi" liigestatus mõjub ka tuule suunale ja kiirusele tänavatel ning linnarajoonide sisemuses lokaalsele tsirkulatsioonile, mõningal määral pilvisusele ja isegi sademetele. 17. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid maismaa looduslikele ökosüsteemidele. Võimalik, et kliimamuutuste kiirus on niivõrd suur, et mõningad ökosüsteemid ei jõua uute kliimatingimustega kohaneda, seejuures võivad üksikud ligid kaduda, mis viib bioloogilise mitmekesisuse vähenemisele; floora ja fauna liikide jaotus võib muutuda; liigid võivad järgneda nendejaoks optimaalsetele kliimatingimustele; mõningad taimekooslused võivad adapteeruda. 18. Iseloomusta võimalikke kliimamuutuste mõjusid põllumajanduslikule tootmisele ja metsamajandusele. Ebastabiilse niisutamisega regioonid muutuvad kuivemaks,
Alpiinset tundrat eritab tavaliselt tundrast ka see, et seal ei esine tundrale nii iseloomulikku igikeltsa, sest sealsed mullad on hea äravolutõttu kuivemad. Alpiinse tunda ja taiga vahel on lähisalpiinnse löödusvööndi osa, kus esineb juba metsasid ja taigale iseloomulikumaid taimi. Taimestikus on iseloomulikud kääbus, maadligi põõsad ja taimed, kes suudavad kasvada kuivemal pinnasel (Bartsia alpina, Harrimanella hypnoidesjt).(Wikipedia) KOKKUVÕTE Lapimaa on karmide kliimatingimustega ala, kus suudavad hakkama saada ainult hästi kohastunud liigid. Lapimaa asub väga erinevate kliimatingimuste keskel, mille kujundajateks on kõrgmäestikud läänes ja sisemaa idas. Suur osa lapimaast on ümbritsetud meredega, mis muudab ranniku kliima teiste samal laiuskraadidel olevate keskkondadega võrreldes palju soojemaks. Soe mere õhk aga ei pääse rannikust kagemale, sest sisemaa on ääristaud mägedega, mis on tekkinud erinevate kuurutuste tulemusena ja on jääliustike poolt,
See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Taimedest kasvavad seal vetikad, seened, samblikud, samblad ning üksikud rohttaimed. INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale kuuluv Teravmägede saarestik ehk Svalbard. Seal käiakse kivisütt kaevandamas ning saarestikku kasutatakse ka teaduslike uurimustööde paigana.
Leiti, et selleks sobib postjer-bretagne ehk bretooni tõug. Nii toodigi Tori Hobusekasvandusse viis uut täkku, kes said nimedeks Uhke, Virk, Tugev, Sammur ja Loots. ( Lisa 5) Bretooni hobustega ristamine andis Hetmani järglastele suurema kehamassi, kuid säilitas elava iseloomu ja hea liikuvuse. Nende järglased paistsid silma korrapärase välimiku, hästi arenenud lihastikuga ning olid tugevad ja terved. Samal ajal, et tori hobuse juures säiliks harjumus kohaliku sööda ja kliimatingimustega, samuti vastupidavus, ristati tori hobuseid kohaliku eesti tõuga. Et aretustöös hobuse tüüpi selgemalt eristada, hakati 1930. aastatel eristama raskemat ja kergemat tori hobust. 1960-1970. aastatel sai kasvatuse eesmärgiks tõuhobuste müük, peamiselt Nõukogude Liitu sealsete hobuste parandamiseks. Samal ajal jäi soiku hobuse kasutamine põllutöödel ning algas hobuste massiline hävitamine. [1] Alates 1973.a. hakati tori hobuse aretuses kasutama hannoveri hobuse tõugu
viljade, õite, lehtede, koore jm heade omaduste kasutamisvõimaluste tõttu, samuti suure esteetilisuse pärast või hea taluvuse tõttu halbades või vastavates spetsiifilistes keskkonnatingimustes. Kui liik viiakse looduslikus areaalis valitsevatest tingimustest erinevaisse tingimustesse ja osutub vajalikuks harjutada liiki uute tingimustega, nimetatakse seda aklimatiseerimiseks. Aklimatiseerumine e. aklimatisatsioon on seega organismi kohanemine uue elukoha kliimatingimustega, võõrliikide (taimede ja loomade) kohanemine keskkonnaoludega uues kasvukohas või elupaigas väljaspool nende looduslikku levilat. Uutele tingimustele vastupidavamate ökotüüpide eelissäilimine loodusliku valiku toimel põhjustab pika aja vältel populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni. Eestisse introdutseeritud taimeliikidest on aklimatiseerunud need taimeliigi, mis suudavad edukalt üle elada talve ja viljuda. Kui introduktsiooni tingimused on sarnased või peaaegu sarnased
koore jm heade omaduste kasutamisvõimaluste tõttu, samuti suure esteetilisuse pärast või hea taluvuse tõttu halbades või vastavates spetsiifilistes keskkonnatingimustes. Kui liik viiakse looduslikus areaalis valitsevatest tingimustest erinevaisse tingimustesse ja osutub vajalikuks harjutada liiki uute tingimustega, nimetatakse seda aklimatiseerimiseks. Aklimatiseerumine e. aklimatisatsioon on seega organismi kohanemine uue elukoha kliimatingimustega, võõrliikide (taimede ja loomade) kohanemine keskkonnaoludega uues kasvukohas või elupaigas väljaspool nende looduslikku levilat. Uutele tingimustele vastupidavamate ökotüüpide eelissäilimine loodusliku valiku toimel põhjustab pika aja vältel populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni. Eestisse introdutseeritud taimeliikidest on aklimatiseerunud need taimeliigi, mis suudavad edukalt üle elada talve ja viljuda.
Allpool tutvustatakse multšide kasutamisega kaasnevaid probleeme. Multšide kasutamine on saanud alguse lõunapoolsetes piirkondades, kus taimi ohustab maapinna ülekuumenemine suveperioodil. Paljud multšid on head soojusisolaatorid ja väldivad sellega soojuse jõudmist maapinnani; eriti head isolaatorid on orgaanilised multšid. Teiselt poolt takistavad multšid ka vee aurumist maapinnast ning aitavad sellega hoida taimedele vajalikku mullaniiskust. Põhjamaades või neile lähedaste kliimatingimustega piirkondades (nt Eestis) võib multšimine kaasa tuua ka mõningaid probleeme: 95 Multšiga kaetud maa sulab kevadel hiljem ning püsib kauem jahedana, mistõttu võib taimede vegetatsiooniperiood alata kuni paar nädalat hiljem. Paksem multšikiht võib põhjustada okaspuude ja igihaljaste lehtpõõsaste varakevadist
aastas. Külastusseire seisukohalt on oluline haruldaste seeneliikide käitumine nii inimmõjude kontekstis kui ka nende puudumisel. Senised seirearuanded osundavad asjaolule, et alati ei pruugi viljakehade puudumine tähendada liigi hävimist või halba inimmõju. Kuna paljud seeneliigid on Eestis oma levila põhja- või lõunapiiril, siis võib konkreetsel aastal viljakehade esinemine või mitteesinemine olla suures osas seotud tavapärasest veidi erinevate kliimatingimustega. Lisaks ei pruugi liigispetsiifiliselt kõigil seeneliikidel igal aastal viljakeha valmida. Selgrootutest kuuluvad riiklikku seireprogrammi metsakuklased, päeva- ja ööliblikad, jõevähk, ebapärlikarp, kiilid, apteegikaan ning maismaalimused. Põllumajandusmaastike seire raames ka kimalased. Selgrootute seire annab lisaks ohustatud ning kaitsealuste liikide seisundile informatsiooni ka taimekoosluste ning maastike seisundi muutuste ja inimtegevuse surve kohta.