KLAVESSIIN KLAVESSIIN On muusikainstrument, mille heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida klahvidele vajutamise korral tõmmatakse plektroniga. KLAVESSIIN KÕRGAEG JA TÄNAPÄEV Klavessiini kõrgaeg oli baroki- ja klassitsismiajastul (17-18. sajandil). Nüüdisheliloojad kipuvad sellest pillist üldjuhul mööda vaatama. - Eelistatakse klaverit. Tänapäeval kasutatakse klavessiini vanamuusika esitamisel. KÕLA Klavessiini kõla on pinisev ja kustub kiiresti. Eri paigus valmistatud klavessiinid võivad kõlalt ja tämbrilt erineda. Suurematel klavessiinidel on mitu registrit ja manuaali. MUUSIKA KUULAMINE http://www.youtube.com/watch?v=9oyiQWlk3p8 KASUTATUD MATERJAL http://et.wikipedia.org/wiki/Klavessiin http://muusika8b.wikispaces.com/klavessiin http://www.youtube.com/watch?v=9oyiQWlk3p8 Aitäh!
Klavessiin (pr. k. clavecin, it. k. clavicembalo, cembalo, eesti keeles ka tsembalo) on muusikainstrument, (klahvkeelpill, näppekeelpill), mille heli tekitavad pinguldatud võnkuvad keeled, mida klahvidele vajutamise korral tõmmatakse plektroniga (vanasti sulerootsuga). Klavessiini kõla on pinisev ja kustub kiiresti. Eri paigus valmistatud klavessiinid võivad kõlalt ja tämbrilt erineda. Suurematel klavessiinidel on mitu registrit ja manuaali. Klavessiini kõrgaeg oli baroki- ja klassitsismiajastul (17-18. saj.) Tänapäeval kasutatakse seda instrumenti tihtipeale vanamuusika esitamisel. Klavessiin kui barokiajastu instrument seostub mõistagi kõigepealt vanamuusikaga ning nüüdisheliloojad kipuvad sellest pillist üldjuhul mööda vaatama. Mitte sellepärast, et see instrument oleks paari viimase sajandi jooksul midagi oma "usaldusväärsusest" kaotanud, vaid
Elektrofonid (süntesaator, digitaalklaver, arvutimuusika) KLAVER. KLAVESSIIN 1. Klahvpillide liigitamine. 2. Klaveri ajalugu. Tiibklaver. Pianiino. 3. Klaveri helitekitamise mehhanism. 4. Millest oleneb klaveri kõla? 5. Millist ülesannet täidavad klaveri kolm pedaali? 6. Estonia Klaverivabrik. Kuidas iseloomustatakse Estonia klaverite kõla ja mis on selle aluseks? Vaata www.estoniapiano.com 7. Eesti tuntumad pianistid. 8. Klaveri ja klavessiini põhierinevused. 9. Klavessiini ajaloost. Tuntumad klavessiinimängijad Eestis. OREL. AKORDION 1. Oreli eelkäijad. Oreli põhiosad. 2. Oreli ja akordioni registrinupud. Mis ülesanne neil on? 3. Mis on ühist orelil ja puhkpillidel? 4. Orelimängija assistent. 5. Maailma suurim orel. 6. Eesti vanim orel. 7. Eesti tuntumad organistid. ELEKTROFONID 1. Seleta, mis on elektrofonid. 2. 1940-50 a süntesaatorid. Esimene süntesaator. 3. 1980
RETSENSIOON Ansambli Tallinn Baroque Barokk-kontsert Koostaja: Martin Appo Juhendaja: Imbi Umbleja See barokkontsert toimus 23. Septembril Tõrva Gümnaasiumi saalis. Ansambliks oli Tallinn Baroque, esines neli liiget: laulis Liina Saari, Tõnu Jõesaar mängis keelpille, Raivo Tarum mängis puhkpille ning Imbi Tarum klavessiini. Esinemine oli väga värvikas ja tõetruu, sest nad kõik kandsid barokiaegseid riideid. Alustuseks rääkis keelpillidemängija kitarrilaadsest pillist mis kandis nime viola da gamba. Ta rääkis, et paljud tänapäeva bandid on võtnud oma viisid barokiajast ning meile võrdluseks mängis ta ühe Abba loo ning ühe barokiaegse loo, mis olid väga sarnased. Imbi tutvustas muusika saatel meile ka tantsusid, mis pärinesid tollest ajast
Renessanss kujunes 14.sajandil Itaalias. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Toimus ilmalikustumine. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine. Renessanssmuusikat iseloomustab tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, lihtne meloodia. Peamised žanrid olid missa, motett ja ilmalik polüfooniline laul. Pillidest kasutati peamiselt orelit, klavikordi, klavessiini, lautot, vioolat, plokkflööti ja trompetit. Tuntumad heliloojad on Lassus, Desprez, Dufai ja Ockeghem. Barokk kujunes 16. sajandil. Barokkajastut iseloomustab eriliselt priiskav õukonnaelu. Arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Vastand renessanssile. Valitsevaks said duur- ja moll-helilaad ning tuli monoodia-still(ühehäälne meloodia). Barokkmuusika
?? Bchunmirmis, “üks kindle linn ja varjupaik”, oreliteos tokaates-d-moll. Bachi muusika vaimsus ja kompositsioonilised võtted on palju enam seotud Euroopa ajaloolise muusikapärandiga. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani. Erinevaid muusikuid inspireeris Bachi muusika G.F.Händel (1685-1759) – sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi- habemeajaja jõukas perekonnas. Õppis juura kõrvalt muusikat tipporganisti Zachow juures. Õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Ühe aasta töötas ta organistina. 1712-1759 veetis ta elu Londonis. 1719 Londoni ooperiteatri muusikaline juht. Perekonda polnud. Üle 40 ooperi – “Julius Caesar”, “Xerxes”, “Alcina”, “Rinaldo”; üle 30 oratooriumi – “Messias”, “Simson”, “Iisrael Egiptuses”, “Juudas Makabeus”; 18 concerto grossot; orkestrisüidid – “Veemuusika”, “Tulevärgi muusika”; kontserdid orelile ja orkestrile.
1. Miks öeldakse, et Bach on ühe muusikaajaloo epohhi lõpetaja ? 1. Sest just tema loomingus jõudis kõrgpunkti polüfooniline väljenduslaad. 2. Räägi Bachi varasemast elust. 2. Sündis Saksamaal Eisenachi linnas muusikute perekonnas. 10.a jäi ta orvuks, teda õpetas vanem vend. Õppis Lüneburgi Michaeli koolis, kus laulis ka kooris. Sai klavessiini, oreli, viiulioskuse. Talle jättis sügava mulje prantsuse muusika ja just Lüneburgi koolist pärinebki ta huvi organisti ja orelimuusika vastu. 3. Mis tööd tal olid 1703-1708 ? 3. Töökohad Wimaris, Arnstadtis organistina ja Mühlhamenis. Võttis reisi ette Lübeckisse orelivirtuoosi D. Buxtehude juurde. Eesmärgiks oli ,,maad kuulata", kas vananev organist äkki järeltulijat ei vaja. Aga kuna ta tema tütrega ei abiellunud, siis suundus tagasi Arnstadti
Bach oli pärit muusikute perest ja sündis linnas Eisenoch. Nagu kõik Bachid pli Johannes tagasihoidlik,töökas, aga sisemalt uhke mees.10.aastaselt jääb ta vanemteta ja hakkab elama oma vennaga,kes ei pidanud teda andekaks ja käskis keskenduda põhiainetele.Salaja kirjutas Bach venna noodiraamatuid umber,kuid see lõpetti õigepea.15.aastaselt lütseumi õpilasena asub ta tööle,tal oli ilus hääl,mängis viiulit,orelit ja klavessiini,ta võeti meeleldi Lüdenburgi linna kloostrikooli vanemaks kloostripoisiks.18.aa alustab iseseisvat elu,avaldab muusikalist silmaringi,kõndis piki kilomeetreid,sõiduraha puudus,vaatamata oma töökusele ei olnud Bach meelejärelik oma tööandjatele,kuna ta muusika oli väga ere ja omanäoline.Peab erinevaid ameteid:organist,viiuladaja,Kapellmeister.Kirjutas vaimulikku muusikat e uus kanadaat igaks pühapäevaks.Laulajate õpetamine,harjutused esineda organistina
-Armastati eriti suuri orkestriteoseid(sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid(sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdvaks sai ilmalik muusika ja homofoonia.- Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. -Tarbjateks: aadel ja kodanlus e keskklass -Vormid ja zanrid: sonaat, sümfoonia, avamäng, keelpillkvartett, ooper, soolo kontsertid -orkestri koosseid: keelpillid, puupuhkpillid, vask puhkpillid, klaver vahetab välja klavessiini. Ekspositsioon-sonaadivormi I osa, milles esitatakse teemad kahe erinimelise heli samakõlalisus repriis-heliteose algmaterjali kordav vormiosa sonaat-3 osaline sonaaditsükkel mida esitab soolopill või saatega soolopill -Muutused kammermuusikas: improviseeritud saateharmooniat asendati klaveeriduoga koos mõne meloodiapilliga. -Muutused orkestrimuusikas-Neljahäälne puupuhkpillirühm(flööt, oboe, klanret, fagott) opera buffa-itaalia stiilis koomiline ooper
Kontserdi retsensioon Tallinn Baroque Ansambli Tallinn Baroque barokk-kontsert toimus 3. detsembril 2012 Tallinna Kristiine Gümnaasiumis. Selles vanamuusika ansamblis esinesid 4 liiget: laulis Liina saari, keelpille mängis Tõnu Jõesaar, puhkpille Raivo Tarum ning klavessiini Imbi Tarum. Teoseid, mis kontserdil esitati oli mitmeid. Nendeks oli Michael Praetorius, Diego Ortiz, Jean-Philippe Rameau, Adriano Banchieri, Giovanni Gastoldi, William Brade ning Georg Friedrich Händel. Esinemine oli väga värvikas ja huvitav, sest nad kandsid barokiaegseid riideid, mis andis palju silmailu. Kuulda sai õukondlikku galantset tantsumuusikat, imitatsioonilist kirikumuusikat, programmilisi
sisse üksteise järel kindlate reeglite järgi. Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd mis valmistas kuulajat ette keerulise fuuga kuulamiseks. Barkoki ajastu juhtuvad muusikamaad ja tuntumad heliloojad : Itaalia: Jacopo Peri 1561-1633 oli esimeste ooperite autor Claudeio monteverdi 1567-1643 barokkooperi rajaja Antonio vivalidi 1678-1741 soolokontserdi rajaja Prantsusmaa: jean baptiste lully 1632-1687 prantsuse ooperi rajaja jean philippe ramear 1683-1764 klavessiini muusika looja inglismaa: henry purcell 1659-1695 inglise ooperi rajaja saksamaa: michael praetorius 1571-1621 esimeste saksakeelsete vaimulike kontsertite looja heinrich schültz 1585-1672 saksa muusika isa, hakkas esimesena põhjalikult saksa keelt muusikasse komponeerima johan sebastian bach1685-1750 georg ftiedrich händel 1685-1759 Georg Früdrich Händel (1685 1759)
õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai aga perekondlik visiit Saksi-Weissenfelsi õukonda, kus noormehel oli võimalus mängida õukonna orelil. Noor Weissenfelsi hertsog, kuulnud tema improvisatsioone, soovitas Händelil tungivalt alustada muusikaõpinguid. Seepeale palgati talle muusikaõpetajaks Halle kiriku organist Friedrich Wilhelm Zachow- kohalik kuulsus õpetas Händelile orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Siiski astus Händel ka Halle ülikooli ja kuulas seal põgusalt õigusalaseid loenguid. Samal ajal töötas ta juba kohalikus kirikus abiorganistina. 1703.aastal jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi. Seal sai temast viiuldaja kohaliku ooperiteatri orkestris, peagi aga istus klavessiini taha ja juhatas orkestrit (barokkorkestri
__kaasaskantav, ka ühe käega mängitav PORTATIIV KESKAJA PILLID Portatiivorel KESKAJA PILLID REBEKK Algeline, nõrga "karuse" kõlaga viiul; Pooliku pirni kujuline Viiuli ja vioola eelkäija, lameda- põhjaline KESKAJA PILLID FIIDEL Viiuli ja vioola eelkäija; lamedapõhjaline KESKAJA PILLID HARF _keskaja iseloomu- likem näppepill _jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti Saartelt u. 8.saj. Fiidel ja harf KESKAJA PILLID PSALTEERIUM Klavessiini eelkäija KESKAJA PILLID Rataslüüra eelkäija Varasest keskajast ORGANISTRUM (hurddy gurdy) Mängiti kirikus greg. Koraali saateks KESKAJA PILLID Hilisest keskajast RATASLÜÜRA __Kaasaskantav __Mängiti ilmalikku muusikat KESKAJA PILLID ALMEI TORUPILL TRUMMID Simone Martini. "Muusikud" 14.s.algus, fragment
Kõige rohkem hämmastas mind Mozarti puhul see, kui palju ta pidi juba väikese lapsena pilli mängima. Tal puudus ka sellepärast tõeline lapsepõlv. Mina arvan, et tema anne polnud lihtsalt Jumala kingitus vaid see oli ka kohutavalt raske ja visa töö tulemus. Veel hämmastas mind tema juures see, et ta ei osanud rahaga ringi käia ja seetõttu pidi ta tihti raha laenama. Muusikaliselt tuli ootamatult see, et ta hakkas 3-aastaselt klavessiini mängima. Ma küll teadsin, et ta hakkas juba lapsena muusikat tegema, kuid et nii vara, seda ma ei teadnud. Mozart oli väga mitmekülgne helilooja ja kirjutas pea kõigis tolleaegsetes muusikazanrites. Kuid esiplaanil tema jaoks oli siiski ooper, mida ta jõudis oma elu jooksul kirjutada üle kahekümne. Mozarti ooperi sündmustik kõneles enamasti armastusest. Inimesena oli ta lapselik ja läks tihti piiridest üle. Mozart pööras palju tähelepanu oma välimusele.
Poiss ilmutas varakult huvi muusika vastu, isa soovis talle aga paremat tulevikku ja õhutas noort Händelit õigusteadust õppima. Määravaks tema karjääri puhul sai aga perekondlik visiit Saksi-Weissenfelsi õukonda, kus noormehel oli võimalus mängida õukonna orelil. Seal soovitati oma ande tõttu Händelil tungivalt alustada muusikaõpinguid. Seepeale palgati talle muusikaõpetajaks Halle kiriku organist Friedrich Wilhelm Zachow- kohalik kuulsus õpetas Händelile orelit, klavessiini, viiulit ja heliloomingu aluseid. Siiski astus Händel ka Halle ülikooli ja kuulas seal põgusalt õigusalaseid loenguid. Samal ajal töötas ta juba kohalikus kirikus abiorganistina. 1703. aastal jättis Händel ülikooli ja Halle linna ning muusikalise karjääri huvides reisis Hamburgi. Seal sai temast viiuldaja kohaliku ooperiteatri orkestris, peagi aga istus klavessiini taha ja juhatas orkestrit (barokkorkestri
noorele sugulasele mistõttu anti poiss kuulsa orelimängu. organisti Friedrich Wilhelm · Olulise osa oma Zachovi käe alla. Tema muusikaharidusest sai 14 juures õppis poiss orelit, aastat vanemalt vennalt klavessiini, viiulit ja Johann Christophilt. kompositsioonialuseid ja · 8-aastaselt läks Eisenachi kirjutas seal vähemalt 7 ladina kooli, kust sai hea kirikukantaati. humanitaarse ja teoloogilise · 1702. aastal astus Händel põhihariduse.Edasi käis Halle ülikooli ja õppis
1705.a.õppereisil Lübeckisse võttis Johann Sebastian Bach tunde heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Weimari periood (1708-1717) Bach oli hertsogi kammermuusik ja organist. Weimaris on kirjutatud paljud tema oreliteosed ja kantaadid. Kötheni periood (1717-1723) Bach töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi teenistuses. Sel perioodil suri Bachi esimene naine. Poolteist aastat peale esimese naise surma abiellus Anna Magdalenaga, kes laulis ja mängis ka klavessiini. Heliloomingus keskendus Bach peamiselt orkestri- ja klavessiinimuusikale. Leipzigi periood (1723-1750) Bachist sai Leipzigi Toomkiriku kantor ja linna muusikadirektor. Loomingus tulid esikohale kantaadid ja teised vokaal- ning instrumentaalteosed Bach suri 28. juulil Leipzigis. Loomingu liigid · Vokaal-instrumentaalteosed · Teosed klahvpillidele · Oreliteosed · Kammerteosed · Orkestriteosed
Ilmalik: Vaimulik: Klahvpillid: Keelpillid: * Prantsuse sansoon * Luteri koraal Saksa * Orel * Lauto ilmalik armastuslaul kiriku laul * Klavikord * Vioola * Madrigaal 3-6 häälne * Missa jumalateenistus * Klavessiini erinevad * Põlvedel ja põlvede armastuslaul, ooperi ja aaria * Reekviem leinamissa tüübid (nt. spinet ja vahel mängitav viola da eelkäija * Passioon Kristuse elust tsembalo) gamba * Balletto populaarne * Hümn vaimulik laul * Õlavarrele toetuv
1723-1724 Rooma- leidis endale metseeni: kardinal Pietro Ottobon 1730 Praha (aasta)- 2 ooperit Regio Emilia, Firenze, Treviso, Livorno, Mantova, Verona- ooperite lavale toomine Looming Dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomme kirjaviis Paistis silma produktiivsuse ja töötempoga ~40 aastaga ~770 teost Instrumentaal- ja vokaalmuusika sonaat, kontsert ja sinfonia 35-aastaselt esimese ooper, kokku 94 ooperit viiuli, oboe, fagoti, tšello, flöödi, plokkflöödi, klavessiini, naturaalsarve, lauto,mandoliini, Fun facts •Bach oli ta suur austaja •ta hüüdnimi oli punane preester •ta ei abiellunud kunagi keiser Karl VI õukonnas 1740 viiuldajana Suri arvatavasti astmasse Üle 500 kontserdi "Neli aastaaega", "Gloria" https://www.youtube.com/watch?v=GRxofEmo3HA https://www.youtube.com/watch?v=NqAOGduIFbg https://youtu.be/s-_Gkk1ackk Aitäh kuulamas t!
Tegi palju pause, isegi liigapalju, oli pisut häiriv. Kitarrimäng iseenesest oli väga rahulik ja tekitas sellise mõnusa meeleolu. Oli näha, et see esineja närveeris pisut liiga palju, higistas, käed värisesid ja eksis tihti. Kokkuvõtteks sai ta mänguga rahule jääda. Neljandana astusid publiku ette Davide Pierbattista ja Asija Ahmetzanova kes mängisid Manuel M. Ponce I osa Allergo moderato sonaadist kitarrile ja klaverile. Asija Ahmetzanova mängis klavessiini ja Davide Pierbattista kitarri. Kitarrimängija võttis kasutusele noodid mida eelmised esinejad veel teinud ei olnud. Meloodia oli väga hea ja kõlav sulandus kergelt ühte, ei tekkinud tahtmatuid pause kõik oli väga meeldiv ja sujuv. Enam jaolt oli kõik samas toonis, kuid klavessiini mängija oli natukene jõulisem ja tema meloodija oli domineeriv. Kitarrist kui klavessiinist elasid endi mängu nii sisse, nende mäng kiirenes iga hetkega ja seal oli tunda teatud sünergiat.
, mänginud barokktrompetit ja zinki mitmetes projektorkestrites Eestis, Soomes ja Rootsis, sh. kuulsa Wieland Kuijkeni käe all. Imbi Tarum lõpetas pianistina Tallinna Konservatooriumi 1980 prof. Bruno Luki klassis. 1978- 1992 kuulus ta klavessinistina ansambli "Hortus Musicus" koosseisu, millega esines paljudes Euroopa riikides, endises N. Liidus, samuti USA-s ja Iisraelis, astudes üles ka mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Klavessiini alal täiendas ta end samal ajal tuntud meistrite Ton Koopmani ja Vaughan Scheppi rahvusvahelistel kursustel Rootsis, Hollandis jm., 1998 ja 1999 võttis ta osa rahvusvahelisest seminarist Capita Selecta Early Music Amsterdamis. Orkestrisolistina on ta üles astunud Eestis, Soomes, Taanis ja Saksamaal, koos "Tallinna Barokksolistidega" lisaks eelnimetatud maadele veel ka Norras ja Sveitsis, soolokontserte andnud
Georg Friedrich Händel (16851759) G.F.Händelist Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685 Huvi muusika vastu ilmutas ta juba varakult, kuid Händeli isa soovis talle paremat tulevikku ning õhutas Händelit õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti, Friedrich Wilhelm Zachovi, käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit, kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaadi. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. Hamburg (17031706) 1703. aastal läks Händel Hamburgi Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705. aastal tulid lavale
viel ??? Bchunmirmis, "üks kindle linn ja varjupaik", oreliteos tokaatesdmoll. Bachi muusika vaimsus ja kompositsioonilised võtted on palju enam seotud Euroopa ajaloolise muusikapärandiga. Temast ei lähtu midagi, kuid kõik viib temani. Erinevaid muusikuid inspireeris Bach muusika G.F.Händel (16851759) sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgihabemeajaja jõukas perekonnas. Õppis juura kõrvalt muusikat tipporganisti Zachow juures. Õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Ühe aasta töötas ta organistina. 17121759 veetis ta elu Londonis. 1719 Londoni ooperiteatri muusikaline juht. Perekonda polnud. Üle 40 ooperi "Julius Caesar", "Xerxes", "Alcina", "Rinaldo"; üle 30 oratooriumi "Messias", "Simson", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus"; 18 concerto grossot; orkestrisüidid "Veemuusika", "Tulevärgi muusika"; kontserdid orelile ja orkestrile.
tants 3-osalises taktimõõdus Numbriooper- ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest lõpetatud numbritest Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon- evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm Polüfoonia- mitmehäälsus Retsitatiiv- kõnelaul Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Tsebola- klaveri eelkäija Virginaal(spinett)- klahvpill, klavessiini erikuju, milles keeled asetsevad klaviatuuriga rööbiti. Bach- pole kirjutanud ooperit, teosed said tuntuks pärast tema surma, kirjutas 2 passiooni(Matteuse, Johannese), Hästitempereeritud klaviir (I ja II vihik) Händel- oratoorium ''Messias,'' orkestrisüdid ''Veemuusika,'' ''Tulevärgi- muusika''
tavaliselt mõeldud publikule esitamiseks. Kiriku- ja õukonnamuusika oli jumalateenistuste ja õukonnna rituaalide osa, seltskonnamuusika oli mõeldud koos musitseerimiseks ja tantsumuusika tantsimiseks. Barokiajastu muusika oli mõeldud pingsaks kuulamiseks. Nii tekkis kontsertstiil, mis seadis muusikale ja muusikule uued ülesanded – muusikateos pidi kuulaja tähelepanu köitma ja näitama esitaja võimekust. Üha rohkem läksid hinda head solistid (viiuldajad, klavessiini- ja orelimängijad, lauljad jt). Järjest enam sai muusikute ülesandeks esinemine külalistele. Suurejoonelised kontserdid linna peakirikus demonstreerisid linna jõukust ja hiilgust. Kontsertstiil sai alguse Itaalias, rikaste kaubalinnade (eelkõige Veneetsia) kirikutes korraldatud uhketest kontsertidest. Seetõttu muutus professionaalsete muusikute staatus aina tähtsamaks. Muusikud töötasid õukondades, tegutsesid
JOHANN SEBASTIAN BACH BACH · Sünniaeg: 31. märts 1685 · Surmaaeg: 28. juuli 1750 · Stiil: Barokkmuusika · Ametid: helilooja, organist, klavessinist, viiuldaja LAPSEPÕLV · Sündis Saksamaal, Eisenachis · Sündis muusikute perre · Ta isa õpetas talle viiuli ja klavessiini mängimist · 4 venda, kes olid ka muusikud · Muusikalise hariduse sai oma vennalt LOOMING · Barokiajastu suurkuju · Arendas kõrgpunkti polüfoonilise muusika · Avas uue ajastu harmoonilisele muusikale · Loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. · teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel.
rühmas, on möödunud aastast kirikumuusika festivali orkestri kontsertmeister ning ansambli "Tallinna Barokksolistid" solist ja liige. Imbi Tarum lõpetas pianistina Tallinna Konservatooriumi 1980 prof. Bruno Luki klassis. 1978- 1992 kuulus ta klavessinistina ansambli "Hortus Musicus" koosseisu, millega esines paljudes Euroopa riikides, endises N. Liidus, samuti USA-s ja Iisraelis, astudes üles ka mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. Klavessiini alal täiendas ta end samal ajal tuntud meistrite Ton Koopmani ja Vaughan Scheppi rahvusvahelistel kursustel Rootsis, Hollandis jm., 1998 ja 1999 võttis ta osa rahvusvahelisest seminarist Capita Selecta Early Music Amsterdamis. Orkestrisolistina on ta üles astunud Eestis, Soomes, Taanis ja Saksamaal, koos "Tallinna Barokksolistidega" lisaks eelnimetatud maadele veel ka Norras ja Sveitsis, soolokontserte
MK - ´´Üllatussümfoonia´´ ´´DonGiovanni´´ Helilooja tähtsus Haydni loomingus kujunesid Rõhk ooperitel, peen, Ta oli esimene, kes (milles oli välja klassikaline laululine, puudub talupoglik võttis kasutusele uuenduslik? Mida sümfooniaorkestri koosseis, huumor, palju kaunistusi klavessiini asemel tegi teisiti kui klassikalised vormid ja zanrid. klaveri. eelkäijad?) Mässuline
tõuke hakata ise oma muusikat salvestama. Auhinnad Vaiko Epliku auhinnakolektsioon on muljetavaldav. Näiteks on ta olnud aastatel 2007-2013 nomineeritud 10 korda ja võitnud 7 korda erinevatel nominatsioonidel Eesti Muusikaauhindade Galal. Veel on ta võitnud Kuldplaadi olles aasta Esitaja 2010. Mõned lood Vaiko Eplik ja Eliit 1 Vaiko Eplik ja Eliit 2: Aastaajad Vaiko Eplik ja Eliit 3: Kosmoseodüsseia Vaiko Eplik Neljas Vaiko Eplik V ehk tants klavessiini ümber Vaiko Eplik 6: Varielu Pildid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Click to edit Master text styles Fifth level Second level Third level Fourth level Fifth level Kokkuvõte
käega mängitavad portatiivorelid. Enamik Euroopas kasutatavatest pillidest on idamaise päritoluga (Bütsantsist, Põhja- Aafrikast ja Hispaaniast). Keelpillidest olid kasutusel: fiidel(lamedapõhjaline, viiuli ja vioola eelkäija), rebekk(algeline, pooliku pirni kujuline ja nõrga ,,karuse" kõlaga lamedapõhjaline viiul), harf(keskaja iseloomulikem näppepill, mis jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti saarelt umbes 8.sajandil), lauto, psalteerium(klavessiini eelkäija), rataslüüra(hilisest keskajast kaasaskantav pill, millega mängiti ilmalikku muusikat), simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, salmeid, millest hiljem arenes pommer, trompeti eelkäijaid ja krummhorni. Löökpillidest mängiti vaid raamtrummi ja tamburiini. http://et.wikipedia.org/wiki/Orel (18.11.2013) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/keskaja_muusika_gerdaviks.htm (18.11.2013) http://et.wikipedia.org/wiki/Keskaja_muusika (18.11.2013) http://ak.rapina
Georg Friedrich Händeli elu ja looming Georg Friedrich Händel sündis 23. veebruar 1685 Saksamaal Halles. Ta oli saksa helilooja kes elas suurema osa oma elust Inglismaal. Lapsena õppis Händel orelit, klavessiini ja viiulit. Ta tundis juba väiksena muusika vastu suurt huvi. 1702 läks siiski isa soovil õppima õigusteadust ent samal ajal töötas organistina. 1706-1712 külastas Händel Itaalia muusikalinnu. Ta kohtus seal heliloojate Corelli ja Scarlattiga. Händel oli 1710. aastast Georg Ludwigi õukonnas kapellmeister. 1712. aastast elas ta Londonis ja 1726. aastal võttis Suurbritannia kodakondsuse. Händel loominguline tegevus muutus inglise muusikakultuuri suureks osaks
Georg Friedrich Händel (1650-1759) Händel on teine barokkmuusika suurkuju. Sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi- habemeajaja jõukas perekonnas. Kui Händel sündis, oli ta ema 28. aastane ja isa 56. Kuigi eakas isa oli poja muusikakarjääri vastu, lisandusid juurastuudiumile siiski muusikaõpingud tollase tipporganisti Zachow' juures. Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Ühe aasta töötas ta organistina, kuid kirikurutiin teda ei rahuldanud. Nagu Bachki, jääb Händel varakult vaeslapseks ja pidi ise leiba teenima. Tal õnnestus lõpetada gümnaasium, astus Halle ülikooli, aga ei lõpetanud seda. Korralik pärandus isalt võimaldas Händelil nautida vaba muusiku elu organisti, viiuldaja, klavessinisti ja kapellmeistrina nii muusikute kui ka kroonitud peade seas. Ta sattus alati olukordadesse, mis olid talle kasulikud
aastal oma 95 teesi, mis seadsid paavsti autoriteedi kahtluse alla ning viisid välja usureformini. Humanistid ja humanism on tugevalt renessanssiga seotud. Nad vastandusid teoloogidele ja vaimulikele. Humanism tegeles sel ajal antiikkunsti uurimisega, hiljem, alates Petracast, hakkas humanism tähistama inimete kaitset kiriku „orjuse” eest. Renessansi ajal valitses miteid muusikazanreid (nt motett, madrgal, caccia, sansoon, velletto jne). Instrumentidest kasutati enim orelit, klavessiini, trompetit ja lautot jm. Alates renessanssist muutus instrumantaalmuusika iseseisvaks, enne seda ei kirjutatud. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest. Muusikat seoti järjest enam teksti ja rütmiga. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt väljenduslik ja laulev meloodia. Tähtsaimad heliloojad oli Palestrina ja Monteverdi.
teda- Aastal 1723 sai Bachist Thomaskirche kooli kantor Leipzigis.Kogu muusika juhtimine oli tema peal.Ta töötas ka kooliõpetajana, andes tunde ladina keeles.Pidi muretsema 4 kiriku eest.Bach moodistas erineva raskusastmega koore, kirjutas neile iga nädal uus kantaat.Varustas linnakirikuid muusikaga. Isiklik elu-Esimese naise, Maria Barbaraga oli tal 7 last. Aasta pärast esimese naise surma abiellus Bach Anna Magdalenaga, kes laulis ja mängis ka klavessiini (13 last). Elu lõpuks jäi Bach pimedaks. TÄHTSUS- Bach oli kõigi aegade suurim helilooja. Tema looming on nagu kokkuvõte eelnevate põlvkondade kogemustest, nagu piiritähis uue ja vana muusika vahel .Looming kirjutas kantaate,magnifikaate,passione,instr.muusikat.Kirjutas teoseid, kus kasutas kõiki helistikke.Kirjutas "Fuugakunsti".Suurim vokaalinstr teos Missa"h-moll"
tahtis, et poeg õpiks õigusteadust. Isa keelas Händelil isegi pille puutuda ning poeg pidi harjutama salaja pööningule toodud klavikordil. Kui Saksi-Weisenfelsi hertsog Johann-Adolf I kuulis kaheksa-aastase Händeli orelimängu, palus ta Georg Händelit, et ta lubaks oma pojal õppida samaaegselt nii muusikat kui ka õigusteadust.Händeli esimeseks muusikaõpetajaks sai Halle Liebfraukirche organist Friedrich Wilhelm Zachow, kes õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit, kompositsiooni, harmooniat ja kontrapunkti. Zachowil oli palju itaalia ja saksa muusika käsikirju, millega Händel sai tutvuda. Händel pidi neid käsikirju ümber kirjutama, analüüsima ning teoste stiili imiteerides ka ise muusikat komponeerima. Hiljem sai ta koguni kirjutada kantaate Liebfraukirche jumalateenistuseks, nende teoste noodid on aga tänaseks kadunud. 1702. aasta veebruaris astus Händel Halle ülikooli, kus õppis arvatavasti õigusteadust
kas ta on ooper või orkestrisüit vm.). Sündis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend kes andis talle olulise osa muusikaharidusest. Vokaalmuusika: „Johannese passioon“, „Matteuse passioon“,“Jõuluoratoorium“ Instrumentaalmuusika: „Inglise süidid“, „Prantsuse süidid“, „Anna Magdalena Bachi noodivihik“ 12. 2 fakti G.Fr.Händeli elust, nim. ka 2 ooperit ja 2 oratooriumi. (žanrinimetus kirjuta ka). Õppis viiulit, klavessiini, orelit ja kompositsiooni. Sündis Halles õukonna kirurgi- habemeajaja jõukas perekonnas. Ooperid- „Julius Caesar“, „Xerxes“ Oratooriumid – „Messias“, „Simson“ 13. Kust on pärit Händeli ooperite peategelased, miks neid tänapäeval harva esitatakse? Händeli ooperite peategelased olid antiikmaailmast. Händeli oopereid esitatakse tänapäeval harva, sest meespeaosad olid kirjutatud kastraatidele ning ümberseatult baritonile või metsosopranile kaotavad nad muusikaliselt
Rataslüüraalgnimetus organistrum,teatud tüüpi mehaaniline viiul,suudab korraga mängida paari või rohkemat nooti,samal ajal burdoonbassi.ehitati kirikus ja kloostris kasutamiseks. Ars Novamuusikastiil 14.saj prantsusmaal.algusepanijaks oli Philippe de Vitry. Madalmaade koolkondheloloojad:Guillaume Dufay,Johannes Ocheghem,Josquin Desprez,Orlandus Lassus.populaarseks kujunes ilmalik polüfooniline laul.Ideaaliks sai kõigi häälte sarnasus ja kooskõla. Spinett e.Virginaal;Tsembalo16.saj klavessiini tüüp. Viola da gombapoogenpill(mängiti põlvedel v põlvedevahel). Viola da bracciopoogp.(pill toetus õlavarrele). Puupuhkpillid:Pomberoboe eelkäia, Dulcianfagoti eelkäija. BAROKK:Polüfooniamitmehäälsus,koosneb võrdse tähtsus.häältest(nt kaanon). Monoodia1häälne meloodia,tavaliselt käib kaasas harmooniasaade. Homofooniamitmehäälsus,kus 1 hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad selle harm.saate. Basso continuo e.genereaalbassbarokkmuusikas isel
Kammermuusika- Ansamblile v sooloesinejatele loodud instrumentaal- v vokaalmuusika Barokk (1600-1750) Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris. See tekkis Itaalias, kus tekkis ka palju selle ajastu muusikažanre. Ka tavainimesed said hakata muusikat õppima ja tekkisid n.ö profid. Kuulsamad heliloojad on J.S.Bach ja G.F.Händel. Pillidest olid väga populaarsed viiulid, kasutati ka oboed, fagotti, plokkflööti, barokktrompetit, lautot, klavessiini, positiivorelit, klavikordi ja orelit. Rohkelt kirjutati kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid. Minu arvates oli barokiajastu muusika rahutu ja kirglik . Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. Baroki arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus
amoll. Kui kaks esimest osa oli mängitud, lisandus instrumentaalansamblisse kaks trompetit ja segakoor ning dirigent. Esitamisele tuli Vivaldi "Gloaria". Kontsert kestis umbs tund aega ja peaks mainima, et alguses ei saanud vedama ja pärast enam pidama. Tunnistan, et esimene ja teine osa olid mulle veidike igavad. Meloodia oli küll hoogne ja kõlav aga midagi jäi puudu. Klavessiini järgi sain aru, et tegemist oli barokiajastu muusikaga. Sellest oli üsna lihtne aru saada. Tore oli see, et lisandus kaks solisti, kes mängisid võrdlemisi hästi. On ju teada, et Vivaldi ise oli meisterlik viiulimängija Koor oli aga ületamatu. Nendes lauludes oli selline võimas jõud, ütleks, et ürgne jumala vägi. On ju "Gloria" üks missa osa. Koorilaul liigutas mind väga. Eriti meeldis mulle meessolist. Ta oli kontratenor, mis tähendab, et väga kõrge häälega
1705.a. õppereis Lübeckisse- Bach võttis tunde heliloojalt ja orgaistilt Buxtehudelt Weimari periood (1708- 1717) Bach oli hertsogi kammermuusik ja organist. Weimaris kirjutas Bach palju oreliteoseid ja kantaate. Kötheni periood (1717-1723) Bach töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi teenistuses õukonnas puudus orel. Sel perioodil suri tema esimene naine. Teine abielu Anna Magdalenaga, kes laulis ja mängis ka klavessiini. Heliloomingus keskendus Bach peamiselt orkestri- ja klavessiinimuusikale. Leipzigi periood (1723-1750) Bachist sai Leipzigi Toomkiriku kantor ja linna muusikadirektor õppetunnid, töö Toomakooriga, solistide ja ansambliga, esinemised igal pühapäeval kirikutes. Loomingus esikohal kantaadid ja teised vokaal instrumentaalteosed. Bach suri 28. Juulil. Pimedana. Orkestriteosed 4 süiti e. uvertüüri 6 Branderburgi kontserti
Johann Sebastian Bach (1685 1750) Beethoven: "Mitte Oja, vaid Meri peaks ta nimi olema!" Bach ja Händel viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. Elust Sündis Eisenachis Saksamaal Suguvõsas palju muusikuid Jäi varakult orvuks, kasvas vanema venna käe all (õppis klavessiini, viiulit) Tohutu töövõime Tunnustust leidis orelimängijana, mitte heliloojana, sest tema muusika oli liiga sügavasisuline oma aja kohta Sünnimaja Eisenachis Monument Eisenachis Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?)
aastal ansambli juht Andres Mustonen. Ansamblis on kokku 10 liiget, kõik mängivad erinevaid pille ning kolm nendest laulavad veel lisaks. Andres Mustonen, kes on ansamblijuht, mängib viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorni. Olev Ainomäe mängib pommereid, oboed ning šalmeid. Imre Eenma mängib violonet, kontrabassi ning gambat. Valter Jürgenson tromboone, Peeter Klaas gambasid ja tšellot. Ivo Sillamaa mängib nii orelit, klaverit kui ka klavessiini. Jaan Arder laulab baritoni, Joosep Vahermägi on tenor ning Riho Ridbeck laulab bassi, kuid peale laulmise mängib ta ka löökpille. Ansambli repertuaaris kõlab muusika, mis hõlmab 8.-20. sajandi Euroopat. Enamasti ikkagi keskaja ja renessansi muusikat: organumid, liturgilised draamad, gregooriuse koraalid, hümnid ja motetid. Esitatakse ka 20.sajandi heliloojate muusikat, mis on sageli loodud just ansambli jaoks. Hortus Musicus on andnud kontserte pea igas
Lapsepõlves näitas poiss erakordset muusikalist andekust. Isa vastuseisu tõttu „muusiku kerglase elukutse vastu“ ei olnud noorel Händelil muud võimalust muusikaga tegelemiseks kui salaja pööningul klavikordi harjutada. Kui Saksi-Weissenfelsi hertsog juhtus ühe perekondliku visiidi ajal üheksa-aastase poisi orelimängu kuulma, veenis ta Händeli isa andma noorsandile korralikku muusikaharidust. Friedrich Wilhelm Zachowi käe all õppis noormees mängima orelit, klavessiini ja viiulit ning omandas komponeermise põhitõed. Kontserdil esinesid Rahvusooper Estonia näitlejad: Monika-Evelin Liiv, Oliver Kuusik, Heli Veskus, Rauno Elp, Helen Lepalaan jt, keda saatis Rahvusooper Estonia orkester. Esitati peamiselt orkestrimuusikat. Ooperisaali ei ole ma tihti sattunud, põhiliselt seetõttu, et see mind väga ei tõmba, aga seekord otsustasin minna ning jäin käiguga rahule. Kuuldud palad on minu poolt iga päev kuulatavast muusikast väga erinevad
Mozart Mozart oli andesäralt isegi geeniuste seas erakordne kuju ja on tänaseni jäänud talendi võrdkujuks üldse. Sündis ta 27. jaanuaril 1756 Salzburgis. Tema isa Leopold Mozart (1719-1787) oli viiuldaja, organist, komponist ja viiulipedagoog ning Wolfgang ja paar aastat vanem õde Maria Anna said muusikaõpetust isa käest. Mozart õppis 3-aastaselt kuulmise järgi klavessiini mängima, 4-aastaselt sai noodid selgeks ja hakkas komponeerima. 1762. aastal viis Leopold Mozart oma kaks imelast kontsertreisile mööda Euroopat. 6-aastaselt kirjutas Wolfgang oma 1. sonaadi. 1764. aastal ilmusid trükis Mozarti esimesed 4 sonaati viiulile ja klaverile. Aasta hiljem, 8-aastaselt kirjutas 1. sümfoonia ja 12-aastaselt kirjutas 1. ooperi "Apollo ja Hyacinthus", mis oli ladina keeles ja kirjutatud üliõpilastele.
veebruaril 1685.a. Poiss tundis juba varakult huvi muusika vastu kuid isa ei kiitnud seda heaks. Tema isa oli õukonnas tunnustatud kirurg ja soovis pojale paremat tulevikku ning õhutas teda õigusteadust õppima. Händel õppiski aasta Halle ülikoolis õigusteadust. Ühel perekondlikul visiidil Saksi-Weissenfelsi õukonda kuulnud hertsog noore Händeli orelimängu ja soovitanud talle tungivalt muusikaõpinguid. Tänu sellele õnnestus Händelil õppida orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni aluseid kuulsa Halle organisti Zachow`juures. Seal kirjutas ta ka seitse kirikukantaati, mis pole säilinud. Samaaegselt Halle ülikoolis õigustedust õppides töötas ta ka kohalikus kirikus organistina. 1703.a. siirdus Händel Hamburgi, Saksamaa võimalusterikkamasse muusikalinna. * Hamburg (1703 -1706) Hamburgis oli Händel esialgu viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, peagi juhatas samas orkestrit
Fidelio ja tema vangistatud abikaasa Florestan. Ooper on kahe vaatuseline, pühendatud Prantsuse revolutsioonile ja Bastille vangla vallutamisele. Tuntud on 2 missat. Muusikavaramusse kuulub missa Solemnis (pidulik missa). See on tehniliselt väga raske ja mõned partiid oleks lihtsam mängida pillidel. Beethooven sündis Bonis muusikute peres. 4-aastaselt alustas ta muusikaõpinguid, paljudeks aastateks sai tema õpetajaks Neefe, kes annab talle klavessiini-, vioola- ja orelitunde. 13-aastaselt asub ta 1. Iseseisvale töökohale vürsti õukonna orkestris. 1787. A saab vürstilt loa õppereisiks Viini, kus ta kohtubki Mozartiga. Mozart kiitis harva inimesi ja andis Beethovenile ülesande, mille B loominguliselt lahendas ning Mozartile oli muljet avaldatud. 1792. Kolis õppimise eesmärgil alaliselt Viini. Bethovenit hakkavad õpetama Hayden, Salieri ja teised.1. tuntuse võidab B kui pianist, kuid mõne aja pärast teeb endale nime ka heliloojana
Klavessiin Klavessiin ehk tšembalo kujunes välja 15 sajandi paiku. Klavessiin koosneb jalgadel seisvast linnutiivakujulisest kõlakorpusest ja tihti ka manuaalist. Igale klahvile vastab üks keel. Kui klahv alla vajutada, tõmbab keelt mehhanism, mille otsas on sulerootsust naastuke. seetõttu on pilli kõla järsk, terav ja lühike. Dünaamilised võimalused on piiratud kuna kõlatugevus ei sõltu sõrmelöögi tugevusest. Kõla poolest on klavessiin võrreldud harfi ja kandlega. Klavessiini kasutatakse nii soolo- kui ka orkestripillina. Orel Orel on üks vanimaid pille, selle eelkäijaks võib pidada paaniflööti ja torupille. see on ka suurim ja keerukaima konstruktsiooniga muusikainstrument. Kuna iga orel on ehitatud kindla ruum jaoks, erinevad pillid nii kuju kui ka suuruse poolest. Oreli heli tekib õhusamba liikumisel viledes. Õhu paneb liikuma õhuseadeldis , pumpab elektrimootor õhu läbi õhukanalite ja –kastide viledesse.
tutvustasid antiikkultuuri. Humanistid vastandusid oma olemuses teoloogidele ning vaiulikele. Hiljem, alates Petrarcast, hakkas humanism tähendama siiski inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku orjusest, seisuslikest normidest ning võimuorjusest. Renessanssi ajal valitsenud muusikažanreid oli mitmeid – motett, madrigal, caccia, šansoon, frottola, villanella, valletto. Instrumentidena kasutati näiteks orelit, klavessiini, plokk- ja põikflööte, krummhorni, trompetit ja lautot. Enne renessanssiajastut ei kirjutatu instrumentaalmuusikat. Nüüd aga muutus instrumentaalmuusika iseseisvaks. Tekkisid erinevad tantsuseaded ning vokaalmuusika imitatsioonid. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt väljenduslik ja laulev meloodia.
Vürsti õukonnas oli tal 20 liikmeline kapell, kus mängiti vaimulikku ja ilmalikku muusikat. Vürst hindas Bachi kui suurt virtuoosi, mitte kui muusikut-heliloojat. Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid.(2) Mühlhausenis abiellus ta oma esimese naise Maria Barbara Bachiga. Köthen (alates 1717) Bach läks Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi juures. Vürst Leopold mängis hästi viiluit ja klavessiini ning omas ilusta häält. Bachi tööks oligi siis tema saatmine klavessiinil, repertuaari loomine ja kapelli juhatamine.Vürst suhtus Bachi väga hästi. 1720. Aastal suri tema esimene naine Maria Barbara, kellelt jäi neli last.Kokku sündis Bachil 20 last, kellest poled surid juba lapseeas.(3) 1720.aastal abiellus Bach uuesti Anna Magdaleenaga. Aasta pärast abiellus ka vürst. Vürstinna ei mõistnud
Isa keelas Händelil isegi pille puutuda ning poeg pidi harjutama salaja pööningule toodud klavikordil. Kui Saksi-Weißenfelsi hertsog Johann-Adolf I kuulis kaheksa-aastase Händeli orelimängu, palus ta Georg Händelit, et ta lubaks oma pojal õppida samaaegselt nii muusikat kui ka õigusteadust. Händeli esimeseks muusikaõpetajaks sai Halle Liebfraukirche organist Friedrich Wilhelm Zachow, kes õpetas talle orelit, klavessiini, viiulit, kompositsiooni, harmooniat ja kontrapunki. Zachowil oli palju itaalia ja saksa muusika käsikirju, millega Händel sai tutvuda. Händel pidi neid käsikirju ümber kirjutama, analüüsima ning teoste stiili imiteerides ka ise muusikat komponeerima. Hiljem sai ta koguni kirjutada kantaate Liebfraukirche jumalateenistuseks, nende teoste noodid on aga tänaseks kadunud. 1702. aasta veebruaris astus Händel Halle ülikooli, kus õppis arvatavasti õigusteadust
annaabi.ee 
