ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi. Püsivalt läks Beethoven Viini elama aastal 1792. Selleks ajaks oli ta umbes 50 teose autor. 1792. aastal soovis Beethoven saada Viinis Haydni õpilaseks. Kontakt Haydniga kestis umbes aasta. Alates Viini asumisest polenud Beethoven kellegi teenistuses, vaid elas vabakutselise heliloojana. Tema kaalukamad teosed valmisisd 1794-1795. aastast. Nagu Mozart, nii sai ka Beethoven Viinis kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina. Alates 1795. aasta paiku hakkas Beethoven märkama oma kuulmisvaegust, kuid ei võtnud seda esialgu tõsiselt. Sajandivahetuseks oli tema haigus juba niivõrd kaugele arenenud, et ta hakkas hoiduma suhtlemisest ning tunnistas oma häda paarile lähemale sõbrale. 1801- 1802 elas helilooja läbi tõsise hingekriisi: ta sai aru, et haigus viib ta varem või hiljem täieliku kurtuseni. Sel hetkel lõi Beethoven oma kõige parema ja kuulsaima klaverisonaati ,,Kuupaistesonaat". Alates 1818
Ei tulnud ühtegi head tööpakkumist ega tellimust, kulus vaid palju raha Haigused ja ära jäänud lapsepõlv nõrk tervis ja varane surm 1770. aastatel komponeeris suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid) Stiilimurrang loomingus ("tormi ja tungi liikumine") Huvitus barokk-muusikast; samuti Haydni muusikast 1780. aastate keskel kontsertegevus Viinis kõige tihedam ja heliloojamaine kõrgeim. Hinnatud klaverivirtuoosina Sel ajal parimad klaverisonaadid ja klaverikontserdid. Keskendus ooperile ("Teatridirektor"; "Figaro pulm") Kuulsus haripunktis, kuid ei saavutanud Viinis ametlikku tunnustust (näit. ei võetud Viini Helikunstnike Seltsi liikmeks) 1787 nimetati siiski keiserlikuks kammermuusikuks. Kaasnes mitte eriti suur, aga pidev sissetulek 1791 jõudis kirjutada veel mitu suurteost(ooperid "Tituse halastus", "Võluflööt" ning Reekviem) Mozart suri 5
· 1787. a kevadel sõitis Viini, soovides saada Mozarti õpilaseks, kuid teade ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi · Püsivalt asus Viini elama 1792. a. 50 teose autor, II. Viin (1792-1802): varane looming. · kaalukamad teosed valmisid alates 1794-1795. aastast. · 1792-1793 Haydni õpilane (loomused liiga erinevad) · vabakutseline helilooja sai toetust Austria, Böömi ja Ungari aadliperekondadelt. · sai kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina · 1795. kuulmisvaegus - hoidus suhtlemisest. · 1801-1802 - hingeline kriis - ,,Heiligenstadti testament" (kiri vendadele) · sündis beethovenlik väljenduslaad: jõuline, dramaatiline ja pateetiline ,,Kuupaistesonaat"(klaver) III. Aastad 1802-1812: loomingu kõrgaeg. · Lõi suurema ja tuntuma osa oma loomingust. Instrumentaalteosed III sümfoonia ,,Eroica" (,,Kangelassümfoonia"), V, VI ja VII sümfoonia,
Belglasest vanaisa oli osav muusikameister. Esimesed õpetajad isa ja vanaisa. Tõeline õpetaja: C.G.Neefe. 1787 kohtus Viinis Mozartiga ja soovis tema õpilaseks saada. 1770-1790 kirjutas umbes 50 teost. 1792-1802 toimetas Viinis, õpetajaks oli Haydn ja A.Salieri. 1795- esimesed märgid kuulmisvaegusest, kaasnes hingeline kriis, erakordne loominguline aktiivsus, isikupärane väljenduslaad- jõuline, dramaatiline, lüüriline, pateetiline. Alustas muusikuteed klaverivirtuoosina. 1802-1812 Loominu kõrgaeg Valmis enamus teoseid: III sümfoonia "Eroica" V, VI, VII sümfoonia klaverisonaadid, Oratoorium "Kristus Õlimäel", ooper "Fidelio". 1813- 1815 Kriistiaastad, kuigi populaarsus oli just haripunktis. 1818 oli täiesti kurt, suhtles kirj teel. Kirjutas 5 kaalukat klaverisonaati. "Missa solemnis". IX sümfoonia filosoofilise väljenduslaadiga suurteos suurele orkestrile, milles vaskpillid palju suurema tähtsuse omandasid
Beethoven on irooniliselt öelnud, et tegelikult ei õppinud ta Haydnilt midagi. Lühiajalist õpetust sai ta ka Salierilt. Viini asumisest saadik oli Beethoven vabakutseline helilooja, küll aga olid talle tähtsad tutvused erinevate aadlikega. 2. aprillil 1800 toimus Beethoveni avalik tuluõhtu. See oli murrang – seni aadliringkondades väikese seltskonna ees esinenud muusik andis nüüd kontserdi suures saalis Viini avalikkuse ees! Eelkõige oligi ta kuulus klaverivirtuoosina, tema teoseid tunti vähem. Sellest sai alguse Beethoveni kuulsus heliloojana. Juba 1795. a hakkas Beethoven märkama oma kuulmisvaegust; sajandi vahetuseks oli haigus arenenud nii kaugele, et see tekitas temas suurt masendust. 1801-1802 elas helilooja läbi tõsise hingekriisi. Kirjas vendadele pihtis ta, et kavatseb minna vabasurma (see kiri on tuntud Heiligenstadti Testamendi nime all), kuid armastus kunsti vastu hoidis teda tagasi. Hingekriisile järgnes viljakas
Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Koos Maurice Raveliga on ta üks impressionistliku muusika juhtfiguure, kuigi Debussyle ei meeldinud, kui tema teoseid tituleeriti impressionistlikeks. Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) astus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Debussyl oli ka tugev kirjanduslik anne. Ta tegutses muusikakriitikuna ning on endast maha jätnud rikkaliku kirjavahetuse. Vene magnaat Nadezda von Meck palkas Debussy endale kodupianistiks. Seal tutvus ta mitmete vene heliloojate, eeskätt aga Tsaikovski teostega. Eriti lähedased olid talle Rimski- Korsakov ja Mussorgski. Looming
Claude Debussy (22.august 1862- 25. märts 1918 Pariis) oli prantsuse helilooja. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Debussy on pärit Pariisi äärelinnast Saint- Germainen- Laye'st. Kahe aasta pärast kolis pere keksklinna. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. 11-aastaselt (1873) asus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. ,,Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha, kui selle õppimiseks". Debussy paistis siiski silma mitmes õppeaines. Sai 1)1877-78 II koha Schumanni ja Weberi sonaatide esitamise eest, I preemia saateklassis.
Reisimuljed kajastusid romantikuile tüüpiliselt ka tema loomingus (Itaalia- ja Soti- sümfoonia, Veneetsia gondlilaulud) Aastast 1835 kuni surmani elas ja töötas ta peamiselt Leipzigis; õpetas Konservatooriumis, juhatas Gewandhausis kontserte, propageerides varasemat ja kaasaaegset muusikat. 1847.a. kevadel suri tema armastatud õde Fanny vapustusest toibumata lahkus ka Mendelssohn (38-aastaselt!) sama aasta sügisel (insult). Erilise populaarsuse, nii helilooja kui oreli-ja klaverivirtuoosina ning dirigendina saavutas Mendelssohn Inglismaal, kus juhatas muuhulgas eriti suurvorme, näit. 1847 Händeli "Messiast", Haydni "Loomist", Beethoveni "Missa solemnist". Looming Mendelssohni looming hõlmab mitmeid zanre, tänapäeval on tuntuimad teosed avamäng Shakespeare`i komöödiale "Suveöö unenägu", "Sõnadeta laulud"' klaverile, Viiulikontsert e-moll, "Itaalia sümfoonia". Vokaal-suurvormid: 2 piibliainelist oratooriumi "Paulus" (1836) ja "Elias"
talupoegade elu, tegemisi ja looduse kulgu. Igal osal on sisule vastav pealkiri. IX sümfoonia on justkui Beethoveni elutööd kokkuvõttev teos, kus läbivaks teemaks on võrdsuse ja vendluse teema. Esimest korda selle zanri ajaloos kasutas Beethoven IX sümfoonia finaalis ka koori ja soliste. Tänapäeval on lõik IX sümfoonia finaalist tuntud Euroopa Liidu hümnina. Beethoven alustas oma karjääri Viinis klaverivirtuoosina ning klaver jäi talle oluliseimaks pilliks elu lõpuni. Tema klavreiloomingus on väga tähtsal kohal sonaadid. Helilooja kirjutas neid kogu elu jooksul ja nendes peegeldub tema helikeele areng. Võrreldes Mozarti ja Haydniga on Beethoveni sonaadid suurema kõlajõu ja tugevamate kontrastidega. Tuntumad sonaadid on ,,Pateetiline", ,,Kuupaistesonaat", ,,Appassionata". Beethoven käsitles klaverit varasematest meistritest hoopis
Mallarmé luulest. 3 2. Claude Debussy Claude Debussy sündis 1862.aastal Pariisi äärelinnas Saint-Germain-en-Laye's, 2 aasta pärast kolis koos perega aga Pariisi kesklinna. Debussy'l puudub üldhariduskoolis õppimise kogemus, ta õppis ema ning kodukooli õpetajate käe all. Debussy' vanemad soovisid, et temast saaks meremees, kuid nähes poisi suur muusikahuvi, lootis isa teda näha kuulsa klaverivirtuoosina. Claude Debussy asus 11-aastaselt õppima Pariisi konservatooriumi, seal kujunes temast merd jumaldav ning hästi klaverit mängiv helilooja. Kuigi Debussy polnud konservatooriumi õppesüsteemiga rahul (,,Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama palju vaeva näha, kui selle õppimiseks" C.Debussy), paistis ta seal silma mitmes õppeaines. Ta kandideeris mitmel konkursil, kust sai suurepäraseid tulemusi, kuigi ta ise
Beethoveni sümfooniad. 3) Euroopa hümn ja see oli tema viimane sümfoonia 24 Nimeta Beethoveni loodud kuulsamaid teoseid (žanr + nimi) Sümfooniad – 3(Kangelassümfoonia), 5(Saatuse), 9(ood Rõõmule). Klaverisonaadid – Appasionata, Kuupaistesonaat, Für Elise. 2 25 Miks kirjutas Beethoven rohkem instrumentaal- kui vokaalmuusikat? Sest ta alustas oma karjääri klaverivirtuoosina ja klaver jäi tema kõrvale elu lõpuni. Tal oli kuulmisega probleeme 26 Mozart ja Beethoven saavutasid Viinis kõigepealt tuntuse kui ..........................? Klaverivirtuoosidena ehk pianistidena. Nimeta muusikapala žanr ja helilooja Kuupaistesonaat – Beethoven ja klaverisonaat Sümfoonia nr 40 g-moll – Mozart Fidelio – Beethoven ja ooper, algselt nim Leonore Reekviem – Mozart, lõpetas Syssmayr ja see oli missa Pariisi sümfooniad - Haydn
mirum, Confutatis, Lacrymosa – Dies irae osad). Mozart alustas reekviemi kirjutamist 1791. aastal, kuid tema surma tõttu lõpetas teose tema õpilane Franz Xaver Süssmayr. Reekviem on Mozarti tähtsaim vaimulik teos. Ludvig van Beethoven 1) Lapsepõlv ja otsingud 1770. Bonnis sündinud, 1783. õukonnaorkestri klavessiinimängija, 1793. asus püsivalt Bonni elama 2) Loominguperioodid 1792-1802: varane looming – kuulsus klaverivirtuoosina, 1801-1802 kriis ning hakkas kurdiks jääma, sündis uus väljenduslaad – jõulisus, „Kuupaistesonaat“ 1802-1818: suurem osa lomingust – „Kangelassüfoonia; V,VI, VII sümfoonia; ainus oratoorium – „Kristus õlimäel“, ainus ooper – „Fidelio“ 1813-1815: kriis – depressioon, kuid kuulsus haripunktis, rikkus, teoseid vähe
märtsil 1918 Pariisis. Teda peetakse impressionismile alusepanijaks muusikas ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Ta oli impressionistlikest heliloojatest mõjusaim. Debussy elu oli koondunud Pariisis, millest oli kiiresti kujunemas Euroopa kultuuri tulipunkt. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. Lastena saadeti Claude Achille ja tema õed-vannad sageli Cannesi tädi Clementinei juurde, kus Debussy hakkas ühe kunagise Chopini õpilase käest klaverimängu õppima. 11-aastaselt astus Debussy Pariisi konservatooriumi. Temast sai helilooja, kes armastas merd ja mängis hästi klaverit. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. Tema arvates õpitakse konservatooriumis palju ebaolulist, mille unustamiseks
Fakte Suri noorelt ja vaesena. 4 Ludwig van Beethoven (2770-1827) Lapsepõlv, õpingud Isalt sai esimesed klaveri- ja viiulitunnid. Oluliseim õpetaja Bonni õukonna organist. Christian Gottlob Neefe. 1783. aastal õukonnaorkestri klavessiinimängija koht. Soovis saada Mozarti õpilaseks. I 1792-1802 Viin, Vabakutseline helolooja. Sai kuulsaks klaverivirtuoosina. varajane looming Kuulmisvaeguse tõttu aus väljenduslaad- jõuline, dramaatiline ja pateetiline. Klaverisonaadid. Soovis saada Haydni õpilaseks. II 1802-1812 Suurem ja tuntuim osa loomingust. Instrumentaalteosed, Loomingu kõrgaeg klaverisonaadid, avamäng, oratoorium, ooper. III 1813-1815 Kriis Kuulsuse ja majandusliku elu kõrgaeg. Olulisi teosed vähe, depressioon. IV 1816-1827 Hiline Täiesti kurt
teostest) 1781-1791 vabakutseline elu Viinis. 22. Ülevaade W.A.Mozarti loomingust ja muusika iseloomustus. „Figaro pulm“, „Don Giovanni“, „Võluflööt“, 41 sümfooniaid, 27 klaverikontserti, instrumentaalsonaadid. Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem. Julge ja järskude kontrastidega. 23. L. van Beethoveni loomingu ülevaade žanrite kaupa. Klaverimuusika • Alustas karjääri klaverivirtuoosina; klaver jäi talle olulisimaks pilliks • 32 klaverisonaati • 5 klaverikontserti • Väikepalad ja variatsioonid Sümfooniline muusika • Esimene sümf. 30-aastasena • Filosoofilise välenduslaadiga suurteos, mitte õukondlik meelelahutus • Beethoveni sümf.s. ühendatud ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ratsionaalne ülesehitus. • Laiendas klassikalist orkestrit (puhkpillid, eriti vaskpp. tähtsamaks) Vokaalteosed
Elust Debussy elu oli koondunud Pariisis, millest oli kiiresti kujunemas Euroopa kultuuri tulipunkt. Ta sündis 22. augustil 1862 Pariisis eeslinnas Saint-Germainen- Laye'st, kahe aasta pärast kolis pere kesklinna, kus ta vanemail oli portselanikauplus. Üldhariduskoolis Debussy õppinud pole. Teda õpetas ema ja kodukooli õpetajad. Vanemad tahtsid teha temast meremeest. Kui aga ilmnes poisi huvi muusika vastu, soovis isa näha teda kuulsa klaverivirtuoosina. Lastena saadeti Claude Achille ja tema õed-vannad sageli Cannesi tädi Clementinei juurde, kus Debussy hakkas ühe kunagise Chopini õpilase käest klaverimängu õppima. Kümneaastaselt astus ta Pariisi konservatooriumi, kus ärritas õpetajaid harmooniaeksperimentidega klaviatuuril. Ta polnud rahul konservatooriumi ega selle õppesüsteemiga. Konservatooriumis õpitakse palju ebaolulist, mille unustamiseks tuleb hiljem sama
Mõned oma 1790. aastatel Viinis sündinud teostest on Beethoven kaunistanud küll pühendusega Haydnile, ent samas on ta väljendanud tõsist vastumeelsust Viini seltskonna lemmiku "papa Haydni" suhtes ja öelnud koguni, et ei õppinud temalt tegelikult midagi. Beethoveni kaalukamad teosed valmisid alates 1794. - 1795. aastast. Sel ajal kirjutas Beethoven palju teoseid traditsioonilistele kammerkooseisudele. Nagu Mozart, nii sai ka Beethoven Viinis kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina ja esinduslikemad tema 1790. aastate teoste hulgas on kaks klaverikontserti. Aastad 1800 1802 lõpetasid Beethoveni varase loominguperioodi ja olid samas sissejuhatuseks järgmisele, kõige viljakamale. Isikliku kriisiga kaasnes erakordne loominguline aktiivsus. Eriline kaal on neil aastail klaverisonaatidel. Esimene orkestriteos, milles Beethoven näitas oma hilisemate sümfooniate jõulist ja dramaatilist maneeri, oli klaverikontsert nr 3. ( Siitan 1998, lk 331-333)
kontsertidel ning teisteski muusikasalongides. Nende aastate tähtsaim teos oli 1782. aastal edukalt lavale tulnud ooper ,,Haaremirööv". Samal aastal Mozart abiellus oma kunagise armastatu Aloysia Weberi noorema õe Constanzega. Wlofgang Amadeus Mozarti abikaasa Constanze Mozart (Weber) 1780- aastate keskel oli Mozarti kontserttegevus Viinis kõige elavam ja tema heliloojamaine kõrgeim, eriti hinnatud oli ta klaverivirtuoosina. Sel ajal kirjutas ta parima osa oma teostest sooloklaverile ning üle poole oma klaverikontsertidest (kokku on neid 27), kuid tema ambitsioonid keskendusid ooperile. Aastatel 1786- 1787 tulid Viinis ja Prahas lavale kaks tema tähtsamat ooperit: ,,Figaro pulm" ning ,,Don Giovanni". Mozarti kuulsus oli neil aastail küll haripunktis, ent ametlik tunnustus jäi Viinis üsna napiks: 1787. aastal nimetati Mozart kesierlikuks kammermuusikuks (see tiitel kindlustas talle ka mõningase pideva
kujunemas ning kuulusid ise stiilinormide loojate hulka. Beethoven alustas aga siis, kui klassitsismiaja stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud. Beethoveni vanaisa oli Bonnis õukonna kapellmeister ja bassilaulja, isa tenorilaulja. Isa õpetas Ludwigile ka lapsepõlves viiulit ja klaverit. Ta oli karm ja alkoholilembene ning tahtis näha oma pojas uut Mozartit- imelast. Nagu Mozart, nii sai ka Beethoven Viinis kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina. Alles 1800. aastal sai tema looming laiemalt tuntuks, kui Viinis tuli ettekandele Beethoveni esimene sümfoonia. Paraku oli selleks ajaks helilooja kurdistumine juba sedavõrd süvenenud, et ta hakkas hoiduma inimestega suhtlemisest. Beethoven kaalus tol ajal suures masenduses koguni oma elu lõpetamist, kuid muusika ja peagi saabunud edu andsid uut jõudu. Aastatel 1800- 1812 lõi Beethoven suurema ja tuntuima osa omaloomingust: üheksast sümfooniast kaheksa,
seltskonnalemmiku ,,papaHaydni" suhtesja öelnud koguni, et ei õppinud temalt tegelikult midagi. 1796. aastani elas Beethoven Viinis peamiselt vürst Karl von Lichnowsky lossis, viimane aitas korraldada ka tema esimesi kontserte Viinis ja väga eduka kontsertreisi Prahasse,Dresdenisseja Berliini 1796.aastakevadel. Beethoveni kaalukamadteosedvalmisid alates1794.-1795. aastast.Nagu Mozart, nii sai ka Beethoven Viinis kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina ja esinduslikemad tema 1790. aastateteostehulgason hakkasklaverikontserti. Juba 1795. aastapaiku oli Beethovenhakanudmärkamaomakuulmisvaegust,kuid ei võtnudsedaesialgukuigi tõsiselt. Sajandivahetuseksoli haigusarenenudsiiski niikaugele,et Beethovenhakkasaegamisi hoidumasuhtlemisestning tunnistasoma hädapaarile lähemale 10 sõbrale.Aastatel1801-1802elashelilooja läbi tõsisehingelisekriisi: selleksajaksoli selge,et
annaabi.ee 
