Faktid Viited varem tõestatud/tõeseks peetud Katsete, (keemiliste, meditsiiniliste vm) asjaoludele analüüside tulemused, eeldusel, et kasutatud Viited eksperdi arvamusele (ekspert on oma meetodid on olnud professionaalsed alal eriti kompetentne inimene) Statistilised andmed Viited teistele autoriteetsetele isikutele, Standardid, normid, kehtivad seadused klassikutele (kommenteeritav ainevaldkond Paradigmad (näidised), klassikalised ehk ei pruugi kokku langeda nende isikute üldtuntud teoreetilised ja metodoloogilised erialaga) alused antud ajaetapil; teadmised, meetodid, Demagoogilised võtted tehnoloogiad, andmete hindamise mudelid. Usk, veendumus Aksinoomid ehk tõestust mittevajavad tõed Intuitsioon Argumenteerimine vastavalt loogika Argumendi pealesurumine selle tõesusest või
Neoklassitsism Neoklassitsism • 19. saj lõpp kuni 20. saj • Vastureaktsioon impressionismile, hilisromantismile • Laialivalguv mõiste: lisaks Viini klassikutele eeskujuks ka renessanss- ja barokkmuusika Rühmitus Kuuik • Pr. k Les Six • Arthur Honegger • Darius Milhaud • Francis Poulenc • Louis Durey • Georges Auric • Germaine Tailleferre Georges Auric Arthur Honegger Louis Durey Germaine Tailleferre Darius Milhaud Francis Poulenc Rühmitus Kuuik • Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas • Impressionismivastane hoiak • Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau
Neoklassitsism Neoklassitsism · 19. saj lõpp kuni 20. saj · Vastureaktsioon impressionismile, hilisromantismile · Laialivalguv mõiste: lisaks Viini klassikutele eeskujuks ka renessanss- ja barokkmuusika Rühmitus Kuuik · Pr. k Les Six · Arthur Honegger · Darius Milhaud · Francis Poulenc · Louis Durey · Georges Auric · Germaine Tailleferre Georges Auric Arthur Honegger Louis Durey Germaine Tailleferre Darius Milhaud Francis Poulenc Rühmitus Kuuik · Neoklassitsistlikud lähtekohad muusikas · Impressionismivastane hoiak · Vaimne eestvõitleja oli kirjanik Jean Cocteau
Klassitsism- kunst, mis kestab üle oma aja. 1. Valgusajastu 2. Klassitsism väärtustab antiik maailma. 3. Uued žanrid: sonaat, sümfoonia, instrumentaal kontsert. SOOLOLAUL kui žarn. 4. I korda ülekaalus ilmalik, instrumentaal ja homofooniline muusika. 5. Klassitsism sa alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusika uutest vooludest 6. Õukond ja kirik ei olnud enam määraval kohal 7. Viini klassikutele polnud võrdväärseid 8. Vanad vaimsed väärtused ei lugenud enam nii palju 9. Klassitsismi ajal hakkas helilooja „suhtlema“ publikuga, talle ei olnud ette nähtud kindlad kriteeriumid. 10.Hakati korraldama kontserte 11.Lihtsad ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust 12.I muusikaajakiri, 1725. Hamburgis, Johann Mattheson 13.Instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast 14. Klassikaline sonaadivorm 1
Ta töötas nii kaua kui tema aeg lubas Fausti kallal, ning novelliga “Wilhelm Meisters Lehrjahre”, krirjutas luuletusi ning ballaade. Kuna tema laiemad tööd, arenesid väga aeglaselt, polnud kahtlustki, et kohtuelu nõudmised olid viinud Goethe loomingulisse kriisi. Te võttis ette väga kartmatu katse vabastada end nendest piirangutest. Ilma kellelegi ütlemata läks ta Itaaliasse, mida tol ajal peeti kunstimaaks ning koduks iidsetele klassikutele. Selle reisi kogemustele, mis kestis 12 kuud, oli pühendunud kogu saksa klassikalise perioodi intellektuaalne maailm. Goethe esmalt püüdis tutvuda visuaalsete artistidega ning hakkas ise joonistama ning maalima. Oma rännakul Itaaliasse, lõi ta umbes 850 joonistust ning akvarelli, peamiselt maastikust. Tundus isegi, et ta päriselt kaalus artistikarjääri, ent nägi siis peagi oma talendi kitsaid limiite. “Ma
Haydn tegutses Euroopas 1750.a. lõpul. See ajajärk on tuntud ka uute instrumentaalzanrite tekkega. Sajandivahetuseks, mil Haydni tegevus lõppes, olid need zanrid välja arenenud.Seega tegi Haydn ligi poole sajandi vältel nende zanride arengu etappide kaupa kaasa, õigemini toimus areng suures osas just tema loomingus. Tähtsamad olid keelpillikvartett ja klassikaline kontsertsümfoonia. Nende puhul võib Haydnit liialdamata pidada aluserajajaks ja eeskujuks mitte üksnes teistele Viini klassikutele, vaid ka kogu ülejäänud 19. sajandi muusikale. Tuntud oli tema "Lahkumissümfoonia". Ta oskas suurepäraselt liita helisid ning inimesed kuulasid suurima heameelega tema teoseid. Kammerzanritest viljeles ta kõige paremini keelpillikvartetti. Haydnit seostatakse 18. sajandi vararomantiliste vooludega ning oma hilisemates teostes jõudis ta 19. sajandi romantismile iseloomuliku väljenduslaadini. Wolfgang Amadeus Mozart. Tema on lääne muusikaloo üks säravamaid tähti. Teda
Gluck ooperisse? a) Gluck loobus ooperi liigendusest retsetatiivideks ja aariateks ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. b) Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. c) Avamängud said terve ooperi lühikeseks kokkuvõtteks. 16. Viini klassikud, nende tähtsus muusikaajaloos. Joseph Haydn Tähtsamad olid keelpillikvartett ja klassikaline kontsertsümfoonia. Nende puhul võib Haydnit liialdamata pidada aluserajajaks ja eeskujuks mitte üksnes teistele Viini klassikutele, vaid ka kogu ülejäänud 19. sajandi muusikale. Wolfgang Amadeus Mozart Mozart on viimaste sajandite üks universaalsemaid muusikuid. Kujunenud pigem jäljendajana, jõudis ta küpses loomingus väga erinevate stiilide täiesti originaalse ühenduseni. Mozarti looming vastab kõige sügavamalt klassitsismiajastu esteetilistele ja inimlikele ideaalidele. Ta arendas väga palju klassitsismiajastu muusikat. Ludwig van Beethoven Beethoveni looming juhatab sisse muusikaloo 19. sajandi
Meloodiline viini operett (Strauss) Uus mõiste PROGRAMMILINE MUUSIKA Helilooja on andnud teosele omapoolse sisuseletuse või pealkirjastanud osad. (Varem lihtsalt sümf. nr.1 I osa jne...) 3 ROMANTISM 2.1.SOOLOLAUL Esimesed saksa soololaulud loodi 18.sajandil, kuid nad ei kujunenud iseseisvaks zanriks enne Haydnit, kes saksa- ja ingliskeelseid laule. Klassikutele oli soololaul siiski kõrvaline zanr. Tõeliselt tähtsaks muusikaliigiks muutus ta alles 19.saj. Salongides ja kodudes kasutati palju erinevaid kunstlaululiike: näit. arietta, kavatiin, stseen ja aaria, soolokantaat, hümn, ood, rahvalikud laulud. Jaotus seadete järgi oli samuti mitmekesine ja lähtust praktikast: soololaulud, duetid, tertsetid, kvartetid jm ansamblilaulud ning koorilaulud. Lied tähendas esialgu lihtsat salmilaulu, mida lauldi kodudes klaveri või kitarri saatel sõprade
2. Varem on terminit fenomenoloogia kasutanud ka Hegel, kelle "Vaimu fenomenoloogia" on uurimus vaimu (teadvuse) arengust ja väljendustest (fenomenidest). hermeneutika vanade tekstide, kunstiteoste jm tõlgendamise ja selgitamise õpetus (kr. k seletus- või tõlgenduskunst). Tänapäeval mõistetakse hermeneutikat kaheti. 1. Tekstide tõlgendamise teooriana ja ühtlasi humanitaarteaduse meetodina. 2. Filosoofilise õpetusena. Kummagi arusaama pooldajad tuginevad ühtedele ja samadele klassikutele, peamiselt Schleiermacherile ja Diltheyle. analüütiline filosoofia suundumus, mille järgi filosoofiline tegevus seisneb põhiliselt filosoofilises analüüsis. Viimase tulemusel kaovad traditsioonilised filosoofia probleemid, sest nende allikas oli puudulikust analüüsist tulenev mõistete ebamäärasus. Analüütiline filosoofia süstematiseerus loogilise positivismi raames. monism Materialistlik monism - kõik olemasolev on mateeria.
Kapitalismi oluliseks tunnuseks on see, et enamik ressurssidest on eraomanduses, kui sotsialismi tingimustes võivad ressursid olla nii era- kui ka ühisomanduses, kuid nende ressursside jagamist kontrollib valitsus. /1, lk 329-331/ Neoklassikaline koolkond Neoklassikaline majanduskäsitlus püüab selgitada, kuidas kujuneb välja iga hind müüja ja ostja vahel ja kuidas need hinnad üksteist mõjutavad. Piirkasulikkuse teoreetikud lähtusid sarnaselt klassikutele ratsionaalse inimese eeldustest. Otsustades, mida tarbida, arvestab ratsionaalne tarbija tulevase tarbimise oodatava piirkasulikkusega. Alfred Marshall, Cambridge koolkonna esindaja, väidab oma peateoses ,,Majandusteaduse printsiibid", et igal metodoloogilisel lähenemisel on omad plussid ja miinused ning, et majandusteaduse probleemid on liiga keerukad, et lähtuda vaid ühest metodoloogiast. Ta väitis, et majandusteadlased ei suuda kogu süsteemi elemente hoia
stalinistlikud repressioonid, ja et paljud eesti nad on kirja pandud, ja tähelepanuta jätta n.ö. kirjanikud olid nende eest Läände pagenud. liturgilised kohustuslikud viited mark sismi Selle tulemusena ületas paguluses loodud leninismi klassikutele, klassivõitlusele jms. Esile uudiskirjandus veel kuni 1960. aastate kesk tõusis noorem, Nõukogude ajal kõrghariduse paigani Eestis loodut nii mahu kui iseäranis omandanud põlvkond (Eesti ajaloo alal näit. taseme poolest.
Kategooriline imperatiiv- tingimatu ettekirjutus, st et inimene peab käituma nii, et tema käitumine oleks teistele kategooriliseks imperatiiviks. ,,Otsustusvõime kriitika"- otsustusvõime all mõistab võimet hinnata kunstiteoseid, esteetiline filosoofia. Kunstiteoste vaatlemisel saab inimene naudingu. Ühiskonna filosoofia- igavese rahu teooria. Rahu inimeste ja riikide vahel. J.G.FICHTE- teaduse õpetus. Mina (tees)- mittemina (antitees)- süntees (järeldus). Klassikutele omane, et nad on süstemaatilised. G.W.F.HEGEL- olulised vaimu astmed. Subjektiivse vaimu tunnetamine, individuaalne tunnetamine. Objektiivne vaim- ühiskondlik tunnetamine. Absoluutne vaim- kõrgeim vaimsus, esteetiline jumala tunnetus. Sisukord FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED........................................................................................................1 FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID..............................................................................................
täpselt mõõta mingi erilise psühholoogilise ühikuga (kardinaalselt mõõdetav suurus), mida Jevons kutsus util. Selline lähenemine võimaldab küllalt lihtsalt ja piltlikult selgitada tarbijateooria alustugesid. 30. Gosseni tabel(id) ja vee ning teemantite paradoks. Vee ja teemantide paradoks (eluks nii vajaliku vee hind on väga madal aga funktsionaalselt täiesti tarbetud teemandid on aga väga kallid) osutus klassikutele üle jõu käivaks, sest rääkides kauba kasulikkusest pidasid nad alati silmas kogukasulikkust. Lahenduse võti peitub aga hoopis piirkasulikkuses ehk veelgi täpsemalt kahaneva piirkasulikkuse seaduses. Nn Mengeri tabel näitab veergudes tarbeid nende alaneva tähtsuse järjekorras (I – toitumine, II – rõivastumine, III – eluase, IV – mööbel, V – tubakas jne. Tabeli ridades (araabia numbritega) on märgitud vastava tarbeliigi rahuldamisastme tähtsus
loomingulised vahendid, improvisatsioon, mäng jms. Oluline oli lasta näitlejatel kammerlikes lavastustes küpseda ja hiljem alles katsetada neid suurtes klassikalavastustes. Näitleja on valmis näitleja alles siis, kui suudab Shakespeare'i mängida. Ta leidis, et kõrvuti peavad eksisteerima erinevad lavad, kus oleks võimalik kasutada erinevaid väljendusvahendeid. Moodne draama nõudis intiimset kammerlava. Klassikutele oli vaja suurt lava. Eriti suurt mängupaika vaja festivalide ja kreeklaste vaimus suure monumentaalse kunsti esitamiseks. 1905 ostab ta Deutsches Theater'i ja on selle juht kuni 1930. Selle juurde loob ta Kammerspiele, väikese lava. Reinhardt suudab ühendada kunstilise töö ja teatriäri. See on päris haruldane. 1906 avab ta oma direktsiooni Ibseni ,,Kummitustega" ja kohe lavastab ka Wedekindi ,,Kevade ärkamise". Siin andis 1906 külalisetenduse Kunstiteatriga Stanislavski
mutrikeseks. "Valesti" valinud tegelast madaldati kõlbeliselt. Juhan Smuuli "Muhu monoloogid" (1968) humoorikad pajatused. 1970. aastateks oli romaan oma keskse koha tagasi saanud. Tagasi tuli ülimahukas panoraamromaan (Egon Ranneti "Kivid ja leib"). Modernismi tulek eesti proosasse Modernismi esiletulek eesti proosas langeb 1960/70. aastate vahetusse. Kontaktid maailmakirjandusega hakkasid 1970. aastatel küll nõrgenema, kuid varem tõlgitud klassikutele lisandusid James Joyce'i, Marcel Proust' jt teosed. Põhimuudatus puudutas teksti ja tegelikkuse suhet. Kirjandus polnud enam tegelikkuse peegel, kirjanikud hakkasid looma pilte mingitest võimalikest maailmadest suveräänsetest omailmadest. Tekstid muutusid kujundlikumaks, sümboli- ja metafoorirohkeks. Üks peamisi vahendeid tekstimaailma ebareaalseks muutmisel oli absurdimaiguline grotesk, nt Arvo Valtoni puhul. Tegelane
norm efektiivne Õigussotsioloogial on kaks poolt: Pole kokku langevad, vaid täiendavad teineteist. 1. Teoreetiline Tegeleb faktide üldistamisega, sotsiaalsete reeglipärasuste uurimistega, uurimis- hüpoteeside püstitamisega (nendes hüpoteesides tulenevad reeglina uued hüpoteesid, mida on tarvis empiiriliste uuringute käigus kas kinnitada või ümber lükata). Arengus toetub õigussotsioloogia klassikutele, ning nende uuringud toetuvad ikka ja jälle klassikutele 2. Empiiriline Teaduse praktiline pool, kus tegeletakse sotsiaalse tegelikkuse kirjeldamise kaudu sotsiaalsete faktide süstematiseerimisega, hüpoteeside kontrollimisega ja kogutud empiiriliste andmete töötlemisega statistilis-matemaatilis meetoditega. Suveräänse rahvusriigi seadusloomet mõjutavad: · juriidiline ekspertiis (konstitutsioonilisus)- · transsnatsionaalne õigus kõikidele meile kohustuslik; kõik seadused peavad olema sellega kooskõlas; tekib
Sotsialistliku realismi mõistet hakati tõlgendama vabamalt; võimalikuks sai ka teiste kaasaegsete kunstivoolude tutvustamine ning järk-järgult ka viljelemine. Samal ajal toimus ka kommunismi tõlgendamisel lahknemisi. Mitmetes Euroopa kommunistlikes parteides hakati eemalduma rangelt Moskva-meelsest ideoloogiast. Aastal 1963 avaldas Roger Garaudy, üks tolleaegse Prantsuse Kommunistliku Partei juhtfiguure, raamatu "Piirideta realism", milles ta marksismi klassikutele tuginedes tõestas, et ka modernism võib olla realism. Need ja paljud teised tegurid viisid sotsialistliku realismi kui kunstivoolu lagunemisele juba enne Nõukogude Liidu lagunemist. Praegu viljeletakse sotsialistlikku realismi vaid Põhja-Koreas ning teatud zanride puhul ka Hiina Rahvavabariigis. Postmodernistliku ilminguna viljeletakse sotsialistliku realismi elementidega kunsti kui campi ka mujal maailmas. (Eestis näiteks Wimberg jt.)
Meid huvitab, oli see ellujäämisküsimus, kas ajakirjanik olla oli kerge või raske ja milliseid kompromisse see nõudis. Niisugused küsimused saavad vastuse üksnes elulugude ja mälestuste kaudu. Allikakriitika tähtsus Allikakriitiline lähenemine nõukogude ajakirjandusloole Nõukogude-aegset allikmaterjali kasutades tasub tähele panna järgmist: 1. Olukordi kirjeldati ideoloogiliselt ja propagandistlikult nö klassipositsioonilt, tihti kasutati viiteid marksismi klassikutele ning viimaste tsitaate, et midagi "tõestada" või paika panna. 2. Tsiteerides okupatsiooniaegseid uurimusi, tõstab tänane uurija nad uude konteksti, kus vaatenurk muutub ja nõuab lähemat selgitamist, mida millegi all mõeldud on. Võib jääda märkamata "ridade vahele kirjutatu". 3. Dokumendid võisid olla koostatud teatud survete all. "Paber kannatas kõike" ja ametlikud väited olid teinekord üksnes tegelikkuse varjamiseks. 4. Teatmeteosed olid lünklikud, kuna valik oli suunitletud
annaabi.ee 
