"Religioon on oopium rahvale.“ Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb ürgkogukondlikust korrast läbi orjandusliku korra feodaalaega, sealt kapitalismi ja edasi sotsialismi. Areng toimub toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes Marxi ideed Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: 1. materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism) 2. klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf) 3. kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond) Inimese ja ühiskonna olemus Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad,
faktidega, ehk toimunud asjadega, id.ajalugu midagi ähmast ja midagi pole võimalik tõestada, peaks tegelema pol. Ajalooga ja pol sündmuste ja institutsioonidega, mille puhul leiab vastused otse allikatest, mille puhul küsimused ja vastused saab otse allikast, mitte ei pea ise valmis mõtlema · Marksistid- suured jõud ühiskonnas, mida üksikisiku tegutsemine ei saa muuta, arengu aluseks tootmissuhted, sellest tulenevalt klassikonflikt, mis seletabki ajalooliste sündmuste põhjusi; ideed on pealisehitis, mis ei seleta käitumist, vaid ainult õigustab, ideed on propaganda sfäär, ehk valitsevate klasside vahend valitsetavate vaoshoidmiseks · Ideede ajalugu kui propaganda ajalugu? Näide 1: Teine Iraagi sõda 2003-2011 Miks toimus? Nafta (keegi ei öelnud välja, aga teada oli ja tänapäeval võideldaksegi ressursside pärast) ei piisa, ,,võis" olla üks põhjuseid (bush uskus,
· feodaalne keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini · kapitalistlik industriaalrevolutsiooni produkt · kommunistlik selle esimene aste on sotsialism Marx inimese ja ühiskonna olemusest Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi ideedest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud, millest tähtsamad on materialism, klassikonflikt ja kriitiline lähenemine. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast. Ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest. Marx aga pooldab selle kaotamist ja ühiskonna ühtlustamist. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikkuses midagi ei muutu. Ühiskonda tuleb uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes.
Põhjuste analüüs Mida tähendab anoomia? - olukord, kus normide süsteem on kaotanud oma selguse ja jõu. Milles poolest erineb orgaaniline solidaarsust mehaanilisest? - millised on need sidemed, mis ühendavad inimesi? mehhaaniline solidaarsus põhines inimeste sarnasusele, orgaaniline nende erinevusele. Milles seisnevad Karl Marxi sotsioloogilised põhiideed? - (kaasaegse konfliktiteoreetilise suuna rajaja); Tähtteos "Kapital"; Arengu alus konflikt (klassikonflikt); Indiviidi edukus sõltub ühiskonna sotsiaalsest organisatsioonist; institutsionaalse keskkonna arengust ja olemusest Mida tähendab sotsiaalne võõrandumine? - Inimese tööjõust saab kaup (ostu ja müügi objekt) => ta võõrandub tööst, töö tulemuisest, teistest inimestest ja ka inimloomusest (kuna töö on inimloomuse osa) Mida tähendab tootmise viis? - tootmise viis tingib sotsiaalse, poliitilise ja vaimse elu protsessi üldse
Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Lotman tegeles peamisele kirjanduslike tekstide analüüsiga. Aga põhimõtteliselt arvas ta, et kultuuri võib tervikuna vaadelda kui suurt teksti. Konfliktiparadigma Kõik konfliktiparadigma esindajad on mõjutatud Karl Marxist. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: - materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus - klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest - kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta Üheks peamiseks vaidlusteemaks 20. sajandi marksistide seas on sotsialistlik revolutsioon Kas ja millistel tingimustel võib see toimuda? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20. sajandi alguses Vladimir Iljits Lenin (1870-1924) Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust (st. nad ei saa ise aru oma klassihuvidest)
peeti, kui töö ja isikliku rikkuse tagatist. Nad väitsid, et tööd ja Tööstuspöörde lõpp(suurem osa · Pärast varakapit. suhete teket kadus Lääne-Euroopas rikkust stimuleerib eraomand.Liberalistid pidasid riigi rolli toodangusttulebvabrikutest)Üleminekuajal pärisorjus aga Venemaal see tugevnes. (klassikonflikt oli passiivseks. Riigi roll pidi piirduma 3 asjaga: domin.varakapit.suhted,raha roll. Usa-1850a, saksamaa-1890 (Mõlemad olid suhteliselt ven.suurem) 1
teadmisi b) Latentsed (varjatud) inimeste poolt planeerimata nt koolis käimine vähendab noorte omapäi hulkumist Prantsuse strukturalism müüdid, traditsioonid, käitumisreeglid, religioossed uskumused Primitiivses ühiskonnas avaldub inimmõistus selgemini kui lääne ühiskonnas Binaarsed opositsioonid nähtuste vastandamine nt mees vs naine, toores vs küpse Konfliktiparadigma - esindajad mõjutatud Marxist (materjalism, klassikonflikt, kriitiline lähenemine e sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta) Lenin töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust, haritlased peavad aitama aru saada Imperialism - lääneklass ei mõjuta arengumaade töölisklassi Sotsialism kõigilt võetakse tema võimete kohaselt ja antakse töö alusel Kommunism võetakse võimete kohaselt, antakse vajaduste alusel
ühiskonna loomiseks sõlmima lepingu. Leping muudab vabadust > üldsuse tahtele allutamine Karl Marx (1818-1883) saksa filosoof, majandusteadlane Uskus, et "hea ühiskond" võrdsete ühiskond saabub vaid juhul kui eraomand kaotatakse Vaesus, ebavõrdus on töölisklassi ekspluatatsiooni tulemus; Igalt ühelt tema võimete järgi, igale ühele tema vajaduste järgi. Marx klassikonflikt > kriitiline teooria Poor Law 1601 Kehtestati vaeste maksu kogumise kohustus igale kogukonnale; Seati sisse "järelvaataja" (overseer) ametikohad Eesmärk rakendada vaesed tööle Maaomanikele kehtestati kohustus maksta vaesuse leevendamise maksu Vaeste kategoriseerimine 13 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016
omavad enam vähem samapalju mingeid põhiväärtusi. Karl Marx jaotas inimesed maj. väärtuste omamise alusel: 1. kapitalistide klass Kõrgklass 2. proletariaadid. Jõukam keskklass K e s k k l a s s Võib luua ka eliidi lähenemisele sarnaseid Tööliste klass hierarhilisi struktuure, näit: V a e s t e k l a s s Klassi lähenemisviisi Iseloomustab ka klassikonflikt, kus madalama klassi liikmed saavad oma võtmeväärtusi suurendada vaid ülemiste klasside arvelt. Seega on klassikonflikt fundamentaalne ja kõikjalolev. Enamik aega suudavad kõrgemad klassid madalaimaid teatud hüvede jagamise teel vaos hoida, aga Marxi jt kohaselt saab klassivõitlus lõppeda vaid siis kui domineeriva klassi elimineerimisel tekib nn "klassivaba" ühiskond. GRUPI LÄHENEMISVIIS Grupp iga indiviidide ühendus, mis tegutseb ühiste huvide nimel. Poliitiline grupp
Darwini evolutsiooniteooria Ühiskond organism tervik Harmooniline ühiskonna areng EMILE DURKHEIM (1858-1917) (kaasaegse funktsionalistliku suuna rajaja) Tähtteos "Enesetapp" Võtmemõisted: sotsiaalne fakt, moraalne kord, tööjaotus ühiskonnas, solidaarsus kui kollektiivse teadvuse produkt, mehaaniline solidaarsus, orgaaniline solidaarsus KARL MARX (1818-1883) (kaasaegse konfliktiteoreetilise suuna rajaja) Tähtteos "Kapital" Arengu alus konflikt (klassikonflikt) Indiviidi edukus sõltub ühiskonna sotsiaalsest organisatsioonist; institutsionaalse keskkonna arengust ja olemusest FERDINAND TÖNNIES (1855-1936) "GEMEINSCHAFT" MAAÜHISKONNA IDEAALKUJUTLUS "GESELLSCHAFT" LINNAÜHISKOND 3 Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed III FUNKTSIONALISM F teoreetiline suund sotsioloogias, mis lähtub veendumusest, et ühiskond on kompleksne
Positiive arengutase on kaasaegses ühiskonnas, peamine on inimestel aru saada kuidas on asjad maailmas seatud. Määrav roll teadlastel ja erapooletul seletusel. Milles seisneb Karl Marxi arusaam ühiskonnast (ajalooline determinism, klasside- vaheline konflikt, sotsiaalne võõrandumine) ühiskond areneb ja toimub evolutsioon. Ajalooline determinism inimese käitumise ajalooline ettemääratus, ehk ajalugu kulgeb oma kindlat rada. Klassikonflikt, kus proletariaadid soovivad haarata võimu Kirjeldage Herbert Spenseri ühiskonna käsitlust. Võrdelb ühiskonda bioloogilise organismiga. Nii nagu meie keha nii muutub ka ühiskond,toimub mitmekesistumine. Inimene peab kohanema väliskeskkonnaga, et muuta oma elu paremaks. Kuidas erinevad tema arvates sotsiaalsed ja bioloogilised organismid? Bioloogilise organismi osad eksisteerivad terviku nimel , samas kui sotsiaalsed organismid tervikuna üksik organismi nimel.
sotsiaalne konstruktsioon võimulolijate kasuks. Uus kriminoloogia } Tuntud radikaalse kriminoloogia esitluseks on 1973. a ilmunud Ian Taylori, Paul Waltoni ja Jock YoungiThe New Criminology. } Kuritegevust tuleb vaadelda protsessina, millel on eri tasandeid, kuid milles ühtki tegurit ei saa unustada või tervikust lahti kiskuda. Steven Spitzeri teooria } Spitzer oletas, et kapitalistliku ühiskonna aluseks on klassikonflikt, harmooniat saavutatakse ühe spetsiifilise klassi domineerimisega. } Deviantideks nimetatakse nende sotsiaalsete gruppide esindajaid, kes ohustavad käesolevat sotsiaalset korraldust. } Deviantseks saab grupp siis, kui selle esindajad segavad, pärsivad või panevad küsimärgi alla üht järgmistest: } tootmisprodukti omandamise kapitalistliku viisi, ehk kui vaene varastab rikka käest; } sotsiaalset korraldust, mille raames kapitalistlik tootmine toimub, ehk kui keegi
Propageerib majanduslikku determinismi, aga ühiskonna poliitiline struktuur, perekonnakorraldus ja religioon võivad areneda ja muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: Materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism). Klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf). Kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta (Frankfurdi koolkond). 14. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Frankfurdi koolkond. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Cramsci ja Althusseri ideoloogiateooria. Habermas. Marksistlik esteetika: Marx kasutas seda mõistet, viidates valitsevate klasside
Geoffrey Elton (1921-1994) poliitiline ajalugu, allikakesksus, ajalugu peab Teooria seos praktikaga: tegelema faktidega, ideed seda ei ole. ideoloogiad tegelevad legitimeerimisega Marksistid: määravaks tootmissuhted, kes kus asus; klassikonflikt; ideed olid kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad määratud valitseva klassi poolt. innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Kaht laadi ideed: Kirjeldav. Milline on inimese loomus, kuidas nad omavahel suhtlevad? – empiiriline vaatlus ÕNN, II LOENG Normatiivne
Juri Lotman (1922-1993) – Vene strukturalism. Tartu semiootika koolkonna juhtfiguur. Lotman tegeles peamisele kirjanduslike tekstide analüüsiga. Aga põhimõtteliselt arvas ta, et kultuuri võib tervikuna vaadelda kui suurt teksti. Konfliktiparadigma Kõik konfliktiparadigma esindajad on mõjutatud Karl Marxist. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: - materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus - klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest - kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta Üheks peamiseks vaidlusteemaks 20. sajandi marksistide seas on sotsialistlik revolutsioon – Kas ja millistel tingimustel võib see toimuda? Miks see ei toimu kapitalistlikes ühiskondades? Marksism 20. sajandi alguses Vladimir Iljitš Lenin (1870-1924) Töölisklassil ei teki iseenesest revolutsioonilist teadvust (st
masside poliitilist käitumist ja mentaliteete (vaimulaadi) puudutavad nähtused · Tänapäeval pole iseenesest mõistetavalt ,,kodanluse revolutsioon" (marksistidel ,,kodanlik revolutsioon" ,,Kodanluse revolutsiooni" küsimus · Kahtlemata teenis kodanluse emantsipatsiooni eesmärke, aga · Tänapäeval enam ei usuta, oleks olnud kondakujuline seisuslik konflikt (või klassikonflikt) · Veendunud revolutsionääride hulgas oli nii aadlikke, vaimulikke, talupoegi ja alamklassi esindajaid · Revolutsiooni kodanlased olid juristid ja ametnikud = haritlaskodanlus · Ärimeeste roll oli väike Tõlgendus... · Iga ametlik seisus koosnes väga erinevatest gruppidest · Seisused olid sisemiselt heterogeensed (varanduslikud vahed olid suured) · Prantsuse seisuslik ühiskond oli hakanud mõranema ja muutuma juba enne revolutsiooni!
Alguses Hugo kaldus rojalismi, siis ta pettus selles, aga vabariigi ideest ei suutnud ta ka innustuda, jäi kahe vahele võitlema. Prantsusmaal aga olukord terav ja nõudis seisukoha võtmist, enesemääramist. Hugo kirjutab järgmisena ,,Marion del Orne" - antimonarhistlik, näidend Louis XIII'st, keda on näidatud nõrga ja tahtejõuetu valitsejana, Richelieu on kurjus ise. Marion on näidatud võluva ja süpaatsena, headuse kehastus. Tegevus on ajastuväline. Väliselt klassikonflikt, tegelikult hea ja kurja põrkumine. See näidend keelustatakse. Kui ta hakkab kirjutama oma järgmist näidendit ja hakkab seda lavale tooma - ,,Hernan" - kinnised lavaproovid, oodati midagi vapustavad, klassitsistid käisid luuramas ja ukseaugust piilumas. Kõik oli väga salapärane. Nii romantikud kui ka klassitsistid valmistusid tõsiseks lahinguks. 1830. aasta veebruaris esietendus, sellel esietendusel valitses metsik segadus, erisuundade esindajad astusid käsikähmlusesse
arhiivist ning allikad annavad küsimused ja vastused kätte ainult nii saab tuvastada tegelikke kindlaid fakte. Mõtlemine ongi tegutsemine, neid kahte sfääre ei ole võimalik lahutada. · Marksistid suured jõud ühiskonnas, mida tegelikult üksikisiku tegutsemine ei suuda muuta ühiskondliku arengu aluseks on tootmissuhted ja neist lähtuvalt on ühiskonnas klassikonflikt ning just see seletab sündmuste põhjusi, ajalugu peab tungima sügavamale ja jääma marksistliku kontseptsiooni raamidesse. Ideed on pealisehitis, mis ei seleta, vaid õigustab käitumust. Ideed on propagandasfäär, valitsevate klasside vahend alamklasside vaodhoidmiseks. Ideede ajalugu kui propaganda ajalugu? Poolt ideid kasutati ka propaganda eesmärgil. Vastu tegemist polnud meelega valetamisega.
kaudu. Igaühe isiklikust kasust ei piisa, on vaja ühtset sidumast raamistikku (moraalset), et näiteks teha isegi lepinguid. Durkheim oli funktsionalist ja arvas, et seal kus on anoomia seal süsteem ei toimi, ei funka. Solidaarsus ja sostiaalsed sidemed põhinevad olemuslikel mitte ainult formaalsetel sidemetel, ehk et ainult iga inimese isikliku kasu taga ajamine ei tooda 5 solidaarsust (vrd Smithi nähtamatu käsi). Näiteks klassikonflikt: ainult ratsionaalsusega ühiskonda koos ei hoia. Igal inimesel peaks olema ideaalsest ühiskonnast oma nägemus. Peamine tarbimiskultuuri kriitika: Inimesed enam ei tea, mis on õige, milliseid soove võib pidada, milliseid mitte. Eelmodernsuses käis majanduslikkus käsikäes sotsiaalse regulatsiooniga, mis piiras inimeste saamist ja tahtmist. Nüüd tehnoühiskonnas inimeste soovid on piiramatud: ,,Inimesed oma soove ei oska piirata. Ehk seega niivõrd kui see on jäetud üksiisiku
Olulisimad on omandisuhted. Klassiliikmetel sarnane suhe tootmisvahendite mõttes. Vastavalt omandijaotusele oli kaks klassi: 1. tootmisvahendite omajad ehk kodanlus 2. töölisklass ehk proletariaat, kes ei oma tootmisvahendeid Kapitalistidel on tootmisvahendid, töölisklassil tööjõud, mida ta müüb. Tööjõu vahetamine palga vastu. Kuna kapitalistid ekspluateerivad töölisi, on see vastandlike huvide allikaks. Klassikonflikt ongi erimeelsused kapitali omanike ja proletariaadi vahel. Marx rõhutab, et feodalismis oli ekspluateerimissuhe nähtav, kuid kapitalismis pole see niivõrd esiplaanil. Ekspluateerimissuhte seletamiseks kasutas Marx lisaväärtusteooriat kapitalist palkab töölised, kes toodavad rohkem, kui kapitalistil kulub palkade maksmiseks ja kulude kandmiseks omandi eest. Tekib lisaväärtus ehk kasum, mille kapitalist oma taskusse pistab.
annaabi.ee 
