kokkupuutel laetud kehaga elektrilaengu. Seega, elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teistele kehadele, mille tulemusel need kehad laaduvad. Kuidas kehad elektriseeruvad? Mis iseloomustab elektriseeritud keha? Kui siidiga hõõrutud klaaspulk lähendada laual lebavatele väikestele paberitükikestele, hakkavad need ,,elama". Paberitükikesed tõusevad servale püsti, osa neist lendab klaaspulgale ja liibub sellele, osa põrkub klaaspulgalt tagasi lauale. Siidiga hõõrutud klaaspulga võib lähendada ka näiteks kuivadele puhastele juustele või kraanist voolavale veeojale. Ka need tõmbuvad klaaspulga poole. Eelnevalt hõõrutud klaaspulga poole tõmbub isegi teravikul tasakaalustatud raske raudlatt. Kui samadele kehadele lähendada aga klaaspulk, mida pole hõõrutud, ei tõmba see enda poole ei paberitükikesi, juukseid, veejuga ega ka raudlatti. Kirjeldatud katsetest ilmneb, et hõõrutud klaaspulgal on omadus, mida hõõrumata klaaspulgal pole
alumises reservuaaris ning asetasin termomeetri sobivalt valitud temperatuuriga vette 20 minutiks. 4. Jälgisin, et seismise ajal vee temperatuur ei muutuks. 5. Seejärel võtsin termomeetri veest ja katkestasin elavhõbedasammas kapillaari ning tagareservuaari ühenduskohas. Selleks hoidsin termomeetri ülaosa vasakus käes ja lõin parema käega vasakule randmele. 6. Kaalusin tehnilistel kaaludel keeduklaasi, klaaspulga ja seguri. 7. Ampulli kaalusin tehnilistel kaaludel alguses tühjalt ja siis koos soolaga. 8. Ainet võtsin ~6 g. 9. Keeduklaasi valasin destilleeritud vett, mille hulga mõõtsin mensuuriga. 10. Vett kas soojendasin või jahutasin kuni saavutasin vajaliku temperatuuri. 11. Keeduklaasi asetasin metallanuma põhjas asuvale korgitükile. 12. Kalorimeetri sulgesin kaanega. 13. Läbi kaane panin ampulli, Beckmanni termomeetri ja seguri. 14
Kolb Pipett Bensiin 3 ml NaOH 0,5g Töökäik Kaaluda 5 grammi mädarõika lehti ja uhmerdada neid senikaua, kuni need on ühtlaseks massiks. Mõõta 10ml 96%-list piiritust ja lisada see purustatud massile. Jätkata uhmerdamist, kuni taimerakud on purunenud ja alkohol intensiivselt roheliseks värvunud. (vt joonis 1). Saadud klorofüllilahus valada klaaspulga abil läbi filtri keeduklaasi. Purustatud massile lisada uuesti 10ml 96%-list piiritust ja uhmerdada jälle senikaua, kuni alkohol on intensiivselt roheliseks muutunud. Klorofüllilahus valada uuesti klaaspulga abil läbi filtri keeduklaasi. Ükski tilk ei tohi kaduma minna! (vt joonis 2) Pigmentide eraldamine Krause meetodil Valada kokku 5ml saadud pigmentide alkohollahust, 3ml bensiini ja 2-3 tilka vett ning valada saadud lahus katseklaasi. Sulgeda katseklaas korgiga ning hakata
3.Keha on siis laetud negatiivselt, kui tal on? v-elektrone rohkem kui prootoneid. 4.mida on kujutatud antud joonisel? Magnetivälja jõujooni. 5.vastassuunaliste vooludega juhtmed.. v-tõukuvad alati. 6.milline alljärgnev väide on õige? Levib ruumis kindla kiirusega. 7.mis juhtub kui inimesele anda suur laeng?laengud tahavad üksteisest võimalikult kaugele minna ja selleks tõusevad juuksed püsti.miks? v-samanimeliste laengud tõukuvad. 8.siidriie saab hõõrdumisel klaaspulga vastu negatiivse laengu,sest.. v-talle lisandub mingi hulk elektrone. 9.mis suunas mõjuvad jõud kahele vooluga juhtmele,kui vool nendes on samasuunaline? v-juhtmete tasandis üksteise poole. 10.millised 2 alljärgnevat väidet on õiged? v-antud magnetvälja punkti saab läbida ainult üks jõujoon, jõujoonte tihedus on suurem seal,kus magnetväli on suurem. 10.kui laetud kehad tõukuvad,siis see tähendab,et nad on laetud.. v-samanimeliselt. 11.kui viia magnetvälja vooluga juhe siis..
EATI-12 Laboratoorne töö I Protokoll Ülesanne Keedusoola määramine liiva-soola segus Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm), areomeeter, filterpaber. Töö käik Lisasime koonilises kolbis olevale liiva-soola segule 50 cm3 destilleeritud vett. Seejärel tuli liivas olev sool lahustada klaaspulga abil vees. Kui soola oli piisavalt lahustatud, siis tuli see valada keeduklaasi. Selleks tuli filterpaber asetada lehtrile nii, et see moodustaks filtri ja seda tuli ka niisutada, et see jääks lehtri seintele. Järgnevalt tuli valada kolbis olev lahus mööda klaaspulka filtrile ning sealt läks see edasi keeduklaasi. Nüüd tuli korrata eelmist tegevust veel kaks korda. Kui need olid tehtud, tuli keeduklaasis olev lahus
Me panime mõlemad segud keeduklaasi ja proovisime ükshaaval eraldada herned riisist plastiktopsi. Ja eemaldasime klaaspulgaga. Idee nr. 2 Teine idee oli juba rohkem nutikam. Me valasime segud lehtrisse, hoides keeduklaasi selle all ja samal ajal torkides klaaspulgaga lehtri tunnelist alt-ülesse, lükates herned ülesse et riis saaks läbi tulla keeduklaasi. NB ! Seda peab kiiresti tegema, sest kui sa herneid lükkad on riisid juba teel alla kukkumas ja kui sa eemaldad klaaspulga, tuleb üritada keeduklaas võimalikult kiiresti sel hetkel sinna alla lükata muidu riisi hunnik kukkub mööda. Idee nr. 3 Kolmas idee oli juba suht loogilisem ja mõistlikum, nii arvasime meie. Esimene asi mida teha vaja, on filter ja et riisi läbi saada, on filtri keskele vaja auku. Siis segu filtrisse valada ja õrnalt filtrit väristada, kuni oled tahkained eraldanud.
kehi ümbritsev elektriväli. Umbes pool sajandit hiljem, 20.sajandi künnisel avastati electron, aineosake, mis ongi kõigi elektrinähtuste põhjustajaks. Kehade elektriseerumine. Elektrilaeng. Kui siiga hõõrutud klaaspulk lähendada laual lebavale väikestele paberitükkidele, hakavad need "elama". Paberitükikesed tõusevad servale püsti, osa neist lendab klaaspulgale ja liibub sellele, osa põrkub klaaspulgalt tagasi lauale. Siidiga hõõrutud klaaspulga võib lähendanda ka näiteks kuivadele puhastele juustele või kraanist voolavale veeojale. Ka need tõmbuvad klaaspulga poole. Eelnevalt hõõrutud klaaspulga poole tõmbub isegi teravikul tasakaalustatud raske raudlatt. Kui samadele kehadele lähendada aga klaaspulk, mida pole hõõrutud, ei tõmba see enda poole ei paberitükikesi, juukseid, veejuga ega ka raudlatti. Kirlejdatud katsetest ilmneb, et hõõrutud klaaspulgal on omadus, mida hõõrumata klaaspulgal ei ole
filterpaber. Töö käik: 1) Esmalt võtsin kolbi, kuhu oli kaalutud liiva-soola segu ja valasin sinna 50 cm3 destilleeritud vett ja segasin lahust klaaspulgaga. Seejärel tuli lahust filtreerida, milleks kasutasin filterpaberit ja klaaspulka. Filterpaber tuleb murda keskelt kokku ja seejärel uuesti keskelt kokku. Järgmisena asetasin filtri lehtrisse ja pihustasin selle peale väikese koguse destilleeritud vett, et paber kinnituks lehtri siseseintele. Seejärel asetasin klaaspulga vastu lehtriseina nurga all ning valasin soolavett mööda klaaspulka alla. Jälgisin, et klaaspulk ei oleks surutud vastu lehtri seina, kuna filterpaber on õrn. Korraga täitsin maksimaalselt ¾ lehtrist. Seda katset kordasin veel kaks korda, et sool täielikult segust kätte saada. 2) Olles lahust filtreerinud kolm korda keeduklaasis, valasin lahuse edasi mõõtesilindrisse. Peale seda lisasin veel destilleeritud vett, kuni mõõtesilindris oli 250 cm3 lahust.
Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades ~ 50 cm3 destilleeritud veega. NaCl lahustus vees hästi, liiv aga mitte. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis ei olnud vaja lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Filtreerisin lahuse. Selleks kasutasin 250ml koonilist kolvi, millesse lahust filtreerisin, klassist lehtrit ning valge lindiga filterpaberit, mille voltisin kurdfiltriks. Täitsin filtrist ¾. Lahusta valasin filtrisse klaaspulga abil ning jälgisin, et lahus mööda keeduklaasiserva ei hakkaks alla nirisema, kui valamise fitrisse lõpetasin, siis panin klasspulga kiiresti keeduklassi tagasi, et mitte ühtegi tilka lahust kaotsi lasta. Filtreerisin lahuse ära. Keeduklaasi jäänud liiva jääkidele panin juurde 50 cm3 destilleeritud vett, segasin ning filtreerisin ka selle läbi sama filtri samasse koonilisse kolbi. Kui keeduklaasi oli jäänud
Elektrilaengud ja elektriväli 1. Kuidas on võimalik kehi elektriseerida? V: Kehasid omavahel hõõrudes. 2. Mis on elektriseeritud keha tunnuseks, kuidas seda kindlaks teha (2)? V: Kehad hakkavad omavahel tõmbuma. Klaaspulga ja siidi hõõrumisel laaduvad mõlemad, sest kui siidi asetada paberitükikest lähedale tõmbab ta neid enda poole. Kui aga selle sama klaaspulgaga puudutada niidi otsas rippuvat metallkera siis ja lähendada siis see paberitükikestele siis tõmbab ka see paberitükikesi enda poole. 3. Mis on elektrilaeng? V: Elektrilaeng on füüsikaline suurus. Hõõrumisel tekkinud omadust, tõmmata teisi kehasid nimetatakse elektrilaenguks!. 4. Mis juhtub kui laetud kehaga puudutada teist keha?
Aatom jaguneb tuumaks (prootonid ja neutronid) ja elektronideks. Elementaarosakesed-mida ei saa lihtsamateks osakesteks jaotada. Vana-Kr teadlased avastasid, et hõõrudes merevaigust esemeid karusnahaga/villase riidega, on nad võimalised tõmbama ligi kergeid kehi. Gilbert avastas, et hõõrudes klaaspulka siidiga tõmbab see ka kergeid kehi. Positiivne laeng prooton-tekib klaaspulga hõõrumisel siidiga. Negatiivne laeng elektron-eboniidist pulga hõõrumisel karusnahaga.Neutroni laeng on neutraalne. Samamärgiliste laengute osakesed tõukuvad, erimärgiliste laengutega osakesed tõmbuvad. Elektriväli-ühe keha mõju teisele erilise materiaalse keskkonna kaudu. Ühele laetud kehale mõjuv jõud tuleneb teiste kehade EV mõjust temale. EV olemasolu tehakse kindlaks tema mõju järgi mingile proovilaengule-väiksele laetud kehale.
Teatmeteosest leidsin lükopeeni ekstinktsioonikoefitsendi (E1cm1%) väärtused K = 0,4886× 23,5× 0,65×103/2270×0,56 = 5,87mg % Lipiidide reaktsioonid 1.Rasvapleki proov Uurisin kahte erinevat proovi, milelst üks sisaldas lipiide ja teine mitte. (samad proovid, mida kasutan hiljem ka akroleiintestis) 1 g-le tahkele ainele lisasin 0.5 ml orgaanilist lahustit atsetooni. Peale hoolikat loksutamist lasin segul settida. Seejärel tilgutasin mõlemat lahust klaaspulga abil filterbaberitele. Proov nr 1. Jättis paberile rasvapleki sam al ajal kui 2.proovist tekkinud proov oli läbipaistev. Seega teginjärelduse, et lipiide sisaldub 1. proovis. Õppejõuga kontsulteerides selgus aga, et tegelikult peaks lipiide sisaldama 2. mitte 1. proov. Kuna proove võeti katseklaasi sama spaatli erinevate otstega, siis ilmselt oli keegi spaatli otsad segamini ajanud ja proovi rikkunud. 2.Emulsioonitest
Seejärel, katkestasin elavhõbedasamba kapillaari ning tagavarareservuaari ühenduskohas, lüües ettevaatlikult termomeetri ülaosa vastu rannet. Kaalusin tehnilisel kaalul töövahendid ning ampulli ilma ning koos ainega. Seejärel võtsin 5,94 g ainet, valasin keeduklaasi destilleeritud vett 392,58 g. Asetasin keeduklaasi metallanuma põhjas asuvale korgitükile, sulgesin kalorimeetri korgiga. Panin läbi kaane ampulli, Beckmanni termomeeteri ja seguri. Asetasin ampulli klaaspulga mida kasutasin ampulli purustamiseks. Kui temperatuuri muutumine oli ühtlane alustasin aja mõõtmisega. Segades ühtlaselt kalorimeetris olevat vett kirjutasin iga minuti järel üles vee täpse temperatuuri. Üheteistkümnendal minutil purustasin ampulli ning seejärel jälgisin ja märkisin jälle iga minuti järel ples vee temperatuuri, kuni see saavutas miinumumi. Aeg katse algusest Beckmanni termomeetri Periood näit kraadides 0 3,330 1. periood
Järeldused Kirjanduse andmetel sisaldab tomat 0,88-4,2 mg% lükopeeni, minu saadud vastus mahub antud vahemikku, seega võib katse õnnestunuks lugeda. 1.3. Lipiidide reaktsioonid 1.Rasvapleki proov Uurisin kahte erinevat proovi, milelst üks sisaldas lipiide ja teine mitte. (samad proovid, mida kasutan hiljem ka akroleiintestis) 1 g-le tahkele ainele lisasin 0.5 ml orgaanilist lahustit atsetooni. Peale hoolikat loksutamist lasin segul settida. Seejärel tilgutasin mõlemat lahust klaaspulga abil filterbaberitele. Proov nr 1. Jättis paberile rasvapleki samal ajal kui 2.proovist tekkinud proov oli läbipaistev. Seega teginjärelduse, et lipiide sisaldub 1. proovis. Õppejõuga kontsulteerides selgus aga, et tegelikult peaks lipiide sisaldama 2. mitte 1. proov. Kuna proove võeti katseklaasi sama spaatli erinevate otstega, siis ilmselt oli keegi spaatli otsad segamini ajanud ja proovi rikkunud. 2.Emulsioonitest
Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide,nagu näiteks kolesteriidid. 1. Rasvapleki proov Uurisin kahte erinevat proovi, millest eelduste kohaselt üks pidi lipiide sisaldama ja teine mitte. 1 g-le tahkele ainele lisasin 0.5 ml orgaanilist lahustit atsetooni. Peale hoolikat loksutamist lasin segul settida. Seejärel tilgutasin mõlemat lahust klaaspulga abil filterbaberitele. Rasvaplekid jäid mõlemast proovist filterpaberile. 2. Emulsioonitest Valasin kahte kuiva katseklaasi 2ml 96% etanooli ja lisasin 2 ml kahte erinevat lahust, millest üks sisaldas lipiide ja teine mitte. Loksutasin mõlemat katseklaasi hoolikalt. Seejärel lisasin 4ml destilleeritud vett. Proov nr 1 muutus häguseks, see on lipiidide olemasolu kinnituseks. 3. Akroleiiniproov Lisasin kahte katseklaasi 1g NaHSO4 ja lisasin kummalegi mõne tilga erinevatest
Võimalik, et tegin midagi ebatäpselt. ERÜTROTSÜÜTIDE HULGA MÄÄRAMINE KAMBERMEETODIL Määramise käik. Kuiva katseklaasi pipeteeritakse 4 ml 3%-list keedusoola lahust ning lisatakse kapillaarpipetiga 20 l verd, mis puhutakse ettevaatlikult keedusoola lahusesse. Saadakse vere lahjendus 1:200. Katseklaas suletakse korgiga ja loksutatakse. Lugemiskambrile asetatakse katteklaas, kusjuures viimast ei tohi kambrile tugevasti suruda. Katseklaasist võetakse ümmarguse otsaga klaaspulga abil lahjendatud verd ja täidetakse kamber nii, et kogu võrgustik oleks kaetud vedelikuga. Kamber jäetakse 1 minutiks seisma, mille jooksul erütrotsüüdid sadestuvad. Kamber asetatakse mikroskoobi esemelauale ja vaadeldakse väikese suurendusega (objektiiv 10x, okulaar 15x) veidi pimendatud vaateväljas. Erütrotsüüte loetakse tavaliselt 80 väikeses ruudus, s.o. 5 suures ruudus. Igas ruudus loetakse ruudus olevad erütrotsüüdid ja ka need, mis paiknevad ruudu kahel
Kirjanduse andmetel peaks olema saagis 70% teoreetilisest. Sünteesi käigus sain saagist 9,59g. Saagis teoreetilisest: Saagis literatuursest: 2.4 Märkused töö käigus Bensoehappe sünteesi käigus soolhapet lisades lahustus tahke osa raskesti ning kolbis oli keeruline ainet segada, mistõttu kallasin segu keeduklaasi ning lahustasin seal. Kuigi loputasin nii keeduklaasi kui kolbi eetriga ning lisasin saadud segu ülejäänud lahusele, jäi siiski nii kolbi, klaaspulga kui keeduklaasi külge küllaltki palju lahustumata tahket ainet, mis seletab ka madala saagiseprotsendi. Kuna sünteesil sain bensoehapet 6,62g ning vaja läks 12g, sain puuduva osa (5,38g) õppejõult. Etüülbensoaadi sünteesil reageerimata jäänud etanooli eraldasin rotaatoriga, mitte destillatsiooni teel. 2.5 Saagis ja produktide iseloomustus Bensoehappe sain valge kergelt roosaka varjundiga valge tahke ainena. Saagiseprotsent oli
reaktsioonisegust võetud proovides. 2. Töö käik 1.3 Ensüümipreparaadist töölahuse valmistamine Minu uuritav preparaat oli alkanaas. Valmistasin uuritavast preparaadist ensüümile sobiva pH väärtusega puhvris lahus, milles ensüümi kontsentratsioon oli 1,5 mg/ml.Valmistasin 5 ml töölahust. Selleks kaalusin analüütilistel kaaludel 7,5 mg ehk 0, 0075 g alkanaasi ja lahustasin selle klaaspulga abil boraatpuhvris, mille pH=8,4. 1.4 Ensüümireaktsiooni (kaseiini hüdrolüüsi) läbiviimine 1) Võtsin 50 ml mahuga suure katseklaasi, kuhu pipeteerisin 25 ml 2%-list kaseiini lahust. Katsin klaasi korgiga ja asetasin vesitermostaati 30 ºC juurde 10 minutiks 2) Võtsin 4 kuiva katseklaasi normaalmõõdus ja nummereerisin need. Igaühte pipeteerisin 3 ml 5%-list TKÄ lahust.
lahustunud aine mass (g)· 100% C% = ————————————— lahuse mass (g) Kasutatud mõõtmeseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, 250 ml kooniline kolb, 250 ml mõõtesilinder, areomeeter, filterpaber. Kasutatud ained: naatriumkloriid (NaCl) segus liivaga, H2O. Tööprotsessi kirjeldus Lahustada umbes 6 g liiva ja soola segu 50 cm3 destilleeritud veega. Lahus lasta läbi filterpaberi klaaspulga abil vedelikujooksu suunates koonilisse kolbi. Jäägile keeduklaasis lisatakse veelkord destilleeritud vett (45 ml), peale segamist lasta saadus läbi sama filtri kolbi. Protsessi korrata vähesema koguse veega kaks korda (20 cm3 ja 20 cm3 destilleeritud vett). Korra lasta ka paberfiltrile ¾ filtri mahutavusest destilleeritud vett. Saadud lahus valada mõõtesilindrisse, lisada lahusele nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250 cm3
Selleks võtsime taskurätiku ja tegime sellest koonusekujulise filtri et panna see lehtri peale et hiljem liiva lahusest eraldada Jätkasime lahuse valmistamisega. Lisasime soolale ja liivale vett ja segasime selle kuni oli ilmaga näha et sool oli lahustunud. Seejärel asetasime lehtri koos taskurätikust valmistatud filtriga tühjale keeduklaasile ja võtsime klaaspulga ja hakkasime nõrutama ehk aeglaselt sette pealt lahust ära valama. Sealt oli näha kuidas vee ja soola lahus oli läinud läbi filtri ja liiv jäänud filtri(taskurätiku) peale. 5. Analüüs Katse ise õnnestus ja liiv sai eraldatud. Fitri tegemine ei tulnud alguses kõige paremini välja aga pärast õpetaja toodud näiteid ja juhendeid, tuli koonus välja ja saime seda edukalt kasutada. Nõrutamiselt läks küll natukene lahust maha, aga saime sealt ka uusi teadmisi
klaaslehtrisse ning niisutan vähese hulga destilleeritud veega. Asetan lehtri koos filterpaberiga statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi (kolvi) seina. Valan lahuse filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoian keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Filtrist täidan 3/4 ning klaaspulga tõstan kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Väldin suurema koguse liiva sattumist filtrile, mis aeglustab oluliselt filtrimist. Jäägile keeduklaasis lisan NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm3 destilleeritud vett, segan ja filtrin koonilisse kolbi läbi sama filtri. Pesen keeduklaasi ja liiva jäägi keeduklaasis paar korda vähese veega (~10...20 cm3), jälgides, et keeduklaasi seinad saaksid puhtaks
sageli elektripendliks. Lähendades metallfooliumist keha klaaspulgale, mis on naha või siidriidega hõõrumise teel positiivselt laetud, tõukub toruke klaaspulgast eemale, sest klaaspulgal ja torukesel on samanimeline, täpsemalt positiivne laeng. Viies rippuva fooliumtorukese lähedusse villase riidega hõõrutud plastmasskeha, näiteks kammi või joonlaua. Märkame, et toruke tõmbub selle eseme poole. Võime väita, et plastmasskehal on torukese ja seega ka klaaspulga suhtes erinevat liiki laeng negatiivne laeng 10) Elementaarlaeng (mõiste, näited osakestest, kellel see olemas on) Elementaarlaenguks e nimetatakse vähimat looduses esinevat laengu väärtust. Kõigi ainete aatomid koosnevad prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Prootonil on laeng +e , elektronil e, neutronil laeng puudub. Aatomeid hoiab koos tuuma positiivsete prootonite ja tuuma ümber liikuvate negatiivsete elektronide vahel mõjuv elektriline tõmbejõud
selle vähese hulga destilleeritud veega. Lehtri koos filterpaberiga asetasin statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi seina. Lahuse valasin filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoidsin keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Keeduklaasi hoidsin veits kaldu ja see ei tohtinud puutuda vastu filtri põhja, mis oleks võinud kergesti puruneda. Filtrist täitsin ¾ ning klaaspulga tõstsin kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Samas jälgisin, et suurem kogus liiva filtrile ei satuks, mis oleks võinud filtri ummistada ja oluliselt filtrimist aeglustada. Jäägile keeduklaasis lisasin NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel 40ml destilleeritud vett, segasin ja seejärel filtrisin selle keeduklaasi läbi sama filtri. Pesin
hulga destilleeritud veega. Lehtri koos filterpaberiga asetasin statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutub vastu keeduklaasi seina. Lahuse valasin filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoidsin keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Keeduklaasi hoidsin natukene kaldu ning see ei tohtinud puutuda vastu filtri põhja, mis oleks võinud kergesti puruneda. Filtrist täitsin ¾ ning klaaspulga tõstsin kohe keeduklaasi tagasi, püüdes igati vältida pisemagi piisa kaotsiminekut. Samas jälgisin, et suurem kogus liiva filtrile ei satuks, mis oleks võinud filtri ummistada ja oluliselt filtrimist aeglustada. Jäägile keeduklaasis lisasin NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast veel 40ml destilleeritud vett, segasin ja seejärel filtrisin selle keeduklaasi läbi sama filtri. Pesin keeduklaasi ja liiva jääki keeduklaasis paar korda vähese destilleeritud veega (15 ml), samas
1.4 ELEKTRILAENGUD Juba kauges minevikus avastati Vana Kreekas, et merevaiku hõõrudes villase riide või nahaga, tõmbab see enda külge kergeid esemeid. Niisugust nähtust nimetati elektriseerimiseks. Tuletatud kreeka keelest "elektron", mis tähendab merevaiku. Tänapäeval kasutatakse merevaigu asemel klaaspulka kui odavamat ja kättesaadavamat. Hõõrudes klaaspulka nahaga, soojenevad kehad ning molekulide liikumine kiireneb. Klaaspulga aatomite koosseisust vabanevad elektronid ja lähevad nahale. Klaaspulga aatomid jäävad laetuks positiivselt, nahk aga negatiivselt. Leppeliselt omab klaaspulk positiivse laengu, sest "positiivne" ja "negatiivne" anti laengutele ammu enne elektriteooria ilmumist. Hõõrudes eboniitpulka villase riidega, lähevad villasest riidest vabanenud elektronid eboniitpulgale ja öeldakse, et eboniitpulk on laetud negatiivselt, villane riie positiivselt.
Vajalikud ained - 9,5 mg tahket invertaasi - 2,4 ml atsetaatpuhvrit (pH = 4,8) 4 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia protokoll Töö käik 1. Kasutades analüütilist kaalu, kaaluda ära 9,5 mg tahket invertaasi väiksesse keeduklaasi. 2. Kanda üle invertaasi gradueeritud katseklaasi ja panna katseklaasi 2,4 ml atsetaatpuhvri lahust. 3. Klaaspulga abil läbi segada lahus kuni tekib ühtlane hägusus ja suspensioon (tükid võivad sees olla). 4. Gradueeritud katseklaasile panna kork peale ja ettevaatlikult läbi loksutada katseklaasi sisu. Ensüümi ja puhvri vaheline seos tahke invertaasi puhul on 1 mg tahket invertaasi ja 4 ml puhverlahust. Ma võtsin 9,5 mg tahket invertaasi ja 2,4 ml puhvrit. m(tahke invertaas) = 9,5 mg V(puhverlahus) = 2,4 ml 2. Ensüümireaktsiooni läbiviimine
Minu katse tulemus jäi naiste alumise normi piiri juurde, viga võis tulla ebatäpsete koguste võtmises katse ajal. Erütrotsüütide hulga määramine kambermeetodil Töö käik Pipeteerisin kuiva katseklaasi 4 ml 3%-list keedusoola lahust ning lisasin kapillaarpipetiga 20 l verd, mille puhusin ettevaatlikult keedusoola lahusesse. Sain vere lahjenduse 1:200. Sulgesin katseklaasi korgiga ja loksutasin ning asetasin lugemiskambrile katteklaasi. Võtsin katseklaasist ümmarguse otsaga klaaspulga abil lahjendatud verd ja täitsin kambri nii, et kogu võrgustik oli kaetud vedelikuga. Jätsin kambri 1 minutiks seisma ja asetasin selle mikroskoobi esemelauale. Kambrit vaatlesin väikese suurendusega (objektiiv 10x, okulaar 15x) veidi pimendatud vaateväljas. Katse andmed ja arvutused Erütrotsüütide hulk 1 mm3-s (l-s) X leitakse valemiga: X = A · 4000 · 200 / 80 kus A erütrotsüütide hulk 80 väikeses ruudus; 80 ruutude arv; 1/4000 ühe ruudu maht mm3; 200 vere lahjendus
piiri üle, viga võis tulla ebatäpsete koguste võtmises katse ajal. Erütrotsüütide hulga määramine kambermeetodil Töö käik · Pipeteerisin kuiva katseklaasi 4 ml 3%-list keedusoola lahust ning lisasin kapillaarpipetiga 20 l verd, mille puhusin ettevaatlikult keedusoola lahusesse. · Sain vere lahjenduse 1:200. · Sulgesin katseklaasi korgiga ja loksutasin ning asetasin lugemiskambrile katteklaasi. · Võtsin katseklaasist ümmarguse otsaga klaaspulga abil lahjendatud verd ja täitsin kambri nii, et kogu võrgustik oli kaetud vedelikuga. Jätsin kambri 1 minutiks seisma ja asetasin selle mikroskoobi esemelauale. Kambrit vaatlesin väikese suurendusega (objektiiv 10x, okulaar 15x) veidi pimendatud vaateväljas. Katse andmed ja arvutused Erütrotsüütide hulk 1 mm3-s (l-s) X leitakse valemiga: X = A · 4000 · 200 / 80 kus A erütrotsüütide hulk 80 väikeses ruudus; 80 ruutude arv; 1/4000 ühe ruudu maht mm3;
5.Miks kleepub sooja ahju vastu surutud ajaleht pärast riideharjaga hõõrumist ahju külge? V: hõõrumisel elektriseeruvad mõlemad kehad. 6.Miks kattub lakitud mööbli pind kiiresti tolmuga, kui seda pühkida kuiva lapiga? V: kehal on elektrilaeng. 7.Miks liibub villase riidega hõõrutud täispuhutav õhupall vastu seina, kappi või mõnda muud eset? V: kuna sellel tekib staatiline elekter. TEST 1.Klaaspulga hõõrumisel siidriidega omandab klaaspulk positiivse laengu 2.Kui karusnahaga hõõrutud eboniitpulk tõmbab laetud keha enda poole, siis on keha laetud negatiivselt 3.Missugusel nähtusel põhineb elektroskoobi töö? Samanimeliste laengute vastasmõjul 4.Samanimeliselt laetud kehad tõukuvad, erinimeliselt laetud kehad aga tõmbuvad 5.Mis juhtub niidi otsa riputatud kerge laadimata kuulikesega, kui talle läheneda laetud keha? Kuulike tõmbub laetud keha poole
Seejärel kastetakse leeknõel uuritavasse lahusesse (tilgake klaasplaadil, millele võib ainete lenduvuse parandamiseks lisada tilga lahj.HCl) ja viiakse leeki .Kõrgeim temperatuur on leegi ülemises kolmandikus. Enamik keemilisi reaktsioone vajab toimumiseks kindlaid keskkonnatingimusi.pH väärtuse kontrolliks asetatakse klaasplaadile universaalindikaatorpaberi tükike (5x5 mm) ja puudutatakse seda uuritavas lahuses niisutatud klaaspulga otsaga.Paberi värvust võrreldakse pH-skaalaga , vajaduse korral reguleeritakse keskkonnatingimusi (puhverlahuse,happe või leelise abil). Lahuste soojendamine toimub tavaliselt veevannil.Lahuste keetmine viiakse tavaliselt läbi portselantiiglis asbestvõrgul (tõmbe all!).Lahuse keetmisel katseklaasis tuleb kasutada katseklaasihoidjat ja olla ettevaatlik, sest sageli võivad tekkida keemistõuked.Katseklaasi suue
annaabi.ee 
