Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus. Vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Kui varakeskaegsetel kirikutel olid enamasti puukatused, ehitati romaani kirikutele juba ka kivikatuseid. Skulptuuri kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Gooti stiil on minu arvatest hästi huvitav. Ta ajalugu on väga põnev. Kirikud on nurgelised ja tipud on teravad
GOOTI ARHITEKTUUR Teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt Ehitati romaani kirikutele kivikatuseid Hiljem võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete INGLISMAAL Salisbury katedraal ITAALIAS Pisa toomkirik HISPAANIAS Sevilla katedraal GOOTI SKULPTUUR Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene Iseloomulik on figuuride eraldatus üksteisest Chartres´i katedraal GOOTIKA EESTIS Juurdus 12501280ndatel aastatel Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades Ei kasutatud tugikaari Tagasihoidlikult kaunistatud Kõige enam säilinud Tallinna vanalinnas Ehitusmaterjal pae- või põllukivi NIGULISTE KIRIK Ehitamist alustati 13.saj.
olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvid poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalid asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraaze viljelemist. Gooti stiil Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur Alatskivi Loss 1250-1280ndatel aastatel.
Peamised Alepõllundus (kasvatasid Põlluharimine, keraamika Põlluharimine (kartuli ja tegevusalad maisi, ube, kõrvitsaid), valmistamine, tegid häid maisikasvatus), kaevasid tiike ja maa- kuld ja vaskesemeid, kariloomadekasvatus aluseid kanaleid, kiviskulptuure (laamad) kalastamine Rituaalid Kiviskulptuurid Sügavalt usklikud, tõid Usuelu tagasihoidlikum, (hiigelsuured kivist pead), jumalatele inimohvreid palsameerisid surnuid, jaaguari kujutised, vaigust (uskusid, et jumalad palju jumalaid kummipallid (rituaalne tarvitavad toiduks (tähtsamad päikesejumal pallimäng) inimveres leiduvat Inti ja kuujumal Killa)
väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Gooti arhitektuur Strasburgi katedraal Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Gooti stiil Eestis Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi
esemetes peituv salapära. Nad valisid sissepakkimiseks suuremõõtmelisi ehitisi või maastikuelemente nagu puud, sillad, hooned jne. Sissepakkimiseks kasutatud kangas ja sissepakitud objektid moodustasid täiesti uusi vorme ja said seeläbi hoopis uue • MICHAEL HEIZERI lasi Los Angelese maakunsti muuseumi sissekäigutee peale paigutada 340 tonni kaaluva kivirahnu. Kollektiivsed maakunstid Eestis • Ristimägi Hiiumaal • Kiviskulptuurid Tagarannas Saaremaal Aitäh Teile!
Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Teravkaared ongi gooti stiili kõige silmatorkavamad tunnused . "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti skulptuur Gootika skulptuure kohtab peamiselt kirikute välisseinte , eriti lääneportaali kaunistusena . Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piibli stseene Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus teineteisest . Gooti maalikunst Gooti maalikunst jaguneb kaheks : Vitraazikunst Tahvelmaal Vitraazikunst Klaasikunst ehk vitraazikunst . Gooti kirikutel polnud palju vaba seinapinda sellepärast oli seal palju hiiglaslikke aknaid , seetõttu jäigi seinamaalikunst tagaplaanile . Aknad olid valimistatud erivärvidest klaasi tükkidest , omavahel olid nad seotud
· Hiilgeaeg u 300800 pKr. Kultuur · Edukad maaharijad · Valitses klassisüsteem: ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades, lihtinimesed aga töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. · Leiutasid 800 hieroglüüfist koosneva tähestiku · Suured edusammud matemaatika ja astronoomia alal · Lõid keeruka kalendrisüsteemi Kultuur · Osavad käsitöölised kiviskulptuurid, kujukesed, kaunistatud keraamika, head tööriistad, kuld ja vaskesemed. · Agarad kaupmehed nii maal kui merel. · Preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat ja planeet Veenuse liikumisi. · Matemaatilise süsteemi aluseks oli arv 20 ning nad kasutasid arvude väljendamiseks kolme sümbolit: kriips tähistas viit, punkt ühte ja merikarp nulli. Religioon · Ohverdasid inimesi · Maine ja surmajärgne elu võrdsed.
Hiinlased leiutasid üherattalise käru umbes 100 aastal, millest on saanud alguse meie praegune transport. Kompass Kivist mälestised Kivi oli üks esimesi materjale, mida Hiinas töötlema hakati. Sellest tahuti praktilisi asju. Kividest hindasid hiinlased üle kõige nefriiti. Arvati, et nefriidil on võluvõim ning selle abil saab säilitada surnukehi. Budismi levides muutus populaarseks hiiglaslikud kiviskulptuurid. Nendest tuntum on Buddha kuju, mis on 70 m kõrge ja selle viimistlemiseks kulus 90 aastat. Buddha kuju Metallide töötlemine Hiinlased avastasid sulamite valmistamise saladuse Shangi dünastia ajal. Pronksi valmistamiseks kasutasid nad vaske ja tina, mida sulatati eelnevalt vastavatest maakidest. Pronksist valmistati nõusid, kujusid, kelli, peegleid jne. Umbes 600 eKr olid hiinlased selgeks saanud rauasulatamiskunsti. Nad olid esimesed, kes hakkasid malmi kasutama.
Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. Skulptuure kohtab Skulptuur Romaani skulptuur on gootikas peamiselt kirikute seotud arhitektuuriga. välisseinte, eriti Skulptuurid on koondatud lääneportaali eelkõige fassaadidele, kaunistusena. portaalidele, kapiteelidele, Kiviskulptuurid kujutasid kusjuures domineeriv on enamasti pühakuid ning reljeef. Materjalidena piiblistseene. Gooti kasutati pronksi ja kivi, skulptuuridele on kuid ka puud. Kivi- ja iseloomulik figuuride puuskulptuur olid värvitud, eraldatus üksteisest, mis mis tänaseks on täielikult võimaldab neid käsitleda hävinud. Romaani
· kõrggootikat (u 12001350) · hilisgootikat (u 13501525). Gooti arhitektuur: Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Samuti hakati katuseid ehitama kivist Gooti skulptuur: Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Gooti maalikunst: Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Samuti tekkis palju tahvelmaalikoolkondi, mis mõjutasid ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti.
Väljastpoolt on gooti kirik romaani kirikuga võrreldes vaesem tornide poolest. Hilisgootika. Aja jooksul, kui ühiskonna jõukus veelgi kasvas, hakati kirikuid üha rohkem kaunistama. Näiteks anti roietele esteetiline väärtus : neist hakati kujundama lehviku-, võrgu- või tähekujulisi mustreid. Kõige keerulisemaid võlve tehti Inglismaal. Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. Kokkuvõte Mõlemat stiili leidub Eestis küllaldaselt. Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus.
· Arenes väga kiiresti kaubandus ja tööstus. Olmeegid. Neid peetakse tsivilisatsiooni rajajaks Kesk-Ameerikas, kuna nad muutsid asulad väikesteks linnadeks ja neile järgnes tsivilisatsiooni esiletõus ja maia riikide areng.Linnad olid väikesed.Lina keskel kõrgus suurpüramiidikujuline tempel. Linnad olid eelkõige poliitilised ja usulised keskused. Olmeegid ei tundnud kirja.Ei osanud kasutada metalli. Järele on jäänud aga monumentaalsed inimpäid kujutavad kiviskulptuurid. Maiad. Elasid vihmametsades.Püramiiditemplite ümbes tekkisid koondunud linnad. Maiad õppisid kasutama metalle. Nad valmistasid ehteid ja relvi. Tööriistu tehti esialgu ikkagi kivist. Maiade arhitektuur ja kunst oli väga kõrgel tasemel tollel ajal. Linnades olid residentsid ja templikompleksid. Maiade ühiskond oli k'vastikihistunud,kuningat samastati jumalaga. Äga suurt rolli mängis ohverdamine. Pallimängudolid tähtsal kohal. Maiad kasutasid
sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. · arhitektuur oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. · võteti kasutusele teravkaar, mis avaldas seintele ümarkaarest väiksemat külgsurvet. · Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. · Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist.
kuningate galerii - pikk rida, rõdu 13. Kirjelda Chartres´i katedraali põhiplaani. Katedraali põhiosa on 3-lööviline, koor 5-lööviline. Katedraal valmis kiiresti ja on seetõttu stiililt ühtne. Katedraali põhjapoolse roosakna keskel on Neitsi Maarja Jeesusega, tema ümber on inglid ja kaksteist Juuda kuningat. 14. Gooti skulptuuri põhitunnused. Gooti skulptuur lähenes enam ümarplastikale. Kujud on vaadeldavad nii eest kui ka külgedelt, aga jäävad siiski taustaga seotuks. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ja piiblistseene. Gooti skulptuuride nägudelt on kadunud piin ja kannatus. See on asendunud õndsustundega. Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. 15. Gooti maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal, vitraaž). Tahvelmaal sündis gooti ajastul, sest ruumi oli seinal vähe. See oli suur edasiminek kunsti levikul, sest puutahvlile või lõuendile maalitud pilti sai mujale viia
OLMEEGID: o 1250-400 a eKr o Ameerikas vanim o Esimesed silmapaistvad linnad tekkisid Mehhiko lahe lõunarannikule o linnad olid väikesed o linnade keskmeks olid püramiidikujulised templid. o suured inimpäid kujutavad kiviskulptuurid. o olmeegide usust ja ajaloost ei ole teada täpseid fakte, kuna kirja olmeegid ei tundnud. o tõenäoliselt põhjustas olmeekide kultuuri leviku kaubanduslikud sidemed. Päritolu: teadmata Millega tegelesid?: maisikasvatus alepõllunduse meetodil, keraamika (must-valge), kaubandus, nefriidi ja obsidiaani töötlemine, kasutasid chinapasid (ujuvpeenrad) Ühiskond: sotsiaalne hierarhia: väiksearvuline eliit, valdav osa- vaesed talupojad, alamkihil savist/roost valmistatud hütt
2.Millal hakkas Eestis levima gooti stiil? Gooti stiil hakkas levima 13. sajandi lõpul, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur – Kaarma kirikust pärinev Maarja Jeesus-lapsega. 3.Millistest materjalist skulptuure leidub Eesti keskajast pärit kunstipärandis? Leidub puu-, kivi- ja terrakotaskulptuure. 4.Millises Saaremaa kirikus leiduvad eriti silmapaistvad skulptuurid? Keda kujutavad sealsed võidukaaregrupid? Gooti stiili esimesed silmapaistavad kiviskulptuurid asuvad Karjala kirikus. Sealsed võidukaaregrupid kujutavad Püha Katariina ja Püha Nikolause gruppe. 5.Mille poolest on ainulaadne Tartu Jaani kirik? Milline on olnud selle kiriku saatus? Tartu Jaani kiriku teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Terrakotaskulptuure oli algselt üle 1000. Teise maalimasõja ajal 1944. aastal muutis pommitamisest tekkinud tulekahju kiriku varemeteks, kuid paljastas vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid. Praegu käib
Yorki katedraal 2.3.2 Itaalias Siena katedraal Doodžide palee Venezias Santa Maria del Fiore katedraal Firenzes Palazzo Vecchio Firenzes Milano toomkirik Orvieto toomkirik 2.3.3 Hispaania Burgose katedraal Sevilla katedraal Segovia katedraal 2.4 Gooti skulptuur Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. 2.5 Gooti maalikunst Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraaži viljelemist. Itaalias tekkis Giotto di Bondone, Duccio di Boninsegna jt mõjul mitu tahvelmaalikoolkonda,
p.Kr oli uue maailma ilusaim. Maiad kujundasid iseloomuliku kunstistiili, milles leidsid kasutamist mitmesuguseid väljendusvahendeid, sealhulgas puit- ja kiviskulptuurid, freskod ja keraamikaesemed. Suurem osa puitskulptuure on ammugi kõdunenud, kuid lubjakivinikerdused ja keraamikaesemed on rikkalike kaunistustega ning keerukalt viimistletud, freskod kajastavad religiooni ja ajalugu. Paljudest maaja haudadest on leitud värvikat keraamikat. Maiade kunstnikud olid ühed esimesed, kes oma nime teoste juurde kirjutasid.
haritorn e. fiaal nelitise kohal. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid e. siirud. Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Tuntumad ehitised: Notre-Dame katedraal, Chartres'i, Reimsi, Amiens'i katedraalid. 2. Skulptuur: Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. 3. Maal: Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Eesti keskaegne kunst: 1. Sakraalarhitektuur: Ehitusmaterjaliks Põhja-Eestis, Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi
haritorn e. fiaal nelitise kohal. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid e. siirud. Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Tuntumad ehitised: Notre-Dame katedraal, Chartres'i, Reimsi, Amiens'i katedraalid. 2. Skulptuur: Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. 3. Maal: Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraazi viljelemist. Eesti keskaegne kunst: 1. Sakraalarhitektuur: Ehitusmaterjaliks Põhja-Eestis, Saaremaal hall paekivi, Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi
Tihti esineb mütoloogilisi pilte ning eriti kujutisi allmaailmast. Skulptuuris põhikohal saviesemete valmistamine ja metallplastika (pronksist Kimäär Arezzost). Saviplastika sarkofaagid surnute kujudega kaanel (figuuride proportsioonid tavaliselt valed, detailid aga õnnestunud; sarkofaag, millel on naise ja mehe skulptuur, lösutavad sarkofaagi kaanel). Pronksteostest tuntuimaid Marsi figuur Todist. Kõrgel järjel ka portreekunst. Esindatud ka kiviskulptuurid, mis on kaunistatud madalate reljeefidega. Kunstkäsitöö (metallnõude kaunistamine sissekraabitud joonistustega), mustad reljeefidega kaunistatud bucchero-vaasid. Põletavad savi, raiuvad kivi, valavad pronksi, transpordivad pronksi - ,,Romulus ja Remulus", emahunt toidab kahte väikest hüljatud poisslast. 11. Rooma vabariigi kunst: ARHITEKTUUR: Rooma kunst ei olnud rahvakunst, vaid aristokraatne ja ametlik kunst, oli ka iseseisvuse ja immitatsioonikunst
avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. [redigeeri]Romaani skulptuur Romaani skulptuur avaldus põhiliselt [redigeeri]Gooti skulptuur ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid sambakapiteele. enamasti pühakuid ningpiiblistseene. Gooti skulptuuridele on Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid stiliseeritud. käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult. [redigeeri]Romaani maalikunst
Saviplastika – sarkofaagid surnute kujudega kaanel (figuuride proportsioonid tavaliselt valed, detailid aga õnnestunud; sarkofaag, millel on naise ja mehe skulptuur, lösutavad sarkofaagi kaanel). Suurt osa etendas ka templite kaunistamisel. Pronksteostest tuntuimaid Marsi figuur Todist (teostatud Kreeka eeskujudel). Hilisemast ajast ka Kõneleja figuur. Kõrgel järjel ka portreekunst. Esindatud ka kiviskulptuurid (Kesk- ja Põhja-Etruurias leitud hauaaltarid ja – steelid), mis on kaunistatud madalate reljeefidega. III ja II sajandisse kuuluvad kastid surnute põletatud jäänustega. Valmistatud alabastrist enamasti ja värvitud ning kullatud. Kaanel surnu lamav figuur moonutatud proportsioonidega. Külgedel reljeefid kujutistega surnutekultusest, mütoloogiast või argielust.
kapiteelid, Valjala kiriku ristimiskivi. 2.Millal hakkas Eestis levima gooti stiil? Gooti stiil hakkas levima 13. sajandi lõpul, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur Kaarma kirikust pärinev Maarja Jeesus-lapsega. 3.Millistest materjalist skulptuure leidub Eesti keskajast pärit kunstipärandis? Leidub puu-, kivi- ja terrakotaskulptuure. 4.Millises Saaremaa kirikus leiduvad eriti silmapaistvad skulptuurid? Keda kujutavad sealsed võidukaaregrupid? Gooti stiili esimesed silmapaistavad kiviskulptuurid asuvad Karjala kirikus. Sealsed võidukaaregrupid kujutavad Püha Katariina ja Püha Nikolause gruppe. 5.Mille poolest on ainulaadne Tartu Jaani kirik? Milline on olnud selle kiriku saatus? Tartu Jaani kiriku teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Terrakotaskulptuure oli algselt üle 1000. Teise maalimasõja ajal 1944. aastal muutis pommitamisest tekkinud tulekahju kiriku varemeteks, kuid paljastas vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid
Vanimad kreeka skulptuurid ksoanonid rohmakad puust voolitud sambataolised jumalakujud, mida pole säilinud ning mille kohta saab teavet vaasimaalidelt. Need kujud olid kultusotstarbelised. VII-VI saj. hakati skulptuure valmistama ka pehmematest kivimitest, sh. marmorist. Puuskulptuuride pronksiga katmisest arenes välja pronksskulptuur, mis algselt taoti osade kaupa lehtmetallist ja ühendati siis eriliste kinnitajate abil. Valamistehnika on hilisem. Kiviskulptuurid värviti üle (antiigi valgeid marmorkujusid polnud olemas!), pronkskujude üksikud detailid kullati või hõbetati üle, silmad inkrusteeriti. 2 põhitüüpi: alasti mehekuju kuros, atleetlik, otsevaates, vasak jalg veidi ette nihutatud, käed sirgelt vastu külgi surutud frontaalne asend. Pms. dooria polistes. Teine oli tütarlaps uhkes volditud, rikkalikult kaunistatud rõivastuses kore. Eriti populaarne joonia ja atika kunstis
annaabi.ee 
