Mineraalelementide ja vitamiinide kohta partsiaalnorme tavaliselt välja ei tooda. Nende leidmisel võetakse aluseks keskmine päevane kuivaine tarbimine ja toitefaktorite soovituslikud kontsentratsioonimäärad. Ka antud juhul leiti need tarbed keskmise kuivaine tarbimise soovituslike kontsentratsioonimäärade abil. Summaarsed toitefaktorite tarbenormid arvutati välja noorkitsedele kehamassiga 10, 20, 30, 40, 50 kg, vabadele ja algtiinetele kitsedele kehamassiga 40, 50 ja 60 kg eraldi väikese liikumisaktiivsuse (laudaspidamine) ja suurema liikuvusaktiivsuse (karjatamine, vabapidamine) puhul. Sarnaselt arvutati välja summaarsed toitefaktorite tarbenormid lõpptiinetele kitsedele (4-5 tiinuskuu) kehamassiga 40, 50, 60 kg, lüpsvatele kitsedele kehamassiga 40, 50, 60, kelle piimajõudlus on kas 0,5, 1, 2, 3 või 4 kg ning sikkudele paaritusvabal ja paaritusperioodil.
Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Teised kaseliigid Eestis Vaevakask( Betula nana)
Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas.
Mina olen väga rahul selle päevaga, sest ma võin enda arvele kirjutada vähemalt ühe heateo looduse jaoks! Ma loodan südamest, et taolisi käike tuleb nende 3 aasta jooksul veel väga mitmeid. Mis jäi meelde : · Mida kiirem on võsa kasv, seda vastupidavam liik tuleb istutada · Liivane ja kuiv pinnas - mänd ; liivane ja niiske pinnas - kask ; savi ja viljakas muld ; kuusk · Okaspuud kasvavad aeglasemalt kui lehtpuud · Kitsedele menüüsse ei kuulu kuused, küll aga söövad nad neid sellepärast, et koos kuuskedega toovad inimesed metsa mineraalaineid
Männiriisikas moodustab Männiga Mükoriisa ehk seeneniidistiku ja juurekoe vahelise põimiku. Seene vahendusel võtab taim mullast vett ja mineraalaineid. Seenele annab taim vastu orgaanilisi aineid. Samuti puu surres, on seen põhiline puidu lagundaja, hoides käigus aineringe. 6. Oluline võtmaliik- Haab Haavapuu on kobraste lemmiktoit, mistõttu haavikute läheduses võime kopraid ja nende tegevusjälgi sageli näha. Peale selle on oksad meelistoiduks ka kitsedele, põtradele ja jänestele, haavakoor meeldib ka hiirtele. (Kui leida kevadel lume alt välja sulanud haavaoks, siis on see peaaegu alati lumivalge: kogu maitsev koor on ära näritud.) Seega haab on paljude metsloomade lemmiktoit. Haab on elupaigaks mitmetele liikidele ! 7. Oluline võtmeliik- Põisadru Põisadru võib pidada Läänemere kõige olulisemaks võtmeliigiks, kuna ta on varjupaigaks paljudele veeloomadele, seda tänu oma harulisele ehitusele.
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Abiootilised tegurid Temperatuur- külmakindel Valgus- valgusnõudlik Muld- mullastiku suhtes nõudlik Tuul- aitab tolmelda Biootilised tegurid Parasitism- haavtaelik tekitab südamemädanikku Herbivooria- oksad ja haavakoor on toiduks kitsedele, jänestele, hiirtele Kommensialism- haavapuu õõnes pesitsevad mitmed linnud ja pisemad imetajad Konkurents Antropogeensed tegurid Ulatuslikud metsaraied. Haaba raiutakse maha ning kasutatakse tselluloositööstuses ja rohkesti kütteks, samuti tuletikutööstuses. Haaba kasutatakse ka ilupuuks. Muld Haab on mullastiku suhtes väga nõudlik. Haab kasvab viljakatel, huumusrikastel muldadel. Peamisteks kasvukohtadeks on värsked või niisked viljakad saviliiv-ja liivsavimullad
mõõdus, patareid ,kärbse-hiiremürgid, karjusetarbed, kaelarihmad, ketid rehad.2003 aasta maikuust on Järva-Jaani kaupluslaos 2 töötajat. OÜ E-Farmeril on 2 kaupluseladu. Üks Põlva Jaama 83(kus asub ka peakontor) ja teine Järva-Jaani Võimla tee 15.OÜ E -Farmer on registreeritud Põlva Jaama 83. 2. Sortiment 5 LOOMASÖÖDAD VEISTELE, SIGADELE, KODULINDUDELE LAMMASTELE, KITSEDELE, HOBUSTELE KÜÜLIKUTELE, LEMMIKLOOMADELE PIIMA- JA LÕSSIPULBRI ASENDAJAD KOMPLEKSVÄETISED TERAVILJALE JA HEINALE KARTULILE JA KÖÖGIVILJALE AN 34,4% HEINAPALLINÖÖRID, SILOKILED JA VÕRGUD, SILOKONSERVANDID LOOMADE PIDAMIS- JA HOOLDAMISTARVIKUD PESEMIS-, DESINFITSEERIMISAINED JA VAHENDID PÕLLUTEHNIKA OSAD (Kverneland) TÖÖRIISTAD farmi, aeda Palju muudki majapidamises tarvilikku TÖÖRIIDED TÖÖJALANÕUD TÖÖKINDAD
kasvab ühe asemele vähemalt kümme uut. Enamik suurtest haavikutest on otsast lõpuni mädad. See on ühe seene, haavataeliku, töö. · Haavapuu on kobraste lemmiktoit. Haava oksad on meelistoiduks ka kitsedele, põtradele ja jänestele, haavakoor meeldib ka hiirtele. Harilik kuusk (Picea abies) kuus, kuusepuu, nõglapuu · Kuusk ei suuda ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas võistelda männiga, samuti ohustavad teda kevadised öökülmad. · Kuusel on ka väga palju erinevaid
eluaseme üleviimist ja otsima kohta, mis oleks niisama turvaline nagu see paik, kus ma praegu asun, ainult et selles meeldivas ja viljakas saareosas. Aga vaevalt sain ma oma tara valmis ja tehtud tööst pisutki rõõmu tunda, kui algasid vihmad ja sundisid mind jälle oma esimeses elupaigas istuma. Kui sadas ja ma välja ei pääsenud siis ajasin papakoiga juttu nind õpetasin teda rääkima ta oli mulle suureks seltsiliseks. Ma kindlustasin enda elamist ja rajasin karjamaad kitsedele. Õpetasin linnu rääkima. Mul oli ka seltsiks koer kes kahjuks suri vanadusse. Mul oli veel paar merelindu kellel olid tiivad kärbitud, et nad minema ei lendaks. Kui ma olin rannal siis märkasin oma pikksilmaga, et kaugemalt tulevad paadid. Kui ma neid seal niiviisi jälgisin, nägin ma äkki oma pikksilmaga, kuidas kaht õnnetut olevust paadist välja tiriti, kus nad olid arvatavasti kinniseotuna lamanud ja kust nad nüüd tapmiseks välja toodi
Joonis 1. Tüüpiline nõmmemännik (Pilt saadud wikipedia.org lehelt, autoriks keegi sealne kasutaja ,,Hannu") PÕÕSARINDES OLEVA KADAKA KASUTUS (http://et.wikipedia.org/wiki/Kadakas_(perekond)) · Põõsarindes oleva kadaka puit sobib nikerdamiseks ja treimistöödeks. Aromaatne puit sobib tarbeesemete ja suveniiride valmistamiseks. · Kadakas on tuntud ka vähenõudliku dekoratiivtaimena. · Noored kadakakasvud kõlbavad lammastele ja kitsedele toiduks. · Puidust ja okstest aeti kadakaõli sarnasel meetodil nagu männipuidust tõrva. · Käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina, samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses, neid kasutatakse ka dzinni valmistamisel. · Kadakaõli oli hinnatud vahend rahvameditsiinis. Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu
lehtmetsades, peaaegu kõikides kooslustes. Arukask on külmakindel ja mullaviljakuse suhtes vähenõudlik. Ta eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldadel (näiteks nõmmemetsades) kiratseb põõsana. Arukask on väga valgusenõudlik. Raiendikes ja põlendikes kasvab ta kiiresti, kuid varjus hukkub peagi, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega. Koht ökosüsteemis Arukask on toiduobjektiks kasekedrikvaksikule ja kitsedele, kes söövad arukase lehti ja mitmed linnud toituvad seemneist. Juurtel on mükoriisa, näiteks kaseriisikaga. Puitu mädandavad seened: tuletael, tuletaelik, must pässik. Parandab pinnast. 6 Kasutamine Arukase puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav. Seetõttu kasutatakse arukase puitu vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni
ehitanud ja nüüd tantsisid ümber selle.Siis jooksid kohale suuremad poisid ja lõhkusid memme ära.Nõid palus lastel uus memm ehitada.Selle nõidus ta niimoodi ära,et kui poisid teda jälle lõhkuma tulid,klohmis lumememm nad lihtsalt läbi ja poisid panid jooksu.Lastel oli hea meel.Vastlapäeval nõidus Väike Nõid lastele suure hulga vastlakukleid ja pannkooke,nii,et kõik said kõhud täis.Siis korraldas ta ka metsloomadele vastlaõhtu.Et nalja saaks,nõidus ta kitsedele jänesekõrvad ja jänestele sarved,hiired nõidus jäneste suurusteks ja jänesed nii väikesteks kui hiired.Pärast nõidus ta jälle kõik tagasi,nagu olema peab.Ka loomadele nõidus ta süüa nii palju,et kõik said kõhud täis. Kord kohtas ta ühte naist,kellel oli mure mehega.Mees oli kõva töötegija,aga raha mängis kõik keeglimängus maha ja perel ei olnud söögiraha.Väike Nõid palus naisel tuua mehe peast üks juuksetutt
Taime eeterlikku õli kasutatakse likööri- ja parfümeeriatööstuses, samuti portselani värvimisel teatava lahustina. Teekummelit on kasutatud riiete värvimisel. Paiseleht Lehed sisaldavad rikkalikult mitmesuguseid happeid, limaaineid ja eeterlikku õli, ka vitamiini C. On ravimtaim. Tavaliselt kasutatakse kuivatatud lehti, Värskeid lehti pannakse kompressina paistetanud kohtadele. Varakevadise õitseaja tõttu on tähtis meetaim. Kevadised lehed on toiduks kitsedele ja lammastele. Võib muutuda tülikaks umbrohuks, levib väga kiiresti. 8 6. Kasutatud kirjandus Kukk, T. 2004. Eesti taimede kukeaabits. Kirjastus Varrak, Tallinn. Issain, V. Jurtsev, V. 1969. Botaanika. Kirjastus Valgus, Tallinn. Rauk, H. 1983. Elusloodus. Valgus, Tallinn. Loodusteaduste didaktika lektoraat. MRI, Tartu Ülikool. http://bio.edu.ee/taimed/general/oistaim.html (15.07.2010)
kui tee kõigi hingamisteede haiguste vastu. Paiseleht on tugeva rögalahtistava toimega ja on seega hea nii köha, astma kui ka kopsutuberkuloosi ja veel teistegi haiguste korral. Ta parandab ka seedeteede põletikke. Harvem tehakse teed paiselehe õitest. Paiseleht võib muutuda tülikaks umbrohuks, levib väga kiiresti. Lehed sisaldavad rikkalikult mitmesuguseid happeid, limaaineid ja eeterlikku õli, ka vitamiini C. Kevadised lehed on toiduks kitsedele ja lammastele. Taime lehtedega on pead pestud kõõmast vabanemiseks. Roomav madar (kare virn, virnarohi, kiskjarohi, kassitapp) See taim haakub alati kõigi mööduvate loomade ja inimeste külge, isegi tema kõrval kasvavad taimed ei pääse tema haardest. Seepärast ka nimi- kiskjarohi. Tegelikult on olemas veel üks sarnane liik: põldmadar. Vanarahvas on neid ilmselt üheks pidanud. Roomava madara varred võivad olla kuni kaks korda pikemad põldmadara omadest (kuni 1,2 meetrit)
Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Sookask (betula pubescens) KS 1. Leviala: Euroopa ja Aasia põhjapoolne osa. 2
lootosesööjate maale jääda · Odysseus pidi need mehed laevale vangi panema, et nad oma õigesse koju viia · Kuulsaim seiklus: See on seotud kükloop Polyphemos'ega. Odysseuse mehed randusid. Rannas nägid nad avarat koobast. Nad läksid koobast uurima(olid väsinud, näljased). Odysseus võttis külakostiks kaasa kitse naha täie veini. Mehed olid positiivselt häälestatud. Nad nägid koopasuus tara, aga see oli avatud; samuti olid seal latrid(?) lammastele ja kitsedele; seal oli palju juustu ja piima. Hakkasid sööma ja tundsid end hästi. Siis tuli koopa peremees(kükloop). Kükloop päris meestelt, kes nad on. Ody rääkis kükloobile, et nad on Trooja sõdalased ja et nad on Zeusi kaitse all. Kükloop haaras mõlemasse kämblasse ühe mehe, lõi neil ajud vastu põrandat välja ja pistis nad pintslisse. Siis jäi kükloop, kõht täis, magama(enne seda oli ta koopasuu ette tõstnud kaljurahnu, mida Ody. mehed eest tõsta ei suutnud)
Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks uriinierituse parandamiseks, samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Kuid ka kasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid tema
Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad. Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota. Kasetõrva on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Omapärane materjal on veel kasetoht. See on koore pindmine õhuke valge kiht, millest saab punuda kauneid korve, karpe, ehteid, kuid millest tehakse ka määrdeõlisid. Kasekoort saab kasutada ka naha parkimiseks. Lehed on ravimiks , samuti heaks lisatoiduks kitsedele, aga ega kasevihadki ilma head lõhna tekitavate lehtedeta mingid vihad ole. Okstest saab valmistada luudasid ja kauneid munapühade linnupesi. Ravimina on kõige laiemalt levinud aga kasepungad. Nende varumiseks tuuakse kaseoksad sooja, pannakse vette ja lastakse pungadel suureks paisuda, seejärel viiakse nad külma lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada.
Okaspuude okkad sisaldavad orgaanilisi happeid ning vitamiini A ja C. Kõige rohkem on vitamiini männi okastes. 700 ga männi okkaid veistele, 200 seale suurendab loomade ja lindude toodangut. Eriti tähtis on see talveperjoodil. Lehtpuude lehed eestkätt kase ja paju lehed sisaldavd valku kuivaines 10-15% ja toorrasva 5-6%, sellised lehed on hea sööt talveperjoodil lammastele ja kitsedele. 2 leht puud lodja puud ja paakspuud on mürgised ja neid ei tohi loomadele anda. 2. põõsad söödatootmise seisukohalt omavad tähtsust peamiselt põõsakujulised pajud ja kadakad. Kadakate võrsed on eeterlike ülide rikkad ja lammastele kasulikut varakevadel. Põõsaspaju oksi kogutakse, aga kaljassöödaks talveks. Põõsaspaju koor on kasulik nahkade parkimisel. Põõsastest mürgine on varakevadel õitsev näsiniin. Ta
· Kitsedel on tolerantsus kibedamaitseliste, kõrgema tanniini sisaldusega taimede söömisel, mistõttu võib kits süüa mittemaitsvaid umbrohtusid, metsikuid võrseid- hea söötis põldude puhastaja · Karjamaadena eelistavad kitsed künklike, ebatasaseid karjamaid · Kits ei ole võimeline hästi seedima raku kestaaineid nagu veis või lammas, sest sööt on vatsas lühemat aega- vaid põhu söötmine ei taga kitse elatustarbe rahuldamise · Seega põhk ei sobi kitsedele heaks rohusöödaks ning päevased põhu kogused võivad olla väiksed (ca 0,5 kg) · Kitsede söötmise korraldamiseks on vaja teada söötmisnorme ja söötade toiteväärtusi · Kitsede söötmisnormid on Eestis väljatöötatud 2007/2008.a.- Tölp, S., Piirsalu P. · Tölp, S., Piirsalu, P. 2008. Piimakitsede söötmisnormid. Agraarteadus, nr 1, 2332. · http://aps.emu.ee/pdf/20081/tolp.pdf · Söötade keemilise koostise ja toiteväärtuse tabelid.-Tartu, 2004
lepakäbisid, et leiba ikka rohkem saaks. Rahvasuus on lepa isasurbade küllust seostatud hea leivavilja aastaga, kui lepad kandsid palju käbisid, arvati tulevat nälja-aasta. Lapsed maiustasid kevaditi lepamähaga koorealuse punaka kihiga, mida näriti kooritud okstelt ja mis parkis närija käed, suu ja keele korralikult punakaks. Halli lepa seemned on talvetoiduks urvalindudele, siisikestele, leevikestele, isasurvad ka laanepüüdele. Lepavihtasid valmistati lammastele ja kitsedele talviseks lisasöödaks, noorte kuni 10 aastaste leppade tüvekoort ja alumiste okste võrseid koos lehtedega söövad lambad ja kitsed meelsasti suvelgi. Lepakoort, pungi, võrseid ja lehti tarvitavad toiduks vähesel määral põdrad, metskitsed ja koprad ning kuni sajakonna putukaliigi valmikud ja vastsed. Tavaliselt närivad lepalehti auklikuks hundpoi (Melasoma aenea) ning lepapoi (Agelastica alni) tumesinakad mardikad ja nende mustad vastsed
Õunapuu istutamisel on tähtis jälgida, et pookekoht liiga sügavale pinnasesse ei satuks. Pärast istutamist ja kastmist pinnas istutusaugus vajub ja vajab hiljem uue mulla lisamist. Iluõunapuu kasvab ja õitseb paremini päiksepaistelises viljaka pinnasega paigas. Kasvukohaks sobib ka poolvarjuline paik, kuid mitte suurte vanade puude või ehitiste põhjapoolne külg. Suuremas aias või maakohas peab arvestama sellega, et õunapuu koor ja võrsed meeldivad maiusena ka jänestele, kitsedele ja hiirtele. Samuti tuleks noore iluõunapuu tüve kaitsta varakevadise kõrvetava päikese eest. Suuremad õunapuud kasvavad 5–6 (10) m kõrguseks ja võra läbimõõt täiskasvanud puul ulatub 3–4 meetrini. Konteineritaimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi vältel (Õierohked õunapuud). Nagu kõik õunapuud, vajab ka iluõunapuu, eriti esimestel eluaastatel, võra kujundavat lõikust.
Iluõunapuude õied on valged, roosad või purpursed. Tuntakse ka täidisõielisi või pooltäidisõielisi iluõunapuu sorte. Sordid erinevad ka võra kuju ja suuruse poolest. Kasvutingimused Iluõunapuu kasvab ja õitseb paremini päiksepaistelises viljaka pinnasega paigas. Kasvukohaks sobib ka poolvarjuline paik, kuid mitte suurte vanade puude või ehitiste põhjapoolne külg. Suuremas aias või maakohas peab arvestama sellega, et õunapuu koor ja võrsed meeldivad maiusena ka jänestele, kitsedele ja hiirtele. Samuti tuleks noore iluõunapuu tüve kaitsta varakevadise kõrvetava päikese eest. Hooldus Noor puu vajab pärast istutamist toestamist, et tugevad tuuled teda viltu ei painutaks. Pärast paariaastast kasvamist pole enam toestamine vajalik. Õunapuu istutamisel on tähtis jälgida, et pookekoht liiga sügavale pinnasesse ei satuks. Pärast istutamist ja kastmist pinnas istutusaugus vajub ja vajab hiljem uue mulla lisamist.
Idas kasutatakse toiduks noorte lehtede roodusid, mis eelnevalt kupatatkse ja mitmeid kordi läbi pestakse; kilpjalg - tärlkiserikast risoomi kasutatakse mitmetes maades toiduks. Loomasöödaks: põlddosi - suviseid võrseid on kasutatud hobusesöödana; aasosi, metsosi - suviseid võrseid on kasutatud hobusesöödana; laanesõnajalg - juurikaid on kasutatud veistesöödana; naistesõnajalg - on kasutatud söödaks kitsedele, teistele loomadele on mürgine. Mitmed sõnajalad sisaldavad mürgiseid aineid, mis võivad põhjustada neid söönud loomade haigestumist. näit. sooosi, kilpjalg, maarjasõnajalg, ungrukold. Dekoratiivtaimena: laanesõnajalg,maarjasõnajalg - kaunid lehtrikujuliselt asetunud lehed; naistesõnajalg - kaunid õrnad lehed; raunjalad, kivi-imar, habras põisjalg - sobivad müüridele ja kiviaedadele. 49) Tolmlemine. Putuktolmlemine kui õistaimede tekke eeldus
annaabi.ee 
