Karvavahetus 2x aastas Koonu ots ning silma ja kõrvalesta vaheline ala valge (mask) Nahk paks ja tihe (higinäärmed puuduvad) Pärakunäärmed Elupaik (Metstuhkru) Väiksemates metsades Veekogude kaldaaladel (ka soistel aladel) Põlluservadel Inimasulais. Vajadusel kraabib ise uru. (teise looma valmistatud urus; lihtsas varjes) eluviis Öine Üksiklane Toitumine: jänestest ja suurtest lindudest kuni putukate ja vihmaussideni Suhtlemine: hirmununa klähvib ja uriseb, sisistab, kisab valjult Paljunemine Paaritumine märtsist augustini Suurenevad välissuguelundid Vägivaldne, lärmakas Tiinus 4143 päeva Kui emast ei paaritata jätkub jooksuaeg Pesakonnas 212 poega Pojad pimedad, kurdid Aastas 1 pesakond Eluiga Looduses 45 aastat Tehistingimustes kuni 14 aastat Noorloomade suremus esimese eluaasta augustist oktoobrini suur. Muud Lühinägelik Lemmiktegevus kraapimine, kaevamine Kutsikas hammustab mitu kuud uude koju saabumisel Uudishimu ei tunne piire
5.händel"tulevärgimuusika"la rejouissance-viiul orkester,saagimine6.händel"tule.."menuett-viiul saagib tõ-tõ-tõ-tõõ,aeglasem 7.händel koor ,,halleluuja"oratooriumist messisas8.händel xerxese aaria ooperist xerxes- kidra,kurb,mutt oigab vahele veits hilj em. 9.J.S.Bach-prantsuse süit nr6:allemante-aeglasemini,nagu palalaika;courante-kiiresti;sarabante- arglasti,filmis;gigue-kiire mini.10.bach matteuse massioon soprani aaria-vaikselt algab flööt/viiul eit kisab vahele.11.bach:tokaata ja fuuga d-moll"tokk aata"-orelil,võimas,häkib; fuuga-orelil kiire,väreleb,suht vaiselt.12.bach-brandenburgi kontsert nr2- viiuliga kääksutab,ergas, sireen vahel.13.bach aaria orkestriaüidist nr3-vaikselt viiuliga.
Teiste lastega koos mängida ei soovi, samuti puudub tal eneseväljendamise oskus. Maria rääkis, et õpetaja sõnul ei huvitu laps ka lasteaias läbiviidavatest õppetegevustest. WC- toimingutes vajab laps alati abi. Ise söömisega saab kuidagimoodi hakkama. Riietumisel vajab abi. Nii Maria kui õpetajad on märganud, et laps ei saa kasutada korraga kahte kätt, puudub käte koostöö. Peale selle on laps hästi kange iseloomuga, trambib jalgadega ja kisab niikaua kui oma tahtmist saab. Kasutab ainult väljendeid „ei“ ja „ei taha“. Probleemid lapsega on esinenud juba alates sündimisest ning kasvavad koos lapsega. Klient on eelnevalt konsulteerinud lasteaias õpetajaga. Koos on proovitud nii kodus kui lasteaias lapsega läbi viia sarnaseid tegevusi, kehtestada sarnaseid reegleid. Koostöös kodu, lasteaia ja logopeediga on välja mõeldud ja proovitud erinevaid mänge ja harjutusi nii kõne kui sotsiaalsete oskuste
Mängitakse ringmängu, kus Margus peab paariliseks leidma kas Tiina või Mari. Lõpuks saab ta paariliselt Tiina, Mari saab paariliseks Märdi. Mari on tulivihane ja perenaisele see ka ei meeldi, osa inimesi arvab, et Tiina on oma väega Marguse ära nõidunud. Mari ütleb nüüd Tiinale, et too on libahunt ja ütleb seda nii, et kõik kuulevad. Tiina hakkab nutma, Margus püüab teda lohutada ja inimesi manitseda, aga jaanilised on juba hoos. Tiina nutt muutub vihaks. Ta kisab, et ise loete end inimesteks, aga olete hullemad kui kiskjad ise. Ütleb, et ongi nimme libahunt, parem olla hunt huntide keskel kui inimene nende hullude keskel. Tiina lööb pea selga ja läheb nende juurest ära metsa hunt on vaba ja teeb, mis tahab. Jaanituli kustub ja mets muutub väga mustaks, inimesed on ära hirmutatud. Mari ürituab Margust lohutada, aga Margus ajab ta minema, ta ei saa aru, miks Mari Tiina ära ajas ning oma lolli unenägu teistele rääkis
suuga, mõmiseb õnnelikult ja siputab oma jalgu, kuid pilk on kinnistunud vaatlejale. Vahepeal vaatab korraks ringi ja siis uuesti vaatlejat. 10.39 Tuleb esimene jonnakas mõmin, haarab oma pehme mänguasja järele, hakkab võtma ülemisi kisamise-noote, kuid siis avastab pehme mänguasja küljest huvitava saba. Kohe kaotab see aga huvi ja jonnakas hääl on tagasi. Ta üritab edasi liikuda kaameraga vaatleja poole oma koha pealt, siputab kõvasti jalgu ja kisab. Üritab kogu jõust edasi liikuda. Tuleb õde köögist ja keerab Karli kõhuli, kõristab natuke kõristit, aga see ei huvita Karli, ta jonnib edasi. Õde annab pudelit, Karl on kohe rahulik. Juues ta haarab oma jalgade järele ja üritab igalt poolt kinni võtta. Kõigepealt õe jalgadest, siis lutipudelit hoida. 10.44 Pudel sai tühjaks ja Karl on nüüd rahulik. Ta on niisama pikali selili ja vaatab lage, siputab natuke oma käte ja jalgadega. Huvitavad hääled on pea kohal ja ta
oma nimeks Mari Kadastik ja kassile sai nimeks Gretten. * Kunagi oli tal piisavalt raha, siis sai ta kõigiga läbi, siis oli tal palju sõpru, kuid viimasel ajal on sõbrad kaugenenud ja teda aina vähem sallima hakanud. * Miks mulle meeldib Eestis elada? Eestlased ei tunne oma naabreid ega vaata kellelegi silma. * Kogu maailm on nii tark! Nii tark, et ajab üle. Kõik on nagu mingid backseat driver´id. Muudkui ei-ei, keera paremale ja teine kisab, et keera vasakule ja kolmas, et tagurda ja kõigil on muidugi õigus. Aga minge perse! Mina olen juht! Mina vaatan ise, kuidas rooli keeran. Tegelege oma probleemidega." Minu lemmiktegelane on Gretten Jalowiec- sest kui ma seda raamatut lugesin, siis ma mõtlesin palju kordi sellele, mida mina teeksin, kui minul tuleks elus ette sarnane olukord. Ta suutis igas olukorras toime tulla ja näitas välja, et kõik on hästi, kuid sisemiselt tegelikult ta nuttis.
tingimustes. Vanus: 32 nädalat Loode on täielikult välja Kui laps sünnib sel ajal, võib ta ellu Pikkus: 40-42 cm kujunenud, ent ebaküps. jääda meditsiinilise erihoolduse Kaal: 1500-1700g tingimustes. Vanus: 36 nädalat Nahk on sile, roosa, kortsudeta, Loode on elujõuline, sündides kisab, Pikkus: 45 cm looteudemed on peaaegu avab silmi, imeb. Sellest ajahetkest Kaal: 2500g kadunud, nina- ja kõrvakõhred võib kaalus juurde võtta 14-28g on jäigastunud. päevas. Vanus: 40 nädalat Nahk on roosa, sile, Loode on küps. Käes on aeg Pikkus: 59-52 cm looteudemeid on veel vaid sünnituseks.
Tegutseb omaette tükk aega vahepeal kööki kõndides nagu kontrolliks kas ema on seal ise samal ajal rääkides ,,kus emme jäi?", mille peale ema iga kord vastab ,,emme on siin Anni." Lõpuks viskab Anni seeliku köögi põrandale maha ja küsib käega osutades ,,piiats? Piiats? Käsi!". Ema tuleb ning küsib ,,kas sa soovid joonistada". Anni ,,hmhm". Ema ütleb, enne sa pead seeliku tagasi oma kohale viima ja siis hakkame joonistama". Anni kisab ,,Ei taha!", ema aga räägib väga rahulikult edasi ,,Annikene, näita mulle, kust sa selle seeliku said? Kuhu see seelik käib? Kas tead? Jne". Anni võtab põrandalt seeliku ja jookseb tuppa, paneb selle sahtlisse ning ruttab ema juurde tagasi ise korrutades ,,Iiats, piiats! Käsi, käsi!". Ema võtab riiulilt pliiatsite karbi ning otsib paberi. Selle aja peale Annil juba paar kriimu põrandale tõmmatud. Ema märkab ja ütleb ,,Anni, ainult paberi peale võib joonistada
rahulolematus lööb välja siis kui laps ei täida neid ootusi, mis vanematel õttes mõlguvad. Sellega seoses proovib laps olla igati meelejärgi. Lapses võib tellida hirm hülgamise ees. Teeb õik et ta teeks asju ideaalselt. Lapsepõlves kogetud armastuse puudumine või selle ilmne ebapiisavus on alati ühel või teisel kujul kodukahjustuse kindlaks tundemärgiks. Näiteks: Kui laps ei te, mida ema soovib saadab ema lapse õue ja kässib minna mõõda teed edasi. Mõnesaja meetri pärast kisab ema, et tule tagasi koju, et see on viimane kord. Emotsioonid on alati kiiremad kui mõistus. Tõeline õppimine toimub läbi kogemuse, üritamise ja õnnestumise või siis eksimise kaudu. Omandamises on aga kaasas kogu hingeelu, tunded ja neist tulevad emotsioonid. Lihtsustatult võib õelda, et õppimine toimub aju koores, omadamine aga isiksuses tervikuna ja eriti aju limbilises süsteemis. Intsest on perekonnasisene seks, mis on ohtlik mänguasi, mis tuleks ettevaatlikult kõrvale
Isa pakub välja, et Tiina võiks Maretile abiliseks minna. 12. (124) Tiina üritab asjalik olla ja hakkab tegutsema kuid kukutab ämbri kaevu. Tiina saabki Mareti ja Sassi juurde tüdrukuks. Indrek mõtles selle üle järgi ja sai aru, et talle ikka see ei meeldi. Oskarile hakkab Tiina meeldima ja ta ei käi enam õega nii tihti väljas. Ellile Tiina ei meeldi üldse. 13. (134) Lapsed ja Tiina muutuvad rõõmsamaks, plikad laulavad ja Eedi nukrutseb sest tüdrukud ei taha teda, kuid lõpuks kisab kaasa. Mariti ja Sassi majapidamisse tuleb sulane Ott, kes läheb Tiina pärast Oskariga kaklema. Oskar räägib isale ausalt loo aga Elli kaitseb Otti. Tiina ja Elli saavad aidast kambri magama. 14. (145) Ott läheb külapeale aga ilma Ellita. Tiina ja Indrek räägivad poiste kiskumise pärast. Indrek kindel, et süüdi Tiina ja ta headus. Tiina räägib Eediga ja kuuleb, et Ott ja Juuli teematavad. Pingeid tuleb aina juurde, suhted lähevad keeruliseks. 15
Neid kontrollitakse. Meediat saab ära kasutada ka kui "ametliku verisooni" väljendajana. Juba liiga tihti juhtub sündmusi, mida kahtlaseks pidavaid rahvamasse vaigistatakse massimeediaga. Toimub tähelepanuväärne sündmus, pööbel ahastab, skeptikud, teadlased ja ajakirjanikud kisavad, aga meedia ootab. Kui kõrgemal võimul on võltslavastus valmis, siis lükatakse käima propaganda. Pööbel rahuneb ja vaikib, teadlikum rahvas kisab ikka, kuid see summutatakse massimeediaga. Olukord rahuneb maha ja kõik taandub otsekui tagasi igapäevaellu. Et asja selgitada, ei pea kaugelt näidet otsima. Taas kord peaksid just eestlased väga hästi teadma, kuidas see protsess kulgeb. Varsti pärast parvlaeva Estonia hukkumist moodustati ju Eesti, Rootsi ja Soome ühine uurimuskomisjon, et välja selgitada uppumispõhjus. Jõuti järeldusele et laeva visiir rebenes vööri küljest ja vajus üle vöörtäävi
unelaulu laulan ma..." Ikooni ees pleb roheline ripplambike; le kogu toa, nurgast nurka, on tmmatud nr, millel ripuvad mhkmed ja suured mustad aluspksid. Lambikesest langeb laele suur roheline laik, ja mhkmed ning aluspksid heidavad pikki varje ahjule, hllile, Varkale... Kui lambike vilkuma hakkab, siis elustuvad laik ja varjud ja liiguvad nagu tuule kes. On umbne. Ninna tungib kapsaleeme ja saapanaha lhna. Laps nutab. Tema hl on nutust ammu juba khisema hakanud ja ta on rammestunud, kuid kisab ikka veel, ja pole teada, millal ta rahuneb. Varka aga tahaks magada. Ta silmad vajuvad kinni, pead kisub allapoole, kael valutab. Ta ei saa liigutada ei silmalaugusid ega huuli, ja talle tundub, et ta ngu on ra kuivanud ning kangestunud, et pea on muutunud vikeseks justkui npnelapea. "iu- kussu magama," miseb ta, "keedan sulle putru ma..." Ahjuprao vahel laulab kilk. Krvaltoas, teisel pool ust, norskavad peremees ja sell Afanassi... Hll kksub haledalt, Varka aga miseb- kik see sulab
Näiteks asju laua pealt võtta ja asetada mujale, peab oskama kirjutada oma nime, peab tundma ja näitama numbreid 1-10ni ja kasutab kõnes 5-6 sõnalisi lauseid. 3 Sotsiaalsed oskused Lastega suhtlemine ei ole probleem, kuna lapsed saavad kuidagi ikka aru, mida poiss ütelda tahab. Täiskasvanud aga ei saa osadest sõnadest aru, kuna sõnade lõpud kaovad ära või väljendab ennast valede sõnadega. Käitumisharjumused on halvad. Ta arvab, et kõike peab saama jõuga võtta. Ta kisab ja käratab teiste inimeste peale olgu tema vastas, kas siis laps või täiskasvanu. Enesehinnag on lapsel hea, kuna kui joonistab ja ütelda talle, et ta on tubli siis ta ütlebki, et ma olengi tubli. Ta ei ütle kunagi, et ta ei oska. Alati proovib ja usub endasse, et saab hakkama. Meeleolu on lapsel aga vahelduv. Poiss võib tulla lasteaeda rõõmsameelselt, kuid viie minuti pärast võib ta olla vihane ja kuri kõige peale. Või ka vastupidi. Poiss mängib erinevaid mänge
peale ja saabki pisikese hüppega banaanid kätte.Mõne päeva möödudes tehakse katse uuesti, Kognitiivsed õppimisteooriad 11 erinevus on vaid selles, et banaanid on kõrgemal ja keppi pole, see-eest on kaks kasti. Ahv teab täpselt, mis teha tuleb, ta tirib suurema kasti banaanide alla, hüppab, kuid banaane kätte ei saa. Vihast hüppab ta alla, võtab väiksema kasti ja veab seda enda järel, hammustab seinu ja kisab. Kasti võttis ta ilmselgelt sellepärast, et oma viha välja elada, mitte aga, et seda teise kasti peale panna. Järsku jätab ahv karjumise, võtab kasti, paneb selle teise kasti peale ja ronib üles (Krull, 2001). Köhler korraldas sellised katseid paljudes tingimustes ja selgus, et avastamise teel õppimisele saab kaasa aidata, kui luuakse soodsad välitingimused. Lahendus leitakse kiiremini, kui olukord on juba tuttav. Selgus ka teine avastamisele iseloomulik asjaolu, nimelt
lõhkuja, ne-, line-, lik-liitelisi omadussõnu, nt moosine, sõbralik, auguline), eksides keelenormi vast vaid üksikutel juhtudel. Laps mõistab samatüveliste sõnade tähenduste erinevusi (joonistaja, joonistus, jooneline; värvine, värviline, värvija, värvus, värvimine) ning kasutab õigesti samatüvelisi sihilisi ja sihituid tegusõnu (nt veereb – veeretab; sõidab – sõidutab). Ta hakkab varieerima sõnakasutust, kasutades mõningaid samatähenduslikke sõnu (nt kisab, karjub, hüüab). Viimane oskus areneb edaspidi rohkem seoses kirjaliku kõne arenguga. 7-aastased 7-aastane laps (8.eluaasta) Tunnetustegevuse ja sotsiaalne areng võimaldavad ülekantud ja kujundlike väljendite ning sõnade mõistmist ja selgitamist (tuul ulub, muruvaip, päike silitab põske), samuti abstraktse tähendusega sõnade (tundeid ja vaimset tegevust tähistavad sõnad, nt arvan, mõtlen, kurb, häbi) kasutamist
Juhuslikeks tasudeks võivad olla naeratus, tähelepanu, aga ka naljatades vaidlemine, rääkimine, mänguasjad, maiustused vms. Kui kuulete lapse suust mõnda ebakohast sõna, puhkete naerma ning sellest rõõmsalt lapse kuuldes kellelegi räägite või mingil muul moel ekstra tähelepanu osutate, ongi see ju tasu. Ilmselt ütleb ta seda sõna veel ja veel. Kui olete algselt keeldunud lapse nõudmisele järele andmast, aga teete seda ikkagi, kui too kõvemalt kisab või järjekindlamalt vingub ja nõuab, siis ongi õpitud, et tuleb lihtsalt kõva häälega karjuda ja saabki oma tahtmise. Tõenäoliselt kasutab laps sarnast taktikat edaspidigi ja ka väljaspool kodu, näiteks poes, kus see eriti hästi ära tasub. 19 Väldi lapse ees konflikte. Ära karju, solva ega tülitse elukaaslasega lapse ees. Mida väiksem laps, seda hirmutavam see talle on
..’Tõesti?’ imestas Ints.’Nojah, sellepärast teid nii vähe ongi. Meie eesmärk on paljuneda.’“(lk157) Ints hakkab lapsi saama ja pärib Leemelt millal tema Hiie leivad ühte safrise paneb. „’Tead, need inimesed on lihtsalt rumalad’, ütlesin ma vabandavalt.’ Anna neile andeks, neil pole mõistusega kõik korras...’“(lk164) Otsides Hiiet, et eilse lähedust talle seletada kui kuuleb, et keegi kelleks osutub Magdaleena on maolt haavata saanud ja kisab nüüd. „Kas siis maod on neil kõiki neid tarkusi õpetanud? Ei, nad on need selgeks saanud tänu jumalale!“(lk167) Peale Magdaleena pääsemist viib tüdruk poisi oma tallu ja seal siis külavanemaga Johannsoniga usulisse vaidlusse satub. „Raudmehed võtsid mu endaga kaasa, et mina, väike metslane, nagu ma siis olin, näeksin maailma vägevust. Et ma saaksin aru, kui targad ja tugevad on kristlased...Siis ma sain aru, et see jumal, keda teenivad võõramaalased, on
Need atakid meenutavad väliselt haigushooge (laps rappub, tõmbleb, viskub põrandale, taob jalgade ja kätega vastu põrandat), kuid tegelikult kujutavad endast negativismi, jonni ja protesti äärmuslikku väljendust. Kui täiskasvanu keeldub lapse soove täitmast, viskub laps maha, karjub, kisendab metsikult, taob käte ja jalgadega. Need pole patoloogilised spasmid, vaid käitumisnorm, mida mõned teadlased hindavad kui tagasipöördumist imikuea reaktsioonide juurde, mil laps kisab ja liigutab käsi-jalgu. Lev Võgotski arvates on kolmeaastase kriis l a p s e s o t s i a a l s e t e s u h e t e k r i i s. Laps tahab ennast ja oma "mina" maksma panna. Kõik sümptomid tiirlevad ümber telje "mina" ja ümbritsevad inimesed. Muutunud on lapse suhe ümbritsevatesse inimestesse või ka omaenese isikusse. Laps otsib oma kohta suhetevõrgustikus ja kui tal lubatakse olla emast- isast-õpetajast kõrgemal, pannakse sellega tema õlule ka vastutusekoorem. Ilmselgelt ei ole ta
imik, väikelaps. Temperament on isiksuse Jälgige kuidas imik sööb. Kas ta on aktiivne, baasiks. Temperamendi energiline, jõuline või vastupidi kiiresti väsiv, eripära avaldub kohe kergelt nutlikuks muutuv? Kuidas imik annab teada oma rahulolematusest/ diskonfordist? Kas peale sündi. Kui ta kisab täiest kõrist ja kaua või tihub vaikselt hooldajad/vanemad õnnetu häälega või ei reageerigi eriti? mõistavad lapse temperamendi eripära, saavad nad aru, missugused reaktsioonid on tema jaoks normaalsed ja missugused näitavad seisundi muutusi. Selline mõistmine võimaldab ka oma last ette valmistada erinevate elusituatsioonide ja nendes reageerimise jaoks
annaabi.ee 
