Arvo Valton Elulugu Sündinud 14.detsembril 1935 Märjamaal 1943-1949 õppis Märjamaa algkoolis 1949-1951 õppis edasi Novosibirski oblasti Tsanovski 7-klassilises koolis 1951-1953 Tsanõ Keskkoolis 1954 lõpetas Magadani keskkooli, peale mida ta naases Eestisse. Kirjanikutee algus 1965. aastal sai ta Kirjaniku Liidu liikmeks Aastatel 19681975 oli Arvo Valton kutseline kirjanik. Eesti Kinoliidu liige 1979. aastal Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi Pegasus esimehena. Valtoni tegevus riigi jaoks 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis Valton oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle 1987. aastal 19921995 oli Valton VII Riigikogu koosseisu liige Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu (praegu Isamaa ja Res Publica Liit)
kõik tundus lootusetu. 1946 jutustus "Kojutulek" tehti pihuks ja põrmuks, süüdistati vales maailmavaates Esimene kes hakkas kirjutama sõjatraumadest, viletsusest, enneaegu täiskasvanuks saanud lastest, vältimatust hingelisest kalestumisest, sellest, mis sõda inimesega tegi. Süüdistati poliitilises vastutustundetuses, nõukogude elu mustamises, moonutamises, laimamises Veel paar teost "Gradovi linn" "Dzan" Kirjanikutee alguses(1922) Huvitav teada. Platonovi stiil on kange nagu tsaariviin. V.Tsalmajev Kirjutati, et tema "kivine keel" võib viia kannatuse katkemiseni, sest kirjanik "vehib oma keelega nagu elevant londiga" Venelased on tunnistanud tema keele "piinarikkalt keeruliseks" Paljudes tema jutustustes tegutsevad nn tulevikuinimesed ja, nagu ta ise nimetas, "hingekehvikud", keda koormab minevik Andrei Platonov
1.3. Eluraskused Kohe peale Tartu Ülikooli lõpetamist vahistati Kross mobilisatsioonivastase tegevuse eest. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri assistendina. Juba 1946. aastal vahistati Jaan Kross erikomisjoni poolt ja talle määrati viie aastane vabadusekaotus, mis tuli veeta Komimaa vangilaagris. Pärast Eestisse tagasi naasmist pühendus Kross kirjanduslikule tööle. (http://www.tuglas.fi/artikkelit/veidemann1.html) 1.4. Kirjanikutee Naastes Eestisse 1954. aastal GULAG'ist, hakkas Jaan Kross professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli Kross tuntud luuletajana. Hiljem hakkas ta kirjutama proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Oma viimastel aastatel keskendus ta mälestusraamatute kirjutamisele. 1971. aastal pälvis Kross ENSV teenelise kirjaniku aunimetuse ning 1985. aastal nimetati ta rahvakirjanikuks. (Kruus; Puhvel, 2000) 1.5. Perekond Jaan Krossil oli kolm peret
Julgeolekupolitsei Eesti NSV Riikliku poolt ning ta viibis Julgeoleku eeluurimise all. Rahvakomissariaadi ◈ Samal aastal ta poolt ja mõisteti süüdi vabanes ja jätkas NKVD õpinguid Tartu Erinõupidamise Ülikoolis. otsusega ja viidi GULAGi laagrisse. 4 Kirjanikutee algus Tuntumad romaanid Pärast Gulagi vangilaagrit ◈ “Keisri hull” (1978) 1954. aastal hakkas Kross ◈ “Kolme katku professionaalseks vahel”(1970-1980) kirjanikuks; ◈ "Professor Martensi Kross alustas kirjanduses ärasõit" (1984) luuletajana, läks hiljem üle ◈ "Vastutuulelaev" proosale, eelkõige (1987) ajalooromaanidele. ◈ "Wikmani poisid"
ämmaemand ennustas talle elu ainult üheks päevaks. Kuid ämmaemand eksis ning Voltaire elas 84 aastaseks. Aga siiski sellele vaatamata pidi ta taluma haigust kogu oma elu. Aastatel 1704-1711 käis ta Pariisis asuvas jesuiitide kolleegiumis Louis-le-Grand, kuid ta katkestas sealsed juuraõpingud, kuna juura polnud teda kunagi täielikult huvitanud ning selle oli tema isa talle peale surunud. Peale seda sattus ta Temple´i vabamõtlejate ringi ja sellest tingituna valis ta kirjanikutee. 1717. aastal läks Voltaire tülli mitmete kirjanikega. Ta pandi vangi Bastille vanglasse üheteistkümneks kuuks, kuna mees oli kirjutanud solvavaid märkusi Prantsuse valitsuse kohta. Selle aja jooksul, mil ta vanglas oli, kirjutas Voltaire tragöödia ,,Oidipus", millest sai tema esimene katsetus teatri alal. Viibides vanglas muutis ta enda nime täiesti tundmata põhjusel varjunimeks Voltaire ning muutus sõna tõsises mõttes kirjanikuks.
afoisme, huvitavaid kujundeid ja võrdlusi. Karakterid, kes paeluvad lugejaid vaatajaid oma vastuolulisusega. Oma meisterlikkusega oli ja on Shaw eeskujuks kõikidele, kes tahavad käsitleda draamas tõsiseid teemasid. Shawki stiil väljendub lugupidamatuses traditsioonide ja põlguses kehtiva moraali vastu, hulluks ajavas enesekindluses, satiirilises huumoris, võitluses ebapopulaarse eest ja üllatavas elujõulisuses. Teosed Shaw kirjanikutee algas vaevaliselt ja aeglaselt, kuid kulmineerus 1925. aastal Nobeli kirjanduspreemiaga millest ta küll loobus. Shaw on kirjutanud ühtekokku 50 näidendit ning osa neist on saanud klassi kaks. Oma esimest näidendit nimetas shaw ebameeldivateks, sest need ei meeldinud konservatiivsele Londoni publikule, kes tundis end puudutatuna: Leskmeeste majad (1892) Mrs Warreni elukutse (1893) Seelikukütt (1893)
Loodus-ülev ja karm kuid kaunis. Teostes olid indiaanlased õilsad ja ausad inimesed, reaalses elus vihkas ja põlgas neid samamoodi nagu teised. Edgar Allan Poe- Luuletaja. Parim teos oli "Kaaren ja teisi luuletusi". Värssides on ülekaalus tusa, nukrus ja pettumus. Hästi üles ehitatud luuletused. Ida-Euroopa - Kirglik luule mõjutas omakorda romantismi, mitmekesistades selle teemasid. Romantikute ideed ületasid rahvuspiire. Adam Mickiewicz- Poola romantismi tähtsaim esindaja. Kirjanikutee alguseks "Ood noorusele"-kutsub üles võitlema ja armastama. Müstika, maagia ja huumor. Sa´ ndor Petöfi- Ungari romantismi suurim laulik-luuletaja. Langes kodumaa eest võideldes. Tõi kirjandusse pöörde-kangelasteks lihtsalt maainimesed. Mérimée "Carmen": - Lugu vabadusest ja armastusest.
Sündinud 04. augustil 1792 Horshami lähedal Sussexis ühes aadliperes esiklapsena. Nende pere oli rikas ja kuulus aadliperekond. 1804 aastal, olles 12 aastane, pandi S õppima aristrokraatlikusse Etoni kolledzisse. Juba seal avaldus tema mässu-ja revolutsioonimeelsus. Sageli väljendus ta vastumeelsus tohutus vastuhakus sealsele korrale. Kuna S oli väga tundelise loomuga lugemishuviline poiss, oli tal väga raske sealset kasarmukorda taluda. Seetõttu hakkas juba seal vaiksetviisi tema kirjanikutee pihta, kirjutades ballaadlikke luuletusi. Pärast kolledzi lõpetamist, astus S 1810. aastal Oxfordi ülikooli. Seal õppides muutusid ateism ja poliitiline radikaalsus talle veendumusteks, mida ta väljendas poliitilistes värssides ja usuvastases brosüüris. 1811 avaldab pamfleti ,,Ateismi vajalikkusest", mis tõi loomulikult kaasa suuri pahandusi ja mistõttu ta ka peale üürikest õppimist ülikoolist välja visati. Samuti võeti temalt õigus astuda mujale kõrgkoolidesse.
· Teenis noorena klaveriõpetajane leiba · 1MS vabatahtlikuna aastal 1916, kus 1917 läänerinde vahetus läheduses · Somme'i lahingus haavata, seetõttu 1917-1918 duisburgi laatsaretis · 1919 lahkus armeest, loobus kõigist aumärkidest ja ordenitest Karjäär · Klaveriõpeta, külakoolmeister · ajalehtedele -ajakirjadele aastööd · mitmed juhutööd · raamatupidaja, müügiagent, hauaplaatidemüüja, kaupmees,organist jne · võidusõitja · kirjanik' Kirjanikutee algus: · 1920ndate lõpus sai tuntuks ''Läänerindel muutusteta'' · 1933 teose keelustamine, põletamine · võeti ära saksa kodakontsus Suhted: · 1925 ja 1938 abielu näitlejatar Jutta Ilse Ingeborg Ellen Zambonaga · 2 MS ajal USAs Hollywoodis. · 1947 USA kodakondsus · 1940ndate lõpus tagasi sveitsi · 1958 abielu Hollywoodi näitlejaga Paulette Goddardiga Elu lõpp · 1967 Saksa valitsuselt liitvabariigi suur teenistusterist · Tervis halvenes
ASTRID LINDGREN Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. TAGASI LAPSEPÕLVE.................................................................................................3 2. KIRJANIKUTEE ALGUS...............................................................................................5 3. PÖÖRDEPUNKT............................................................................................................ 6 4. SÕJAKEERISES........................................................................................................... 10 5. TUNTUSE SAABUNIME LÄBI TUNDEKÜLLASE "PIPI"......................................11 KOKKUVÕTE.............................................
Ta käis 1920. ja 1934. aastal Venemaal, ta on vestelnud Lenini, F. D. Rooseveldi ja Staliniga. Kahe viimasega kohtudes ilmnes talle, et tema ideaali mõistlikust Maailma-ühendriigist pole määratud täituda. Ning see mõjus temasse masendavalt. 30-ndate aastate lõpus sai ta tuntuks oma aktiivse fasismivastase hoiaku poolest. H. G. Wells suri 13. augustil 1946 Londonis. 4 Looming Wellsi kirjanikutee algas 1895. aastal. Selle tee võib tinglikult jaotada kolmeks: loodusteaduslikud sotsiaalkriitilise värvinguga ulmeromaanid (1895-19049, realistlikud romaanid (1905-1930-ndad), hilisemad sotsioloogilised pessimistliku kallakuga romaanid. Ta on kirjutanud ka hulga vaimukaid novelle, ilukirjanduse kõrval esseesid ja ülevaateteoseid. Kokku küünib Wellsi teoste arv üle saja. 5 Wellsile maailmakuulsust toonud romaanid
rahvusliku sõltumatuse taotlustele omal viisil kaasa. Loomingumeetodina kajastuski romasntsim eriti just vabadusliikumisega seotud poeetide loomingus, kusjuures nende kirglik luule mõjutas omakorda romantismi, mitmekesistades selle teemasid. Adam Mickiewicz (1798-1855) Mickiewicz on Pool romantismi tähtsaim esindaja, ta on sündis Leedus, õppis Vilniuse ülikoolis kirjandust ja loodusteadusi ning töötas seejärel Kaunases gümnaasiumiõpetajana. Tema kirjanikutee algust märgib lennukas ,,Ood noorusele". Selles kutsub M. üles võitlema ja armastama. Ood ringles aastaid käsikirjaliselt, olles eriti populaarne üliõpilaste seas. M. esikkogu ,,Ballaadid ja romansid", mis äratas tähelepanu oma ärske tundelisusega, märkis poola luules klassitsistlik-valgustusliku ajastu lõppemist. 1823. aastal pagendati M. Venemaale, kus ta kohtus kirjanikega ning tegi ka retke Krimmi, mille põhjal ta kirjutas teose ,,Krimmi sonettides"
Germainil ning hilisemal filosoofia õppejõul Jean Grenier'l. Juba varasest noorusest peale oli Camus' tõeliseks kireks jalgpall, milles ta seitsmeteistkümndendal eluaastal ilmnenud tuberkuloosi tõttu osaleb hiljem küll ainult pealtvaatajana. Haiguse tõttu ei lubata tal ka kandideerida õpetajakutse saamiseks vajalikule eksamile, mistõttu ei saa temast peale filosoofiastuudiumi lõpetamist Alziiri École Normale'is pedagoogi; ilmselt kiirendas aga haigus tema otsust valida kirjanikutee. See juba varases nooruses kogetud ning hiljem pidevalt kohaloleva surma lähedus mõjutas üsna ilmsesti ka tema vaimset kujunemist. Lapsepõlve tähtsust nii oma isikule kui loomingule on Camus rõhutanud korduvalt ning öelnud, et igas loomeinimeses peituv salajane allikas saab tema puhul alguse just sellestsamast vaesuse ja valguse maailmast, milles ta lapsena elas, ja ta mälestus sellest on teda alati kaitsnud kahe ohu eest, mis ähvardavad kõiki loomeinimesi vimm ja rahulolu.
põlvkond astub samale rajale. Ometi kujunes Pierre Verne'i poegade saatus sootuks teistsuguseks. Paulist sai meremees, Jules'ist kirjanik. Tõsi küll, noorpõlves valmistus Jules Verne'gi püüdlikult juristikutseks: algul õppis kodulinnas Nantes'is, seejärel suundus Pariisi kõige siiramate kavatsustega õpingud edukalt lõpetada. Aga vaatamata sellele, et juristiamet oli tulus ning tõotas rahulikku tulevikku, läks kõik teisiti. Kirjanikutee algus Oli see pealinna mõju või pesitses Jules Verne'i hinges juba varem kiindumus kunstisse, pole muidugi täpselt teada, kuid Pariisis astus ta peagi kirjanduse vaevalisele ja algaja jaoks ka vaesele rajale. Kindlasti mängis siin olulist rolli ka tutvus Victor Hugo ja Alexandre Dumas'ga. 1850. aastate esimesel poolel kirjutas Verne üpris suure hulga libretosid muusikalavastustele - ilmnes, et tal oli luuleannet. Pakkumata sügavamat rõõmu,
Siin kõlab Kierkegaard 6 kokku kõigega, mida moodne teadus on selgitanud valgustavalt seoses arusaamatustega, mis on põhjaks sellistele väljenditele nagu kristlik riik, kristlik kunst ja kristlik ühiskond. Kõikjal, kus vähegi mõeldakse, on jõutud ühisele seisukohale, et niisugused jõud nagu riik, kohus, ühiskond ja kunst on puhtinimliku loomu ja vundamendiga ega rajane mingil konnfessioonil. Teine punkt, läbi kogu ta kirjanikutee, et ta ise polegi päris kristlane, pole selleks ikka veel saanud ja et ta on ainult või peaaegu ainult luuletaja, kes teab, mis kristlus on. Tema seisukoht selles konfliktis, teeb ta suureks – tõearmastus, mitte sekti ega konfessiooni kuulumine. 1.4 Eluväsimus Ta igatses Kopenhaagenist ära. Seal mitte üksnes ei kadestatud ja vihatud teda, vaid peeti Jumala ja kõige püha suhtes lausa kohustuslikuks tema kui rahvakiriku ja pastorluse vaenlase põlgamist.
mitmekülgseks ning seiklusjanuliseks inimeseks. Teda on iseloomustatud fraasidega viimane romantik, kunsti ja Pärsia vaipade armastaja ning kirglik kiirete autodega kihutaja (www.koolielu.ee/pages.php/03030210?txtid=5365&get=1). 1924. aastal kolis mees Berliini ja järgneval aastal abiellus Jutta Ilse Ingeborg Ellen Zambonaga. Abielu näitlejannaga oli tormiline ning kestis vaid 1932. aastani. (http://www.germanculture.com.ua/library/weekly/aa021900a.htm) 1.3. Kirjanikutee 1929. aastal sündis Remarque esimene teos ,,Läänerindel muutuseta" (,,Im Westen nichts Neues"), mis tõi äsjasele kirjanikule kuulsuse praktiliselt üleöö. Kaheksateist kuuga müüdi üle 3,5 raamatu ning aastaga tõlgiti raamat 26 keelde. 1930. Aastal vändati teose põhjal ka film. (http://www.usc.edu/libraries/archives/arc/libraries/feuchtwanger/exiles/remarque.html) 1932. aastal lahkus Remarque Saksamaalt ning kolis Sveitsi. 1933. tema raamatud keelati
Loodetud rikkuse asemel saab hoopiski võlgnik, sest ta hakkab jooma. Ta hukkub ühel külmal ööl. Prillup on rikkuse iha ohver. Mari õde oli olnud Prillupi abikaasa kuid õe surma järel tuli Mari Prillupi peresse lapsi kasvatama ja selle pärast tundiski Prillup Mari, kui teenija üle võimu. A.H. TAMMSAARE Küsimused: 1. Kuidas on tema lapsepõlv ja kodu seotud tema loominguga? 2. Millistes koolides ta õppis? 3. Milliselt algas tema kirjanikutee? 4. Milliste ajalehtede juures ta töötas? 5. Kuidas mõjutas tema tervislik seisund tema saatust ja loomingut? 6. Nimeta esimese perioodi teosed, mis teemadel ta kirjutas? 7. Teise perioodi teosed ja teemad? 8. Kõrgperioodi teosed ja teemad? Vastused: 1. 2. VäikeMaarja kihelkonnakoolis, H. Treffneri eragümnaasiumis, Tartu ülikoolis 3. Alustanud H. Treffneri kooli õpilasena tõsisemalt proosakatsetustega, polnud Tammsaarel ei kogemusi ega
Portugalis, kuhu sõdurina juba varem oli läinud vend Rodrigo. Felipe II Hispaania viimased katseid oma kõikuma löönud mõjuvõimu Euroopas alal hoida oli 1580 Portugali allaheitmine. Sellele eelnenud võitlustes osalesid nähtavasti vennad Cervantesed. On leitud Cervantese kiri Felipe II sekretärile 1582. aasta algusest, milles ta palub endale mõnd ametikohta Ameerikas. Samas märgib ta, et parajasti on tal käsil romaani "Galatea" kirjutamine. See on esimene faktiline märk Cervantese kirjanikutee algusest. On viiteid tema läbikäimistele Madridi literaatidega ja näitlejatega. Detsembris 1584 abiellus Cervantes Toledo lähedalt Esquiviase väikelinnast pärit 18aastase Catalina de Salazar Palaciosega. Ei ole tõendeid, et järgnev kooselu olnuks eriti õnnelik. Aineline virelemine jätkus, mitut puhku elas Cervantes pikemat aega oma naisest lahus. Mõnede biograafide andmeil oli Cervantesel tütar Isabel, kes oli sündinud abieluvälisest vahekorrast
Rodrigo. Felipe II Hispaania viimased katseid oma kõikuma löönud mõjuvõimu Euroopas alal hoida oli 1580 Portugali allaheitmine. Sellele eelnenud võitlustes osalesid nähtavasti vennad Cervantesed. On leitud Cervantese kiri Felipe II sekretärile 1582. aasta algusest, milles ta palub endale mõnd ametikohta Ameerikas. Samas märgib ta, et parajasti on tal käsil romaani "Galatea" kirjutamine. See on esimene faktiline märk Cervantese kirjanikutee algusest. On viiteid tema läbikäimistele Madridi literaatidega ja näitlejatega. Detsembris 1584 abiellus Cervantes Toledo lähedalt Esquiviase väikelinnast pärit 18aastase Catalina de Salazar Palaciosega. Ei ole tõendeid, et järgnev kooselu olnuks eriti õnnelik. Aineline virelemine jätkus, mitut puhku elas Cervantes pikemat aega oma naisest lahus. Mõnede biograafide andmeil oli Cervantesel tütar Isabel, kes oli sündinud abieluvälisest vahekorrast
Ristideta hauad on kõige rohkem tõlgitud pagulasromaan seda poliitilistel põhjustel, näidata, kui halb on Nõukogude võim ja mis Eestiga tehakse. 9 keelte tõlgitud. Asta Willmann Kirjutas draamaloomingut, tuntumaks sai proosakirjanikuna, eriti suure romaanisarjaga ,,Peotäis tuhka teine mulda" see on eesti kirjanduse kõige pikem armastuse romaan. Ilmar Jaks praegu kõige vanem Eesti kirjanik. Elab Põhja-Rootsis. 00ndate alguses oli veel aktiivne ja arvestatav kirjanik. Pikk kirjanikutee. Debüteeris 1940ndate lõpu. Tegi kaks täiesti erinevat debüüti: esimene kirjandusse tulemine dokumentaalse teosega/memuaar tagapõhi ,,Saaremaalt Leningradi" (1948) eripärane aines annab kõvasti vürtsi. Loo taga on Jaksi enda lugu, kui ta pagulusse sattus kõige ootamatut teed mööda. Uus tulemine 1950ndatel lühirpoosaga kui ka romaanivormis. Tuntum romaan ,,Eikellegi maal" (1963) see romaan tõi Jaksile kõige moodsama Eesti kirjaniku kuulsuse. Teine
JUTUSTUSTEKOGUD: "60 minutit", "Tuuleveskid", "Külalisteraamat", "Oh, mis kena maailm" NÄIDENDID: "Oma saar", "Rong väljub hommikul", "Kiilasjää" Kirjutanud ka 25 KUULDEMÄNGU, neist parimad: "Sillas põlevad", "Käsulaudadest maja", "Padaäss" jt "Kaugveril ei jäänud muud üle kui muutuda küünikuks, nagu ta näitabki seda romaanis "Nelikümmend küünalt" peategelast Villem Alavainu kujutades," kirjutab Oskar Kruus Raimond Kaugveri kirjanikutee esimest poolt vaagides. "Kuna kriitikas ja kirjanduselus jäi kirjutamata reegliks Kaugverit alahinnata, kaotas ta stiimuli edasi püüda. // Kuid nii jäi(d) sündimata ta tippteos(ed), kuigi suureandelise fabuleerijana oleks ta võinud jõuda märksa kõrgemale. Kaugver kuulub küll eesti kõige loetavamate kirjanike hulka, kuid oma "tõde ja õigus" jäi tal loomata. Selles on otseselt süüdi teda ümbritsenud kirjanduspoliitika."
annaabi.ee 
