Enn Soosaar sündis 13.veebruaril 1937 Tallinnas ning suri 10.veebruaril 2010 aastal. Elukutselt oli ta eesti tõlkija, kolumnist, kriitik ja publitsist. Tallinna Reaalkoolis õppis ta aastatel 1951-1954. Aastal 1964 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogina . Tema isa oli Evangeelse Luterliku kiriku vaimulik. Ränga mootorrattaavarii tagajärjel jäi 1950. aastate keskel ratastooli. Ta kasvas üles tarkade ja õpetlike raamatute keskel. Tema peamine eesmärk oli anglo-ameerika kirjanduskultuuri vahendamine eesti keelde. 1965 aastal alustas ta oma tõlkijateed. Ta on üks pädevamaid ameerika kirjanduse vahendajaid Eestis. 1990 aastatel kujuneb temast Eesti avalikuelu silmapaistvamaks intellektuaaliks. Ta avaldas ajalehtedes kolumne . Ta on avaldanud alates 1989. aastast erinevates väljaannetes üle kolmesaja publitsistliku kirjutise, eriti Eesti sise- ja välispoliitilisi kommentaare. Teda on autasustatud Riigivapi 4.klassi ordeniga 1997 aastal
RAHASTAMINE „Lihtne“ taotlusvorm „Kastikesed“ Taotleja andmed Projekti eesmärk Projekti sisuline kokkuvõte Kavandatud tegevused ja tulemused Projekti eelarve Allkirjad Lisad Taotleda? Kultuurkapital http://www.kulka.ee/?mid=46 Kirjanduse sihtkapital -kirjandust ja kirjanduskultuuri edendavate ühingute ja asutuste ettevõtmisi -kirjarahva mälestuse jäädvustamist Audiovisuaalse kunsti sihtkapital - audiovisuaalse kunstiga seotud avalike ürituste ja festivalide korraldamist Helikunsti sihtkapital -projektipõhiste muusikaürituste korraldamist eraõiguslike ja riiklike korraldajate poolt; -Rahvakultuuri sihtkapital -Näitekunsti sihtkapital -Maakondlikud ekspertgrupid Kas Sa kultuurkapitali tead? Taotleda? Audiovisuaalse kunsti sihtkapital http://www.kulka.ee/
Selle aja kuulsaimad heliloojad : M.Härma, Lätte, R. Tobias, Saar), kunstnikud(A.Laikmaa, vennad Rauad, N. Mägi). 1916. Eestis esimene kunstinäitus. kirjanduses oli määravaks realism. 1915 tööliskirjandus. 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid 2) Kirjanduslikud rühmitused, ajaluule a) 1905 loodi "Noor Eesti" (G.Suits, F.Tuglas, J. Aavik)("olgem eestlased aga saagem eurooplasteks").1. album 1905, 2. album 1907, 3. album 1909, 4. album 1912, 5. album 1915. Noor Eesti tähtsus 1) Arendasid keelt 2) Rikasasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid b) "Siuru", tekkis aastal 1917. Korraldasid tuluõhtuid. Sinna kuulusid Under, Viskanpuu, Semper, Adson, Tuglas, Gailit
1 2 ideoloogiaga . Kõikehõlmav tsensuur , avaldamiskeelud ja tunnustatud kirjanike hukkamõistuks korraldatud näidisprotsessid muutsid Eesti kirjanduse sarnaseks kogu ülejäänud Nõukogude Liidu kirjandusega. Teise maailmasõja järgseil aastail oli kirjandustraditsiooni säilimise pearaskus pagulaskirjanduse kanda. Eestis algas kirjanduskultuuri hävitamine, välismaal üritati seda aga säilitada, kuid esialgu ilma eriliste uuenduskatseteta. See tähendas luule püsimist peamiselt arbujate3 kujundatud klassikalises mallis ja lähimineviku realistlikku kujutamist. 1950. aastate II pooleni ilmus paguluses algupärast kirjandust rohkem kui kodumaal, ainestiku ning vormilise ja temaatilise mitmekesisuse poolest domineeris paguluses kirjutatu veel kuni 1960. aastateni, mil kodumaa kirjanduses algas elavnemine
Alguses vastandumine sakslastele, siis venelastele need teised andsidki tõuke eesti rahvuse kujunemiseks. Viimase aastakümne jooksul on rahvuse ühtse identiteedi positsioon kõikunud, sest ei suudeta otsustada, kas tuleb vastu võtta multikultuursuse idee või mitte ( kas tuleb vastandada end maailma teiste kultuuridega). 4. Reformatsiooni (resp. religiooni) osast eesti kultuuris: Sakraalsus, tõlkelisus-mugandatus, saksa kultuuriruumi mõju need iseloomustasid sajandeid eesti kirjanduskultuuri. Tallinna ja Põhja-Eesti alistumine Rootsile oli luterliku reformatsiooni alguseks Eestis. Katoliku kiriku ja selle usunägemuse lagunemine tähendas suurt muutust. Piibli ja ülepea sakraalse teksti hajumine erinevatesse keeltesse reformatsiooni käigus lõi esiteks eeldused lugemisoskuse levikuks seisusest sõltumata, seega oli see esimeseks sammuks seisuslike barjääride ületamiseks; teiseks, soodustas lugemis- ja kirjaoskuse teket ja
vahetus. Kui mõõdame eesti kultuurilugu paleotasandit (ürgseim) same kujutluse arheoloogiliste säilmete kaudu. Seostub omakorda geokultuurilise tasandiga. Need kaks tasandit loovad igas kultuuris aluskihi. 4. Reformatsiooni (resp religiooni) osast eesti kirjakultuuri kujunemisel Sakraalsus, tõlkelisus-mugandatus, saksa kultuuriruumi mõju need iseloomustasid sajandeid eesti kirjanduskultuuri. Tallinna ja Põhja-Eesti alistumine Rootsile oli luterliku reformatsiooni alguseks Eestis. Katoliku kiriku ja selle usunägemuse lagunemine tähendas suurt muutust. Piibli ja ülepea sakraalse teksti hajumine erinevatesse keeltesse reformatsiooni käigus lõi esiteks eeldused lugemisoskuse levikuks seisusest sõltumata, seega oli see esimeseks sammuks seisuslike barjääride ületamiseks; teiseks, soodustas lugemis- ja kirjaoskuse teket ja
Kirjanduse keskseks punktiks oli sel perioodil kuninganna Marguerite õukonna humanistide ring. Tema õukondlane Clement Marot kujunes sel perioodil juhtivaks lüürikuks. Lyoni poeetidest on silmapaistvamad Louise Labe, Maurice Sceve. Prantsuse kõrgrenessanssi iseloomustab ajastu suurim sõnamesiter Francois Rabelais. Hilisrenessansi kirjandusliku tuumiku moodustab luuletajate rühmitus Plejaad. Selle liikmed seadsid endale ülesandeks tõsta Prantsusmaa kirjanduskultuuri. Ägedad poliitilised ning usulised vastuolud leidsid vastukaja kirjasõnas. Prantsuse renessanss päädis suure humanisti Michel de Montaigne'i loominguga. Oma esseedega sai ja zanri rajajaks Euroopa kirjanduses.
aastal asutatud Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks. Tänu tema järelejätmatusele hakkas 1923. aastal ilmuma ajakiri"Looming", sealjuures riigieelarvest doteeritavana. Esimese toimetajana kujundas ta ka "Loomingu" profiili. Töömahukas oli Tuglase osa kapitaalsete teatmeteoste koostamisel. Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929- 1940) koondas ta selle ümber haritlasi paljudelt eri aladelt. Ja nii edasi pole suur liialdus öelda, et Tuglast läks vaja kõikjal, kus loodi eesti kirjanduskultuuri. Erakordselt tugev ja pikaaegne oli Tuglase kui kirjanduse hindaja mõju. 1950. aastate algupoole stalinistlikus kultuurigenotsiidis eemaldati ta avalikust elust ja keelustati tema teosed, mis oli küll ränk ülekohus, ent pikendas lõppkokkuvõttes tema kontseptsioonide valitsusaega. Tuglase normid ja kriteeriumid olid mõistlikud, nende taastamisega võitis kirjanduselu palju. 1960. aastaist peale teisenes kirjandus radikaalselt ega mahtunud enam tema esteetika raamidesse
). Nende moto oli "olgem eestlased aga saagem eurooplasteks", moto autoriks on Gustav Suits. Neid mõjutas eelkõige sümbolism (milline kirjandusvool?). Nooreestlased suunasid oma kirjanduse haritud lugesjaskonnale. Rühmitus lõpetas tegevuse, sest ........................................................................... Noor Eesti tähtsus (vähemalt 4 tk): 1) Arendasid keelt 2) Rikastasid Eesti kirjanduskriitikat 3) Edendasid kirjanduskultuuri 4) Tõlkisid. Järgmine rühmitus oli Siuru, mis tegutses aastail 1917-1919. Nende moto oli Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud! Siurulaste hulka kuulusid: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu, nende perekonnanimedest tuleb kokku GUSTAV. Siurulasi mõjutas kõige enam impressionism (mis vool?). Siuru tähtsus (vähemalt 4 tk): Armastusluule viimine uuele tasemele, Tõmbas üldsuse tähelepanu kirjandusele, muutis
tegemist samuraiga Edo perioodil (oli Tokugawa klanni liige), kokugaku õpilane . Tal oli waka debatt Kada no Arimaroga. 1742 aastal palus Tayasu Kadal esitada oma arusaamad wakast. Vastuseks esseele Kokka hachiron yogen Arimaro vastas: wakal pole ei eetilist ega poliitilist väärtust. Tayasu kirjutab, et toetab luule poliitilist ja moraalset funktsiooni (konf. Vaade). Mõlemad leidsid, et waka on muutunud lihtsalt üheks lingvistiliseks vormiks. Kamo no Mabuchi - oli 18 saj. kirjanduskultuuri eeskuju. Tegemist poeediga Edo ajastul. Ta oli kindel, et kui ülem klass naudib luulet, siis teeb seda ka alam klass. Esseedekogumikus Man`yshk innustas kirjutama Man`ysh vaimus luuletusi, et nii taaselustada vana aja loomulikku meelelaadi. Klassikalise keele kaudu oli võimalik mõista jaapanlase tõelist südant (magokoro). 1764a - Ka`i k ja 1765a- Kokuik (meie maa mõtteviisid-Hiina traditsioonide vastu). Leidis, et poeesial peaks olema roll valitsemisel
põhinevad naiste kogemusel selle asemel, et mugandada meeste mudeleid ja teooriaid. Naiskriitika algab sellest, kui me vabastame end absoluutsest meeste kirjanduse ajaloost ja keskendume hoopis selgelt nähtavale naiste kultuurile. Selle põhieesmärk on mõista naiste kirjutamise spetsiifilisust mitte seksismi produktina vaid naiste loomuliku elu fundamentaalse aspektina. Showalter arvab, et naiskriitika on viis õppida midagi kindlat, kestvat ja tõelist naiste ja kirjanduskultuuri suhtest5 4 Töö koostaja vaba tõlge 5 http://en.wikipedia.org/wiki/Elaine_Showalter 7 3. Feministlik kirjanduskriitika Feministlik kirjanduskriitika sai alguse naisõiguslaste poliitilisest liikumisest, kui feministide uurimisobjektiks oli naiste staatus patriarhaalses ühiskonnas, kus vaigistati naiste hääled.
Fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana: Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu - mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja –käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine - pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt Üks traditsioon vs. ‘mitu kirjandust’, tervik sisaldab vastasmõjusid, tõlkeid, muutusi, katkestusi. Kaanon. Kaanoni määratlus. Kaanoni kriitika.
18. okt. 05 Narratiiv Benedict Anderson ,,Mõttelised kogukonnad" Seostab kirjanduskultuuri teket rahvusühiskondade tekkimisega. Tekib ühtne inforuum inimesed hakkavad lugema ühtesi ja samu uudiseid, samas keeles. Kaasaaegne romaan tekkis ajakirjanduse pinnal. Romaanid olid seotud reaalsete sündmustega. Nad on üles ehitatud paljude tegelaste ja (paljude) paralleelsete tegevusliinidega, erinevad sellepoolest luuletustest ja lühijuttudest. Tegevusliinid ja tegelased põimuvad omavahel ainult natukene. Kõik
kujundlikkuses ,,inetuse esteetika" kasutamises Näide: Motiivid erinevates rahvuskirjandustes ,,kadunud poeg" ,,armastuse kolmnurk" Keelatud armastus Hero ja Leander Tristan ja Isolde Romeo ja Julia Andrus Kivirähk: ,,Romeo ja Julia" Kirjandusliku teksti tõlge Tõlkides kirjandusteost vahendatakse mitte ainult tõlgitava teose sisu, vaid kogu kultuurikonteksti, milles antud teos on loodud. Tekivad paralleelid kahe kirjanduskultuuri vahel. Tõlge võib olla: tekstilähedane,s.t. sihiks on saavutada originaaltekstile võimalikult lähedane tõlge. Võetakse üle keelelised iseärasused (nt imiteeritakse originaalis esinevat kõnepruuki). Võib esmapilgul tunduda võõristav. ,,Ent nad [Dolittle ja Sophie] elasid siiski läbi ka õige äreva hetke, kui üks isand (...) päris, kas nad pole ehk teel üht meest ja looritatud näoga naist juhtunud nägema. (...)
rahvakultuur, tootmine vs. tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana: Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu - mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika 14 Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine - pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt Üks traditsioon vs. `mitu kirjandust', tervik sisaldab vastasmõjusid, tõlkeid, muutusi, katkestusi. Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit
tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu > mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine > pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt Üks traditsioon vs. `mitu kirjandust', tervik sisaldab vastasmõjusid, tõlkeid, muuusi, katkestusi Lähilugemine vs kauglugemine. Lähilugemine ei võimalda nn. näha metsa puude taga. Abstraktsete mudelite loomine F
tarbimine, tegelikkus vs. fiktsioon Kirjanduse uurimine uue kultuuriajaloo osana Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed Vanem eesti kirjanduslugu > mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuur ja – käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja ruumikujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine > pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt Üks traditsioon vs. ‘mitu kirjandust’, tervik sisaldab vastasmõjusid, tõlkeid, muuusi, katkestusi Lähilugemine vs kauglugemine. Lähilugemine ei võimalda nn. näha metsa puude taga.
kirjandusloole. ) Kirjanduse ja sotsiokultuuriajaloo seosed 19 Vanem eesti kirjanduslugu mitte ainult kirjandusajaloo allikad, ka kultuuriajaloo allikad, inimtegevuse sotsiaalsed ja sümboolsed mõõtmed, suhtlusskeemid, argikultuuri ja käitumine, hoiakud, väärtused Kirjanduse roll kultuurisüsteemis Kirjanduse ja kultuuriloo vastastikkused kokkupuutepunktid, ka kultuuriloo seisukohalt, mis on kirjanduskultuuri spetsiifika Kultuuriajaloolisi lähenemisi: looduse, maastiku- ja riimukujutus kirjandused, soomudelid kirjanduses, kultuuride kohtumine, tõlkeprotsessid. Rõhuasetused on tihti võrdlevad (Kirjandus)traditsiooni mõiste ümbersõnastamine see ongi pidev loominguline kohandumine, mitte vastuvõtt. Üks traditsioon vs ,,mitu kirjandust", tervik sisaldab vastasmõjusid, muutusi, katkestusi. Kirjandus ja mälukultuur
annaabi.ee 
