Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kirjanduse mõisted - sarnased materjalid

rahvalaul, muistend, ndmustik, muinasjutt, algriim, htuse, parallelism, stroof, nade, luuletuse, hineb, ppriim, eeslaulja, koomika, rsiline, elun, uuem, trohheus, lvede, likute, hiline, stroofe, lugulaul, suurvorm, eldud, itlust, folkloor, rahvap, humoristliku, naljand, tekkemuistendid
thumbnail
10
doc

Kirjanduse mõisted

TEOSE SÜZEE OSA, TEOSE HARIPUNKT KULMINATSIOON VÕRDLUS,EPITEET,METAFOOR KÕNEKUJUND SUUR KUI ELEVANT LOLL NAGU LAMMAS RAHVAPÄRANE VÄLJEND -ANNAB EDASI MINGIT KÕNAKÄÄND OLUKORDA,NÄHTUST JT. -PILTLIKULT,LÜHIDALT RAHVALUULE ÜKS PÕHILIIK MIS PAJATAB VÄLJAMÕELDUD MUINASJUTT SÜNDMUSTEST KURJA JA HEA VÕITLUS ÕNNELIKU LÕPUGA RAHVALUULE LIIK,SEOTUD MILLEGI/KELLEGI TEKKEGA. MUISEND TEGELASTEKS ­ELAVAKS PEETUD OLENDID PÕHINEB FAKTIL RAHVALUULE LIIK MIS ANNAB OLENDIST,ESEMEST,NÄHTU-SEST MÕISTATUS VÕI OLUKORRAST TUNDEMÄRKE-MILLE PÕHJAL ARVATA,MILLEGA TEGU

Kirjandus
103 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kirjanduse põhimõisted

Algriim- alliteratsioonil või assonatsil põhinev kokkukõla. N: härrad jäid härisemaie, möldreid mörisemaie. Allliteratsioon ­ algriim, sarnaste konsotantide koruds sõnade algul värsis. N: venda kuulis, vasta kostis Antonüümid- vastandsõnad, mida seob vastandussuhe. N: madal-sügav Assonants ­ algriim, sarnaste vokaalide koruds sõnade värsi algul. N: udu rikub uue kuue. Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Dialoog- kahekõne Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Kolm zanrit ­ tragöödia,komöödia ja draama. Draamakirjandus ­ kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus ja põhinemine tegelaste kahekõnel. Näidend jaguneb vaatusteks või piltideks,

Kirjandus
59 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kirjanduse mõisted

Antonüümid ­ vastandsõnad Ballaad ­ lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, kangelaslik või ajalooline.Sünge sisu, põhineb rahvajuttudel Draama ­ tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend Eepika ­ üks kirjanduse põhiliik.Jutustavad teosed, milles jutustamine on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega Eepos ­ ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel Epiteet ­ ilmestav omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist Homonüümid ­ samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad Isikustamine ­ elusolendi tunnuste ülekandmine elutule Jutustus ­ novelli ja romaani vahepealne zanr, haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Komöödia ­ lõbusa sisuga näidend Kulminatsioon ­ tegevuse pinge haripunkt, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse Kõnekäänd ­ rahvapärane väljend, mis annab piltlikult mingi nähtuse, eseme või omaduse ise-loomus

Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
3
doc

9.klassi kirjanduse mõisted

1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal ­ sügav, alustama ­ lõpetama, vähe ­ palju. 3. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend.

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Kirjanduse mõisted

MÕISTED  IDEE- kirjandusteose peamine mõte.  TEEMA- kirjandusteoses käsitletav aine valdkond (nt sõda)  KONFLIKT- tegelastevaheline vastuolu  TEGEVUSLIIN- üks tegevussuund, mis keerleb ühe karakteri või karakterite paari ümber, ja sellega seotud sündmused  SÜŽEE- kirjandusteose sündmustik  MILJÖÖ- kirjandusteose olustik, nii sotsiaalne kui ka looduslik keskkond, milles ta elab ja mis talle mõju avaldab  BALLAAD- tundeküllane, enamasti müstiline ja traagilise süžeega ning sünge jutustav luuletus  VÕRDLUS- ühe olendi, eseme või nähtuse kõrvutamine teisega mingi ühistunnuse alusel  STIIL- kirjanikule, koolkonnale või ajajärgule omapärane väljendusviis või kunstiline omapära  NOVELL- proosa lühivorm, milles pinge kasvab järk-järgult ja ootamatu lõpp  SISSEJUHATUS- tutvustatakse tegelasi, tegevuskohta ja aega

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kirjanduse mõisted

Muinasjutt rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kauduinimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend mingi asja, koha, eseme tekkelugu. (Rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega. Mõistatus sõnaline peitepilt. (sisaldab küsimust, millele peab vastama) Vanasõna vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. (õige õnn õitseb, valel on lühikesed jalad, mis täna tehtud see homme hooletu, missüdames keeb, raha hea sulane aga..) Kõnekäänd rahvapärane piltlik väljend.(nagu siil udus, peenike kui.., sajab nagu..) Naljand lühike koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt. Pajatus lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. (tekkinud mingi tähelepanuväärse sündmuse v olukorra põhjal;seotud elava v kunagi elanud isiku elujuhtumiga; pajatusel puududb mütoloogiline tagapõhi) Afroism vaimukas napisõnaline ütl

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kirjanduse mõisted

Värss-üks rida luuletusest Parallelism-rahvaluule mõiste, kus sama mõtet korratakse erinevate sõnadega Publitsistika-ajakirjanduslik tekst, näiteks: uudis, reportaaž, intervjuu. Puänt-üllatav lõpplahendus Rahvaluule-rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule lühivormideks. Remark-draamateoses autori selgitavad märkused tegelaste välimuse ja käitumise kohta. Riim-häälikute kokkukõla värsirea lõpus, jagunevad: paarisriimiks, süliriimiks, ristriimiks. Robinsonaad-õpetliku sisuga kirjandusteos merehädaliste seiklustest üksikul saarel. Romaan-ulatuslik jutustav kirjandusteos, millel on keerukas sündmustik, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Sonett-luuletus, mille salmis on 4+4+3+3 ja 4+4+4+2 Stroof-üks salm luuletusest Stseen-lavateose väikseim osa, mille ajal ei muutu näitlejate koosseis laval. Sünonüümid-tähenduselt sarnased või lähedased sõnad Süžee-teose sündmuste tegelik järjestus Tragööd

Kirjandus
2 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Kirjanduse põhimõisted

Algriim - alliteratsioonil ja assonantsil põhinev kokkukõla Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“.

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kirjanduse mõisted (luule)

Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epiteet, metafoor), lausekujundid(kordus) ning kõlakujundid(riim). Stroof on luuletuse salm. Võrdlus on kõnekujund, milles kõrvutatakse kedagi või midagi ühistunnuse alusel. Värss on luuletuse rida. Algriim on sõnade algushäälikute kordamine värsi piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lõpeb tihti püändi ja vabastava naeruga. Kõnekäänd on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub alles lausest. Lauluparoodia on luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend.

Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Kirjanduse põhimõistete seletused

Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend

Kirjandus
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kirjanduslikud mõisted

Kõnekäänd on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub alles lausest. Jutustus on proosazanr, mida iseloomustavad kindlapiiriline süzeeliin, rahulik kulg ja vaba vorm. Tegelasi ja sündmusi võib olla palju. Kuuldemäng on raadio kaudu esitamiseks mõeldud draamateos, mis rajaneb peamiselt sõnal. Kirjeldusi nii otsesetid kui kaudseid, kasutab kirjanik miljöö loomisel, tegelaste elukeskkonna, ümbruse kujutamisel, tervikmulje tekitamiseks. Lauluparoodia on luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend Luule e poeesia on värss e seotud kõne. Oma lüürilise sisu ja rütmika poolest kuuluvad siia ka vaba värss ja proosaluuletus. Luule jaguneb temaatiliselt mõtte-, kodu-, loodus-, armastus-, tundeluuleks jm. Viimased kuuluvad lüürilise luule alla. Lõppriimiline rahvalaul tekkis 18.saj. ja seda eristab regilaulust sõnade riimumune värsside lõpus Memuaristika alla kuuluvad maöestuseteosed, milles autor meenutab

Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Kirjanduse mõiste

[...] "Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. [...] keelematerjalist loodud komplitseeritud kunstiline struktuur võimaldab edastada niisugust informatsioonihulka, mida pole võimalik edasi anda elementaarse keelestruktuuri enda vahenditega. Siit järeldub, et antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas sisaldus." (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk lk 22, 24-25) Suuline vs. kirjalik kirjandus Kirjandus võib olla trükitud (raamat), käsikirjaline või ka suuline (rahvaluule). Kirjandus kasutab erinevaid meediume: tekst võib olla paberkandjal, samas on ka vanaema jutustatud muinasjutt ning kuuldemäng kirjanduslikud

Kirjandusteadus
20 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kirjandusteooria

tutvusringkonna põhjal? Kuidas suhtuvad temasse teised tegelased? Millise mulje ta jätab? Kelle vaatepunktist tegelast näidatakse?). 4. Tegelase suhe ümbritseva maailmaga (Kuidas suhtub tegelane teda ümbritsevasse maailma? Kas ta elab loojana või tarbijana? Milliseid võimalusi näeb tegelane maailmas?) EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LIITVORMID Eepos Rahvalaul Tragöödi Poeem · kangelas- ja kunsteepos · regivärsiline e vanem Komöödia Romaan (vt lisalehelt) · riimiline e uuem Ballaad Novell Hümn Tragikomöödia Lüroeepiline · novellett, miniatuur, Ood Lühikomöödia rahvalaul

Kirjandus
65 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ilukirjanduse põhiliigid

ILUKIRJANDUS EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA · esikohal jutustamine · mõtete, tunnete, · lavalisus · rahulik, üksikasjalik meeleolude vahetu · põhineb dialoogil e käsitlusviis esitamine; elamuslikkus kahekõnel · jutustatakse juba · lüürilise luuletuse 3 · jagunemine vaatusteks e toimunust vormitunnust on riim, värss piltideks, need omakorda · autori suhtumine avaldub ja stroof stseenideks e etteasteteks kaudselt EEPIKA ZANRID: LÜÜRIKA ZANRID: DRAMAATIKA ZANRID: eepos ­ eepika suurvorm, lüüriline luuletus ­ komöödia ­ koomilise lugulaul · värss ­ luuletuse rida. sisuga näidend

Kirjandus
137 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirjanduse mõisted, 10. klass

KIRJANDUSE MÕISTED 1)Sonett - Keskaja Itaaliast pärinev luulevorm, koosneb 14 värsist. Värssidel on kindel süsteem. Kõige raskem luulevorm. Sonetikirjanikud: Shakespeare, de Rosard, Dante Alighieri, Petrarca. 2)Süzee ­ Teose sündmuste esitamise järjestus vastavalt kirjaniku ideelis-kunstilistele eesmärkidele. Hea näite on Lermontovi ,,Meie aja kangelane". 3)Faabula ­ Teose sündmustik ajalis-põhjuslikus järjekorras. 4)Müüt ­ Muistend, mis käsitleb üleloomulikku maailma, selle tekkimist, jumalaid ja muinasloolisi kangelasi. 5)Mütoloogia ­ Ühe rahva müütide kogum, müütides väljenduv maailmavaade, mis on aluseks ka ürgsetele usundlikele kujutlustele, müüte käsitlev teadusharu, uurib müütide allikaid, ühiskondlikku tausta. 6)Romaan ­ jutustava proosa suurvorm. Iseloomulik avar elukujutus, keerukas sündmustik, mitmeplaanine tegevustik, arvukas tegelaskond ja pikk tegevusaeg. Näiteks ,,Mahtra sõda"

Kirjandus
89 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Kirjanduse eksam

Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................

Kirjandus
221 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Kirjanduse koolieksam

mees kaheteistkümne näoga ( aasta ) valge poiss , must nina ( uba ), roheline mehike, rohelised jalad ( rohutirts), kaks korda sünnib, üks kord sureb ( lind ), vana hobune, kuus küljeluud ( lootsik ) Rahvaluule on suuline, mälus säilitatud ja põlvest põlve edasi antud vaime looming.Rahvaluule tunnused on : suuline looming, traditsiooniline, kollektiivne, varieeruv, anonüümne. Rahvajutu liigid on : muistend tekke-seletus, koha, vägilasmuistend, ajalooline, rahvausundiline ( haldjad ), muinasjutt ( hea/halva võitlus), traditsiooniline lõpp ( ja kui nad veel surnud ei ole ... ), traditsiooniline algus ( elas kord, seitsme maa ja mere taga, kord oli), imeasjad ( seitsme penikoorma saapad, võlukepp, nähtamatuks tegev keep ), maagiline arv ( 7 pöialpoissi, 3 põrsakest, 12 kuud, 7 õde ), naljand-anekdoot, pajatus.Mõistatused Rahvalaul : vana e

Kirjandus
60 allalaadimist
thumbnail
174
doc

Kirjanduse mõisted A-Z

ajakirjandusstiil ­ ajakirjanduses kasutatav lugejate informeerimiseks ja mõjutamiseks mõeldud keel. aja, koha ja tegevuse ühtsus ­ üks põhilisi nõudeid antiigi ja klassitsismi draamateoste puhul: kõik draamateose sündmused pidid arenema lühikese ajavahemiku jooksul ning ühes ja samas kohas. Selle nõude tekkimine oli seotud tehniliste põhjustega. Näidendeid etendati päeval, puudusid kunstlik valgustus aja ja vahetatavad dekoratsioonid tegevuskoha tähistamiseks. ajalooline muistend ­ vt muistend. ajalooline kirjandus ­ ajalooaineline kirjandus. Ajaloolises kirjanduses käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ümber. Kangelased on enamasti reaalselt elanud või nendena esitatud isikud, sündmused arenevad ajaloolises keskkonnas. Rõhutatakse aja, koha ja tegelaste eripära. Selle proosaliigi rajajaks peetakse inglise kirjanikku Walter Scotti (1771­1832), kelle tuntumad teosed on "Rob Roy" ja "Ivanhoe"

Eesti keel
58 allalaadimist
thumbnail
55
doc

Kirjanduse eksam

Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl

Kirjandus
84 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kirjanduse KT

Kirjanduse KT 1. Rahvaluule on põlvest põlve edasi antud rahva ühislooming. 2. Rahvalaul: Vanem e. Regivärsiline rahvalaul- koosneb 8silbilisest värsireast ja esitasid eeslaulja ja koor; Uuem e. Riimiline rahvalaul- viisid keerulisemad ja pillisaatega 3. Rahvajutt-Muinasjutt: loomamuinasjutud;nõidumismuinasjutud;legendilaadsed muinasjutud NT „Vaeslapse käsikivi“; „Vaeselapse talutütar“ , „Ahju alune“ Muistend:tekke;seletus;koht;ajaloolisus NT „Kalevipoeg“, „Suur Tõll“, „Koit ja Hämarik“ 4. Rahvaluule lühivormid: Mõistatus on sõnaline peitepilt. (Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline) Vanasõna on lühike, piltlik, õpetlik ütlus. (Tark ei torma) Kõnekäänud on lühikesed piltlikud ütlused. (Nagu sukk ja saabas) 5. Rahvuslik ärkamine: 1. 1857.aastal pani J.V.Jannsen ärkamiseajale aluse oma ajalehega Perno Postimees 2. 1865

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kirjandus eksami mõisted 10. klass

Ka umbusk kodanliku progressi suhtes.. Säilib loodusliku inimese ideaal ja ajaloolise mineviku vastu. Tekib huvi rahvaloomingu ja kaasaegsete kirjanike vastu. Mitmed autorid pöörduvad keskaja ja renessanssi poole, keskseks huviobjektiks saab Shakespeare. George Gordon Byron (1788 ­1824), William Blake (1757 ­1827), Edgar Allan Poe (1809 ­1849) Muinasjutt ­ fantastiline või seikluslik rahvajutt, mida mõeldi välja enese lõbustamiseks ja milles väljendati endi soovunelmaid. Muinasjutt on rahvajutu üks peamisi liike ehk zanreid. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Imemuinasjutud ­ tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad, libahundid jne), tähtsal kohal mitmesugused võluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nähtamatuks muutev küüntest kübar jne)

Kirjandus
20 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

Ta jõuab teadmatusest teadmisse, mis osutub hukatuslikuks. 3. G.Suitsu elu ja looming Gustav Suits (1883-1956) Sündis Tartus Võnnus. Isa oli küla koolmeister ehk austatud mees. Haridus oli hinnas, ent õpetajad pole ju kunagi jõukad. Gustavil ilmnesid vaimsed anded juba varakult. 4- aastaselt luges ta Piiblit. Muljet avaldas talle Juhan Liiv. Gümnaasiumihariduse sai Tartus venekeelses koolis. Ta õppis palju keeli. I luuletuse ,,Vesiroosid" avaldas 1899. aastal. Tema eestvedamisel korraldati Koidula mälestusõhtut. Ta võeti kooli tagasi ja lõpetas kuldmedaliga. Läks TÜ-sse, ent peagi Helsingi Ülikooli ­ üldine kirjanduslugu, esteetika ning soome kirjandus ja kultuur. 1905. aastal I luulekogu ,,Elutuli" ­ see leidis palju lugejaid noorte hulgas, sest kirjutatud maailma muutmise vaimus (vormimeisterlikud ja jõulised luuletused). 1910. aastal lõpetas ja jäi Soome, kuna ei leidnud Eestis sobivat tööd

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
12
doc

KIRJANDUSE konspekt

1.OSA Kirjanduse põhiliigid ja zanrid EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA -eepos -sonett -dragöödia -romaan -haiku -komöödia -novell -luuletus -draama -jutustus -valm -epopöa -poeem Rahvalule põhiliigid ja zanrid RAHVAJUTT RAHVALAUL VÄIKEVORMID -muinasjutt -regilaul -vanasõna -muistend -riimilised -kõnekäänd -eepos -mõistatus -naljand -pajatus ANTIIKKIRJANDUS vanakreeka ja vanarooma kirjandus mis on vanimaid euroopas tekkinud kirjadused, on maailma kirjanduse aluseks KREEKA EEPOSED ,,Ilias" aluseks on Trooja sõda, sõjani viinud sündmused said alguse jumalate tülist. Pulma ei

Kirjandus
51 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kirjanduse eksam

EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev ­ Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente. Petersoni värvikas, ülev ja jõuline, filosoofiliste pürgimustega luule ülistab inimmõtte

Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Kirjanduse tõlgendamise alused

niisugust informatsioonihulka, mida pole võimalik edasi anda tekstidel või esemetel oli oma kultuuris aga põhimõtteliselt teine elementaarse keelestruktuuri enda vahenditega. Siit järeldub, et funktsioon. Nii ühendame üldmõiste vanavene kirjandus alla nii antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa kroonikad kui pühakute elulood, juriidilised dokumendid jne.” edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber (Lotman “Poeetika lühikursus”) tavalises kõnes, rikume me teksti struktuuri ja järelikult ei edasta Kitsas kirjanduse mõiste vastuvõtjale enam sugugi seda informatsioonimahtu, mis temas “ilukirjandus” – mõiste seotud väärtushinnangutega, kirjandusele sisaldus.” (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk lk 22, omistatud kõrgema staatusega ühiskonnas;

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kirjanduse konspekt

Kirjandus! 1)Kirjanduse põhiliigid:Eepika, Lüürika, Dramaatika 2)Eepika: eepilised teosed kirjeldavad enamasti sündmusi, ent esineb ka tundekirjeldusi. Põhitunnuseks on jutustaja ja jutustatava olemasolu. Kirjeldatakse päriselt asetleidnud sündmusi, kui ka väljamõelduid. Jutustava(eepilise) teose 3 põhitunnust: Süzee-tegevustik Karakter-inimloomust ja ajastut esindav kirjanduslik kuju Miljöö-keskkond Eepika= Romaan-palju probleeme, mitu süzeeliini, palju tegelasi Eepos-ulatuslik jutustav värssteos Novell-tiheda sisu ja väheste tegelastega jutustus, millel enamasti on vaid 1 keskne teema. Jutustus-novelli ja romaani vahepealne. Novellist laiem sündmustik ja vabam vorm, romaanist lühem ja lihtsama ülesehitusega Muinasjutt-rahvajutu peamine liik, oma seadustega:kindlad algus-ja lõpulaused(elas kord jne), sümboolsed arvud:3, 7, 12 Miniatuur-lühipala Valm-õpetliku või pilkava sisuga lühiteos kas värssides või proosas Anekdoo

Kirjandus
37 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Lastekirjanduse KT

valm - lõhike, õpetliku sisuga mõistujutt või luuletus. ballaad - dramaatiliste elementitega lüroeepiline luuletus, mida sageli on ette kantud lauludes. muinasjutt - eepola žanr, rahvauskumustel, müütidel või vabal fantaasial rajanev meelelahutsulik või õpetliku sisuga lugu. Iseloomulik: imepärase, üleloomuliku ja ebatavalise esinemine. gradatsioon - intriigi arengu järk-järguline intentsiivistamine, pinevuse astmeline tõus. kunstmuinasjutt - muinasjutt, mis on loodud kidla autori poolt. mõistatus - Rahvaluule lühivorm. Koosneb küsimusest ja vastusest. Viide lahendusele mingi omaduse, võrdluse kaudu. Algselt maagilise mõjuga. 2. Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid (5 liiki)?  Hällilaulud ja äiutused  Hüpitus- ja mängituslaulud  Mängulaulud  Ahellaulud (sh nn lõputa laulud)  Töölaulud 3. Esitage näide hüpitus-ja mängituslaulu kohta. Tii- tii tihane, vaa- vaa varbalene,

Lastekirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

rahvakirjanik (1965). August Mälk ­ romaani-ja novellikirjanik. Ta on sündinud Lümandas. Oli kooliõpetaja ja tuntud rahvamees. Põgenes koos perega Rootsi. Kirjutas rannarahva olustiku romaane ,,Õitsev meri", ,,Hea sadam", ,,Taeva palge all". Romaanid: "Õitsev meri" 1935 "Taeva palge all" 1937 "Hea sadam" 1942 Debora Vaarandi ­ luuletaja. Sündis Võrus, aga tema lapsepõlv möödus Saaremaal (Valjala). Õppis SÜG-is. Oli abielus Aadu Hindi ja ka Juhan Smuuliga. Tema luuletuse ,, Talgud Lööne soos" lõpuosast võttis Raimond Valgre laulule ,,Saaremaa valss" sõnad. Ta on maetud Pärnamäe kalmistule. Luuletus ,,Eesti mullad" sai 1965(6). aastal Juhan Liivi luulepreemia. 1916. a. valik kogu ,,Kauge hääl". Ülo Tuulik ­ pärit Abrukalt. Kirjutas proosat ja reisiraamatuid. Romaan ,,Sõja jalus"-sõrulaste küüditamine. Proosa ,,Atlandi kirjad". Reisiraamat ,,Aafrika kuum meri" Jüri Tuulik ­ pärit Abrukalt

Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kirjandus - Secunda

saksa keelt. Ta oli tundlik, iseloomult heitlik. Ta oli introvert. Väikesest peale ta maalis ja luuletas. 1828 pannakse ta ülikooli aadlipansioni (humanitaarse vaimsusega internaatkool) ja samal aastal hakkas luuletama. Kui pansion tavagümnaasiumiks muudeti, esitas Lermontov avalduse koolist lahkumiseks. 1830 esitas ta avalduse ülikooli astumiseks filosoofia teaduskonnas. Õpingud teda eriti ei huvitanud, rohkem meeldis talle teistega suhelda ja varsti avaldas ajalehes oma esimese luuletuse, millega kaasnesid vastuolud õpetajatega. 1832 pidi ta probleemide tõttu koolist lahkuma ning kolis vanaemaga Peterburgi, kus ta sõjaväeohvitseriks saada tahtis. Ta astus eliitkaardiväe ratsaväkke. Õppis ratsaväe koolis ja elas kahepalgelist elu. Seetõttu ei avaldanud ta midagi, aga kavandas uusi teoseid. Loomingusse suhtus erakordse rangusega ja hoidis pikka aega loomingut trükis avaldamast. 1837 otsustas kirjandusse astuda ja

Kirjandus
10 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kirjanduse liikide kokkuvõtted

Kahes osas on tavaliselt valm: Esimeses osas esitatakse sündmus, teises õpetlik järeldus ehk moraal. Ivan Krõlov Anekdoot Lühike, vaimuka, üllatav lõpuga naljalugu. LÜÜRIKA LIIGID JA ZANRID Tänapäeval on lüürika üks kirj anduse põhiliike, mida iseloomustab kujundlikkus. Lüürika zanrid on ballaad, ood, sonett, hümn. Riim- sarnase kõlaga sõnade kuntstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus. Värss- kõne rütmiline ühik, mis moodustab luulerea. Stroof ehk salm- kirjakujuliselt(2,3,4,5 jne kaupa) rühmakas ühendatud värsid Sonett koosneb 14 värsireast, traditsioonilise riimisskeemiga abab abab cdc dcd Itaalia soneti värsiskeem 4+4+3+3 Inglise soneti värsiskeem 4+4+4+2 Marie Under Ballaad Lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee. Sisu on fantastiline, ajalooline või heroline Friedrich Schiller, Johann Wolfgabg Goethe, Marie Under Poeem

Kirjandus
47 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kirjanduse jaotumine

TEADUSKIRJ. PUBLITSIST. TARBETEKST. GRAAFILIS. ELEKTROON. Artikkel, refe-raat, Uudis, artikkel, Õpik, sõna-raamat, Gloobus, kaardid, dia- Arvuti, telefon, piipar, uurimis-töö, intervjuu, reportaaz, reisi-juhid, konspekt, grammid, plakatid reklaamid, tiitrid, e- väitekiri, essee. koomiks eeskiri kuulutus, kirjad spikker EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LÜRO-EEPIKA Valm(Punik) Sonett Tragöödia(libahunt) Eepos(kalevipoeg) Muinasjutt(Hans ja.) Ood(Kuu) Komöödia(pisuhän.) Värss-romaan Muistend(Faehlman'i) Regivärss() Tragikomöödia() (jevgeni onegin) Nali(Peremees ja sul.

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
14
docx

9. klassi kirjanduse mõisteid

9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul) 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust:

Eesti keel
14 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Kirjandusteooria

Kas/kui palju/missuguseid omadussõnu on kasutatud ja kas nad on tähenduslikult omavahel seotud. Kui me arvame, et iga element on tähenduslik on vaja vaadata millises tähendusväljas on mingisuguse tegelase iseloomustavaid sõnu kasutatud. (Dostojevski puhul äkki) Keele kujundlikkus ­ piltlik keel. Ülemus möirgas nagu lõvi (kujundlik keel). Kujund on ka viis keelt ilusaks muuta. Troopid (tähenduskujundid ­ metafoorid ja metanüümia) + kõlaeffektid (riim) ­ lõppriim, algriim, onomatopoeetiline (loodushelide matkimine a'la sisisema). Pahakõla. Markeeritud keel, eristub üldisest tekstimassist (lauajalg, kinganina, saapajalg ) Troop (kreeka k) pöörak või käänak. Võrdlus. Eseme või nähtuste kõrvutame mingite ühiste asjade kaudu. Turgu on Tartuga ühesuurune linn. Murtud võrdlus: Küülik nagu künnivagu. 1. nov. 05. a. Metafoor ­ (kreeka k tähenduse ülekanne). Tähenduse ülekanne sarnasuse alusel (varjatud võrdlus)

Kirjandusteadus
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun