Autor Lewis Carroll Niisama põnevaid kui Alice`i seiklused on biograafidele ka nende looja Charles Lutwidge Dodgson (Lewis Carroll)-viktoriaan, kes näis elavat kaht täiesti isemoodi elu. 27. jaanuaril 1832 Inglismaal Daresburys sündinud Dodgson oli vaimuliku üheteistkümnest lapsest vanim, kes armastas rohkem omaette hoida. 1851. aastal asus ta õppima Oxfordi ülikooli ning pärast lõpetamist jäi tööle sama ülikooli matemaatikateaduskonda kus temast sai kaasaegsete sõnul kiuv, kuid täpne õpetaja ning tänaseks suuremas osas unustatud geomeetria- ja sümboliloogikaalaste traktaatide autor. 1861. aastal sai Dogdson dekaaniks. Samal ajal kasutas ta aga ka oma fantaasiarikkamaid andeis. 1855. aastal oli Dodgson kirjutanud oma kuulsa Jabberwocky poeemi. Ta joonistas vaimukaid sketse, mida hinnatakse veel tänapäevalgi ning sai tuntuks kui üks sajandi silmapaistvamaid lastepiltnikke. Ka kirjutas ta hämmastavalt origi...
Michelangelo kunstnikuanne avaldus juba lapsena. Noorukieas alustas Michelangelo freskode uurimist. Kunstnik polnud veel 30-aastanegi, kui valmisid elusuuruses Bakchose figuur, skulptuurid "Pieta" ja "Taavet". Michelangelo viljeles võrdse meisterlikkusega maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri. Talle kuuluvad sõnad: "Maalitakse aju, mitte käega." Ise pidas Michelangelo end eelkõige skulptoriks, mitte maalikunstnikuks. Ta on loonud luuletusi, mis püsivad itaalia kirjandusajaloos aukohal kaasajalgi. Michelangelo ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Michelangelo maali- ja skulptuurilooming sõltus paavstidelt saadud tellimustest. Tellimused vaheldusid koos paavstide vahetumisega. Michelangelo oli seotud paavstide Julius II, Leo X, Clemens VII, Paulus II, Paulus III, Paulus IV- ga. Kunstniku märkmetest võib lugeda: "Ma pole
ideoloogiaga. Viimasel ajal on esile kerkinud kriitika just seoses müüdi ja ideoloogiaga. Sande Cohen on kritiseerinud narratiivset teadvust kui puhtreflektoorset ja "desintellektiivset" mõtlemislaadi ning teoreetilise mõtlemise pidurit humanitaarteadustes. Kuid narratiivile leidub ka palju toetajaid ning seda on hakatud tunnustama mitte kui tühipaljast vormi, vaid kui teatavat laadi diskursust, mille sisu ongi vorm. Narratiivi ja ajaloo vahekord tõstatab kirjandusajaloos esile tähtsa probleemi: kirjandusliku modernismi ja realismi vahekorra selgitamise. Paljude arvates loobuti üleminekul realismislt modernismile narratiivi vormist kui ka huvist ajalootõeluse kujutamise vastu. White aga väidab, et modernism ei hüljanud narratiivsust, ajalugu ega realismi. Modernism avastas narratiivis keelelise ja troobilise sisu, mis võimaldas esitada ajalugu mitmemõõtmelisena, mida 19. sajandi realism ei suutnud nii hästi teha
Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Anton HansenTammsaare (18781940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne seda oli ta lühemat aega samuti Tallinnas elanud ja ajakirjanikuna töötanud. Ajakirjanikutöölt Tartu Ülikooli astudes muutusid
õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne seda oli ta lühemat aega samuti Tallinnas elanud ja ajakirjanikuna töötanud.
“Oh valgus, viimset korda sind nüüd silman ma, kes tohtimatuist sündsin, naisin, kellega mul keeldud suhtlus, tapsin, kus ei tohtinuks.“ Nii kaebleb Oidipus pärast kohutava tõe teadasaamist. Igatahes on autor oma teostega läinud maailmakirjanduse ajalukku. Kreeka tuntumad filosoofid Sokrates, Platon ja Aristoteles on hinnatud ka tänapäevases ühiskonnas. Eriti oluliseks pean Aristotelest, kellelt on kahjuks säilinud vähe teoseid. Siiski on tema teos „Luulekunst“ kirjandusajaloos esmatähtis, olles varaseim teadaolev käsitlus kirjanduse kohta. Aristotelese arvates ei tohi kunst mitte kopeerida, vaid eelkõige peab kunst loodust jäljendama – see peab looma nagu loodus. Lisaks Vana-Kreeka teostele on tänapäeva kirjandusele andnud palju juurde ka Rooma kirjanikud. Tuntud väejuht Julius Caesar ei olnud vaid sõjamees, vaid ka andekas autor. Oma kogemustest mitmetes sõdades kirjutas ta „Märkmeid Gallia sõjast“ ja „Märkmeid
Ja ütelge nüüd ise, kas on meie rahval midagi karta, kui meie teda kõigest südamest armastame, kui rahvas ise ennast kõigest südamest armastab? Ei, niisugusel rahval ei ole midagi karta, tema peab elama, sest armastus on elu. Anton Hansen-Tammsaare on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare suri 1.märtsi 1940. aastal oma töölaua taga südamerabandusse. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega
Romaanis ei pruugi süžee ja faabula kattuda. Sündimustiku aeg ja koht Aeg – Millal algavad? Millal lõppevad? Teose loo kestus? Koht – Neid võib olla mitu, tavaliselt 1 peamine Allteema ja peateema Teoses kujutatud elunähtuste valdkond. „Millest romaan kõneleb?” määratlebki romaani teema. Detail Teose väiksem kunstiline üksus Motiiv Rändavad kirjandusajaloos teosest teosesse, nt muutumise motiiv, rändamise motiiv Konflikt Tegelastevaheline või tegelasesisene vastuolu teoses Intriig Konfliktist põhjustatud tegevuse pingeline kulg kirjandusteoses (Kuidas pärast asjad kulgevad?) Moto Teose või selle osa algusesse paigutatud tsitaat, teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte
Õhtupiltide hulka kuulub ka klassikalise väljendusega ja vistiti ka muidu Ridala kõige õnnestunum sonett ,,Luiged", milles maalilisus ja meeleoluline sügavus on leidnud hea sünteesi. 7 KOKKUVÕTE Ridala edasiviiv osa eesti luules piirdubki peaasjalikult kahe koguga: ,,Villem Grünthali Laulud" ja ,,Kauged rannad". Tema hilisem luulelooming lisas vähe uut ning muutus raskepäraseks ja puiseks. Eesti kirjandusajaloos on Villem Grünthal-Ridala looming jäänud eraldiseisvaks, ta ei leidnud mõistmist ka oma kaasajal. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, VI köide. 1970. Tallinn: Valgus 2. Hennoste, Märt 1997. Väike Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri 3. Kuus, Oskar. Eeti kirjanike leksikon 1995 ja 2000. Tallinn: Eesti Raamat 4. Ridala, Villem. Elektrooniline materjal Internetis aadressil: http://et
aastal Firenze lähedal Capreses aadliperes. Michelangelo kunstnikuanne avaldus juba lapsena. Noorukieas alustas Michelangelo freskode uurimist. Kunstnik polnud veel 30-aastanegi, kui valmisid elusuuruses Bakchose figuur, skulptuurid "Pieta" ja "Taavet". Michelangelo viljeles võrdse meisterlikkusega maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri. Ise pidas Michelangelo end eelkõige skulptoriks, mitte maalikunstnikuks. Ta on loonud luuletusi, mis püsivad itaalia kirjandusajaloos aukohal kaasajalgi. (3) Michelangelo elulookirjutaja Condivi on märkinud, et Michelangelole oli omane otsingute kirg ja eriliselt tugev nõudlikkus iseenda vastu. Mitu tuhat figuuri, mis Michelangelo on loonud, on kõik eriilmelised ja kordumatutes poosides. Kuulsaks on saanud Michelangelo ütlus "Maalitakse aju, mitte käega". (3) Nagu eelmainitud on, siis Michelangelo maali- ja skulptuurilooming sõltus paavstidelt saadud tellimustest. Tellimused vaheldusid koos paavstide vahetumisega
ajakirjanikuna (nt "Teataja" toimetuses). Pärast kaukaasiat Aastatel 1914 1919 elas A. H. Tammsaare oma kõige vanema venna Jüri juures Koitjärvel. Kihlumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. 13.03.1920. aastal abiellus 42-aastane Anton Hansen Käthe-Amalie Veltmanniga, kes oli temast 18 aastat noorem lapsed Riita ja Eerik Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Loomingu alustamise perioodist on esile tõstetud külarealistlikke jutustusi "Mäetaguse vanad" (1901), "Kaks paari ja üksainus"(1902). Nendes lugudes on olemas juba see aines ning stiil,
Looming: · Tuntuks sai luuletustega "Noor-Eesti" albumites. Värsikogud "Villem Grünthali Laulud" (1908) ja "Kauged rannad" (1914) paistsid silma uudse looduslüürika ainesega, rannamaastike impressionistlike kirjeldustega. · Ta tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja murretest laenatud uudissõnu. · Ridala luulet kujundavad impressionismile omased jooned. · Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. · Eesti kirjandusajaloos on V. Ridala looming jäänud eraldiseisvaks, ta ei leidnud mõistmist ka oma kaasajal. Teosed: · Villem Grünthali Laulud (1908) · Kauged rannad (1914) · Ungru krahv ehk Näckmansgrund (1915) · Merineitsit (1918) · Saarnak (1918) · Tuules ja tormis (1927) · Meretäht (1935) · Toomas ja Mai (1924) · Sinine kari (1930)
Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne seda oli ta lühemat aega samuti Tallinnas elanud ja ajakirjanikuna töötanud. Ajakirjanikutöölt Tartu Ülikooli astudes
SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) on üks eesti kuulsaimatest kirjanikest, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli
1. Vana-Kreeka kirjanduse ajajärgud Vana-Kreeka kirjandus moodustab Vana-Rooma kirjanduse kõrval äärmiselt suure ja olulise osa kogu antiikkirjandusest. Vana-Kreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele ja on täiesti iseseisvalt arenenud. Kirjandusajaloos mängib väga tähtsat rolli just Vana-Kreeka kirjanduse võimalikult täpne periodiseerimine. Üldiselt on aja jooksul kujunenud välja nelja põhilise perioodi eristamine. Esimene neist on arhailine periood, mis kujutab endast aega kuni 5. sajandi alguseni eKr ning hõlmab varase Kreeka kirjanduse sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Arhailine ajajärk jaguneb omakorda aga veel kolmeks väiksemaks perioodiks, millest esimeseks
................................................................12 4. Lisa.................................................................................................15 2 Sissejuhatus Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. 3 Elulugu Anton Hanseni vanemad on pärit Lõuna-Eestist, Viljandimaalt, kust nad 19. sajandi lõpupoole Kesk-Eestisse Järvamaale siirdusid ning Albu valda talu ostsid
1.7. Tammsaare surm 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 2.1. Tammsaare kirjanikuna 2.2. Tammsaare tõlkijana 2.3. Tammsaare ajakirjanikuna 2.4. Tammsaare kriitikuna 3. TEOSE ANALÜÜS KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost ,,Tõde ja õigus" teab peeagu iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatusega, tundliku loomuse ning väga laialdase teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kijutatud erakliku, endasse tõmbunud inimesena. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest on Tammsaare väga seltskondlik, jutukas, lõb us ja sarmikas. (Tammsaare...2007). Väike-Maarja kooliaastatel äratasid Anton Hansenis sügava ja tõsise huvi kirjanduse ja kirjandusliku eneseväljenduse vastu(Teder 1977:27). 2 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU
........................ 17 Lisad..................................................................................................................................... 18 Lisa 1. Emily Jane Bronte portree, venna Branwelli maalitud. .......................................... 18 Lisa 2. Vihurimäe maastik.................................................................................................. 18 Sissejuhatus Emily Jane Bronte ,,Vihurimäe" on üks populaarsemaid romaane maailma kirjandusajaloos. Romaanil on suur hulk austajaid, ja neid tekib igapäevaselt aina juurde. ,,Vihurimäe" muutub aina populaarsemaks noorte seas, kuna ,,Videvikus", noorema generatsiooni lemmikfilmis, peategelane loeb tihti oma lemmikraamatut ,,Vihurimäe". Raamatu põhjal on tehtud palju filme, esimesed neist aastatel 1920 ja 1939. Eesti mitmed teatrid on korduvalt lavastanud etendusi, romaani põhjal. Valisin selle raamatu oma referaadi teemaks, sest olin sellest, armastusest ja vihast
vastanduvad süsteemid püüdlevad tegelikult samasuguste eesmärkide poole, ehkki kasutavad selleks erinevaid vahendeid. Nii Hitleri Saksamaa kui ka USA pürivad allutama indiviidi, vormima temast süsteemi huvidele vastava massiinimese, kes on ülaltpoolt kontrollitav ning aktsepteerib kriitikavabalt süsteemi propageerivat maailmavaadet. 10. Retseptsiooniesteetika põhimõtted. Mis on ootuskorisont? Kuidas see toimib kirjandusajaloos? Ei ole üks teooria, pigem laiem fookus kirjandusteksti lugemise protsessil Fookus lugejate reaktsioonil, lugeja ootustel Tekstil EI OLE kindlat tähendust, selle määrab lugeja Kirjandusteos omandab positsiooni vastuvõtvas kultuuris just lugemise kaudu Teksti tähenduse loob (vähemalt teatud määral) lugeja Pole olemas üht ‘õiget’ tõlgendust, mis oleks sama kõikidele lugejatele ei teksti osade ega terviku suhtes Erinevad retseptsiooniteooriad: 1) mis on olulisimad lugeja
Küsimused, mida hakati kirjandusajaloo kohta kirjutama, käisid enamasti 19saj kohta, mis on siiani kõige levinumad. Mitte kirjandusajaloo kirjutamine sai kindlad põhimõtted 19saj (objektiivne). Toetuvad suures osas Hegelile, võtavad aksioomina, et ajalugu on järjepidev ja sidus ning toimub mingisugune areng ja jõutakse eesmärgini et toimus pro- või regress. Kirjandust on raske võrrelda, st öelda kas asi läks ,,paremaks" või ,,halvemaks". Kirjandusajaloos on justkui tegelane, kellega midagi juhtub. Rahvuskirjanduse ajaloo puhul on selleks tegelaseks Eesti rahvuskirjandus. Kirjanduse ajalugu peegeldab ka ajastuvaimu. Kirjanduse jaotus: Euroopas alustatakse antiik-kirjandusest, siis tulevad keskaeg, renessanss, modernism, post-modernism jne. 19saj. on tekkinud ka vähemusgruppide kirjandusajalood nt. Naiskirjandus 19saj, Briti geide kirjutuste ajalugu jne. Seal on teemaks pigem identiteedi teema oma loo ja narratiivi kujundamine
novembril pandi ta Inglismaale sõitvale laevale. Rohkem ta sõjategevusest osa ei võtnud. Sõjas hukkus ka teine TKBS-i liige G. B. Smith, kes oma viimases kirjas Tolkienile ütles järgmist: "Saagu nii, et sa suudad välja ütelda kõik asjad, mida ma olen püüdnud öelda, ka siis kui mind enam neid ütlemas pole." Need sõnad kutsusid Ronald Tolkieni alustama suurt tööd, mille peale ta oli juba mõnda aega mõelnud, võimsat ja hämmastavat ettevõtmist, millele kirjandusajaloos leidub vähe paralleele. Ta hakkas looma tervet uut mütoloogiat. Idee juured peitusid tema keeleloomeharrastuses. Ta oli avastanud, et kui ta soovib oma loomingus saavutada komplekssust, peab ta keeltele looma ka ,,ajaloo", mille põhjal nood saaksid areneda. Samuti ajendas teda soov luua mütoloogia Inglismaa jaoks. Ta oli sellele vihjanud juba tudengipäevil, kirjutades ,,Kalevala" kohta: ,,Sooviksin, et meil oleks sellest rohkem alles midagi samalaadset, mis oli kord osaks inglastest".
Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril. Enne seda oli ta lühemat aega samuti Tallinnas elanud ja ajakirjanikuna töötanud. Ajakirjanikutöölt Tartu
tagasi. Säilinud umbes 60 kõnet, ehtsaks peetakse 40't. 45. Millises Aristophanese komöödias oli Sokrates üks peategelasi? Kuidas teda on seal kujutatud? "Pilved" - esisofistina kujutatakse seejuures Sokratest. Keskseks teemaks on generatsioonide vahelised lahkhelid. Aristophanes ründab sofistlikke kasvatusmeetodeid, mis tema arvates kehastusid Sokratese isikus. 46. Mille poolest on oluline Aristophanese komöödia ,,Konnad"? Tegelaseks Euripides; esimene kirjanduskriitika Euroopa kirjandusajaloos. Kolm suurt traagikut surnud, D tunneb muret, et suuri traagikuid pole, vaja tagasi tuua, tragöödialava tühi. Dionysos läheb allmaailma jne. Teises osas on võistlus Aischylose ja Euripidese vahel, Dionysos ei tea, milline tagasi tuua allmaailmast. Arutlus luulekunsti ja tragöödia ülesannetest. Tuleb välja suur erinevus Aischylose ja Euripidese vahel, 10
annaabi.ee 
