8. Abituriendid teevad ühe eksami. See on eesti keeles. 9. Gümnasistid teevad valikuliselt tavaliselt 3-4 eksamit. Need on matemaatika, füüsika, keemia, ajalugu. 10. Eestis on palju erakoole. Need on Eesti ärikool(EBS), Rocca-al-Mare kool, Nõmme põhikool. 11. Enamik lapsi õpib riiklikes koolides. 12. Palju koole suletakse demograafiliste probleemide pärast, Eestis on vähe lapsi. 13. Eestis on riiklikke- ja erakõrgkoole. 14. Tudengid õpivad 3 aastat bakalaureust ja 2 aastat magistrit. 15. Eesti kõige preztiisem ülikool on Tartu Ülikool.
Eesti on väga hea riik selle poolest, et meil on kõrgharidus paljudele õpihimulistele tasuta. Kui sooritada peale keskkooli kõik eksamid edukalt, eriti matemaatika ja bioloogia, siis on põhimõtteliselt kõik uksed riigieelarvelistele kohtadele ülikoolis avatud. Kui aga mul oleks soov minna näiteks Ameerikasse õppima siis pole mingit võimalust teha seda tasuta. Loomulikult on ka Eestis õppimine tasuline kui sooritatud eksamid pole piisavalt head. Kui Eestis õppida magistrit siis läheb see maksma 90000.- . Selliseid peresid on vähe, kes seda endale lubada saaksid. Teatavasti langes majandussurutise ajal töökohtade arv. Paljud kõrgharidusega inimesed lihtsalt koondati oma ametipostilt ning neil tekkis küsimu, et milleks on siis kõrgharidus. Paljud kutseharidusega inimesed jäeti tööle. Järelikult ei olegi niivõrd oluline see, milline on sinu haridustase, kuivõrd see kui suur on sinu tööstaaz. Aga näiteks kui inimene otsib tööd, siis on
B-le esitleda lasta. See ongi põhjus, miks kutset nii suure seltskonnaga vastuvõttudele nii tähtsaks peetakse. Peale nimetatud viisakusreeglite tuleks veel silmas pidada järgmist: … ametlikel vastuvõttudel esitlemisel nimetatakse tutvustatavate ametikoht ja tiitel. Näiteks: „Härra kantsler, lubage esitleda firma „Usin töö“ direktorit härra Metsa.“ „Proua rektor, kas tohin teile tutvustada eesti keele magistrit härra Leppa.“ … ametlikel lõuna- ja õhtusöökidel tutvustab peoperenaine külalisi nende saabumise järjekorras. … soovides oma tuttavat esitleda väga kõrgel ametikohal olevale naisele või mehele, peab nimetatud isikult enne luba taotlema. Saanud nõusoleku, öeldakse esitlemisel esitletava nimi, tiitel ja ametikoht, kuid kõrgemalseisva isiku nime ei öelda. Näiteks: „Härra minister, lubage esitleda doktor Metsa, N haigla X osakonna juhatajat.“
metsandusinimesed kõige meeldejäävama osana kunagisest stuudiumist, kus lisaks metsatarkuse kogumisele ka oma kaasüliõpilasi tundma õpiti. Üliõpilaste vastuvõttu reguleerib teadus- ja haridusministeerium riikliku koolitustellimuse abil, kusjuures tellimusühikuks on 5 aasta pärast õpingud lõpetavad üliõpilased. 2009/2010 õppeaastal on riiklik koolitustellimus 15 metsamajanduse, 15 metsatööstuse ja ning 11 loodusvarade kasutamise ja kaitse eriala magistrit, s.t aastal 2014 peaks vähemalt niipalju spetsialiste akadeemilise kraadi saama. Vastuvõetavate üliõpilaste arv on nimetatud koolitustellimusest 1,5 korda suurem. Riiklikust eelarvest rahastatakse 23 metsamajanduse, 23 metsatööstus ning 17 loodusvarade kasutamise ja kaitse eriala üliõpilase õpinguid. Kõrghariduse kõrgeim aste on doktoriõpe, mille edukas sooritamine annab teaduskraadi. Doktorantide arv sõltub nii riiklikust koolitustellimusest