Ka enne perspektiivi avastamist võisid kunstmikud anda meile mõista, et tajume eri kaugusel objekte: selleks kasutati hajutamist, erinevaid suurusi, varje, tekstuuri ebatasasusi jms. Kuid perpektiivi abil said nad neid objekte näidata kui tõepoolest kaugeid. Niisiis võib seda progressi üldjoontes tõlgendada kui imperatiivi asendada tajutava reaalsuse jäljendamine kõikjal, kus see iganes võimalik, millegagi, mis oleks võrdneväärne sellele, mida tajutav reaalsus ise meie ette asetab. Vihjed ise on suuremal määral kokkuleppelised, kui me seda sageli taipame. Kunstnikud on loonud koodi, mille abil on võimalik järeldada asju, mida nad oma meediumi piiratuse tõttu ei saa otseselt kujutada. Need vihjed on märgid, mille tähendust on õpitud nagu keelt, sõnavara.N:lainjad jooned kala kohal tähendavad, et kala haiseb jne. Meie huvi optilise tõepära vastu seletab ka varjude esinemist Lääne kunstis ja nende puudumist paljudes teistes
Nii õigusteadlased kui ka sotsioloogid töötavad välja printsiipe, mis aitaksid luua efektiivsemaid õigusnorme. Et seadused tõepoolest toimiksid, on vaja neid printsiipe rakendada. Ühiskonna mõõdetavusest - Ühiskond on mõõdetav. 19.saj tekkis arusaam, et ühiskonda on võimalik eraldada loodusteaduslikest uurimustest. Samas, et seda on võimalik uurida loodusteaduste kaudu. Ühiskond ei ole see sama mis loodus. Ühiskond ei ole sama reaalsus kui loodus, ta on olemuslikult erinev, mistõttu ei ole ta ka tunnetatav nagu loodus. Sotsioloogia uurib inimest. Sotsioloogia eripära: · Kriitilisus · Mõõdame üksikisikut, püüame üksikus näha üldist. · Inimese käitumises püütakse leida ühiskonna mõjureid · Uurija ja uuritava vastastikune toime (mõju) 3
Normsusena peetakse silmas ühiskonna elementide struktuurilist ja funktsionaalset tasakaalustatust. Semioloogiline lähenemine ei tunnista selgelt piiritletavate, funktsionaalselt ühetähenduslike ühiskonna koostiselementide primaarsust ning ei pea võimalikuks terviku omaduste tuletamist elementide omadustest. Leitakse, et sotsiaalne ruum on primaarne reaalsus, kus iga üksik eraldi vaadeldav nähtus omandab eriomaselt sotsiaalse sisu, mõtte ning tähenduse. Sotsiaalne ruum on kvalitatiivne reaalsus. Semiootiline lähenemine on sügavalt kultuuriline ja üdini sotsiaalne. Ei saa kõnelda ühest universaalse iseloomuga normist, vaid normide seisundist vastavalt sellele, missuguses ruumi piirkonnas või dünaamilise tasakaalu protsessi faasis mingi punkt (subjekt, roll, funktsioon) parasjagu asub või liigub. Sellepärast iga punkt, asend, funktsionaalne roll vaadeldavas tähenduste väljas on käsitletav normsena niivõrd, kui ta kuulub sellesse välja ning eristub siin teistest punktidest
järele, siis on alanud Isa üle otsustamine tema nähtava loomingu järgi. Tekib kahtlus, mis juba iseenesest on märk algse ühtsuse lõhenemisest. Nii jõutakse järeldusele, et loodu ei ole täiuslik. Seega ei ole Looja teinud korralikku tööd ning Tema kõikvõimsus ning headus ei saa olla ainus printsiip maailma seletamisel. ,,Seetõttu täiendatakse Ühte Teisega, mille tulemusena Isa maailm muutub fundamentaalselt ning asendatakse Poja maailmaga." (ibid) Poega on Jungi tõlgendusel religiooniloolises arengus tarvis läinud selleks, et luua vastukaal Kurjale. Jung arutleb, et kui välja arvata iraani usund, siis inimese spirituaalse arengu varajases faasis pole tõelist kuradit kusagilt leida. Tõeline Saatan ilmub esmalt alles kui Kristuse vastane. ,,Saatan on autonoomne; teda ei saa tuua Jumala valitsuse alla, sest kui saaks, poleks tal võimu olla Kristuse vastane, vaid ta oleks pelgalt Jumala tööriist
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Kodakondsust mõisteti nagu perekonda kuulumist. Kreeklastele oli oluliseks poliitfilosoofiliseks küsimuseks, kuidas leida igale inimklassile koht kogu ühiskonna tervikus. Kodanikke oli reaalsuses umbes kümnendik elanikkonnast (ehk ca 30 000 meest), ülejäänud olid naised, lapsed, metoigid, orjad. Institutsioonid. Vähemalt 20-aastased mehed võtsid osa rahvakoosolekutest (ekleesia3), osalesid ka vandekohtutes. Jutt vana-kreekalikust otsedemokraatiast on kohati rohkem müüt kui reaalsus (rahvas ei otsustanud ise, vaid pigem otsustas otsustajate tehtud otsuste üle), sest paljud Kreeka valitsemisametid omasid ka teatud esindajate valimist, kuid need esindajad, poliitilised ametnikud, pidid olema vastutavad rahvakogunemise (ekleesia) ees. Valitud ametniku vastutus oli korraldatud järgmiselt: 1. tavaliselt kehtis tagasivalimiskeeld 2. linna-ameteid juhiti kümnekaupa, kus igast suguharust (füül) oli valitud üks. 3
lähedasemaks ning on kaugenenud Jumalast seega lähenenud Saatanale. Kui saatan endast just seda kujutabki ja inimene elab oma elu Saatanas, Saatan kontrollimas iga ta liigutust ja mõtet, siis kas ta põgeneb õiglaste kaagutamise ja näägutamise eest või seisab uhkelt oma salakohas ja manipuleerib rumalusest pimestatud massidega omaenese saatanliku väe abil kuni päevani, mil ta astub esile kogu oma hiilguses ning teatab: ,,Mina olen satanist! Kummarduge mu ees, sest ma olen inimelu kõrgeim kehastus!" MÕNED TÕENDID UUE SAATANLIKU AJASTU ALGUSEST Kristliku kiriku seitse surmapattu on ahnus, uhkus, kadedus, viha, liigsöömine, iha ja laiskus. Satanism soosib iga surmapattu, kuna need juhivad inimese füüsilisse, vaimsesse ja emotsionaalsesse heaolusse. Satanist teab, et ahnuses pole midagi halba, kuna ahne olla tähendab üksnes soovi saada rohkem, kui juba olemas on. Kadedus on see, kui kellegi teise saavutustele heakskiiduga
uurimiseks, sest esimesed uurimisobjektid olid otseselt seotud inimühiskonna moraalsete aspektidega. Loojad: Belgia matemaatik ja astronoom Adolphe Quetelet ja Prantuse advokaat Andre Michel Guerry. Sotsioloogia areng Klassikaline sotsioloogia 1820ndad, 1830ndad kuni 1920ndateni: Rajaneb objekti ja subjekti sõltumatuse ideaalil uuritavat tuleb vaadelda objektiivselt Ühiskond on süsteemne tervik, objektiivselt eksisteeriv reaalsus, mida saab analüüsida, võrrelda, prognoosida, kindlad uurimismeetodid Positivism, strukturaalne funktsionalism, etnometodoloogia Esindajad: Comte, Marx, Durkheim jt Sotsioloogia areng Postklassikaline periood ja modernistlik sotsioloogia: Kujunesid funktsionalistlikud teooriad jm, esile tõusid empiirilised uuringud Lisandusid sümboliline interaktsionism, sotsiaalne fenomenoloogia, ratsionaalse tegevuse teooria, ajalooli-empiiriline sotsioloogia, soosotsioloogia
Sellel on oma jõud just vaid ideaalina, mallina. Sama kehtib ka diskursiteooria kohta. See pakub juristile eesmärgi, mille poole ametioskustes püüelda ja loob aluse tema kutse-eetikale. Kui ta püüab saavutada tulemusi, mida õiguse ideaal eeldab, peab ta olema valmis ka kontrolliks, mida eeldab ratsionaalne diskurss. Siis teostab ta ennast ja saavutab oma eesmärgi nii hästi kui see temal inimesena ja juristina on võimalik. Diskursiteooria teenib juriste ka kaudselt. Ta pakub vahendeid eneseanalüüsiks. see on üks kasutuskõlblik vahend, kui püüda vastata küsimusele – mida ma tegelikult teen, kui ütlen, et tõlgendan seadust? Iga samm, mis süvendab enesemõistmist, muudab õigusühiskonna tugevamaks. See teeb lihtsalt juristidest tõelised juristid. Õigluse ja õiguse vahekorrast Õigluse probleemiga tegelevad suuremal või vähemal määral enamus inimest ja ühiskonda
4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise
· Egole orienteeritus tähendab, et indiviid õpib ainult seda, mis on talle vahetult kasulik. Egole orienteeritud inimestel on piiratud maailmavaade. Võimalik on geneetiline eelsoodumus 5) Humanistlik motivatsioonikäsitlus · Rogers: "elusolendeil on baastendents enese mina kogemist aktualiseerida, säilitada & soodustada". Inimestel on olemas vajadused, mida tuleb oma mina arengukskoordineerida · Mina kujuneb sensoorse kogemuse & maailmaga suhtlemise alusel. Mina kogemise aktualiseerimise tendents on pärilik, ent kulgeb sageli läbi valu & kannatuste. Inimesed väärtustavad pos.-lt kogemust, mis mina säilitab & soodustab ning neg. seda, mis mina arengut ohustab. · Keskkonnas tegutsedes kujuneb vajadus positiivse vaate (heakskiidu jms) järele, see teeb tundlikuks kriitika & kiituse suhtes. Oma potentsiaali realiseerimiseks vajame positiivset vaadet oma minale
Antud Maailmataju osa käsitleb psühholoogia ( ja osaliselt ka filosoofia ) valdkonda kuuluvaid teadusi. Põhiline informatsiooni tuum seisneb selles, et kuidas tekib Universumis füüsikaseaduste kohaselt teadvus ja mis on selle olemus. See on kahtlemata tänapäeva teaduse üks suurimaid müsteeriume ja palju vaidlusi tekitav valdkond. Käsitlemist leiab ka erakordse teadvusseisundi tekkimist ja selle olemust ning on esitatud Universumist kaunis ja imeline visuaalne reaalsus. Antud osa allharud on aga järgmised: Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia moodustavad Maailmataju tsentraalse osa. Teadvus – see valdkond käsitleb inimese teadvuse olemust, sest Maailmataju ei ole võimalik käsitleda või mõista ilma teadvuseta. Teadvus on seotud informatsiooniga, mille loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
jälgimist viisil, millega võetakse arvesse klientide ja tarbijate soovid ning vajadused. Logistikat tuleks käsitleda ja uurida protsessina ehk erinevate toimingute jadana. Logistika tõhustamiseks tuleb üldjuhul ettevõtte kasumlikkust ja rentaablust suurendada. Teisalt peaks logistika olema korraldatud viisil, et oleks tagatud tulus tegevus kõigile logistikasüs- teemi või tarneahelasse kuuluvatele liikmetele. Logistikatöö kõige tähtsam eesmärk ettevõtte seisukohalt on selle kasumlikkuse, rentaabluse ja turuosa, lõppkokkuvõttes ka ettevõtte väärtuse suurendamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
