Vana India maalikunst Rakvere 2014 Maalikunst VanaIndia maalikunst pärineb kaugest antiikajast. Arvatakse, et selle varaseim algusaeg ulatub kolmandasse aastatuhandesse eKr ning eksisteerib tänapäevani. India kunsti iseärasus on üleküllane ehtimine, silmatorkavalt kirevad värvid ning mõningatel juhtudel ka sürrealistlik inimeste kujutami...
Vana-India maalikunst Maalikunst, miniatuur, sümbolid, värvid, skulptuurid Maalikunst Vana-India maalikunst pärineb kaugest antiikajast. Arvatakse, et selle varaseim algusaeg ulatub kolmandasse aastatuhandesse eKr ning eksisteerib tänapäevani. India kunsti iseärasus on üleküllane ehtimine, silmatorkavalt kirevad värvid ning mõningatel juhtudel ka sürrealistlik inimeste kujutamine. Kunstile on omased ka spiraalid, kurvid ning read. Tuntud maalideks Vana-India kunstis on Ajanta muraalid ning Ellora, kirjutistest Buda käsikirjad ning ka miniatuursed teosed Suurmogulien ja Kangra koolidest. India maali teooria näeb ette, et maale tuleb ohtralt kasutada siseruumides, mida inimesed läbivad ning elu tõlgendus toimub läbi kunsti. Ajapikku on austus India kunsti traditsioonide vastu säilinud, kuid modernne kunst on seda mõjutanud. Kuna India on rangelt traditsiooniline ning kultuurne, mõjutavad usk ning po...
Lastemood 2011 Riin Reitmann & Maia Rotka RR51 o Mida oodata ? o Sügis-Talv 2010 / 2011 o Kevad-Suvi 2011 Mida oodata ? Lapsed kui väikesed Click to edit Master text style Second level täiskasvanud Third level Fourth level Praktiline, sikk, Fifth level luksuslik & elegantne Kihilisus, värvid, aksessuaarid KÕIK on võimalik Sügis-Talv 2010 / 2011 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Poisid Tüdrukud Beebid POISID Click ...
Jacob Jordaens Elulugu (1593-1678) Sündis Antwerpenis jõuka kaupmehe perre Abiellus 1616. a On vaid ühe korra elus Antwerpenist välja reisinud Oma kunstikool (Guild of St Luke) Vahetas usku, hakkas kalvinistiks Suri epideemiasse Stiil Flaami maalikunsti ja naturalismi esindaja Kujutas liialdavas robustses laadis lihtrahva pidusööke Maalis palju mütoloogilisi, ajaloolisi ja usuteemalisi pilte Meeldis kujutada loomi(lehmad, koerad, kassid) Stiil Teda mõjutas Rubens'i looming kirevad värvid ja heletumeduse meisterlik kasutamine Naisfiguurid lihavad, meesfiguurid robustsed ja jõulised Karjääri lõpu poole muutusid maalid halliks-siniseks Tuntumad teosed As the old sang, so the young pipe Tuntumad teosed The King drinks Tuntumad teosed Satüür Tuntumad teosed The Infant Jupiter fed by the goat Amalthea
Naiste kergrõivas 2011 Kaija Niiler Mari Piho Sobriety. Enlighten. Fable Mustrid loodusest Õhulisus Erksus Dramaatilisus Detailirohkus Luksus Loomingulisus Omapära Jooni 70- ndaist Kainus. Valgustatus. Muinasjutulisus. Värvitooni d Click to edit Master text styles Materjalid Second level Third level Kudumid Fourth level Fifth level Visuaalsed tekstuurid Lausmaterjalid Mängimine kangaga Nahk ...
Taimeriigi evolutsioon · Esimesd kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: klorella, koppvetikas, plearokokk. · Umbes 1mld aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad o Tekkisid ka hulkraksed pruunvetikad, nagu tänapäevane põisadru ja hulkraksed rohevetikad (keermikvetikas, vesijuus). · Umbes 410...440 mlj aastat tagasi kujnesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. o Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksammaldel. o Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad o Paljunemine toimus eoste abil · Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed o Sõnajalgtaimedel on juba: Tõelised juured toitained Varred toitainete juhtimin...
Taimeriigi evolutsioon Tallinn 2008 Sisukord Sissejuhatus Taimed pärinevad rohevetikatest, mis on ülejäänud vormidega parafüleetiline rühm ning mida arvatakse kord taimede, kord protistide hulka. (parafüleetiline rühm - organismide rühm, millesse kuulub ka kõigi teiste rühma liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma, nt: protistid ja kalad). 2 Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed (tuumata organismid) vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Nendeks olid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi enne kambriumi ...
„Carmen“ 19. jaanuaril käisin teater Vanemuises vaatamas Georges Bizet’ kuulsat ooperit „Carmen“, mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel jutustusel . Peategelasi kehastasid Aleksandra Kovalevitš ja Boldizsár lászló. Moskvast pärit metsosopran Aleksandra Kovalevitš suutis meisterlikult kehastada Carmenit. Ta mõjus sama sensuaalse, kirgliku ning ettearvamatuna nagu raamatus on peategelast kirjeldatud. Samuti suutis ta pealtvaatajaid paeluda oma suurepäraste vokaalsete oskustega. Ta esitas iga nooti väljapeetult, diktsioon oli laitmatu, ning iga triller, vibrato ning hingetõmme oli peensusteni välja arvestatud. Tahaplaanile ei jäänud ka kindlasti Vanemuise sümfooniaorkester. Etenduse muutis nauditavaks just orkestri kirglik ja läbimõeldud esitus. Jäi mulje , et orkester hingab ühes rütmis. Iga ritenuto, staccato ning accelerando toimus üheaegselt ja täpselt dirigent Paul Mägi märguande peale....
Retsensioon Ooper "Rigoletto" 5. märtsil käisin vaatamas Rahvusooper Estonias Giuseppe Verdi ooperit "Rigoletto". See valmis Victor Hugo näidendi "Kuningal on lõbus" ainetel. See räägib narrist, kes töötab südametu hertsogi juures. Ainus, kes tal on, on ta tütar Gilda, keda ta maailma kurjuse eest kaitsta üritab. Rigolettot kehastas Hannu Niemelä, Soome tipplaulja. Ta õppis muusikat Sibeliuse Akadeemias. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites: "Macbeth", "Hollandlane", "Amfortas". Gildat kehastas Irina Dubrovskaja, Venemaa paljutõotav laulja.. Ta lõpetas Glinka nimelise Riikliku Konservatoorium ning jätkas ka edasisi õpinguid. Hetkel on ta Stanislavski nimelise Moskva Ooperiteatri solist. Ta on kaasa teinud paljudes ooperites: "La traviata", "Figaro pulm", "Tsaari mõrsja". Esimene vaatus algas stseeniga hertsogi juures ballil, kus oli ka küürakas narr Rigolett...
“Kui ma oleksin keskaegne printsess” Olles keskaegne printsess, käituksin ma väga graatsiliselt, kannaksin uhkeid riided, oleksin ehitud rohkete aksessuaaridega. Külastaksin tihti kirikut ning mängiksin mitmeid pille. Ma oleksin väga helde ja abivalmis. Minu hobide hulka kuuluks musitseerimine. Printsessina harjutan iga õhtu, et olla graatsiline, käies kikivarvukil. Üha rohkem püüan, et mu kõnnak oleks iga päevaga aina hapram nagu õievars. Välimuse poole pealt: mul on väga kõrge laup ning imepeenike kulmukaar, mis on joonistatud kõrgemale, kui minu enda kulmud, mu jume on kahvatu, kuid põsed on roosakad ning huuled tulipunased, mul on kuldsed juuksed, mida ma kannan koguaeg kinni, et minu pikk kael oleks paista. Terve sellise väljanägemise saamiseks olen sunnitud jooma äädikat ja veini, sööma tuhka, määrima huuli meega. Pid...
Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus Umbes 410…440 miljonit aastat tagasi kujunesid vetikatest esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad: Paljunemine toimus eoste abil. Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed ...
RIIETUS KESKAJAL Referaat 2016 Sisukord Sisukord ................................................................................................................2 Riietus keskajal üldiselt ........................................................................................3 Keskaja mehed ja nende riided .............................................................................4 Keskaja naised ja nende riietus(ehted, meik, kleidid) ...........................................5 Allikad ...................................................................................................................6 2 Riietus keskajal üldiselt Keskajal oli riietus väga tähtis, tuli kanda oma seisusele...
Barokk (1600-1750 aastal) 18. sajandil saab see pilkenimeks tänu J.J Rousseau´le. Tsitaat "Baroklik muusika on selline ..." 1600-sünnib ka ooper. 1750-sureb J.S.Bach Portugali keelest sõna Barocco-tähendab lopergust pärli. 17.saj- vastandite, kontrastide ajastu. 1618-1640 -30 aastane sõda Põhja protestantliku ja Lõuna katoliku vahel. Tänapäeval jagatakse barkokki: Toretsev -Itaalias, paljude kaunistustega. Realistlik Intellektuaalne Iseloomulikud jooned: Ebakorrapärasus Kontrastid (subito-äkki, forte- ,piano- ) ülepaisutatud stiil Väline ilu ei ole dominant vaid isiksus on Afektiteooria (afekt-ülipiiripealne seisund. Muusikas palju erinevaid stiile.) Pillamine, meelelahutus (Rokokoo stiil-baroki haru) Pessimism, meeleheide Virtuoosne tehnika Müstika Liikuvus Kirjandus Erinevad suunad: ...
ISESEISEV TÖÖ 11. klass KÕRGRENESSANSS http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.htm http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/index.html http://wiki.zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias ARHITEKTUUR 1. Miks sai Itaalia renessansi sünnimaaks? Suured muutused kunsti alal said alguse 15 saj. Itaalias, kus olid õitsele puhkenud mitmed linnad ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. 2. Millised olid muutused renessanssarhitektuuris? Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid. Seinapindu liigendatakse horisontaalsete simsside, petikakende ja nissidega. Tihti dekoreeritak...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
18. saj kunst Prantsusmaal pimestasid õukonnad euroopat. Aadlikud said sissetuleku riigilt. Nad ei teinud ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, ...
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele...
Valgus Valgus on meie maailma üks veidramaid ja salapäraseimaid nähtusi. Siin on vaid mõned põhjused, miks: · Me ei tea täpselt, mis ta on: teda ei saa kotti kinni püüda nagu saaks tavalisi, aineosakestest koosnevaid esemeid. Ent ometi mõnikord käitub ta väga sarnaselt aineosakestele. · Valgusega seosteub meile tihti lõke kaminas või tähed taevas; ent valgus tekib tänu laengutele, mis kiirendavad! Seega lõkkes peavad olema elektrilaenguga osakesed, mis muudavad oma kiirust; võnguvad. · Valgusest ei saa kiiremini liikuda. Kaua otsiti põhjust, miks keegi mitte kunagi ei vaidle, kui kiiresti keegi valguse suhtes liigub, kuni jõuti tõdemuseni (noore A. Einsteini suure panusega), et valgusest kiiremini liikuda ei saa. Valgus liigub kõikide liiklejate suhtes samasuguse kiirusega, vahet pole, kui kiiresti teine liikleja liigub! Kui liikuda valgusele...
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. sa...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjusek...
11. C. R. Jakobsoni „Esimese isamaakõne” uuenduslik ajalookäsitlus Jakobsonist kujunes rahvusliku liikumise tähtsaim ideoloog ja paljude ürituste ning organisatsioonide juht. Aastail 1868-1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis programmilised kõned, mis ajaloos on tuntud Kolme isamaakõne nime all. Tähtsaim neist oli esimene, milles Jakobson jagas Eesti ajaloo valguse-, orjuse- ja koiduajaks. Valguseajaks nimetas Jakobson eesti hõimude muistset vabadusaega, orjaaeg algas eestlaste alistamisega ordurüütlite poolt ning koiduaeg on saabunud Aleksander II reformidega, mis soodustasid eesti rahvuse ja kultuuri kujunemist. Teises kõnes „Võitlemised Eesti vaimupõllul“ – käsitles ta mõningaid eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning kolmandas – „Nõia-usk ja nõia-protsessid“ - ketserluse ja nõiaprotsesside probleeme Euroopa ajaloo kontekstis. Kolm isamaakõnet tõstsid eestlaste iseteadvust ja avaldasid ideeliselt suunavat mõju rahvusliku liikumise ...
MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütluste...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliikla...
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine ..............................
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
annaabi.ee 
