Kuigi subkultuur vanglas pidi vähenema, võib siiski märgata mõningaid ilminguid. Seda just vanema põlvkonna kinnipeetavate hulgas. Näiteks omad seadused. Samuti seesmine klassidesse jaotus keda kõike juhib nn. seaduslik varas või mõni muu ``austatud`` tegelane. Mis varga seadustest silma hakkas, siis ilmselt kõige kergem oli ära tunda allalastut. Temaga ei räägita ilma erilise vajaduseta, keegi ei taha temaga ühes kambris istuda. On üks seadus millest enamik kinnipeetavaid kinni peab. See on seadus, mis keelab kaaskinnipeetava tagant varastamise. Selliseid kinnipeetavaid nimetatakse ``rotiks``. Tema staatus pole just kõige kõrgem. Sellega võib kaasneda ka allalaskmine. Silma jäid veel tätoveeringud. Kuigi mõni mees on vanglas kui elav meistriteos on raske mitte märgata tätoveeringuid, mis on pea kõikidel vanema generatsiooni kinnipeetaval. Näiteks: sõrmedele tätoveeritud sõrmuseid, kirikukupleid seljal. Kui uskuda kupleid, siis mõne mehe
· Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaasaaidanuid, eriti Murru vangla kinnipeetavaid ja personali. 3 Sisukord RAHVUSVAHELINE HAIGUSTE KLASSIFIKATSIOON ; F11-F19 "PSÜHHOAKTIIVSE AINE TARBIMISEST TINGITUD VAIMSED JA KÄITUMISHÄIRED".......................................................................................................... 12
Sadu lämmatab. Statistika järgi tõuseb joobunud juhtide poolt põhjustatud õnnetuste protsent järsult.. Õudne, õudne, õud! Mul on valus ja häbi. Sel a'al, mil ma magasin, tapeti inimest. Issand, ma ei mõista üldse, miks sa oled andnud inimeste lastele käed. Et see õnnetuseks, et see hukatuseks, Issand, seda kas sa näed? Verd on täis maa nõud! Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. 2009. a seisuga 3. aprill on Eestis diagnoositud 96 HIV-nakatunud isikut, sealhulgas kinnipeetavaid 18. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 7005 inimesel, sealhulgas AIDS 259 inimesel. Kui hommikul mulle nii lähedal oled ei tea mu hing kumba keha valida. Mis must saab? Seisatad: kui keerleks otsatus sust mööda nagu kiirgav kurn Alles põled veel. Juba kustudki. Oled varsti ainult iseend tuha urn. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Kuidas maksujõuetuna elama jääda ühiskonnas, kus kõik maksab? Kodutute arv aina suureneb.
veri, kehavedelikud tunnused: nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks, maksakahjustused, AIDS ja HIV- seksuaalkontakt, veri, rinnapiim tunnused: immuunpuudulikkus) 21. Nimeta viirushaigusi mille vastu saab vaktsineerida ja haigusi mille vastu vaktsineeritakse Eestis plaaniliselt. B-hepatiit Lastehalvatus Leetrid Mumps Punetised 22. Kirjelda HIV levikut Eestis! 2009. a seisuga 18. september on Eestis diagnoositud 287 HIV-nakatunud isikut, sealhulgas kinnipeetavaid 41. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 7196 inimesel, sealhulgas aids 279 inimesel. Kõige hullem oli aasta 2001. levik: 30-34a 23. Kirjelda viirushaigusi, mis võivad muutuda krooniliseks nohu, hepatiit, leepra, herpes, HIV, C-hepatiit (üle 70% juhtudest läheb krooniliseks)
Mulle meenub Tess Gerritseni krimiromaani ,,Kirurg" mõrvar, kes käitus tervele inimmõistusele vastuvõtmatult, kuna tal oli koljumõra. See füüsiline defekt tegi temast haiglase käitumisega mõrvari. Ta ei andnud endale oma käitumisest aru. Ta oli haige, keda ravida ei olnud võimalik. Niisuguste inimeste puhul rakendaksin ma eluaegset vanglakaristust. Eluaegne vanglakaristus võiks kesta järeleandmatult elu lõpuni. (Edaspidi pean silmas eluaegsete vangide all neid kinnipeetavaid, kellele on niisugune karistus määratud tapmise/tapmiste eest) Mina ei annaks eluaegsetele vangidele võimalust vanglast lahkuda enne surma. (armupalumine presidendilt, lühiajalised väljasõidud, tingimisi vangistuse saamine.) Niisuguseid vange laseksin kinnipidamisasutusest välja vaid tööle ma paneksin vangid sunnitööle. Nad peaksid oma ülalpidamise maksumaksja kulul millegi kasulikuga välja teenima ning millegagi ka oma toimepandud kuritegusid heastama
karistust rangestada või mitte, kas see ei oleks ebaõiglane , kas see ei rikkuks inimõigusi jne. Kuna Eesti kuulub Euroopa Liitu, peame kindlasti arvestama liidus kehtivate normidega. Kui see oleks nii lihtne, kui võib tunduda, siis karistused oleksid juba ammu rangemaks läinud. Probleemiks on see, et vanglate vakantsed kohad on piiratud ning kõik soovijad ei mahu sinna. Seoses sellega, ei ole võimalik ,praegusel ajal olevate vanglate arvuga arvestades, kinnipeetavaid hoida väga kaua, sest kandidaate on palju ning kohti ei ole piisavalt. Võib-olla suurem vanglate arv riigis vähendaks kuritegevust ühiskonnas, kuid see on kahe otsaga asjaolu. Ühelt poolt saaksid kõik kurjategijad kanda vanglakaristust, kuid sellega kaasneks ka kurjategijate arvu statistika suurenemine. Siin kohas peab otsustama, kumb neist on tähtsam, kas inimeste turvalisus või statistika andmed. Teiseks effektiivseks meetodiks oleks kindlasti politseiametnike
kinnipeetavad õiguskuulekale käitumisele; kavandada kinnipeetava karistuse täideviimine; tagada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervislik eluruum, toit ja riietus; korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenuse osutamine; korraldada kinnipeetavatele ja vahistatutele sotsiaalhoolekanne, huvialategevuse ja raamatukoguteenuse osutamine ning kinnipeetavate ja vahistatute usuliste vajaduste rahuldamine; suunata kinnipeetavaid ja vahistatuid hariduse omandamisele; tagada kinnipeetavate tööhõive; tagada kinnipeetavate vabanemiseelne ettevalmistus; teha 6 Viru vangla moodustamine ja põhimäärus. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/12967542 7 Viru vangla. http://www.vangla.ee/41385 6 kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud edasilükkamatuid menetlustoiminguid;
lahutab perekonna- seisuasutus Triin Roosve SKA lektor Endisel ametnikul, nüüdsel kinnipeetaval Heino Kaelal on …õigus mitte olla ühes kambris kinnipeetav Siim Sägaga, kelle kunagisi süütegusid H.Kael ametnikuna uuris. Väljavõte Vangistusseadusest: § 12. Eraldihoidmise printsiip (1) Vanglas hoitakse eraldi: 1) mehi ja naisi; 2) alaealisi ja täiskasvanuid; 3) kinnipeetavaid ja vahistatuid; 4) isikuid, keda nende endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht. Triin Roosve SKA lektor Siseriiklik õigus ja rahvusvaheline õigus. EL õigus Siseõigus ja välisõigus Rahvusvaheline eraõigus Rahvusvaheline Siseriiklik õigus õigus Rahvusvaheline eraõigus EL õigus Välisõigus Siseõigus
Sellest korrast peeti rangelt kinni , kuivõrd riided ja toit vangidele põhinesid täpsel vangide arvul .Aruannetes toodi samuti nimekirjad neist , kes saabusid viimase 30 päeva jooksul , nagu ka laagrist lahkunute nimekirjad , kes olid oma karistusaja ära istunud , või saadeti mõnda teise , süsteemi laagrisse . Jättes kõrvale teiste laagrite andmed , väljendavad küllaltki suure Auschwitzi komplesi arvud surnud kinnipeetavaid , kes nad olid ja nende surma põhjust -hukkamine või loomulikel põhjustel . Kuidas seletada prantsuse ajalehes ,,Ekspress" jaanuaris 1995.a. ilmunud teadet , et Auschwizi gaasikambrid , mida aastakümneid külastajatele demonstreeritud , olid ehitatud juba peale sõda ? Tuleb välja , et kõik mida neist räägiti , oli PUHAS VALE ?
Kuna kinnipeetavad ei allunud nõudmistele ja kinnipidamisasutuse juht tahtis olla võimulolijatele meelt mööda, siis otsustas ta kasutada nende koostöö saavutamiseks “füüsiliselt veenvaid mõjutusvahendeid”. Lõpuks kinnipeetavad nõustusid. Pärast avalikku pöördumist televisiooni vahendusel ei näe ega kuule keegi neist enam midagi. Mõne aja pärast põgeneb Utoopiasse üks kinnipidamisasutuses töötanud isik, kes tunnistas, et kinnipeetavaid väärkoheldi nii enne kui ka pärast teleesinemist ja lõpuks tapeti. Kõigest toimunust olevat olnud teadlik ka John Smith. Peagi sõidab viimane Patagooniasse, kus toimub iga-aastane regionaalne riigipeade kohtumine. Nüüd esitab Utoopia peaprokurör vastava lepingu alusel Patagooniale palve anda John Smithi välja, et tema üle kohut mõista. Arkaadia protesteerib sellise palve peale väga tõsisel toonil ja lubab kasutada kõiki vajalikke meetmeid, et vajadusel vabastada oma riigipea.
otsusega viidud üle rangema reziimiga kolooniatesse. Need IK jagunevad omakorda minimaalse, keskmise ja maksimaalse turvalisusega reziimideks. Vanglad on suletud üksused ja seal hoitakse vange, kes on sooritanud raske või suhteliselt raske kuriteo ja kellele kohus on määranud teenida osa aega vanglas ning vange , kes on ületoodud IKst rikkumiste pärast, SIZO (eeluurimisasutused) ülerahvastatuse tõttu hoitakse ka uurimise all ja otsust ootavaid kinnipeetavaid. Range reziimiga vangidel on lubatud päevas üks tund treeningut, üks pakk aastas, osta toitu ja esmatarbekaupu 16 rubla eest kuus ja kaks lühikest külastust sugulaste poolt.Karistused on kolooniates ja vanglatse samad : noomitus, rahaline trahv kuni kahe kuu plaga ulatuses, arest eeluurimisvanglates, saatmine PKT või EPKT kolooniatesse . Väidetavalt on kõige halvemad tingimused kohtueelsetes arestimajades. Eriti hull on olukord naiste ja alaealiste osakonnas
eest karistus, millest isik on reaalselt ära kandnud vähemalt ühe aasta. Juhul, kui isik on toime pannud vähemalt kolm olulisemate õigushüvede vastu suunatud kuritegu ning nende eest ette nähtud sanktsiooni ülemmääraks on kümneaastane kuni eluaegne vangistus ja kohus karistab isikut vähemalt kuueaastase vangistusega, saab meedet kohaldada ka varem karistamata isikute suhtes. Eelneva põhjal saabki välja tuua ühe olulise joone, mis ühendab kõiki karistusjärgselt kinnipeetavaid korduv kuritegude toimepanemine. Et teha kindlaks, kas isik ja tema teod vastavad kõikidele seaduses toodud ning eespool nimetatud tingimustele, tuleb läbi viia vastav menetlus. Seda teostab prokurör kohtueelse menetluse käigus. Tulenevalt KarS-i §-st 87² peab ta menetluse käigus muuhulgas välja selgitama isiku varasema elukäigu ja tingimused ning kuritegude toimepanemise asjaolud, mis on isiku ohtlikkuse hindamise kriteeriumid.
Koolieelse lasteasutuse seadus § 27. Rahastamine (1) Lasteasutuse rahastamine toimub: 1) riigieelarve ja valla- või linnaeelarve vahenditest (7) Valla- või linnavalitsus kinnitab igas eelarveaastaks lasteasutuse majanduskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulu arvestusliku maksumuse ühe lapse kohta. 5. Meessoost kinnipeetav K toimetati Viru Vanglast Tartu Vanglasse. Koos temaga saadeti samas sõidukis Tartu Vanglasse ka teisi nii nais- kui meessoost kinnipeetavaid ja vahistatuid. Et sõidukis puudusid tehnilised võimalused vangistatute eraldi hoidmiseks, paigaldas saatemeeskonna ülem K-le sõidu ajaks käerauad, nii et neli ja pool tundi kestnud sõidu ajal olid K käed pidevalt selja taga. K ei käitunud enne sõitu ega sõidu ajal agressiivselt. Samuti puudusid vanglal andmed selle kohta, et K oleks põgenemiskalduvustega, ohtlik teistele või iseendale või kavatseks toime panna õigusrikkumise.
ühiskondlikud seosed on vaid vaht süvastruktuuri pinnal.3 Ühiskonda juhivad ja kujundavad naudingu ja ebameeldivustunde põhiprintsiibid, mis Benthami väitel alluvad aritmeetilisele loogikale. Benthami, kes veetis kirjutuslaua taga kuni 12 tundi päevas, suurejooneliseimaks ja vastuoluliseimaks projektiks kujunes ideaalvangla Panoptikum välja töötamine, kus üksainus valvur võib teadmatuse abil kontrolli all hoida kõiki kinnipeetavaid. Hoolimata sellest, et Benthami poolt välja pakutud mehhanismil rajaneb näiteks tänapäeva ühiskonnas juurdunud turvakaamerate tööpõhimõte, ei õnnestunud tal oma leiutist ellu rakendada ei Venemaal ega Inglismaal, kuigi projektist olid teadlikud nii Katariina II kui George III. Benthami õnneks sai talle osaks suur pärandus, mis võimaldas tal jätkuvalt kirjatööle pühenduda. Paljud Benthami 3 "In every human breast..
Loodava laagri komandandiks määrati Aleksander Laak, adjutant Ralf Gerrets. Rajatav laager oli algusest peale planeeritud väljastpoolt Eestit saabuvate juutide vastuvõtmiseks (sept.1942a.) ning nende ajutiseks kinnipidamiseks. Talviseks kasutamiseks enamik olemasolevaid hooneid ei sobinud. Gerretsi arvestuse kohaselt hukati Jägala laagri personali osalusel Kalevi-Liival 1600–1700 inimest. Jägala laager likvideeriti 1943 septembris. Teisel korral toodi Eesti AELi kinnipeetavaid väljastpoolt Eestit 1944 mais. 1943 sügisel algas AELide likvideerimine. Algas laipade põletamisega Tartus. Likvideerimine lõppes Tallinna AELi vangide saatmisega koonduslaagritesse Saksamaal ja Poolas 1944 suve teisel poolel. Sõjavangilaagrid allusid Saksa sõjaväevõimudele. Eestis toimunud lahingute ajal langes vangi u 50000 nõukogude sõjaväelast, siinsetes laagrites hoiti u 35000 sõjavangi. Osa neist töötas põllumajanduses (taludes)
· Kriminaalvastutus isikutele kes panevad toime piinamise. · Eriline tähelepanu kinnipidamisasutustele, sest need on kohad, kus tihti piinatakse. · Tagasisaatmise keeld tuleneb rahvusvahelisest õigusest. Kui palutakse keegi välja anda, siis tuleb analüüsida olukorda, kas teda võib ees oodata piinamine. Kui JAH, siis ei tohi välja anda või tagasi saata. Kui riik piinab süstemaatiliselt kinnipeetavaid, siis pole mõtet analüüsida. · Arstidel on keeld mis tahes viisil kaasa aidata. On võetud erinevad deklaratsioonid, et arstid ei tohiks aidata kaasa, sest arst võib kasutada oma teadmisi, nt kuidas piinata, et isik ei sureks pikka aega, vaid annaks välja vajaliku info. 06.04.09 Orjus · Esimesed teated orjusest ulatuvad 9 aastatuhande taha.
Varem Eesti territooriumil asutatud nn „töö- ja kasvatuslaagrid“ allusid Julgeolekupolitsei ja SD asutuste kaudu Eestis Riigi Julgeoleku Peaametile (Reichssicherheitshauptamt – RSHA). Julgeolekupolitsei ja SD alluvuses olevatesse kinnipidamiskohtadesse sattus vähesel määral juute Eestis asuvatest nõukogude sõjavangide laagritest. Sõjavangide hulgast selekteeriti juudid välja ning anti üle julgeolekupolitseile. Kahel korral toodi aga sinna suurem hulk juudi rahvusest kinnipeetavaid. Jägala laager 1942. aasta septembris aga saadeti Saksa võimude poolt ühekordse aktsioonina Eestisse ca 2000–2100 juuti, kes pidi paigutatama Tallinna lähedale Jägalale rajatud laagrisse. Lätisse oli samaks ajaks toodud juba üle 20 000 juudi. Jägala laager ei olnud ette nähtud kinnipeetavate tööle rakendamiseks, vaid nende hävitamiseks. Formaalselt nimetati kinnipidamiskohta töö- ja kasvatuslaagriks. Laager allus Saksa Julgeolekupolitsei ja
klubisid. Konvent võttis vastu dekreedi uue ajaarvamise kasutuselevõtust. Järgmisest päevast hakati igat dokumenti dateerima aastast I (ÜKS). Varsti muudeti kalender täielikult: aasta jaotati 12 kuuks, igas kuus täpselt 30 päeva. Ka kuude nimed muudeti (vendemaire viinamarjakoristuskuu, brumaire udukuu, frimaire hallakuu, nivôse lumekuu, pluviôse vihmakuu, ventôse tuulekuu, germinal 24 Ennekuulmatu julmusega mõrvati Force'i vanglas kinnipeetavaid. Marie-Antoinette'i sõbratar ja laste kasvatajanna vürstinna de Lamballe tapeti vasaralöökidega pähe; keegi "patrioot" rebis küüntega daami rinnakorvist südame ja õgis selle kõikide nähes ära; daamil lõigati pea otsast, nöör kinnitati jalgade külge ja tema keha lohistati Temple'i vangla akende alla; kuninganna, tundes ära vaia otsa pistetud sõbratari pea, minestas nähtust 25
olema pädevate ametkondade vahel hästi koordineeritud ning väljaõpe ja tehnilised vahendid olema kaasaegsed ja nõuetele vastavad. Peatükk uimastid vanglas käsitleb narkoennetamist, ravi ning rehabilitatsiooni Eesti vanglates. Eesmärgiks on seatud toimiva kontrollisüsteemi loomine ning süsteemse ravi ja vanglasiseste rehabilitatsiooni võimaluste tagamine. Seejuures peavad aastaks 2012 olema Eesti vanglates loodud "narkovabad" osakonnad ning rakendatud komplekssed meetmed motiveerimaks kinnipeetavaid järgima narkovaba eluviisi. Seire ja hindamise valdkonnas peab aastaks 2012 olema tagatud Eesti uimastiseire süsteemi vastavus Euroopa Uimastite ja Uimastisõltuvuse Seire Keskuse (EMCDDA) poolt väljaantud nõuetele. Kõik olulised võtmevaldkonnad peavad riiklikul tasandil olema kaetud kvaliteetsete andmeallikatega. 2 NARKOMAANIA ENNETAMISE RIIKLIKU STRATEEGIA EESMÄRK
Tööajaarvestuse puhul keskendutakse konkreetsemalt summeeritud tööajaarvestusele ja ületunnitööle. Samuti toob töö autor välja tööajaarvestuse seose raamatupidamisega ning milleks on raamatupidajal vaja tööajaarvestust. Lühidalt kajastatakse ka erinevate tasude ja hüvede 4 arvestamist. Ühtlasi saame teada, kuidas kajastatakse erinevaid tasustamisi, hüvitisi ning neilt makstavaid ja kinnipeetavaid makseid ning makse raamatupidamisarvestuses. Hüvitistest tuuakse eraldi välja ajutise töövõimetuse hüvitis. Kuna tegu on tööandja jaoks täiesti uue kohustusega, täpsustatakse, millistel puhkude maksab nimetatud hüvitist tööandja ja millistel puhkudel Haigekassa. Kui esimeses peatükis keskendutakse tööajaarvestusele üldisemalt, siis teises peatükis keskendutakse rohkem ületunnitööle. Eraldi tuuakse välja summeeritud tööajaarvestuse korral
dokumenti dateerima aastast I (ÜKS). Varsti muudeti kalender täielikult: aasta jaotati 12 kuuks, igas kuus täpselt 30 päeva. Ka kuude nimed muudeti (vendemaire – viinamarjakoristuskuu, brumaire – udukuu, frimaire – hallakuu, nivôse – lumekuu, pluviôse – vihmakuu, ventôse – tuulekuu, germinal – idanemiskuu, floréal – õitekuu, prairial – heinakuu, messidor – lõikuskuu, thermidor – soojakuu, 24 Ennekuulmatu julmusega mõrvati Force’i vanglas kinnipeetavaid. Marie-Antoinette’i sõbratar ja laste kasvatajanna vürstinna de Lamballe tapeti vasaralöökidega pähe; keegi “patrioot” rebis küüntega daami rinnakorvist südame ja õgis selle kõikide nähes ära; daamil lõigati pea otsast, nöör kinnitati jalgade külge ja tema keha lohistati Temple’i vangla akende alla; kuninganna, tundes ära vaia otsa pistetud sõbratari pea, minestas nähtust 25
Vang viibis üksi nii öösel kui päeval. Vaikuses. Püüti saavutada kahetsust toime pandud teo eest. John Winston Howard'i initsiatiivil võeti 1779.a. Inglismaal vastu seaduse kava (Penitentiary Act) kogu sealse vanglasüsteemi ümberkorraldamiseks. Seal oli kirjas 4 põhiprintsiipi: · vanglad peavad olema turvalised ja sanitaarnõuetele vastavad; · vanglad tuleb allutada süstemaatilisele inspekteerimisele; · maksud tuleb keelustada (vabastamise maks); · kinnipeetavaid kasvatava reziimi kehtestamine vanglates. Nimetatud seaduse praktiline väärtus Inglismaal väga suur ei olnud, küll aga leidsid Howardi ideed rakendamist Ameerikas. Esimesed uut tüüpi vanglas rajatigi seal pönitentisaar ehk kahetsusmaja. Ameerika esimesed asukad olid usulistel põhjustel Euroopast lahkujad. Uut tüüpi vangla rajamisega olid seotud kveekerid, nende juhtimisel rajati uut tüüpi vanglad Pittsburgis 1826 ja Philadelphias 1829
sinna sisse, mistõttu vara võimalik kaotus avaldab isegi suuremat mõju kui tegelik karistusähvardus. Siiski ei tohi varaline sanktsioon olla liiga raske ja süüdimõistetule peab jääma võimalus peale karistuse kandmist tagasi pöörduda normaalsesse ellu. Eesti senine vanglasüsteem baseerub suures osas veel nõukogude aegsetel kolooniatüüpi vanglatel, kus karistuse täideviimine on peaasjalikult võimalik vaid üldreziimil, st kinnipeetavaid hoitakse koos suurtes ruumides. Kuigi üldreziim on majanduslikust vaatepunktist sageli odavam, on tal siiski tõsiseid puudusi. Esmalt on üldreziim vangistuse täideviimise eesmärkide seisukohalt väga küsitav, kuna vangide pidev 6 üksteisega kokkupuutumine pigem korrumpeerib kui suurendab õiguskuulekale käitumisele.98 Vangistuse täideviimise sellise korralduse juures võib olla enam-vähem
25.03.2008 määrus nr 9 ,,Täitmisplaani" 20 alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Kõik see on vajalik suurendamaks isiku võimelisust õiguskuulekaks eluks karistuse kandmiselt vabanemise järel21. Lisaks sätestab VangS § 12 lõige 1 eraldihoidmise printsiibi, mille kohaselt vanglas hoitakse eraldi mehi ja naisi, alaealisi ja täiskasvanuid, kinnipeetavaid ja vahistatuid ning isikuid, keda endise ametialase tegevuse tõttu ähvardab kättemaksuoht. Eraldihoidmise printsiip kujutab endast kriminoloogilist käsitlust sellest, milliseid isikuid peab vanglasüsteemis eraldi hoidma täideviimiseesmärkide saavutamiseks. Täideviimiseesmärkidest ei saa rääkida kinnipeetavate ja vahistatute erealdihoidmise puhul, 18 Sootak, J. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, § 1 komm 4.1. 19 Põllumäe, S
annaabi.ee 
