1917 2.märts Tallinnas ülelinnaline streik (peale tsaari kukutamist) 26.märts demonstratsioon Petrograadis (mässu tipp) Eesti muudeti kubermangudeks, kubermangukomissaariks sai Jaan Poska 30.märts autonoomia (osaline iseseisvus) Veneametnikud asendati eestlastega, keeleks eesti keel, moodustati Maapäev (Maanõukogu) Septembri lõpul tulevad sisse sakslased Oktoobris võtavad enamlased kubermanguvalitsemise üle (Poskalt Kingissepale) 15.november Maapäev kuulutab end juhiks 1918 Jaanuaris rahvusväeosade asendamine eesti Punaväega Moodustati välisdelegatsioon 18.veebruar saksa armee üldpealetung 19.veebruar erakorraliste volitustega moodustati Eesti Päästekomitee (Konik, Päts, Vilms), koostati iseseisvusmanifest 23.veebruar Pärnus ,,Endla" rõdul loeti ette iseseisvusmanifest 24. veebruar moodustati Ajutine valitsus, peaministriks Päts, manifest kanti ette Tallinnas, Paides, Viljandis 3
Lääne Euroopasse välidelegatsioon, selgitamaks eesti poliitilist olukorda ning eesti tulevikku. Oktoobripööre Eestis · võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. aasta oktoobris Eestimaa Sõja- REvolutsioonikomitee- eesotsas Rabtsinski ja Kingisepp · saanud teate bolsevike riigipöörde õnnestumist, aslustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist · moodustati dokument, mille käigus läks kubermangukomissari Jaan Posta võim üle Viktor Kingissepale Enamlaste reformid · kõrgemaks seadsusandlik asutus: Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee · täidesaatev võim-Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · enamlased olid ebademokraatlikud: valimised, kodanikuõigused · kui saadi teada, et enamlased ei saavuta enamust, siis valimised katkestati Majandusreformid · pankade natsionaleerimine · riigistati tööstusettevõtted,suurärid,hotellid,restoranid · maa kuulutati riigi omandiks
Viktor Kingissepp (24. märts 1888 Kaarma-Suure vald 3. mai 1922 Tallinn) oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja kogu kommunistliku liikumise suurkuju. Oma vähestele jüngritele oli ta eeskuju ja innustaja, laiale üldsusele aga kardetud ja põlatud riigikukutaja. Riigikukutajaks nimetas ta end ülekuulamisel ka ise. 3. mail möödus 86 aastat Kingissepale määratud kõrgeima karistusmäära täidesaatmisest. Elulugu Algõpetuse sai ta kodus ja kolmeklassilises erakoolis. 18981906 õppis ta Kuressaare gümnaasiumis. Viktor oli edukas õpilane. Tema lemmikained olid matemaatika ja keeled. Koolis kuulus ta põrandaalusesse revolutsioonilisse õpilaste ringi, kus loeti marksistlikku kirjandust. Seal olid enamasti Leedust, Poolast ja Venemaalt pärit õpilased, kes oma koolidest olid poliitilise tegevuse tõttu välja visatud
1 §10. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis Enamlased moodustasid 1917 oktoobris Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, eesotsas Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepaga. 23.10 saatis SRK komissarid Tallinna asutustesse ning Punakaardi salgad hakkasid tänavatel patrullima. 26.10 alustas SRK riigivõimu ülevõtmist. 27.10 vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks V. Kingissepale. Enamlaste reformid Kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks kujunes Eesimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, kuid olulisemad korraldused tulid Petrogradist. Täidesaatev võim kuulus Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, eesotsas Jaan Anvelt. Valiti saadikute nõukogud. Valimistel sai osaleda vaid töörahvas. Kui 1918 jaanuaris valmistel selgus, et enamlased ei saavuta enamust, siis valimised katkestati. Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajalehti, arreteeriti
.. mees nimega Endla. Ka Eestis oli enamlasi, eelkõige tööliste hulgas. Kuuluti Tööliste Ja Soldatite Saadikute Nõukogud, kuhu kuulusid eelkõige venelased, aga ka sakslased ja eestlased. Sinna kuulus ka Viktor Kingissepp. Enamlased võtsid enne seda, kui Petrogradis oktoobripööre toimus, olid enamlased Tallinnas võimu enda kätte võtnud. Saadeti komisjonid raudteedele, asutustesse, telegraafi ja mujale, tänavatel partullisid punakaartlased. 27 oktoober 1917 andis Jaan Poska võimu Kingissepale. Riigistati ettevõtted, mitte vaid tööstusettevõtted, vaid ka pangad, hotellid, restoranid. Maa kuulutati riigi omaks. Linna- ja vallavolikogud saadeti laiali, nende asemele valiti nõukogud. Senine kohtusüsteem lammutati, kohtu asemele viidi sisse revolutsioonilised tribunalid, kus kohut mõisteti vastavalt revolutsioonilisele südametunnistusele, mis oli aga väga ebamäärane. Maapäeva ei suhtutud kuigi positiivselt. 15. novembril võttis Maapäev vastu kolm olulist otsust
· 1917.a oktoobris moodustasid enamlased Eestimaa Sõja- revolutsioonikomitee (SRK), mille eesotsas seisid Ivan Rabtshinski ja Viktor Kingissepp ning mis oli loodud võimu võtmiseks. 26. oktoobril, saanud teate bolshevistliku riigipöörde õnnestumisest petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist · 27. oktoobril läks kõrgem täidesaatev võim kubermangukomissar Poskalt üle SRK abiesimees Kingissepale · kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks sai Eestimaa SRK. Täidesaatev võim kuulus aga Eestimaa Nõukogu Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. · Maakondades, linnades ja valdades hakati valima nõukogusid. Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai vaid töörahvas jõukama kodanikud jäeti üksnes pealtvaatajate rolli. · 28. november 1917.a Maapäeva istung-kuni Eesti Asutava Kogu
väga populaarseteks. Oktoobris oli enamlaste ridades 20 000 inimest, moodustatud oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis alustas ettevalmistusi relvastatud ülestõusuks. Konkreetselt hakkas sellega tegelema Sõja-Revolutsiooni-komitee eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtšinskiga. 23.okt võeti oma kontrolli alla Tallinna sõjaväeosad, raudteejaamad ja ametiasutused. 26.okt asuti võimu sisuliselt üle võtma Tartus ja Narvas 27.okt andis J. Poska, alludes survele, võimu V. Kingissepale üle. Sisuliselt asus võimu teostama Jaan Anvelti juhitud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Koheselt kärbiti kodanikuõigusi – keelustati poliitilised koosolekud, arreteeriti rahvuslasi. Riigistati pangad, siis suurettevõtted, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigi omandiks ja mõisnike maavaldused konfiskeeriti, samas talupoegadele maad ei jagatud (see oli enamlaste suurimaid vigu, sest talurahvas loobus peagi neid toetamast) Riigi tuleviku pidi määrama 1918
Selliseid illusioonid hajusid ruttu. Seevastu realist Jaan Poskale oli otsekohe selge tee, mida mööda tuleb edasi minna. Kui Maavalitsuse liikmete nõupidamisel K. Päts veel arvas, et Lenin on ehk vähem venestaja kui Ajutine Valitsus, siis ütles Jaan Poska oma ajaloolised sõnad: ,,Nüüd ei jää muud nõu kui Eesti iseseisvaks kuulutada." J. Poska vabanes kubermangukomissari kohalt 27. oktoobril ja andnud asjaajamise kirjaliku aktiga Viktor Kingissepale ja E. Meistrile üle. 1917. aasta detsembris viibis Jaan Poska mõnda aega Petrogradis, et tutvuda erinevate Venemaa parteidega. Eriti huvitasid teda sotsialistide-revolautsionääride kui Asutava Kogu valimistel kõige enam hääli saanud partei seisukohad. Tal õnnestus juhtivate esseeride nõupidamisest osa võtta. Oma kurvastuseks sai Poska teada, et esseerid pole Eestimaa iseseisvumisest huvitatud. 1917-18
Alustati ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis. Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. oktoobris Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Eestimaa SRK, mille eesotsas seisid Rabtsinski ja Kingisepp. 23. okt. Punakaardi salgad linnatänavail. 26. okt. SRK alustas riigivõimu tegelikku ülevõtmist, sest Petrogradis oli see õnnestunud. Vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks Jaan Poskalt üle Viktor Kingissepale. Valimised olid ebademokraatlikud, Eesti Asutava Kogu valimistel, kui selgus, et enamlased ei võidaks neid, siis katkestatu valimised. Kärbiti kodanikuõigusi. Majandusreformid pankade, tööstusettevõtete, suuräride, hotellide jms riigistamine. Maa kuulutati riigi omandiks. Maapäeval vist plaanitigi, et niipea kui Saka okupatsioon on muutumas tõelisuseks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks. 1918. jaanuaris loodi kontaktid välisriikidega ja tutvustati neile Eesti taotlusi vms.
26. oktoobril 1917. aastal saanud teate enamliku riigipööprde õnnestumisest Petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist, korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks, võeti üle ametiasutused Tartus ja Narvas 27. oktoobril 1917. aastal ilmusid Toompeale SRK volinikud, kes vormistasid dokumendi, mille kohaselt läks kõrgeim täidesaatev võim kubermangukomissar Jaan Poskalt üle SRK abiesimees Viktor Kingissepale · ENAMLASTE REFORMID: Olulisemad korraldused tulid Petrogradist Seadusandlikuks asutuseks sai Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Täidesaatvat võimu teostas Eestimaa nõukogude Täitevkomitee Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai vaid töörahvas Võim kujunes ühe partei diktatuuriks Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliiitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi
küsimuse. Maapäeva 25nda augusti koosolekul leidis Tõnisson, et kuna venelastelt pole abi loota, siis tuleb viia Eesti küsimus rahvusvahelisele areenile. Peeti vajalikuks saata Euroopasse telegatsioon. Iseseisvuse väljakuulutamine Võimu võtmiseks moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsiooni komitee, mille eesotsas oli Viktor Kingissepp. 27ndal oktoobril 1917 ilmusid toompeale sõjarevolutsiooni komitee volinikud ning kõrgem täidesaatevvõim läks Poskalt üle Kingissepale. Täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude täitevkomitee, mida juhtis Jaan Anvelt. Kui Eesti asutavakogu valimistel selgus, et enamlased ei võida, siis valimised katkestati. Piirati kodanikuõigusi, suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslasi ja kirikud muudeti rahvamajandiks. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega, seejärel riigistati ettevõtted ja ärid. Maa kuulutati riigi omandiks, kuid talurahvale maad ei antud. Loodi ühismajandid.
Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee - sai vormiliseks Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks, kuid tegelikult tulid kõik käsud Petrogradist. Oktoobripööre - võimu võtmiseks moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Robtsinski ja Viktor Kingisepp. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Vormistati dokument, mille kohaselt läks kõrgeim täidesaatev võim kubermangukomissar J. Poskalt üle Viktor Kingissepale. Enamlaste reformid - Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva raadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised oldi ebademokraatlikud. Kui Eesti Asutava kogu valmisel avastati,, et enamlased ei saavuta parlamendis enamust, valimised katkestati, Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajaleht, arreteeriti rahvuslasi, ei respekteeritud usuvabadust, koolidest kaotati usuõpetus. Päästekomitee -
" muutusid väga populaarseteks. Oktoobris oli enamlaste ridades 20 000 inimest, moodustatud oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis alustas ettevalmistusi relvastatud ülestõusuks. Konkreetselt hakkas sellega tegelema Sõja-Revolutsiooni-komitee eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtsinskiga. 23.okt võeti oma kontrolli alla Tallinna sõjaväeosad, raudteejaamad ja ametiasutused. 26.okt asuti võimu sisuliselt üle võtma Tartus ja Narvas 27.okt andis J. Poska, alludes survele, võimu V. Kingissepale üle. Sisuliselt asus võimu teostama Jaan Anvelti juhitud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Koheselt kärbiti kodanikuõigusi keelustati poliitilised koosolekud, arreteeriti rahvuslasi. Riigistati pangad, siis suurettevõtted, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigi omandiks ja mõisnike maavaldused konfiskeeriti, samas talupoegadele maad ei jagatud (see oli enamlaste suurimaid vigu, sest talurahvas loobus peagi neid toetamast) Riigi tuleviku pidi määrama 1918
seisuslik kord. *Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee -sai vormiliseks Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks, kuid tegelikult tulid kõik käsud Petrogradist. *Oktoobripööre - võimu võtmiseks moodustasid enamlased Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Robtsinski ja Viktor Kingisepp. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Vormistati dokument, mille kohaselt läks kõrgeim täidesaatev võim kubermangukomissar J. Poskalt üle Viktor Kingissepale. enamlaste reformid- Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva raadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised oldi ebademokraatlikud. Kui Eesti Asutava kogu valmisel avastati,, et enamlased ei saavuta parlamendis enamust, valimised katkestati, Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajaleht, arreteeriti rahvuslasi, ei respekteeritud usuvabadust, koolidest kaotati usuõpetus.
Oktoobripööre Eestis Võim liigub vaikselt nõukogude poole kätte 8.oktoobril Lääne-Eesti saared sakslaste käes Loosungid "Maha sõda", "Leiba! Rahu! Tööd!" 26.oktoobril Petrogradis võim VSDT(b)P kätte + Võimule tuleb Lenin 27.oktoober võimu Eestis võtab üle Eestimaa Nõudkogude Täitevkomitee + Jaan Anvelt, Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtsinskiga + Jaan Poska andis võimu üle Kingissepale Alustas ettevalmistusi relvastatud ülestõusuks Sõja-Revolutsiooni-komitee + Nõukodus, üheparteiline dikaruu Kärbiti kodanike õigusi: + keelustati poliitilised koosolekud Hilary Karu 54 D 11 EESTI AJALUGU + arreteeriti rahvuslasi + Riigistati pangad, suurettevõtted, hotellid ja restoranid.
Linnatänavaid paturullis Punakaardi salgad. 26okt saabunud teade, et bolsevikid on Petrogradi ülevõtnud algas SRK riigivõimu tegelik ülevõtmine. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Samal päeval võeti üle ametiasutused Tartus ja Narvas. 27okt ilmusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud- vormistati ddokumendid mille kohaselt kõrgem täitesaatev võim läks kumbermangukomisaar Poska käest üle SRK abimees V. Kingissepale. Enamlaste reformid Kõrgemaks seadusandlikud koguks sai Eestimaa Sõja-Revulutsioonikomitee kuid tähtsamad otsused tulid siiski Petrogradis. Täitesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkommitee eesotsas Jaan Anvelt. Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogu. Valimised olid ebademokraatlikud- valida said vaid töörahvad
Oktoobris oli enamlaste ridades 20 000 inimest, moodustatud oli Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis alustas ettevalmistusi relvastatud ülestõusuks. Konkreetselt hakkas sellega tegelema Sõja-Revolutsiooni- komitee eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtsinskiga. 23.okt võeti oma kontrolli alla Tallinna sõjaväeosad, raudteejaamad ja ametiasutused. 26.okt asuti võimu sisuliselt üle võtma Tartus ja Narvas 27.okt andis J. Poska, alludes survele, võimu V. Kingissepale üle. Sisuliselt asus võimu teostama Jaan Anvelti juhitud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Koheselt kärbiti kodanikuõigusi keelustati poliitilised koosolekud, arreteeriti rahvuslasi. Riigistati pangad, siis suurettevõtted, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigi omandiks ja mõisnike maavaldused konfiskeeriti, samas talupoegadele maad ei jagatud (see oli enamlaste suurimaid vigu, sest talurahvas loobus peagi neid toetamast) Riigi tuleviku pidi määrama 1918
Eestis võeti valve alla kõrgemate Vene ohvitseride majad, pandi nö koduaresti. Nad toodi sunniviisiliselt Sõjarevolutsioonikomiteesse, kus neid pandi vanduma, et nad ei astu vahele. Võitlust ja vägivaldset võimuhaaramist aset ei leidnud. Elanikkond sai teada kõigest vaid ajalehtede vahendusel. Ei arvatud, et see kaua kestab. Isegi valitsusasutusi ei võetud esialgu üle. Poskalt võeti võim üle 27.10 ja pööre kuulutati kordaläinuks. Poska andis võimu ametlikult paberiga üle Kingissepale ja Meisterile. Kuid nad ei hakanud kubermangu komissari kohuseid täitma. Eestimaa Sõjarevolutsioonikomitee oli 22. oktoobril (ukj 4. novembril) 1917 Tallinnas Eesti Nõukogude II Kongressil valitud bolševike (VSDT(b)P) ja pahempoolsete esseeride (SR) initsiatiivgrupp relvastatud võimuhaaramise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks Eestimaa kubermangus. 26. oktoobril (ukj 8. novembril) 1917 kuulutas Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee end kõrgemaks võimuks Eestimaa kubermangus 27
annaabi.ee 
