4 Kilingi-Nõmme Gümnaasium KESKAJA MOEKAPRIISID XII sajandi keskpaigas olid toimunud riietuses olulised muudatused. Lühikesi riideid, milles oli mugav liikuda asendasid siis pikad, mille taga võis lohiseda ka nende tolmune saba. Pikemaks ja laiemaks muutusid ka riiete varrukad. Pikenesid kinganinad ja sai kombeks kanda pikki juukseid. Pika riietuse mõte oli rõhutada ülikute jõudeolekut. Samas muutusid kättesaadavamaks ka idamaise päritoluga siid ja puuvill. XII sajandil loobusid feodaalid kodukootud rõivaste kandmisest. Moodsaid riideid ehtisid tikandid. Särk lõigati välja nii, et see võimaldas näha alussärgi kaunistusi. Tähtsaks detailiks muutus vöö. Kui varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis
mis kestis sajandeid. Ehted tulid jälle moodi XVI sajandil Eelnenud aeg, kui ehteid ei kantud tehti kõik tasa. Enamik riietest ja jalanõudest valmistati kodus. Keskaja moekapriisid XII sajandi keskpaigas olid toimunud riietuses olulised muudatused. Lühikesi riideid, milles oli mugav liikuda asendasid siis pikad, mille taga võis lohiseda ka nende tolmune saba. Pikemaks ja laiemaks muutusid ka riiete varrukad. Pikenesid kinganinad ja sai kombeks kanda pikki juukseid. Pika riietuse mõte oli rõhutada ülikute jõudeolekut. Samas muutusid kättesaadavamaks ka idamaise päritoluga siid ja puuvill. XII sajandil loobusid feodaalid kodukootud rõivaste kandmisest. Moodsaid riideid ehtisid tikandid. Särk lõigati välja nii, et see võimaldas näha alussärgi kaunistusi. Tähtsaks detailiks muutus vöö. Varem kattis pealkantav särk vöökohta, siis nüüd
neutraalsetes toonides või maarohtudega värvitud kangastest rõivaid. Kirevamast kangast särgi kant märkis juba paremale järjele jõudmist. Meelsasti kanti ka pealismantleid. Rikkamad linlased kinnitasid oma mütsidele ja kübaratele pärleid ning värvikirevaid sulgesid. Vööd olid neil kaunistatud hõbedaga, sõrmedes läikisid kallid vääriskividega sõrmused. Pesu kasutati väga vähe.Jalatsid õmmeldi nahast pehme tallaga ja kitseneva ninaga. Moenarride kinganinad olid kohati nii pikad, et takistasid kõndimist. Et hõlbustada liikumist, kinnitati kinganinad keti abil põlvest allapoole. Rõivaste valmistamise põhilisteks materjalideks olid linane ja villane. Kõrgemate seisuste rõivad valmistati kvaliteetsematest peenekoelisematest kangastest ja mida jämedakoelisemast kangast kasutati, seda madalamal sotsiaalsel positsioonil kandja oli. Siid- ja puuvillakangast kehakatteid said lubada väga jõukad linlased, nõela- ja niplispitsi
inimene pole just kõige enesekindlam Käed rinnal ohumärk, kui inimene asub end kaitsvasse seisakusse. Eitav suhtumine räägitusse. Jalad Jalg üle põlve kaitseseisund, kus end üritatakse vaos hoida Jalgadega moodustatud nr.4 väljendab konkurentsi ja vastuolusid Jalgade ristamine seistes ei tunta end mugavalt, kuna üksteist ei tunta piisavalt hästi. Ühtlasi on see ka kaitseasend. Tavaline seisak, kus kinganinad on suunatud teiste vestlejate poole ning peopesad on avatud räägib sõbralikest ja avatud suhetest. Kasutatud materjal Allan Pease "Kehakeel. Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi" Varrak 1992 Tim Hindle "Töölevõtuvestlus"; Koolibri 2000 Martin Yate "Löö nad pahviks...ja töökoht on sinu"; Tea kirjastus 1999 Dr. Cornelia Topf "Kehakeel ja edukas karjäär"; Odamees 2000 http://www.ineedmotivation.com/blog/2009/02/tips-to-impro Tänan tähelepanu eest!
Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad. Meeste kuubedel olid omapärased käised; need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Mehed hakkasid kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Linnaelu juhtis raad, turuplatsil asus raekoda, kus töötas ja tegutses raad. Nad otsustasid kõiki asju, mis puudutasid linnaelu. Raadi kuulusid jõukad linnakodanikud, kes olid peamiselt kaupmehed.
6 Meeste kuubedel olid omapärased käised - need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Läbi aegade on olnud erinevaid moehullustusi. Näiteks hakkasid mehed kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Daamid riputasid vöö külge lõhnaõlipudeli, käsipeegli, väikese kammi ja käärid. Eriti täpselt oli kindlaks määratud linnakodanike naiste ja tütarde käitumine avalikes kohtades. Pead tuli hoida otse, ei tohtinud naeratada, kõnelda ega kasutada kosmeetikat. Istuval tütarlapsel pidi olema pilk maas ja käed kõhul.
Ülerõivad vooderdati või kanti karusnahaga Peakatetest tulid lisaks varemkantutele tüvikoonuse kujulised kübarad Jalatsid olid endiselt pika terava ninaga. Jalatsite ninapikkust hakati reglementeerima sõltuvalt kandja seisusest. Kinganinade pikkused võisid olla järgmised: Talupoegadel kuni 6 tolli Linnakodanikel kuni 12 tolli Õukondlastel kuni 24 tolli Kinganinad topiti täis jõhve või pandi sinna vaalaluust plaat. Et käia saaks, kinnitati kinganinad ketiga põlve külge. EHTED Sõrmused, prossid, sõled, vööd, peakaunistused, kuld, pärlid, funktsionaalsed, kroon, religioossed sümbolid, pitsatsõrmus Ehete asemel tehti riietele ka tikandeid Hilis gootika - Ehteid kanti palju: paelad kellukestega, kaelakeed kuldsest ja emailitud südametest. Sõrmuseid kanti korraga kuni 20. Vöö küljes rippusid harjad, amuletid, rahakott jne.
meelsasti võeti endast tugevamate suguharude rõivastumiskombed.Seda tehti naiivses lootuses,et nii saavad ka nemat tugevamaks.Muistsed eestlasedki uskusid,et tapetud vaenlase südame söömine annab hõudu juurde. Moe ajalugu. Ollakse üldisel arvamusel,et moe sünniajaks tulebki pidada alles XII-XIII sajandit,mil riietusse ilmusid niisugused elemendid nagu meetrikõrgused kübarad,meeste ülikitsad püksid,mis ei lasknud istudagi,või kinganinad,mis tuli nööridega üles siduda. Põhilist moejoont ei loo keegi.See areneb koos ühiskonnaga,ehkki oma seaduspärasuste järgi. Rokokooajalooline taust. Kodanluse tõusuga kaasnes impeeriumimeelse baroki hääbumine.Asemele astus rokokoo(Louis XV stiil),mis aastail 1715-1775 mõjutas Euroopas sisekujundust,moodi ja arhitektuuri.Nimetus rokokoo tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille,mis tähistab lainelise servaga merekarbile sarnanevat ornamenti.
kollane õnnelikku armastust, roheline lootuse ja armastuse tärkamist, sinine truudust ja punane võitluse valmidust. Mehed kandsid ehetena vööd, kus rippusid rahapaunad, millest ainti vaestematele sealt münte. Mõnedel olid ka kinnitatud rõivastele väikesed kellukesed mis tilisesid liikumise ajal. Jalas kanti poulaine'sid, mis olid pika, terava ninaga kingad. Nad olid poolkinnised ja pehme tallaga. Neid tehti nahast või riidest. Kinganinad venisid aja möödudes aina pikemaks ja pikemaks, kuni lõpuks tuli kehtestada piir. Inglismaal määrati seadusega kinganina pikkus. Lihtkodanikel oli see 15cm, härrasmeestel 37,5cm ja aadlikel kuni 60cm. Mõnedel kõrgaadlikel ulatus see veel üle 60cm. Mugavamateks ja pikemateks käikudeks kinnitati kinganina ots ketiga jala külge. Kui kellukestega pikad kingad moest kadusid siis kandusid need edasi narridele kellel oli eriline riietus. Neil oli hästi kirev riietus enamsti
Sellel ajal kulus kangast riiete valmistamiseks mitu korda rohkem. Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad. Meeste kuubedel olid omapärased käised; need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Mehed hakkasid kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Linnaelu juhtis raad, turuplatsil asus raekoda, kus töötas ja tegutses raad. Nad otsustasid kõiki asju, mis puudutasid linna Elu varakeskajal Talupojad elasid väikestes külades, kus majad asetsesid enamasti lähestikku koos. Tavaliselt elati üheruumilises muldpõranda ja õlgkatusega majas. Küla ümber paiknesid talupoegade
9. Jalanõud. Piirangud olid samuti menukal keskaegsel terava ja pika ninaga jalavarjul, poulaine'il. Kinganina pikkus saavutas ajapikku hiiglaslikud mõõtmed, ulatudes kuni 45 sentimeetrini. Inglismaal kehtestatud seadus määras kindlaks igale ühiskonnaklassile lubatud kinganina pikkuse - lihtkodanikel oli selleks 15 cm, härrasmeestel 37,5 cm ja aadlikel isegi kuni 60 cm. Kirik suhtus sellesse moehullusesse pahameelega ja kuulutas poulaine'id pahelisteks. Sellest peale hakkasid kinganinad laienema ning tekkis uus, pardinokaks kutsutud jalatsimood. 16. sajandil jalatsite valmistamise tehnika muutus. Jalatseid hakati vormima liistul, st jalatsi pikkus ja laius vastas edaspidi jala kujule. Kasutusele võeti ka sisetald, kuid endiselt puudus jalanõudel konts 10.Kasutatud materjal http://www.pealinn.ee/?pid=121&nid=10548&lang=5 http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1567891 http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/roivastusjamood .html http://www.eeva
MEESTE JALATSID Pika ninaga kingad oli tõsine asi ja rääkis mehest, kes neid kandis Terava ninaga jalatsid on keskaja leiutis. Algselt on terava ninaga kingad mõeldud ülikutele staatuse sümbolina. 1363. aastal Inglismaal vastu võetud seadus määras kodanikule lubatud kinganina pikkuse - lihtkodanikel 15 cm, mitteaadlikest härrasmeestel 37,5 cm ja aadlikel 60 cm Selleks, et moekingi kanda, tuli omandada nn "baleriini kõnnak", et pikad kinganinad ei takerduks teineteise külge. Raskusi oli ka treppidel liikumisel. Käimise hõlbustamiseks kinnitati kinganina ketiga põlve alt jala ümber ja edevamad lisasid kuljuseid. Jalatsid tehti pehmest nahast painduva talla ja ha sti pika terava ninaga. Poriste teede läbimiseks kaitsti nahkjalatseid sandaalikujuliste jalavarjudega, puidust taldade ja nahkrihmadega kottadega. EHTED Ehetena kanti kuni 20 sõrmust, kaelakeesid, prosse, kette, sõrmuseid ja hõbekellukesi. Vöö oli
Tulemus mõõdetakse täissentimeetrites ümardamisega vähenemise suunas.Õnnestunud hüpped märgitakse numbrilise tulemusega,ebaõnnestunud hüpped x-ga ja vahelejäänudhüpped - -ga. Lõplik paremusjärjestus määratakse parema tulemuse alusel kõigist kuuest katsest finaalis.Kui mõnedel võistlejatel on võrdne tulemus,on parim see kelle paremuselt järgmine hüpe oli pikim. Paigalt kaugus- ja kolmikhüppes ei tohi lähteasendis kinganinad ulatuda üle mõõtejoone,äratõuge tuleb sooritada mõlema jalaga üheaegselt.Hüppaja ei tohi sooritada eelhüpet hoovõturajal või libistada pöidasid mis tahes suunas. Paigalt kolmikhüppes tuleb pärast äratõuget maanduda ükskõik kummale jalale,sooritada äratõuge, maanduda teisele jalale,teha äratõuge ja maanduda kastis.Kaks viimast hüpet tuleb tõugata erinevalt jalalt. Heited,tõuked,visked
vahelejäetud hüppeid tähistatakse vastavalt leppemärkidega x ja -. Lõplik paremusjärjestus määratakse finaalist osavõtnud võistlejate vahel parema tulemuse alusel kõigist kuuest katsest. Kui kahe või enama võistleja parim tulemus on võrdne, saab parema koha võistleja, kelle paremuselt järgmine hüpe oli (kõigist kuuest katsest) oli pikim. Paigalt kaugus- ja kolmikhüpper ei tohi lähteasendis ulatuda kinganinad üle mõõtejoone. Äratõuge tuleb sooritada mõlema jalaga üheaegselt. Paigalt kolmikhüppes tuleb pärast äratõuget kahelt jalalt maanduda ükskõik kummale jalale, sooritada sellega äratõuge, maanduda teisele jalale, teha sellega äratõuge ja lõpetada hüpe maandumisega kastis. Hüpe loetakse ebaõnnestunuks, kui kaks viimast hüpet sooritatakse äratõukega ühelt ja samalt jalalt. 1.1 VÕISTLUSKORRALDUS:
teineteist. Ta peatus hetkeks trepiastmel ja vaatas tagasi uksele.Siis avas ta kärme liigutusega vihmavarju, olgugi et ei sadanud, ja tõstis selle pea kohale.Metsiku huilgega tormas tuul vihmavarju alla ja surus seda ülespoole, nagu tahaks varju käest ära rebida. Kuid Mary Poppins hoidis kõvasti kinni ja ilmselt just seda tuul sooviski, sest kohe tõstis ta vihmavarju veel kõrgemale õhku ja Mary Poppinsi maast lahti. Tuul kandis teda kergelt edasi, nii et tema kinganinad parasjagu aiateed riivasdid. Siis tõstis tuul ta üle värava ja kandis tuhinal kõrgemale, kirsipuude latvade poole. „Ta läheb ära, Jane, ta läheb ära!“ puhkes Michaelnutma. „Ruttu!“ hüüdis Jane. „ Toome kaksikud. Nad peavad teda veel viimast korda nägema.“ Nüüd polnud enam ei Jane’il ega Michaelil enam mingit kahtlust, et Mary poppins lahkub päriselt, sest tuul oli suunda muutnud. Kumbki haaras ühe kaksikutest ja tormas tagasi akna juurde.Mary Poppins oli
teineteist. Ta peatus hetkeks trepiastmel ja vaatas tagasi uksele.Siis avas ta kärme liigutusega vihmavarju, olgugi et ei sadanud, ja tõstis selle pea kohale.Metsiku huilgega tormas tuul vihmavarju alla ja surus seda ülespoole, nagu tahaks varju käest ära rebida. Kuid Mary Poppins hoidis kõvasti kinni ja ilmselt just seda tuul sooviski, sest kohe tõstis ta vihmavarju veel kõrgemale õhku ja Mary Poppinsi maast lahti. Tuul kandis teda kergelt edasi, nii et tema kinganinad parasjagu aiateed riivasdid. Siis tõstis tuul ta üle värava ja kandis tuhinal kõrgemale, kirsipuude latvade poole. ,,Ta läheb ära, Jane, ta läheb ära!" puhkes Michaelnutma. ,,Ruttu!" hüüdis Jane. ,, Toome kaksikud. Nad peavad teda veel viimast korda nägema." Nüüd polnud enam ei Jane'il ega Michaelil enam mingit kahtlust, et Mary poppins lahkub päriselt, sest tuul oli suunda muutnud. Kumbki haaras ühe kaksikutest ja tormas tagasi akna juurde.Mary Poppins oli
Hlopotnov 5. H. Ivanov SSVL 182 55 35 10,1 6. S. Figuerola Kuuba 171 55 29 10,1 7. H. Cobian Kuuba 170 45 37 11,4 8* V. Popkova 1EVL 169 42 33 11,4 9. L. Board Ingl. 167 35 50 11,6 Käskluse "kohtadele!" järel asub jooksja stardipaukude ette. Toetunud kätega maha, surub ta jalad vastu stardlpakkude tugipinda. Reeglina kuulub esimene pakk tugevamale jalale. Pakkudele toetudes peavad kinganinad rada puudutama. Seejärel laskub jooksja tagumisele pakule toetuva jala põlvele ning asetab käed lähtejoone taha. Sirged käed toetuvad õlgade laiuselt rajale. On ka jooksjaid, kelle käte asend on rõhutatult lai, haarates peaaegu kogu raja laiuse (näiteks enamik soome maailmaklassi jooksjaid). Käte selline asetus eeldab väga tugevaid jalalihaseid. Tavaliselt toetutakse sõrmedele, kusjuures pöidlad on suunatud sisse - ja sõrmed väljapoole
Riided olid mitmesuguste kaunistustega, maani ulatuvad ja laiad. Meeste kuubedel olid omapärased käised; need olid laiad, mõnikord puhvitud või siis varruka otstest laienevate varrukatega. Mehed kandsid pikki sukki ja põlvpükse. Kaasavõetud pudi-padi asjakesi kanti nahkkukrus, sest taskuid veel ei tuntud. Läbi aegade on olnud erinevaid moehullustusi. Näiteks hakkasid mehed kandma hästi pikkade ninadega kingasid. Kinga nina pikkus sõltus kandja jõukusest. Mõnel mehel olid kinganinad nii pikad, et neid kinnitati nöörikesega riiete külge, sest muidu oli võimatu kõndida. Tänavatel käidi kas paljajalu või puukingades. Daamid riputasid vöö külge lõhnaõlipudeli, käsipeegli, väikese kammi ja käärid. Linnakodaniku kodu Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus jms. Tavaliselt oli linnaelaniku kodu käsitöölisele ühtlasi töökojaks, kaupmehele laoruumiks ning kontoriks
See arenes pikalt, ligi viissada aastat. 972. aastal heitis Reimis piiskop ette, et mungad on omale liiga pika ninaga jalanõud teinud. Nad lõid ninaotsad läikima, vahel kinnitasid ka peeglitükke, et ennast imetleda. 14.sajandil pandi paika kindlad kinganinade pikkused seisuste järgi. Vürstidel ja printsidel 75 cm, kõrgematel aadlikel 60 cm, rüütlitel 45 cm, jõukamatel kodanikel 30cm ja lihtrahval 15 cm. Kuna nende jalatsitega oli raske kõndida, siis seoti kinganinad nööriga vöö või põlve külge. Samuti kõnniti ka varbad väljapoole. Pikk kinganina oli Idamaade leiutis. Kinganinade pikkus polnud ainus viis seisuste eristamiseks: Vanas Egiptuses olid sandaalid ainult valitsejatel, isegi valitseja naine oli paljajalu. Toogakandjate jalatsiteks olid pahkluudeni ulatuvad ja varbaid paljastavad calceus. Punaseid kandsid patrisiidid ja musti senaatorid. Meestel oli keelatud kanda jalatseid, mis olid punased, kollased, rohelised või valged
Kinganina pikkus saavutas ajapikku tohutud mõõtmed, ulatudes kuni 45 sentimeetrini. 1363. aastal Inglismaal kehtestatud seadus määras kindlaks igale ühiskonnaklassile lubatud kinganina pikkuse lihtkodanikel 15 cm, mitteaadlikest härrasmeestel 37,5 cm ja aadlikel isegi kuni 60 cm. Kirik suhtus sellesse moehullusesse eitavalt ja kuulutas pika terava ninaga kingad pahelisteks. Sellest ajast peale hakkasid kinganinad laienema ning tekkis uus, pardinokaks kutsutud jalatsimood. Ilu ja hügieen: Keskaeg võttis Roomalt üle vanniskäimise kombe. Majapidamistes kohtas juba põrandasse ehitatud puidust kümblusvanne, laias kasutuses olid vasest, messingist ja tinast pesuanumad. Vesi tuli majapidamistesse keeruka veevarustussüsteemi kaudu. Pariisis olid avalikud saunad nagu MuinasRoomas. Saunad olid avatud kogu
Kinganina pikkus saavutas ajapikku tohutud mõõtmed, ulatudes kuni 45 sentimeetrini. 1363. aastal Inglismaal kehtestatud seadus määras kindlaks igale ühiskonnaklassile lubatud kinganina pikkuse lihtkodanikel 15 cm, mitteaadlikest härrasmeestel 37,5 cm ja aadlikel isegi kuni 60 cm. Kirik suhtus sellesse moehullusesse eitavalt ja kuulutas pika terava ninaga kingad pahelisteks. Sellest ajast peale hakkasid kinganinad laienema ning tekkis uus, pardinokaks kutsutud jalatsimood. Ilu ja hügieen: Keskaeg võttis Roomalt üle vanniskäimise kombe. Majapidamistes kohtas juba põrandasse ehitatud puidust kümblusvanne, laias kasutuses olid vasest, messingist ja tinast pesuanumad. Vesi tuli majapidamistesse keeruka veevarustussüsteemi kaudu. Pariisis olid avalikud saunad nagu MuinasRoomas. Saunad olid avatud kogu
annaabi.ee 
