Haridussüsteem kujundab ja soodustab sallivust ning avatust teiste kultuuride suhtes, ühise teabevälja taastootmist ja kultuurilist mitmekesisust. Haridussüsteemi arengu kavandamisel peetakse tähtsaimaks riiklikuks eesmärgiks Eesti ühiskonna kujunemist avatud õpiühiskonnaks, kus teadlikeks õppijateks on nii üksikisikud kui ka organisatsioonid ning peamiseks õppekeeleks on arenev eesti keel. Haridussüsteem peab pakkuma inimestele õpivõimalusi kogu elu jooksul, tagama seda kindlustavate institutsioonide arengu, toetades õppivate organisatsioonide ja kogu ühiskonna pidevat uuenemist. Eesti haridussüsteemi missioon on luua eeldused ja tingimused, et kõigist ühiskonna liikmetest kujuneksid õppivad inimesed, kes omandatud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide abil suudavad väärikalt toime tulla isiklikus, töö- ja ühiskonnaelus. Haridussüsteemi arengu esmased eesmärgid on:
resünteesiks. Tõuseb vere osmootne rõhk - vesi läheb vereplasmast üle lihastesse tugeva higierituse tõttu. Närvirakkude töövõime langeb, kuna nad puutuvad kokku verega, mille füüsikalis- keemilised omadused on tugevasti muutunud. Saavutusvõimet määravad tegurid: anaeroobseid protsesse juhtiva fermentsüsteemi võimekusest lihasesiseste energiavarude hulgast sisekeskkonna konstantsust (homoöstaasi kindlustavate mehhanismide arengutasemest organite ja kudede võimest taluda sisekeskkonna nihkeid 6. Suure intensiivsusega kehaliste harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 3.Suure võimsusega. Kestus 3-5 minutist kuni 30 -50 minutini Hingamine ja vereringe mobiliseeritakse täiel määral Hapniku tarbimine läheneb lagiväärtusele, kuid vajadus ületab ometi tarbimise võimaluse - tekib hapniku võlg kuni 15 liitrit Kopsude ventilatsioon 100 -160 l/min
(Ibid.) Riskirühm sotsiaal-demograafiline grupp, kelle materiaalsete ressursside tase on ühiskonna keskmisest ressursitasemest madalam ning absoluutse vaesuse tase statistiliselt oluliselt kõrgem üldise vaesuse tasemest. Riskirühmade kõrge vaesustaseme peamiseks põhjuseks on erinevate individuaalsete ja ühiskondlike vaesusriskide kumuleerumine. (Ibid.) Sihtrühm vaesuse leevendamisele suunatud poliitikate suhtes prioriteetne elanikkonna kategooria, toimetulekut tagavate ja kindlustavate sotsiaalpoliitiliste meetmete otsene objekt. (Ibid.) 3.2 Vaesuse kihid Otsene e süvavaesus materiaalsete ressursside tase, mis ohustab subjekti põhivajaduste (eelkõige vajadus toidu ja eluaseme järele) täitmist. Vastavalt rahvusvahelistele standarditele asetatakse otsese vaesuse ülemine piir 80% tasemele absoluutsest vaesuspiirist ( 1997.a. 1000 krooni). (ÜRO Arenguprogramm Eestis 1999: 10)
3. ühiskonna sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus (loengukonspekt). Turumajandusliku süsteemi reguleerimise struktuuriks Eesti riigis ongi valitsuskabinet ja seda juhib peaminister Andrus Ansip. Temal on Eesti riigiametnikest riigijuhtimisel kõige suuremad volitused. Ükskõik millise riigi juhtimine on ülikeeruline, nõuab väga suurel hulgal tähtsate, kiiremat majanduslikku arengut, julgeolekut ja sotsiaalset tasakaalu kindlustavate otsuste vastuvõtmist. Meie riigikogu ja valitsus koosneb kolme erakonna koalitsioonist. Nendeks on Eesti Reformierakond ehk peaministri erakond, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Moodustatud valitsuse koalitsioonilepingus on kirjas, et peaeesmärgiks on saavutada Eesti rahvastiku positiivne iive sündimuse kasvu, keskmise eluea pikenemise ja elukvaliteedi tõstmise teel.
või karistuse ees. Teatud määral väljendub ka seaduses sundi, st. Et seaduse mittetäitmine toob kaasa karistuse. ( nt. Trahv, ametist vallandamine, vabaduse võtmine). Demokraatias nim.võimuks organisatsioonile kuuluvat juhtimise õigust koos seda kindlustavate institutsioonidega. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Demokraatia põhiprintsiibid ehk tunnused: 1. Vabad ja õiglased valimised 2. Alternatiivsed teabeallikad 3. Konkurents võimu nimel 4. Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine 5. Tsiviilkontroll relvajõudude üle
või karistuse ees. Teatud määral väljendub ka seaduses sundi, st. Et seaduse mittetäitmine toob kaasa karistuse. ( nt. Trahv, ametist vallandamine, vabaduse võtmine). Demokraatias nim.võimuks organisatsioonile kuuluvat juhtimise õigust koos seda kindlustavate institutsioonidega. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Demokraatia põhiprintsiibid ehk tunnused: 1. Vabad ja õiglased valimised 2. Alternatiivsed teabeallikad 3. Konkurents võimu nimel 4. Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine 5. Tsiviilkontroll relvajõudude üle
Young Eestil puuduvad täpsed andmed ülevaatlusteenuste ja seonduvate teenuste kohta, kuna neid ei olnud nimetatud läbipaistvusaruandes. Suurest Nelikust olid Eestis eelmisel aastal käibe poolest suuremad PricewaterhouseCoopers (PwC) ning Ernst&Young (EY), mõnevõrra väiksema müügitulu teenisid KPMG ja Deloitte. 3 Tabelist on näha, et Pricewaterhousecoopers juhib tabelit enamus näitajatega. Muude kindlustavate tegevustega juhtis 2016a. E&Y ettevõtte ja umbes 10%'se vahega jäi maha audit teenused. KPMG jäi 2%'ga maha PwC'st pakkudes seonduvaid teenuseid. Peamiselt on suures ülekaalus ülevaatlusteenused, mis ületab enamikel audit ettevõtetel teiste teenuste protsenti v.a KPMG, kellel on suures ülekaalus seonduvad teenused. Tabel 1. Audiitorfirmade müügitulust tulenev teenuste osakaal. Eesti audit ettevõtete põhiteenused 2016a. (%) 50 45 40 35
- Ulatuslik strateegia muutmine tekitab vastuseisu töötajates ja segadust tarbijates ning enamasti pole see vajalik . Sõltuvalt vajalike sisemiste muudatuste ulatusest võib strateegia ellurakendamine võtta kuid või ka aastaid. Strateegia ellurakendamine on tihti väga kapitalimahukas;rahastamise probleem. 3. Kuidas erineb strateegia roll avalikus sektoris ja ärisektoris? - Erinevalt erasektorist ei ole konkurentsieelist kindlustavate strateegiate rakendamine avaliku sektori organisatsiooni püsimajäämiseks vajalik eeltingimus. Era ja avaliku sektori strateegia rolli erinevused: * Riigil kui tervikul on sageli märksa enam eesmärke kui erasektori ettevõttel, kusjuures tihti on eesmärgid vastandlikud ning vaid üldjoontes määratletavad (näiteks heaolu tõus, kindlustunde kasv); * Huvigruppide mõju otsustamisprotsessis- huvigruppidel on avaliku sektori otsustamisprotsessile suurem mõju kui erasektoris.
◦ Näiteks organisatsioonid, mis julgustab riskide võtmist ja töötajate innovatsiooni, võivad keskenduda innovaatiliste toodete loomisele kui oma strateegiale 2. Miks on strateegilist planeerimist avalikus sektoris raske juurutada? Tooge välja vähemalt kaks argumenti. • Riikide avalikul sektoril võimaldasid pikka aega toimida ilma strateegilise planeerimise ja juhtimise põhimõtteid rakendamata 1) Erinevalt erasektorist ei ole konkurentsieelist kindlustavate strateegiate rakendamine avaliku sektori organisatsiooni püsimajäämiseks vajalik eeltingimus, eriti juhul, kui tegu on avalike toodete/teenustega, mille korral riik on monopoolsel positsioonil ning tarbijatel on väga vähe, kui üldse võimalusi kasutada rahulolematuse korral alternatiivseid võimalusi 2) Avaliku sektori teenuste pakkumist iseloomustasid pikka aega (ja teatud juhtudel on see
· Võitlus halbade harjumustega. Tahtepingutust läheb vaja ka vastuvõetud otsuste ellurakendamiseks. 11. Tahteakti lülid. · Elementaarse valikuvabaduse taju (valitakse kahe või enamama tegutsemissihi vahel). · Eesmärgiseisundi ettekujutamine. · Alternatiivse sihi teadvustamine. · Tegutsema ajendavate stiimulite toime. · Motiivide võitlus (kõhklused, kahtlused). · Otsustamise paine ja risk. · Eesmärgi saavutamist kindlustavate vahendite läbikaalumine. · Kahtluste uus esiletulek või ületamine. · Jne 12. Otsustamisviisid W.James'i järgi. 1. Mõistlik otsustavus. 2. Ka väär otsus on parem kui lõpmatu otsustamatus. 3. otsustamatuse ebameeldivast tundest hoidumiseks hakkab inimene tegutsema automaatselt. 4. võistlevate motiivide hierarhia kiire paikapanemine. 5
Takistavate välismõjude ületamine. Võitlus halbade harjumustega. Tahtepingutust läheb vaja ka vastuvõetud otsuste ellurakendamiseks. 11. Tahteakti lülid. Elementaarse valikuvabaduse taju (valitakse kahe või enamama tegutsemissihi vahel). Eesmärgiseisundi ettekujutamine. Alternatiivse sihi teadvustamine. Tegutsema ajendavate stiimulite toime. Motiivide võitlus (kõhklused, kahtlused). Otsustamise paine ja risk. Eesmärgi saavutamist kindlustavate vahendite läbikaalumine. Kahtluste uus esiletulek või ületamine. Jne 12. Otsustamisviisid W.James'i järgi. 1. Mõistlik otsustavus. 2. Ka väär otsus on parem kui lõpmatu otsustamatus. 3. otsustamatuse ebameeldivast tundest hoidumiseks hakkab inimene tegutsema automaatselt. 4. võistlevate motiivide hierarhia kiire paikapanemine. 5. kui inimesele tundub üks tegutsemisviis õigena, siis hakkab ta tahtlikult seda
- Maslowi panus organisatsioonipsühholoogiasse - Täiendas tuntud organizatsiooni psühholoogia teooriad X ja Y teooriaga Z, milles oli arvesse võetud inimeste eneseaktualiseerimise püüd, armastusvajadus jt väärtuslikud inimomadused. - 1965. Aastal välja antud raamat, kus ennetas mitut ideed, mis aastaid hiljem avaldati juhtumisalastes raamatutes - koostas erilise organizatsiooni täisväärtuslikku funktsioneerimist kindlustavate tegurite nimekirja, milles oli 36 soovitust ettevõtte juhile. -põhinev VALS projekt Loovus On universaalne funktsioon, mis leiab loendamatu hulga erinevaid väljendusviise. Loovuse tähtsustamine on humanistliku psühholoogia iseloomulikumaid jooni. Igaüks võib mingis mõttes olla loov. Tippelamused Eriline tipphetk iga inimese elus, mille kestel jõuab inimene täieliku kooskõlasse iseendaga. Võivad olla seotud erinevatega sündmustega
Isegi kergel tööl tõuseb hapniku tarbimine puhkeolekuga võrreldes 2-3 korda. Raskel kehalisel tööl võib hapniku tarbimine aga kasvada üle 20-30 korra. Töötamisel muutub suhe erinevate organite poolt kasutatava hapniku hulgas, mis peegeldab nende organite erinevat aktiivsust kehalisel tegevusel. See, et suhteliselt suur osa hapniku tarbimisest langeb lihaste arvele, ei sõltu ainult vahetult liigutustest osavõtvatest lihastest, vaid ka krõge kopsuventilatsiooni kindlustavate lihaste ja südamelihaste hapnikuvajadusest. Mõnel juhul võib hapniku tarbimine kasvada ka ilma töö võimsuse tõstmiseta või koguni selle langemisel. See sõltub nii antud tööst otseselt mitte osavõtvate lihaste kaasatõmbamisest kui ka hingamislihaste ja südamelihase tegevuse intensiivistumisest. Nende faktorite mõjul võib hapniku tarbimine kasvada ning töö kasutegur langeda. Kopsude ventilatsiooni kasvul suurendab iga liigne liiter
katla tööd, püüdes viia veetaset normi toitevee lisamisega!!! Eriti leektorukatelde korral võivad sellise tegutsemise tagajärjed olla katastroofilised (halvimal juhul katla lõhkemine) Kütuse maksimaalselt efektiivseks kasutamiseks peab põlemisprotsess katla koldes kulgema stabiilselt ja antud katla jaoks antud režiimil ettenähtud liigõhuteguriga. Selle tagamise eeldusteks on pihustite, õhu suundaparaadi, kütusepumpade, ventilaatorite ja teiste koldeseadme tööd kindlustavate seadmete ning süsteemide tehniline korrasolek. Kütus tuleb nõuetekohaselt ette valmistada – lasta kulupaagist välja sete ja vesi, eelsoojendada ja filtreerida. Kütuse ja õhu rõhud ning temperatuurid peavad olema ettenähtud piirides. Põlemisprotsessi saab kvalitatiivselt hinnata (ja korrigeerida) leegi värvuse ja kuju ning korstnast väljuvate suitsugaaside järgi visuaalselt. Normaalselt kulgeva põlemise tunnusteks
rivist väljaminek. Eelkõige tuleb siin nimetada Eesti riigi põhilisi andmekogusid ühendava infosüsteeme kindlustava andmevahetuskihi x-tee võimalikku käideldavuse kadu. Tõsiseks ohuks on ka üldkasutatava andmesidevõrgu (Internet) ja selle kasutust tagava riikliku tähtsusega Eesti riigiasutuste magistraalvõrgu PeaTee käideldavuse kadu. Enamiku välisühenduste, eelkõige merekaablite üheaegne katkemine võib kaasa tuua ka Eesti välisesinduste andmevahetust kindlustavate virtuaalsete privaatvõrkude (VPN) töö katkemise. Ründed nimeserveritele (DNS) häirivad andmevahetust, sest vajalikud andmed ei jõua ettenähtud adressaadini. Sissetungijad üritavad DNS- informatsiooni muutmise teel ära kasutada usaldusühendust kohtvõrgu eri süsteemide vahel ning mõnikord ka erinevate kohtvõrkude vahel. Kuna enamik teenuseid tugineb 35
eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees. Demokraatias nimetatakse võimuks organisatsioonile kuuluvat juhtimise õigust koos seda kindlustavate institutsioonidega. Normid Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis hõlmab kõiki üht liiki juhtusid. Üldine reegel ongi norm. Inimkäitumises korraloomise vahendina rakendatavad õigusnormid (kui tüüpilised sotsiaalsed normid) avavad õigusele perspektiivi osalemaks ka teistes sotsiaalsetes süsteemides, nagu majandus või valitsemine. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või
eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees. Demokraatias nimetatakse võimuks organisatsioonile kuuluvat juhtimise õigust koos seda kindlustavate institutsioonidega. Normid Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis hõlmab kõiki ühtliiki juhtusid. Üldine reegel ongi norm. Inimkäitumises korraloomise vahendina rakendatavad õigusnormid (kui tüüpilised sotsiaalsed normid) avavad õigusele perspektiivi osalemaks ka teistes sotsiaalsetes süsteemides, nagu majandus või valitsemine. Õigusnormid kirjutavad meile midagi ette, tagavad midagi või
eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees. Demokraatias nimetatakse võimuks organisatsioonile kuuluvat juhtimise õigust koos seda kindlustavate institutsioonidega. Normid Normatiivne reguleerimine on inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis hõlmab kõiki ühtliiki juhtusid. Üldine reegel ongi norm. Inimkäitumises korraloomise vahendina rakendatavad õigusnormid (kui tüüpilised sotsiaalsed normid) avavad õigusele perspektiivi osalemaks ka teistes sotsiaalsetes süsteemides, nagu majandus või valitsemine.
Rahvusvahelistes suhetes pooldavad demokraadid internatsionalismi ja multilateralismi. (Encyclopedia Britannica, 2014a) Joonis 3. Demokraatliku partei vaated liberalismi-konservatismi skaalal Allikas: G. C. Edwards et.al., 2014, p. 262 Partei programmilised seisukohad Majanduspoliitika: Demokraadid võitlevad majanduse tugevdamise eest ning soovivad arendada riigi majanduse infrastruktuuri, toetades ühtlasi kodumaised tööstusi. Nad taotlevad suurkorporatsioonide domineerimist kindlustavate seaduselünkade kaotamist ning pooldavad riigi sekkumist, kui avalikusse huvides on vajalik tööstus- ning ettevõtlussektori reguleerimine. Demokraadid nõuavad nn. Bushi maksukoormuse kärbete, mis kindlustasid jõukate olukorda, lõpetamist ning soovivad sisuliselt rikastelt rohkem raha kätte saada. Lisaks pooldavad nad väga tugevalt puhta energia põhist majandust. (Democrats, 2014a) Kõik need majanduspoliitilised seisukohad väljendavad Demokraatliku partei liberaalset maailmavaadet,