Vertikaalarenguga pilvede ehk konvektsioonipilvede kiht Rünkpilved (Cumulus) Rünkpilved on iseloomulikud soojale aastaajale. Tavaliselt ilmuvad nad taeva alates aprillist jo on kuni oktoobri alguseni. Rünkpilved asuvad enamjaolt 300-2500 m kõrgusel, aga mõnikord ulatuvad ka kuni 3,5 kilomeetrini Niiskes õhus on pilved madalamal ning kuivas õhus kõrgemal. Rnkpilved koosnevad veepiiskadest mis võivad olla allajahtunud. Tavaliselt neist pilvedest sademeid alla ei saja, kuid võimsatest rünkpilvedest võib tulla nõrka hoogvihma Sõltuvalt rünkpilvede arenguetapist jaotatakse need omakorda kolme alaliiki. Ilusa ilma rünkpilved(cumulus humilis) – meenutavad väikseid vati toppe ja on kiulised. Muutuvad kühmuliseks. Katavad vähem kui poole taevast. Ilusa
osakesed üksteisest nii kaugel, et tavapäraselt osakeste põrkumisega siin temperatuuri defineerida ei saa. Termosfääris saab üks molekul liikuda keskmiselt umbes ühe kilomeetri ilma, et teise molekuliga kokku põrkaks. Termosfääri jääb ka Rahvusvahelise Kosmosejaama (ISS) orbiit, mille kõrgus varieerub 320 kilomeetrilt 380 kilomeetrini. Võrreldes alumiste kihtidega on õhk ülevalpool turbopausi harva kohtuvate molekulide tõttu küllaltki halvasti segunenud. Turbopausist ülespoole jäävat ala kutsutakse heterosfääriks, allapoole aga homosfääriks. Termosfääri ülemine piir on eksosfääri algus ehk eksobaas, mille kõrgus oleneb päikese aktiivsusest ning jääb
reljeefi. Erinevalt kõikidest teistest Galilei kaaslastest ja maataolistest planeetidest, puuduvad Io pinnal meteoriidikraatrid nad on mattunud laava alla. Vulkaanikraatreid on aga suurkuu lausa täis pikitud, keskmine kraatritevaheline kaugus on 250 kilomeetrit. Vulkaanikoonuste läbimõõt on keskmiselt 50 kilomeetrit, kuid on ka paarisajakilomeetrise läbimõõduga vulkaane. Kraatrite sügavus ulatub mõnesajast meetrist kahe kilomeetrini, koonuste kõrgused on tublisti väiksemad. Vulkaanide tõttu on Io üpris tasase reljeefiga. Suurkuu värvuse määravad väävlirikkad, heleoranzhid tasandikud, kuid on ka valgeid ja pruune piirkondi. Nende keskel on näha musti või tumepruune laike tegutsevate kraatrite läheduses. Io lõunapooluse läheduses paikneb ilma kraatriteta poolteise kilomeetri kõrgune platoo. Lõunaparasvöötmes asuvad Io kaks suurt mäge Silpium ja Haemus. Haemus on suurim,
Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt mandriline tagakülg. Esiküljel on kraatritega kõige tihedamalt kaetud mandriline lõunaosa, mis sarnaneb selles osas mõnevõrra tagaküljega. Seal asub ka Kuu nähtava külje suurim kraater
Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5- kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt mandriline tagakülg. Esiküljel on kraatritega kõige tihedamalt kaetud mandriline lõunaosa, mis sarnaneb selles osas mõnevõrra tagaküljega. Siin
Vooremaad, nagu nimigi ütleb, ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13 km ja laius 3,5 km. Suurt osa (47 %) Vooremaa pinnast (eriti voorte nõgusid) kasutatakse põllumajandusmaana. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa Voored on mandrijää voolimisvormid, piklikud ja laugenõlvalised ning kumeralaelised künnised. Voorte pikkus ulatub mõnesajast meetrist 13 kilomeetrini (Koimula voor) ja laius 0,23,5 kilomeetrini. Suuremate voorte kõrgus varieerub 20 40 m vahemikus, ulatudes Laiuse mäel erandlikult 60 meetrini. Nende leivapätsi meenutav kuju tuleneb liustiku kulutuse ja kuhje koostoimest ja nad on orienteeritud liustiku liikumise suunas loodest kagusse. Vooremaa kui tervikliku maastikurajooni üldkuju meenutab üksikvoore kuju. See on loodes kõrgem (Laiuse voor 144 m üle merepinna) ja laiem (30 km) ning kagu suunas
kivine keha,suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Võib-olla ei alustanud ta elu kuuna,kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks.Üllataval kombel ei olnuki Nereide Neptuuni suuruselt teine kaaslane,vaid selleks on Proteus, mille läbimõõt on tervelt 400 kilomeetrit. Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju.Kaaslase pinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga,ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Nagu teistelgi hiidplaneetidel , on ka Neptuunil rõngad. Saturni ega ka Uraani vastu need rõngad
Jenissei 1. Jenissei on jõgi Venemaal Lääne ja Ida-Siberi piiril. 2. Jenissei algab kahe lähtejõena (Suur Jenissei ehk Bii-Hem ja Väike Jenissei ehk Ka-Hem) Tõrvamaalt. 3. Sügavus 15 meetrit. Laius- küünib 20 kilomeetrini. Vooluhulk- vooluhulk 17,8 tuhat m³/s. 4. Peamised lisajõed: paremalt Tuba, Kan, Angara, Podkamennaja Tunguska, Alam Tunguska ja Kureika, vasakult Abakani jõgija Turuhhan. Vasakpoolsed lisajõed on väiksemad. 5. Tõva nõos murrab Jenissei kitsas kärestikulises kohati kanjonilaadses orus läbi Lääne- Sajaanide ja laieneb Minussinski nõos kuni 850 meetrini. 6. Bratsk, Irkutsk Ulan-Ude, Ulan-baatar 7
SPORT L A NE K A I A KANEPI SANDER KULMA ISIKUANDMED · TEGELEB TENNISEGA · RIIK EESTI · SÜNNIKOHT HAAPSALU · 32 AASTAT VANA · 181 CM PIKK · KAALUB 74KG SPORTLASKARJÄÄR · PROFIKARJÄÄRI ALGUS 2000.A · AUHINNARAHA 4,9M USA DOLLARIT MÄNGUSTIIL · KANEPI ON WTA ÜKS TUGEVAMAID SERVIJAID: PÄRIS TIHTI ULATUB TEMA SERVIKIIRUS 170180 KILOMEETRINI TUNNIS (SENINE MAKSIMUM 196 KM/H). SAMUTI ON VÄGA TUGEV TEMA TEINE SERV. KANEPI LÖÖB TAGAJOONELT VÄGA TUGEVALT JA TEMA EESKÄELÖÖK ON ERITI OHTLIK. TAVALISELT MÄNGIB TA VASTASED ÜLE KIIRE RÜTMI JA TÄPSETE ÄRALÖÖKIDEGA. ÜKSIKMÄNGUD Tulemused (võitkaotus) 449264 Turniirivõidud 4 WTA; 13 ITF Kõrgeim koht WTA edetabelis 15. (20. august 2012) Praegune koht edetabelis 66. (29. jaanuar 2018) PILT KASUTATUD KIRJANDUS · HTTPS://ET.WIKIPEDIA
aastat vana, ning on aegade jooksul mattunud setete alla, kuid jääaja lõpus taas osaliselt paljastunud. Geoloogidel tekkis juba ammu kahtlus, et Läänemere põhjas võib olla suur meteoriidikraater, kuna Loode-Eesti rannikul ja Osmussaarel avastati hulgaliselt kristalse aluspõhjaga purustatud rahne. Meteoriit tekitas maapinnale langedes seitsmekilomeetrise läbimõõduga kraatri ning plahvatuse mõju ulatus mitmekümne kilomeetrini, purustades kivimeid. Geoloogi kinnitusel oli meteoriidi ja maapinna kokkupõrkel tekkinud plahvatus neli-viis korda võimsam kui seni suurim inimeste korraldatud plahvatus 1961.a. Novaja Zemljal, kus NSV Liidu korraldatud termotuumaplahvatus tekitas kolmekilomeetrise läbimõõduga kraatri. Neugrundi kraatri asukoht. Kärdla kraater Kärdla meteoriidikraater, ringvalli harjalt 4-kilomeetrise läbimõõduga ja enam kui 0,5
Punane meri Koostas: Susann-Marell Paiknemine Punane meri on India ookeani loodeosas. Meri on Bab el Mandebi väina kaudu ühenduses Adeni lahega ja Suessi kanali kaudu Vahemerega. Andmed Pindala on 450 000 km Suurim sügavus on 3040 meetrit. Pikkus ulatub 2250 kilomeetrini Keskmine laius on 300 km Meri on pikliku kujuga, loode-kagusuunaline. Soolsus ja temperatuur Soolsus on umbes 41 promilli Maksimaalne temperatuur on 30 kraadi Minimaalne temperatuur on 20 kraadi Hoovused Seoses hoovustega liigub ja jätkub seal toitu nii väikestele kui suurtele elanikele. Elustik Punane meri on liigirikas See on sooja vee ja suure soolsuse tõttu hea kasvukoht korallidele Seal elavad raid, mantad, kilpkonnad, haid, delfiinid, kaheksajalad, mureenid jt Probleemid
Asub Araabia poolsaare ja Aafrika mandri vahel. Ühenduses: Bab El Mandebi väina kaudu India ookeaniga Suessi kanali kaudu Vahemerega Suessi kanal Vaheme ri Punane meri Bab El Adeni laht Mandb i väin Mis ookeani osa? Punane meri on India ookeani osa Asub ookeani loodeosas Punane meri on sisemeri Üldandmed pikliku kujuga, loodekagusuunaline pikkus ulatub kuni 2250 kilomeetrini keskmine laius 300 km pindala: 450 000 km² soolsus: 41%o Sügavus Suurim sügavus 3040 m Keskmine sügavus 490 m Hoovused Elustik korallid haid värvilised kalad ohtlikud mereelukad Rannikuriigid Rannikuriigid: Egiptus, Eritrea, Sudaan, Saudi Araabia, Jeemen Keskkonnaprobleemid Kalastajad püüavad lubatust rohkem Tööstuslinnad lasevad ülejäägid merre Naftatankerid ohustavad merevett
sajandil sarnasuse põhjal. 3. Kuu väga nõrga raskusjõu tõttu pole seal atmosfääri , tuult ega ilmastikku. 4. Pinnaehitus Pinnaehitust iseloomustab rõngasmägede ja meteoriidikraatrite rohkus. Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt mandriline tagakülg. Esiküljel on kraatritega kõige tihedamalt kaetud mandriline lõunaosa, mis sarnaneb selles osas mõnevõrra tagaküljega. Siin asub ka
Triaton arvatakse olevat kivine keha,suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Võib-olla ei alustanud ta elu kuuna,kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks.Üllataval kombel ei olnuki Nereide Neptuuni suuruselt teine kaaslane,vaid selleks on Proteus, mille läbimõõt on tervelt 400 kilomeetrit. Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju--kaaslase opinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga,ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Naiad, Thalassa, Despina, Galatea, Larissa, Proteus, Triton, Nereis, Halimade, Sao, Laomedeia, Psamathe, Neso. 6
Looduskatastroofid Anni Petron 4.klass Orkaan Emily Jamaika pääses otsesest orkaani rünnakust, kuid kannatas siiski üleujutuste ja maalihete all. Umbes 70 000 majapidamist jäid elektrita ja mitmed majad ja teed pühiti minema. Emily, mis on ekspertide sõnul äärmiselt ohtlik. Tuulte kiirus ulatub 250 kilomeetrini tunnis, suundub Mehhiko Yucatani poolsaare suunas. Orkaan Sandy Kariibi mere piirkonnas nõudis see orkaan 69 inimelu. Kõige enam oli hukkunuid Haitil ja Kuubas . Linnadest on suurima ohvrite arvuga New York, kus kaotas elu 40 inimest. Orkaan Ernesto kaani tippkiiruseks mõõdeti Miamis asuva USA Or orkaanikeskuse andmetel 140 kilomeetrit tunnis. Quintana Roo osariigi päästeametnike sõnul on turistide seas populaarsest Chetumalist evakueeritud 2300 inimest.
Vesipüks Mis on vesipüks? Vesipüks on tugev õhukeeris, mis tekib võimsa rünkpilve all vee kohal Vesipüksi tekkimise eel moodustub äikesepilve alla lehtritaoline rippuv pilvesopp, mis laskub maapinna suunas Läbimõõt 100-600 m Tuulekiirus on vesipüksi sees palju väiksem kui tavalistes tornaadodes - kõigest 50-100 m/s Trombi liikumise tee pikkus mõnesajast meetrist mõne kilomeetrini Kuidas ja miks tekib? Vesipüksid jagunevad tekke poolest kaheks: 1) mesotsüklonaalse tekkega vesipüks, mis on sama ohtlik kui klassikaline tornaado 2) mittemesotsüklonaalse tekkega vesipüksiga ei kaasne tavaliselt äikest ja sademeid, vesipüksid on lühiajalisema kestusega Vesipükside tekkimiseks peab õhumasside kihistus olema ebapüsiv, et saaks tekkida konvektsioon Vesipüksid Eestis Eestis on vesipüksid iga-aastased ja tüüpilised
liikumist. Kõige sagedasemad on Maa loodejõudude poolt perioodiliselt esilekutsutavad kuuvärinad. Need toimuvad sügaval (700 - 1100 km) ja on küllaltki nõrgad. Kuust endast tingitud kuuvärinad on haruldased, kuni miljard korda võimsamad ja toimuvad vaid 25 kuni 300 km sügavusel. Kuu ja Maa siseehitusel on väikseid sarnasusi ja suuri erinevusi. Kuu koor on paksem kui Maa koor, ulatudes 70 kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel. Koore erineva paksusega on ilmselt seletatav ka Kuu esi- ja tagakülje erinev välimus, kuna paksema koore tõttu ei pääsenud laava tagaküljel välja. Koore all on mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. Seismiliste piki- ja ristlainete erinevus näitab, et Kuul on poolvedel tuum. Tuuma suurus pole täpselt teada, tema raadiuse hinnangud ulatuvad 100 kuni 400 kilomeetrini. Ta arvatakse koosnevat rauast. Kuu sisehituse ebasümmeetria tõttu on nihutatud ka Kuu raskuskese:
peaaegu üldse kuuvärinaid sügavusel 300 kuni 600 kilomeetrit. Mõlemat tüüpi kuuvärinate epitsentrid koonduvad vaid paari Kuu piirkonda. Kuuvärinaid tekitavad ka kraatrite külgedelt allaveerevad kivid ja pinnale langevad meteoriidid. Kunstlike kuuvärinaid tekitati programmi "Apollo" käigus, kukutades kasutatud maandumismoodulid Kuule. Kuu ja Maa siseehitusel on väikseid sarnasusi ja suuri erinevusi. Kuu koor on paksem kui Maa koor, ulatudes 70 kilomeetrist nähtaval poolel 150 kilomeetrini tagaküljel. Koore erineva paksusega on ilmselt seletatav ka Kuu esi- ja tagakülje erinev välimus, kuna paksema koore tõttu ei pääsenud laava tagaküljel välja. Koore all on mantel, mis moodustab Kuust suurima osa. Seismiliste piki- ja ristlainete erinevus näitab, et Kuul on poolvedel tuum. Tuuma suurus pole täpselt teada, tema raadiuse hinnangud ulatuvad 100 kuni 400 kilomeetrini. Ta arvatakse koosnevat rauast. Kuu sisehituse ebasümmeetria tõttu
Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Võib-olla ei alustanud ta elu kuuna,kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. Üllataval kombel ei olnudki Nereide Neptuuni suuruselt teine kaaslane, vaid selleks on Proteus, mille läbimõõt on tervelt 400 kilomeetrit. Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju kaaslase pinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga, ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli
Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamus neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km.[1] Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat.Saturni läbimõõt on 120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%), etaan (0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturni on külastanud kosmoseaparaadid Pioneer 11 (1979), Voyager 1 (1980), Voyager 2 (1981) ja Cassini-Huygens (2004). Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Rõngad avastas ...
väiksem kui veel Ajalugu Planeet on oma nime saanud Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi Saturni sümbol tähistab Saturnuse sirpi 1610. aastal avastas Galileo Galilei Saturni rõngad 1979. aastal lendas Saturnist esimest korda mööda kosmosesond Pioneer 11 Järgnesid Voyager 1(1980) ja 2 (1981) ning Cassini (2004 tänapäev) möödalennud Rõngad Tekkinud miljardeid Osakeste suurus aastaid tagasi ulatub mikromeetrist Asuvad Saturni kilomeetrini ekvatoriaaltasandil Saturni rõngad jäid Rõngad on oma nimed unikaalseteks kuni saanud nende 1977. aastani avastamise järgi tähestikulises järjekorras Koosnevad jääst, kividest ning tolmust Kaaslased Saturnil on kinnitatud Saturni suuruselt kaaslasi üle 60 teisel kaaslasel Saturni suurim kuu Titan Rhea'l on oma on Päikesesüsteemis rõngassüsteem suuruselt teine kuu ning
Adamsi ja Le Verrier' vahel tekkis rahvusvaheline vaidlus õiguse üle panna nimi uuele planeedile; nüüd on nad koos kuulutatud Neptuuni avastajaiks. 6. PILT Nagu näha on, Neptuun viimane suurtest gaasilistest planeetidest. 7. KAASLASED: Triton, mis on üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas ja Nereis, mille orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni kümne miljoni kilomeetrini. 8. Neptuun ja Triton 9. KAKS TUMEDAT LAIKU: Need jäid peale 25. augustil 1989. aastal Neptuuni külastanud automaatjaam Voyager 2 ülesvõtetele. Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. 10. Suur ja väike tume laik 11. Ja siis veel suur tume laik 12. RÕNGAD: Nagu teistelgi hiidplaneetidel, on ka Neptuunil rõngad, kuigi väikesed
Õhuemperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht neelab ehk absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (−60 °C) palju soojem ning seal võib õhutemperatuur kõikuda vee külmumistemperatuuri lähedal. Tropopaus - asub troposfääri ja stratosfääri piiril. Paikneb kõrgusel 8 – 15km maapinnast. Tropopausi paksus on mitusada meetrit kuni 2–3 km Troposfäär - Troposfäär ulatub Maa pinnast 9 kilomeerini poolustel ning 17 kilomeetrini ekvaatoril. Ilmamuutuste tõttu võib see veidi veel varieeruda. Troposfääris kõrguse kasvuga õhutemperatuur langeb. Troposfääris asub umbes 80% Maa atmosfääri massist. Troposfäär sisaladab suures koguses veeauru ja kondenseerunud vett ehk pilvi.
Marss Hendry Sadrak Marss Neljas planeet päikesest. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, tänu sellele võib olla Marss 60 miljonist kilomeetrist kuni 400 miljoni kilomeetrini Maast. Iga 2-3 aasta järel asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu samal sirgjoonel. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Marsi mass on 9,31 korda väiksem kui planeet Maal. Üks väiksemaid planeete meie päikesesüsteemis. Olemas aastaajad. Maa ja marsi võrdlus Atmosfäär Marsi atmosfäär on hõre. 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku.
Kuu keskmise pinna (merepinna analoog Kuul). Kraatritele on aga pandud tuntud isikute nimed, eelkõige teadlaste omad, kuid leidub ka riigi- ja usutegelaste, kirjanike, kosmonautide jt. nimesid. Teiste hulgas on ka mitmeid Eestiga seotud teadlaste nimelisi kraatreid nagu Banachiewicz, Hartwig, Krusenstern, Mädler, Parrot, F.G.W. Struve, O.W. Struve Kuu nähtaval küljel, Golitsõn, Lenz, Orlov ja Ostwald tagaküljel. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt mandriline tagakülg. Esiküljel on kraatritega kõige tihedamalt kaetud mandriline lõunaosa, mis sarnaneb selles osas mõnevõrra tagaküljega. Siin asub ka Kuu nähtava külje suurim
kuud. Triaton arvatakse olevat kivine keha,suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Võib-olla ei alustanud ta elu kuuna,kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks.Üllataval kombel ei olnuki Nereide Neptuuni suuruselt teine kaaslane,vaid selleks on Proteus, mille läbimõõt on tervelt 400 kilomeetrit. Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju--kaaslase opinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga,ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. 3
’’Voyager 2’’ abil avastati veel 1989. aastal kuus kuud. Leitakse, et Triton olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Triton on Päikesesüsteemi üks massiivsemaid kaaslasi. Arvatavasti haarati see Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. Suuruselt teine kaaslane on Proteus, mille läbimõõt on u 400 km. Kuu gravitatsioonist ei piisa, et tagada sellele korrapärane kuju. Pinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Proteus on Päikesesüsteemi kõige mustem keha, mis peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5%. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Tabel 1. Neptuuni kaaslased Kaaslane Kaugus Raadius Avastaja Avastusaeg (km) (km) Naiad 48 000 29 Voyager 2 1989. a Thalassa 50 000 40 Voyager 2 1989. a
Karakumi kõrb Karakum türgi keeles "must liiv". Asub Turkmeenias, Amudarja ja Uzboi jõe oru ning Kopetdagi mäestiku vahelisel alal. Pindala umbes 350 000 km2. Karakumi kõrb on tekkinud Amudarja, Murgabi, Tedzeni jt. varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Valdavad on osalt kinnistunud meridionaalsed luitevallid, mille pikkus ulatub mõnest kilomeetsist kümne kilomeetrini, laius on 100-700m, kõrgus 3- 40m. Nende vahel paiknevad takõrristunud ning sooldunud tasandikud. Enamasti barhaanideks kuhjunud tuiskliiv katab umbes 5% pindalast (peamiselt karavaniteede, asulate ja arõkkide lähedal). Barhaanide kõrgus on harilikult 5-7m, suurim kõrgus 70 meetrit. Rohkesti leidub kuivi jõesänge ning kuivapõhjalisi sooldunud nõgusid. Karakumi keskosas paikneb Taga-Unguzi lavamaa. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes
Kui meteoorkeha kiirus on veel vähemalt 3 km/s, siis toimub selle kokkupuutel maapinnaga plahvatus: suurem osa meteoorkehast muutub seejuures momentaalselt hõõguvaks gaasiks, plahvatuse kohal aga moodustub kraater, mille ümbrusesse hajuvad vaid vähesed säilinud meteoriidikillud. Kraater Kraater on lehterjas või peekritaoline maapinnasüvend, mis on tekkinud vulkaani purske või meteoriidi löögi (või plahvatuse) tagajärjel; läbimõõt mõnekümnest meetrist mitme kilomeetrini, sügavus mõnest meetrist mitmesaja meetrini. Eesti Eesti territooriumil on tänaseks tuvastatud kokku seitse paika, kus leidub kosmiliste kehade plahvatusjälgi (kaheksanda võimaliku Vaida kraatri uurimist on alles alustatud). Neist nelja puhul (Kaali, Ilumetsa, Kärdla, Neugrund) on tegemist hiidmeteoriitide jälgedega . Kaali kraater
Hunnikuisse kokku lükatud rüsijääd ei loeta jäämägede hulka kuuluvaks. Jäätüki läbimõõt peaks ületama 2025 [viide?] m, et teda jäämäeks nimetataks. Mageveejää tihedus on 920 kg/m³, seevastu merevee tihedus on 1025 kg/m³. Seetõttu on umbes 9/10 jäämäest allpool veepinda. Jäämäe veepealse osa kuju järgi on raske määrata jäämäe veealuse osa kuju, sealhulgas seda, kui sügavale ta ulatub. Suurimate jäämägede läbimõõt võib ulatuda mitmesaja kilomeetrini. Teadaolevatest suurim jäämagi eraldus 2000. aastal Antarktikas Rossi selfiliustikust ja sai nime B15, kus B tähendab eraldumist 90. läänepikkuskraadist lääne poolt. Selle esialgne pindala oli 11 000 km². Novembris 2002 murdus ta kaheks, aga suurem tükk B15-A oli maailma suurim jäämägi kuni 27. oktoobrini 2005, mil ta madalikule jooksis ja mitmeks tükiks murdus. Kõrgeim teadaolev jäämägi on olnud 168 m kõrge. Umbes nii kõrge on 55-korruseline pilvelõhkuja.
JUPITER Jupiter on päiksesüsteemi kõige suurem planeet. Nime sai ta jumala järgi. Jupiteril pole tahket pinda ning ta asub päikesest 5 korda kaugemal Jupiteri kaugus Maast muutub 558 kuni 963 miljoni kilomeetrini. Teleskoobiga näeb jupiterilt heledaid ja tumedaid pilvevöönde, need tirlevad planeedi ümber eri kiirustel. Jupiteri atmosfääris äratab suurt tähelepanu Suur Punane Laik, mida on vaadeldud ligi 3 sajandit. Laik on suhteliselt keeriseline moodustis mille läbimõõt on paar korda suurem Maa läbimõõdust. Kosmoseaparaatide abil tehtud värvifotodelt on avastatud ka mitu väikest punast laiku ning keeriseid. Magnetväli on Jupiteril 20 korda tugevam kui Maal. Planeedi võimsad
Lauskmaa- künklik tasandik, kus asuvad künkad, orud, madalikud ja nõod Kiltmaa- kõrgtasandik, kus abs.h on üle 500m Mäestik- paralleelsete mäeahelike ja nendevaheliste nõgude ning orgude rühm Mägismaa- mägise pinnamoega ala, kus korrapäratult paiknevad mäeahelikud vahelduvad kõrgtasandikega Mandrilava e self- Maailmamere veega üle ujutatud mandri servaala sügavusega enamasti kuni 200m, mandrilava laius võib ulatuda paarisajast meetrist kuni tuhande kilomeetrini Mandrinõlv- mandri ja ookeani geoloogiline piir, kus ookeaninõgu muutub järsult sügavaks Süvik- üle 6000m sügavune pikk ja kitsas nõgu maailmameres, mis on tekkinud ookeanilaama sukeldumise kohta Erosioon- pinnase ärakanne tuule, liustike, voolu- ja vihmavee mõjul Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalju- pealt laiem ja alt kitsam(seene kujuga) pinnavorm, mis on tekkinud tuule ja/või vee kulutusel erineva tugevusega kivimitesse Abso
ruutkilomeetrit(Kuu kogupindala 38 miljonit ruutkilomeetrit) Heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Kuu lõunapooluse lähedal olevate kraatrite vallide varjus on leitud(ameerika automaatjaamad "Clementine", "Lunar Prospector" ) jääd. Jää võiks pärineda Kuule aeg-ajalt langevatest komeedituumadest. XII klass Astronoomia Ivo Eesmaa Kraatrid Kuu kraatrite tekkepõhjuseks on meteoriitide põrked. läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini. Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust Kuni 15-kilomeetrise läbimõduga kraatrid on nõgusa, kausikujulise süvendiga, suuremad on ümbritsetud ringvalliga. Suuremaid kui 180 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid ümbritseb kaks või rohkem ringvalli
pinnal asuva vaatleja suhtes. Varjutus võib tekkida noorkuu faasis, mil Kuu läbib ekliptika tasandit. Päikesevarjutuse ajal liigub mööda maa pinda Kuu täis- või 5 poolvari, mis põhjustab vastavalt täis- või osavarjutuse. Täisvarju läbimõõt võib ulatuda 264 kilomeetrini. Soodsaimal juhul kestab täisvarjutus paigal oleva vaatleja suhtes 7,6 minutit. Aastas toimub eri kohtades kaks kuni viis päikesevarjutust. (EE 7. köide, lk 595) Päikese tekkimine ja häving Tähed tekivad tähtedevahelise gaasi ja tolmu hiigelpilvedest. Niipea, kui nende tuumakatlad on üles köetud, liituvad nad tähtede kogukonnaga. Päike on praeguseks ,,elanud" ligikaudu 4,6 miljardit aastat, paisates ilmaruumi valgust, soojust ja teisi kiirgusi
3,4% lämmastikku 2% argooni 0,2% hapnikku Päikese läheduse ja äärmise kasvuhooneefekti tõttu kuumim planeet päikesesüsteemis Pilved Veenuse kollakasvalged Madalamad pilved on pilved kihutavad rikkamad mitmesuguste pöörlemisele vastassuunas ainete poolest (idast läände) kiirusega 350 Ülespoole ulatub hõre udu km/h 90 kilomeetrini Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvekht on paarkümmend kilomeetrit paks Pinnavormid ja koostis Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km Pinnavormid ja koostis Põhjapoolkeral paikneb
planeedi läbimõõdu. Saturn Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist. Saturni rõngad on oma nime saanud nende avastamise järgi tähestikulises järjekorras. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Saturn Saturnil on olemuslik magnetväli, mis on lihtne, sümmeetriline kuju-magnetilise dipooli. Tema tugevus ekvaatoril - 0,2 gaussi umbes 1 / 20 kui väli ümber Jupiteri ja veidi nõrgem kui Maa magnetväli. Selle tulemusena Saturni magnetosfäär on palju väiksem kui Jupiteri. See magnetosfäär on tõhusaks kaiteks päikesetuulte osakestest Päikeselt. Saturni magnetosfäär, nagu Maa, toodab revonit. Kasutatud allikad http://et.wikipedia
need olid pärast viimase mandriliustiku taganemist. Põhja-Eesti klint on Balti klindi keskne lõik ja hõlmab sellest u 300 km (astangujoont pidi enam kuni 600 km) Põhja- Eestis Osmussaare ja Narva vahemikus. Kui ligi 1200 km pikkusel (astangujoont pidi isegi 1750 km) Balti klindil on paljanduvat astangut kokku vaid u 170 km, siis ligi 135 km sellest langeb Põhja-Eesti klindi arvele. Klindivööndi laius suureneb Põhja-Eesti klindi lääneosa 35 kilomeetrilt kuni 40 kilomeetrini idas ja kõrgus enam kui 230 meetrini. Ingeri klint on Balti klindi idapoolseim lõik ja hõlmab u 250 km Narva jõe ja Laadoga järve suubuva Sjassi jõe vahemikus. Klindiastang on siin kogu ulatuses mattunud ja enamasti ka lamendunud. Aluspõhjakivimite paljandeid võib kohata vaid klindiastanguisse lõikunud jõgede kallastel. Nime on Ingeri (Ingermanland) klindile andnud A. Tammekann (1940) selles piirkonnas elanud läänemeresoome hõimude
Kui suurvesi Sakala kõrgustikult alla tuleb, ei suuda Soomaa jõed seda korraga ära mahutada. Nii valgub vesi luhtadele ja metsadesse ning ujutab üle teedki, katkestades ühenduse välisilmaga. Mõnel aastal on kevadine suurvesi tõusnud ligi meeter päevas ja niimoodi 34 päeva järjest. Suurvee tulemusena kujuneb Riisa üleujutusala, mille pindala on küündinud kuni 175 ruutkilomeetrini. Maksimaalse üleujutuse korral moodustub veteväli, mille suurim laius ulatub 78 kilomeetrini. Järsunõlvalised rabad jäävad saartena vetevälja keskele. Suurvett koos üleujutusega on Soomaal nimetatud ka viiendaks aastaajaks, sest see kordub siin Elu Soomaal sõltub peaaegu igal aastal ilmastikust rohkem kui kusagil mujal Eestis... KÜLASTAJA SAAB... RMK punktist asjatundlikku infot Soomaa ja selle ümbruse kohta vaadata filme Soomaast külastada näitust rahvuspargist osaleda loodusõhtutel kuulata loodusteemalisi loenguid
Mass on 5,6846×1026 kg ehk umbes 95 Maad Ta on meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum Saturni rõngad Rõngad avastas Galileo Galilei, kes 1610. aastal märkas oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist. Saturni rõngad on oma nime saanud nende avastamise järgi tähestikulises järjekorras. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Saturni kaaslased Saturnil on 18 nimetatud kaaslast, rohkem kui ühelgi teisel planeedil. Seal võib olla ka veel mitmeid väiksemaid, mis on veel avastamata. Suurimad kaaslased - Rhea, Titan ja Japetus - asuvad väljaspool rõngaid. Kõik Saturni kuud on saanud oma nime kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus. Titan Titan on Saturni kõige suurem kuu. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär
Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. · Raskuskiirendus: Kuu pinnal on 0,17g Välisilme. Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. Esimesena nägi neid pinnamoodustisi Galileo Galilei, kui ta 1609. aastal pikksilma Kuule suunas. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt on leitud umbes 17000 üle 3,5-kilomeetrise läbimõõduga kraatrit. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Eriti tihedalt on kraatritega kaetud Kuu valdavalt mandriline tagakülg. Esiküljel on kraatritega kõige tihedamalt kaetud mandriline lõunaosa, mis sarnaneb selles osas mõnevõrra tagaküljega. Siin asub ka Kuu nähtava külje suurim
Esialgu oli visuaalne kunst kristlastele lubamatu. Raamatute illustreerimisest tärkas miniatuurmaal. Diptühhoniks nimetati kaheosalisi kaunistatud kirjutustahvleid, hiljem kaheosalisi altareid. Tagakiusamiste tõttu pidid kristlased kokku saama kas jõukamate koguduseliikmete elamutes, vabas looduses või katakombides (koopad, kuhu maeti ka surnuid; osalt looduslikud, osalt inimese loodud; Rooma linna all ulatus käikude pikkus 900 kilomeetrini; seal leidub seina- ja laemaale, mis üldilmelt sarnanevad Rooma omadele, kohmakavõitu, erinevus on temaatikas). Mõnd tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, millest said aru vaid nemad. Reljeefidega ehiti sarkofaage, hakkas levima kui kristlus lubatuks sai; monumentaalust ei peetud oluliseks, tingmärgid. Vabalt seisvaid skulptuure peaaegu ei loodud. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks basiilika (Peetri basiilika, 4-5 saj.)
plii ja vismut annavad ereda metalse kesta Orbiit ja pöörlemine ringikujuline orbiit aastaajad puuduvad aasta 225 maist ööpäeva vastassuunaline pöörlemine päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva aastas 2 ööpäeva öö ja päeva vahet pole sama küljega meie poole Tuum raud-nikkeltuuma olemasolu magnetvälja pole avastatud aeglane pöörlemine Veenus Maa õde vee puudumine Veenusel süsihappegaasi on ühepalju troposfäär kuni 90 kilomeetrini temperatuuri kõikumine on mõni kraad 200-300 kilomeetri kõrgusel on õhk 100 kraadi külmem Vesi elu paralleelselt Maaga rohked vulkaanipursked peatumatu soojenemine vee olemasolu 4 hüpoteesi: tekkis vähe jääd vesi on seotud pinnasesse vesiniku kerge isotoop on lahkunud tekkiv Veenus kohtus suure kosmilise kehaga ja toimunud katastroofil läks vesi kaduma Elu Veenusel võib leiduda elu
atmosfääris (stratosfääris) kui ka alumises kihis. Osoon tekib stratosfääris loomulikul teel ning takistab kahjuliku UV-kiirguse jõudmist Maa pinnale, kus see võib kahjustada inimesi ja ökosüsteeme. Õhu koostises oleva hapniku (O2) molekul koosneb vaid kahest hapnikuaatomist, kuid osoonimolekulis on neid kolm (trihapnik). Osoonimolekulid tekivad fotokeemilise reaktsiooni tulemusena. Kuigi osoon paikneb väikestes kogustes terves atmosfääris alates maapinnast kuni umbes 95 kilomeetrini, paikneb enamik osooni (ca 90%) stratosfääris, mis asub 10–50 km kõrgusel maapinnast. Meie laiuskraadil on osooni kõige rohkem 20–22 km kõrgusel. Maapinnalähedase kihi (troposfääri) piiridesse mahub umbes 10% kogu atmosfääris leiduvast osoonist. Osoonikihist räägitakse seetõttu, et enamus osoonist mahub suhteliselt kitsasse kõrguste vahemikku. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine
üldandmed • Pealinn: Nuuk • Pindala: 2 166 086km² (~50x Eestit) • Saarel 56 295 elanikku (2014.a andmetel) • põhjapoolseim tipp on Morris Jesupi neem • lõunapoolseim tipp on Farewelli neem, mis jääb Tallinnaga ühele laiuskraadile. Gröönimaa • Rohkem kui 85% kaetud igijää ja igilumega, mis oma 1,8 miljoni ruutkilomeetri suuruse pindalaga on suuruselt teine maailmas ning jää paksus ulatub kohati kuni 3,4 kilomeetrini. • Suurem osa Gröönimaast asub arktilises kliimavöötmes ning saare lõunaosa lähisarktilises vöötmes. Gröönimaa • Keskmised õhutemperatuurid suvel on lõunas +7ºC ja põhjas umbes 3ºC ja talvekuudel lõunas -4ºC ja põhjas - 24ºC. • Lääneranniku temperatuuri mõjutab soe Lääne-Grööni hoovus ja idaosa külm IdaGrööni hoovus. Gröönimaa loodus • Põhja ja Ida- Gröönimaa rahvuspark (97200 km2)- mis on maailma suurim
väljavoolanud laavaga. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest . Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, Omal ajal arvati, et Veenus peab olema väga Maa moodi.
korral võimalik isegi globaalne side. Pikklainet rakendatakse ringhäälingus, raadionavigatsioonis ja ajateenistuses. Kesklaine raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on u. 100 1000 m (sagedusvahemik 3000 300 kHz). Päeval on raadioside kaugus kesklainel sõltuvalt saatja võimsusest mõnisada kilomeetrit, öösel võib see raadiolainete peegeldumise tõttu ionosfääri ülakihtidelt ulatuda mõne tuhande kilomeetrini. Seepärast on kesklainel õhtuti ja öösiti rohkesti häireid, mida tekitavad üksteisest kaugel asuvad ühel lainepikkusel töötavad raadiosaatjad. Kesklainel segavad vastuvõttu ka tööstuslikud ja atmosfääri elektrilahendustega kaasnevad raadiohäired. Kesklainet rakendatakse ringhäälingus, raadionavigatsioonis ja sides. Lühilaine raadiolainete piirkond , kus lainepikkus on u. 10 100 m (sagedusvahemik
kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks. Ülespoole ulatub hõre udu 90 kilomeetrini. Pilvede põhikihis on nähtavus üllatavalt hea - mitu kilomeetrit, kuid siiski on pilvkatte tõttu valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal. Veenuse pinda ei näeks me ka pilvede puudumisel, sest atmosfäär on liiga paks ja tihe. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe ning vulkaan, mille jalami läbimõõt on 300-400 km. Kokku on Veenuse pinnal leitud 100 000 väikest ja
Pilvkate jaguneb vöönditeks, kuid need pole nii kontrastsed ja värvilised kui naabril. Vööndid kulgevad ekvaatoriga paralleelselt. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad ja sisaldavad tumedamaid ja heledamaid laike. Harva on näha ka punakaspruune laike. Planeedi pooluste läheduses leidub laike harva. Saturni keeristormid näivad olevat veidi rahumeelsemad kui suurel naabril. Tuulte kiirus ulatub seal kuni 500 kilomeetrini tunnis. Saturni sisemus on kuum (+10 000- +15 000 C) ning Saturn kiirgab kosmosesse rohkem soojusenergiat, kui ta saab Päikeselt. Tuulte ülesandeks on ülearune soojus välja pumbata. Suurem osa lisaenergiast toodetakse nagu Jupiterilgi. Aga see ei ole piisav seletamaks Saturni helendust. Toimuda võivad mõningad lisamehhanismid, võib-olla "sajab" heeliumi sügavalt Saturni sisemusest välja. 1933. aastal vaadeldi Saturni ekvaatorist 15 kraadi põhja pool suurt valget laiku
Triaton arvatakse olevat kivine keha,suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Võib-olla ei alustanud ta elu kuuna,kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. Üllataval kombel ei olnuki Nereide Neptuuni suuruselt teine kaaslane,vaid selleks on Proteus, mille läbimõõt on tervelt 400 kilomeetrit. Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju--kaaslase opinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga,ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Naiad, kaugus 48 000 km, raadius 29 km, suurus 96×60×52 km, avastaja "Voyager 2" 1989. aastal.
suunas. Võib-olla ei alustanud ta elu kuuna,kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. Nereida- läbimõõt 200 km Üllataval kombel ei olnudki Nereide Neptuuni suuruselt teine kaaslane, vaid selleks on Proteus, mille läbimõõt on tervelt 400 kilomeetrit. Proteuse pinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige mustema kehaga, sest ta peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5 protsenti. Nereise orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Huvitavad faktid · Neptuun on Päikesest kaugemal, kuid külmem on Uraan · Neptuun on esimene planeet mis avastati matemaatiliste arvutuste järgi, mitte astonoomilisel vaatlustel
annaabi.ee 
