lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760 nm. Valguslained on elektromagnetlained, mis tekitavad inimesel nägemisaistingu. Valguse teke Valgus tekib aatomis. Valgus ei teki iseenesest; kiirgajateks on aineosakesed, mille (sise)energia muundub valguseks. Selleks, et tekiks valgus, on vaja energiat. Valguslained kannavad aatomist energiat ära ja aatomi energia väheneb. Aatomid kiirgavad laineid mitte pidevalt, vaid lühikeste ajavahemike jooksul niinimetatud lainejadadena. Pärast kiirgamist aatom kustub, st ei kiirga enam valgust Aatom kogub mingi aja jooksul energiat (nt hõõglampi toob energiat elektrivool), et siis jälle hetkeks valgust kiirata Piltlikult võib kiirgavaid aatomeid ette kujutada kui plinkivaid majakaid. Ainult ,,aatomimajakate" puhul pole teada, kui kaua ta kiirgab, kui pikk on paus või mis värvi on kiirguv valgus. Kõik oleneb sellest, milliselt energiatasemelt elektron vabaneb ja millisele energiatasemele ta siirdub. Footoni kiirgamine -
El. magnetiline induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline seda kontuuri läbiva magnetvoo kiirusega. E=- d/dt 5. Valguse parameetrid 1) valguse kiirus 2)valgusvoog-suurust hinnatakse valgusaistingu tugevuse järgi 3)valgustugevus-ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog 4)valgustatud-pinnaühikule langeva valgusvooga iseloomustatakse 5)valgsus-iseloom valgusallikat 6)heledus-iseloom valguse kiirgamist mingis antud suunas 3)I=d/doom (cd) 4) E=d/dS (lx) 5) R=d/dS (lx) 6) B=I/S*cos fii (nt)
Külm helendus Luminestsenst on helendus, mille põhjuseks ei ole keha hõõgvele kuumutamine, vaid teised mõjutused Valguseteke Valgus tekib aatomis. Valgus ei teki iseenesest; kiirgajateks on aineosakesed, mille (sise)energia muundub valguseks . Selleks, et tekiks valgus, on vaja energiat. Valguslained kannavad aatomist energiat ära ja aatomi energia väheneb. Aatomid kiirgavad laineid mitte pidevalt, vaid lühikeste ajavahemike jooksul niinimetatud lainejadadena. Pärast kiirgamist aatom kustub, st ei kiirga enam valgust Aatom kogub mingi aja jooksul energiat (nt hõõglampi toob energiat elektrivool), et siis jälle hetkeks valgust kiirata Piltlikult võib kiirgavaid aatomeid ette kujutada kui plinkivaid majakaid. Ainult aatomimajakate puhul pole teada, kui kaua ta kiirgab, kui pikk on paus või mis värvi on kiirguv valgus...
negatiivne kogulaeng tasakaalustavad üksteist. 2. Millised on planetaarse aatomimudeli puudused? – 1) ei selgita aatomi püsivust, sest klassikalise elektrodünaamika seaduste kohaselt kiirgab kiirendusega tuuma ümber tiirutav elektron elektromagnetlained, mille tõttu aatom kiirgab energiat, elektron läheb kiiresti tuumale ja aatom lakkab olemast väga lühikese aja jooksul. Tegelikult on aatomid aga väga püsivad. 2) ei selgita üksikute värvuste (spektrijoonte) kiirgamist aatomi poolt. Järeldus: klassikalise elektrodünaamika seadused ei ole rakendatavad aatomisisestes protsessides. 3. Kui suur arvatakse olevat aatom? – 10-10 m 4. Sõnasta Bohri postulaadid? – Need postulaadid avaldas 1913. Aastal taani füüsik Niels Bohr. Bohri postulaadid kõrvaldavad mõned planetaarse aatomimudeli puudused. 1) aatom võib viibida kindlates statsionaarsetes olekutes, kus aatom energiat ei kiirga ega neela, st elektron võib tiirelda
süsihappegaasi sisalduse vähe st ent järjekindlat tõusu, õhu seni üsna püsivas koostises. See on inimtegevuse ilmne tagajärg.Kasvuhoonegaaside hulka kuulub peale süsihappegaasi veel umbes 30 ühendit ( freoonid , metaan, dilämmastikoksiid, veeaur jne) Kliimasoojenemine ja inimese mõju Kasvuhoonegaaside ja aerosoolide kontsentratsioon atmosfääris ning uute territooriumite hõlvamine mõjutavad soojuse neeldumist, hajumist ning kiirgamist kliimasüsteemis, mille tagajärel tekivad muutused (negatiivsed või positiivsed) maailma kiirgusbilansis. Koos inimkonna arenguga on pidevalt suurenenud tema energiatarve Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega.Energiatarbe pidevat suurenemist hakkas pidurdama seitsmekümnendatel aastatel nafta ja muude energiatoorainete hinna tõus.Energiatootmise põhiprobleemid:Kasvuhooneilmingute tugevnemine,mulla ja vee hapestumine,tuumaenergia tootmisega kaasnev
sügavamast kihtidest pinnale ja aurub. Selle tulemusel ladestub mulla pinnale ja ülaossa rohkesti sooli. Inimtegevus Sõna ,,kõrb" tähistab enamikus maailma keeltes inimtühja, asustamata maa-ala. Ja tõesti on kõrbevöönd maailma üks hõredama asustusega loodusvööndeid, sest tingimused inimeste eluks ja majandamiseks on seal väga ebasoodsad. Lisaks pidevale kuivusele valitseb päeval suur kuumus. Öösel jahtub õhk aga kiiresti, sest pole pilvi, mis takistaksid soojuse kiirgamist maailmaruumi. Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. 1. Oaasides kasvatatakse datlipalme, nisu, otra, maisi ja hirssi. Datlipalm on peamine kultuur, mis annab kõrbeelanikele peaaegu kõike, mis neil elus vaja läheb: datlid on nende põhiline toit, puidust ehitatakse elumajad ja valmistatakse tarbeesemeid, suured lehed lähevad loomasöödaks, aga sobivad ka ehitusmaterjaliks. 2. Rändkarjakasvatusega tegeleb enamus kõrberahvaid
2) valguslainetel peab olema ajas muutumatu faaside vahe Koherentsus oleneb: 1) lainepikkusest 2) faaside vahest 3) valgusallikast Valgus tekib aatomeis. Valguslained kannavad energiat ära ja aatomi energia väheneb. Valgus ei kiirgu aatomeist pidevalt. Kiirgus kestab teatud aja (lainejada). Lainejada on aeg, mille vältel väljub aatomist valguslaine (nt soojuslikul valgusallikal 1 ns). Pärast kiirgamist aatom kustub, st ei kiirga enam valgust. Aatom ,,kogub" mingi aja jooksul uuesti energiat, et siis jälle hetkeks valgust kiirata. Niisugune valgus ei sobi difraktsiooni ja interferentsi jälgimiseks. Laser kiirgab koherentseid valguslaineid. Laser kiirgab ühevärvilist monokromaatilist valgust, kusjuures lainete kiirgumine on rangelt kooskõlastatud. II Difraktsioon ja interferents on jälgitav siis, kui avalduvad valguse lainelised omadused. See tähendab kui avade
magnetiline induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline seda kontuuri läbiva magnetvoo kiirusega. E=- dȹ/dt 5. Valguse parameetrid 1) valguse kiirus 2)valgusvoog-suurust hinnatakse valgusaistingu tugevuse järgi 3)valgustugevus-ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog 4)valgustatud-pinnaühikule langeva valgusvooga iseloomustatakse 5)valgsus-iseloom valgusallikat 6)heledus-iseloom valguse kiirgamist mingis antud suunas 3)I=dȹ/doom (cd) 4) E=dȹ/dS (lx) 5) R=dȹ/dS (lx) 6) B=I/∆S*cos fii (nt)
Kui see seadus kehtiks kõikidel lainepikkustel, siis oleks hõõguvakeha kogu kiirgusenergia lõpmatult suur. Hõõguvate kehade kiirgus spektrit uuris ka saksa füüsik Wilhelm Wien. Wieni seadus e. Wieni nihkeseadus ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Iseenesest on see ka loogiline: lühema lainepikkusega e. suurema sagedusega valgus vastab suurema energiaga footonitele, mille kiirgamist ju võibki oodata kõrgema temperatuuriga kehalt. *Must Keha- Mõiste must keha tähistab läbipaistmatut objekti, mis eraldab soojuskiirgust. Ideaalne must keha neelab kogu saabuva valguse ega peegelda seda. Toatemperatuuril oleks selline objekt ideaalselt must siit ka mõiste must keha. Kuid kõrgemal temperatuuril hakkab ka must keha eraldama soojuskiirgust. Püüdes ületada klassikalise teooria raskusi kuuma tahke keha kiirgusspektri
· kehatemperatuur tõuseb · veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb · vee ja soolade hulk väheneb (higistamine) Homöostaasi tagamiseks peab organismis · suurenema kopsude ventilatsioon ja südame löögisagedus (lihastegevus suurendab CO sisaldust,vt. hingamise regulatsioon) · intensiivistub vereringe nahas (lihaste töö tulemusena vabaneb soojus), mis soodustab liigse soojuse kiirgamist keskkonda · suureneb ka higistamine, aga see tingib vajaduse asendada higistamisega kaotatavad vesi ja soolad (lihaskrambid) joomine (kas tavaline vesi + söök või vesi glükoosi ja elektrolüütidega) treeningu pikaajaline mõju organismile: 1. Muutused südames · Südamelihas suureneb · Suureneb südame löögimaht
· Joonspektrid koosneb eraldiseisvatest spektrijoontest, millele igale vastab kindel lainepikkus. Omane ainetele gaasilises olekus. Joonspekter tekib elektronide üleminekul aatomis ühelt energiatasemelt teisele. 37. Mille poolest erinevad pidevspektrid joonspektritest? · Pidevspekter on ühtlaselt kaetud mitmevärviline valguslaiguga. · Joonspektril on mustal taustal üksikud valgusribad. 38. Selgita valguse kiirgamist ja neeldumist aines aatomitest lähtuvalt. Valguse kiirgumine või neeldumine aatomis toimub elektroni ergastamise tulemusena, mille käigus elektron liigub tuumast kaugemal asuvale orbiidile. Selle protsessi käigus neeldub valgus. Elektroni tagasiminekul oma esialgsele kohale valgus kiirgub. 39. Mida nimetatakse valguskiireks? ©anmet.ptg 2007 5 Füüsika 11. klassile
"Normaalsest" madalama temperatuuri tõttu nimetatakse luminestsentsi ka külmaks valguseks. Luminestsentsi põhjused peituvad aine ehituses. Mõnikord eraldub valguse kujul keemiliste reaktsioonide käigus eralduv energia - seda nähtust nim. kemoluminestsentsiks. Viimase alamliigiks on bioluminestsents - mõnede organismide helendumine, tavaliselt liigisisese signalisatsiooni eesmärgil. Kui siia lisada veel teatud ainete võime valgust "salvestada", st. pärast valgustamist jätkata kiirgamist teatud aja vältel (nim. fosforestsentsiks, kuna nähtust täheldati kõigepealt fosforiühendite juures), ongi looduslik luminestsents ammendatud. Tehnika tunneb aga veel mõnesid luminestsentsi alaliike. Näiteks noortemoes tooni andvad erksad värvid põhinevad fotoluminestsentsil e. fluorestsentsil (viimane nimetus tuleneb asjaolust, et nende ainete hulgas on rohkesti fluoriühendeid). Eriti hämaras valguses silma torkav helendumine on põhjustatud nende
suunas. 1893. aastal võttis saksa füüsik Wilhelm Wien musta keha temperatuuri ja lainepikkuse suhte kokku valemiga kus T on temperatuur Kelvini järgi. Wieni seadus (kannab ka nimetust Wieni nihkeseadus) ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Iseenesest on see ka loogiline: lühema lainepikkusega (suurema sagedusega) valgus vastab suurema energiaga footonitele, mille kiirgamist ju võibki oodata kõrgema temperatuuriga kehalt. Nii on näiteks Päikese keskmine temperatuur 5800 K, mille maksimaalse kiirguse lainepikkus on: See langeb nähtava valguse rohelisse ossa, kuid Päike kiirgab ka nii lühema kui pikema lainepikkusega footoneid kui lambda(max), mistõttu inimsilm näeb Päikese valgust kollakas-valgena. 1879. aastal näitas austria füüsik Josef Stefan, et musta keha helendus L on võrdeline selle temperatuuri T neljanda astmega.
· Joonspektrid koosneb eraldiseisvatest spektrijoontest, millele igale vastab kindel lainepikkus. Omane ainetele gaasilises olekus. Joonspekter tekib elektronide üleminekul aatomis ühelt energiatasemelt teisele. 37. Mille poolest erinevad pidevspektrid joonspektritest? · Pidevspekter on ühtlaselt kaetud mitmevärviline valguslaiguga. · Joonspektril on mustal taustal üksikud valgusribad. 38. Selgita valguse kiirgamist ja neeldumist aines aatomitest lähtuvalt. Valguse kiirgumine või neeldumine aatomis toimub elektroni ergastamise tulemusena, mille käigus elektron liigub tuumast kaugemal asuvale orbiidile. Selle protsessi käigus neeldub valgus. Elektroni tagasiminekul oma esialgsele kohale valgus kiirgub. 39. Mida nimetatakse valguskiireks? Valguskiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda.. 40. Mida nimetatakse murdumisnäitajaks?
· Joonspektrid koosneb eraldiseisvatest spektrijoontest, millele igale vastab kindel lainepikkus. Omane ainetele gaasilises olekus. Joonspekter tekib elektronide üleminekul aatomis ühelt energiatasemelt teisele. 37. Mille poolest erinevad pidevspektrid joonspektritest? · Pidevspekter on ühtlaselt kaetud mitmevärviline valguslaiguga. · Joonspektril on mustal taustal üksikud valgusribad. 38. Selgita valguse kiirgamist ja neeldumist aines aatomitest lähtuvalt. Valguse kiirgumine või neeldumine aatomis toimub elektroni ergastamise tulemusena, mille käigus elektron liigub tuumast kaugemal asuvale orbiidile. Selle protsessi käigus neeldub valgus. Elektroni tagasiminekul oma esialgsele kohale valgus kiirgub. 39. Mida nimetatakse valguskiireks? Valguskiir on joon, mis näitab valgusenergia levimise suunda.. 40. Mida nimetatakse murdumisnäitajaks?
Laseris tehakse seda impulsspumpamislambi abil. See on maona ümber rubiinvarda keeratud. Impulsslambis tekkiv plasma kiirgab võimsat valgusvoogu, mis tungib rubiini sügavusse. Kuid kogu selle valguse massist on kasulikud vaid rohelised kiired. Nad ergastavad kroomiaatomeid, paiskavad neid kolmandale nivoole. Sellel nivool ei püsi paljud kroomiaatomid kaua, nad "astuvad" veidi tagasi, minnes üle madalamale teisele nivoole. Kuid seejuures ei toimu valguse kiirgamist. Osa energiat aatom annab ära, kuid mitte footoni kujul. Teine nivoo on kolmandale väga lähedal ja temale laskudes tekkiva väikese energiaülejäägi annab meie aatom ära ümbritsevatele kristalliaatomitele, tõstes nende temperatuuri. Taoline soojendamine on energiakadu, kuid laseri tööks vajalik. Optilise pumpamise eesmärgiks on võimalikult paljude aatomite üleviimine teisele nivoole. Teist nivood õnnestub üle asustada seepärast, et kroomiaatomite üleminekud
Veeauru hulka (suhtelist niiskust) määratakse sageli kuiva ja märja termomeetri abil. Märjas termomeetris toimub suhtelisel niiskusel <100% pidev aurumine, milleks kulub soojust ning sel juhul märg termomeeter näitab väiksemat temperatuuri kui kuiv termomeeter. Veeaur on õhust kergem ning niiske õhk on väiksema tihedusega kui kuiv õhk. 2.2. Temperatuuri kihistus atmosfääris Vaatleme esialgu ideaalset juhtumit, kus atmosfääris ei toimu soojuse neeldumist ega kiirgamist, ning õhuosake liigub atmosfääris ilma soojusvahetuseta, st adiabaatiliselt üles- alla. Adiabaatiliste protsesside korral taandub kolme olekuparameetrit siduv olekuvõrrand (1.2) kahte parameetrit siduvateks Poissoni võrranditeks, mis rõhu ja temperatuuri korral omavad kuju Tp - = const , (2.6) -1 cp kus = = 0.286 , = = 1.4 , c p = 1004
suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkru ja glükogeeni hulk väheneb, vee ja soolade hulk väheneb (higistamine) Homöostaasi tagamiseks peab organismis · suurenema kopsude ventilatsioon ja südame löögisagedus (lihastegevus suurendab CO sisaldust,vt. hingamise regulatsioon) · intensiivistub vereringe nahas (lihaste töö tulemusena vabaneb soojus), mis soodustab liigse soojuse kiirgamist keskkonda · suureneb ka higistamine, aga see tingib vajaduse asendada higistamisega kaotatavad vesi ja soolad (lihaskrambid) joomine (kas tavaline vesi + söök või vesi glükoosi ja elektrolüütidega) treeningu pikaajaline mõju organismile: 1. Muutused südames: Südamelihas suureneb, Suureneb südame löögimaht, Veresoonte seinad muutuvad tugevamaks (vastupidavamad rõhule) 2
esilekutsuvat magnetvoo muutust. El. magnetiline induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline seda kontuuri läbiva magnetvoo kiirusega. E=-d /dt 5. 5.Valguse parameetrid1) valguse kiirus 2)valgusvoog-suurust hinnatakse valgusaistingu tugevuse järgi 3)valgustugevus-ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog 4)valgustatud- pinnaühikule langeva valgusvooga iseloomustatakse 5)valgsus-iseloom valgusallikat 6)heledus-iseloom valguse kiirgamist mingis antud suunas 3)I=d /doom (cd) 4) E=d /dS (lx) 5) R=d/dS (lx) 6) B=I/S*cos fii (nt) 1. laengute vastastikkune toime(coulomb) 2. elektrivool 3. dielektrikud 4. elektrolüüs(faraday seadused) 5. valguse dispersioon 1. Jõud, millega üks laeng mõjub teisele on võrdeline nedne laengute suurusega ja pöördvõrdeline nende langute vahekauguse ruuduga. Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne (tõukuvad) ja erinimeliste puhul negatiivne(tõmbuvad) 2
Statsionaarne ehk püsiv front esineb siis, kui front on mitu päeva seisnud paigal ja pole võimalik määrata selle liikumise suunda. 2. Soe front tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. 3. Külm front esineb siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. 10. Inimtegevuse mõju atmosfääri koostisele Kliimasoojenemine ja inimese mõju Kasvuhoonegaaside ja aerosoolide kontsentratsioon atmosfääris ning uute territooriumite hõlvamine mõjutavad soojuse neeldumist, hajumist ning kiirgamist kliimasüsteemis, mille tagajärel tekivad muutused (negatiivsed või positiivsed) maailma kiirgusbilansis. Küsimused kordamiseks: Ekvaatori lähistel puhuvad ida- tuuled. Parasvöötmes puhuvad lääne- tuuled. Soe hoovus toob rannikualadele soojema ja niiskema ilma. Külm hoovus toob rannikualadele külma ja kuiva ilma. Vesi soojeneb ja jahtub aeglasemini kui maismaa. Mere ääres võib olla kõrb kui puhuvad külmad tuuled(külmad hoovused)
valguskiirgusena. Sel puhul jääb keha külmaks, kuivõrd kiirgusest puudub soojusenergia. Nt pehkivad haavapuu tükid või helendavad jaaniussid. Wieni nihkeseadus. Wieni seadus (kannab ka nimetust Wieni nihkeseadus) ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Iseenesest on see ka loogiline: lühema lainepikkusega (suurema sagedusega) valgus vastab suurema energiaga footonitele, mille kiirgamist ju võibki oodata kõrgema temperatuuriga kehalt. Stefan-Boltzmanni seadus väidab, et absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsus (võimsus) ühikulise pindala kohta kasvab võrdeliselt temperatuuri neljanda astmega: R = T4. Võrdetegurit kutsutakse Stefan-Boltzmanni konstandiks ning selle väärtuseks on saadud . Planck suutis aastal 1900 leida teoreetilise avaldise
Valguse parameetrid– Valguse parameetrid on: valguse kiirus, valgusvoog, valgustugevus, valgustatus, valgsus, heledus. Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. Valgsuseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iselm valgusallikat. Heledus iselm valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. valguse interferents - Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood.Lainepikkuste vahemik Δλ = λmax – λmin iseloomustab laine monokromaatilisust. Ideaalsel juhul Δλ = 0 . Suure Δλ puhul on laine vähe monokromaatiline ehk polükromaatiline. (s.o. mitmevärviline) Valguse dispersioon – nim. Aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest (lainepikkusest)
muutumise kiirusega. EI=-d/dt 4) Valguse parameetrid. - valguse kiirus, valgusvoog, valgustugevus, valgustatus, valgsus, heledus Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. Valguseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iseloomustab valgusallikat. Heledus iseloomustab valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. 5) Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. - Galvanoplastika, Galvanosteegia, Elektrometallurgia,Elektrolüütiline poleerimine, Elektrolüütkondensaatorid, Keemilised vooluallikad(patareid, akumulaatorid,pliiakud, leelisakud,AGM tüüpi akud, kütuse element).
Valgsuseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. 9.Hõõrdejõud - keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate Valgsus iselm valgusallikat. Heledus iselm valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia valguse interferents - Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb
jahtumine. Prognoosimine õhutemp. langus võrreldes eelmise päevaga (näitaba külmema õhumassi saabumist); pilvitus ja õhuniiskus vähenevad, õhtud selgemad, sademeid ei esine; tuul pöördub põhja, õhtul tuul nõrgeneb või pole üldse; õhurõhk tõuseb; nähtavus hea, õhk kuiv ja selge; kollane koidu- ja ehavalgus; kõrged pilved liiguvad tuule suunast vasakule. Kahjustuste vältimine suitsukuhjad( suits vähendab maapinna ja taimede efektiivse soojuse kiirgamist, levitavad põledes soojust), udu tekitamine, õhu soojendamine; metsaribade rajamine põhjasuunda, valida kohad, kus öökülmadeta periood on kõige pikem, mitte kasutada põhjanõlvasid, saagi õigeaegne koristamine. Pilet nr 4. Insolatsioon, otsekiirgus, hajukiirgus, summaarne kiirgus. Aurumine ( potentsiaalne ja tegelik aurustumine) Insolatsioon otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule ( 1 cm2) 1 minuti jooksul. Maksimaalne on juunis ja minimaalne detsembris
2B ehk tõenäoliselt vähki tekitav. See tähendab, et mingi risk võib eksisteerida ning tuleb läbi viia lisa uuringud pikaajalisel paljuldasel mobiili kasutamisel. Mõned riigid on soovitanud oma kodanikel vähendada kokkupuudet kiirgusega võttes seda kui ennetavat lähenemist, kuigi hetkel olemasolevate uuringute põhjal puuduvad paikapanevad andmed, et mobiiltelefoni kasutamise tõstaks vähkasvaja tekke tõenäosust. Mobiilide kiirgamist mõõdetakse SAR'sides(Specific Absorption Rate) ja selle maksimum tase on reguleeritud riigiti, näiteks USA's on see 1,6 W/kg ning Euroopas on see 2W/kg. Infot SAR taseme kohta koos muu kasliku infoga võib leida tootja koduleheküljel ja teistel saitidel. Kui rääkida termilistest effektidest inimesele, siis kasutades mobiili tõuseb temperatuur kohal, kus seadet kasutatakse, sest mobiilid kasutavad mikrolainekiirgust ning selle üks hästi mõistetud effekte on dielektriline soojenemine
III: 1. Laengute vastastikune toime-Punktlaenguks nim keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvat kehadest.Columbi seadus f=k(q 1-q2/r2 ) Jõud millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. E= 0,885*10-11F/m F=1/k*40 2. Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) Seda nim elektrivooluks.Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid. Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laeng...
kiirgamisel. Kui elektron, liikudes ümber tuuma, kiirgab pidevalt elektromagnetilisi laineid, siis aatomi energiavaru peab vähenema. Aatomi energia vähenemisel peab tiirlev elektron pidevalt lähenema tuumale ja elektriliste tõmbejõudude tõttu kukkuma lõpuks tuuma. Aatom kaotab oma elektronkatte ja koos sellega ka oma füüsikalised ja keemilised omadused. Aatomid on aga väga püsivad süsteemid. 1913. a. lõi taani füüsik Niels Bohr teooria, mis käsitleb aatomite energia kiirgamist ja neelamist. Bohri postulaadid: ( postulaat põhieeldus, teooria või mõttekäigu aluseks võetav väide, mille kehtivust eeldatakse.) 1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia E. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. 2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul.
Suitsuruumi puudumisel ajab kamin suitsu tuppa. Suitsuruumist lähevad suits ja muud küttegaasid läbi suitsuruumi kohal asuva kitsama ava (kõri) või läbi kolde tagaseinas asuva siibri korstnasse. Kitsa kõri korral või siibri läbimisel suitsugaaside kiirus suureneb, mille tõttu on tõmme kaminakoldes parem. Tõmbesoojustamiseks võid ehitada kõri ka neile kaminatele, mis asuvad korstna kõrval. Seoses kõri ehitamisele tekib kolde tagaseinale kaldsein, mis soodustab soojuse kiirgamist ruumi. Kamina lähedusse võib ehitada lisakütuse panipaiga, mis võib asuda kamina kõrval või all. Kamin pole mõeldud toe kütmiseks Seepärast juhitakse kuumad gaasid harilikult vahetult korstna lõõri Kaminatõmme Kaminatõmme oleneb peamiselt ruumi ja kaminaava mõõtmete vahekorrast, korstna ristlõikest ja kõrgusest ja tõmbeava ehitusest. Kaminaava suurus määratakse valemi järgi ruumimaht m3 *30 = kaminaava cm2.
valgustatus, valgsus, heledus. Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. (luumen lm ) Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. I (kandela cd ) Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. E (luks lx ) Valguseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iseloomustab valgusallikat. R (lx ) Heledus iseloomustab valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. B (nitt nt) 2p.Valguse inderferents-Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperjood. Reaalne elektromagneetiline laine on märksa keerulisem, ta koosneb suurest hulgast sinosoidaalsetest lainetest erinevate sageduste, amplituutide ja faasidega. Kalevimisuunad võivad neil olla erinevad. Lainepikuste vahemik =max-min iseloomustab laine monokromaatilisust. Ideaalsel juhul =0
valgustugevus, valgustatus, valgsus, heledus. Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. Φ (luumen lm ) Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. I (kandela cd ) Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. E (luks lx ) Valguseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iseloomustab valgusallikat. R (lx ) Heledus iseloomustab valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. B (nitt nt) Valguse inderferents-Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperjood. Reaalne elektromagneetiline laine on märksa keerulisem, ta koosneb suurest hulgast sinosoidaalsetest lainetest erinevate sageduste, amplituutide ja faasidega. Kalevimisuunad võivad neil olla erinevad. Lainepikuste vahemik =max-min iseloomustab laine monokromaatilisust. Ideaalsel juhul =0
energiaga En kiiratakse või neelatakse energiakvant hf, mis võrdub nende olekute vahega. Peakvantarv n tähistab elektroni statsionaarse orbiidi järjekorranumbrit, millega on määratud elektroni energia aatomis. Energianivoo peakvantarvule n vastav energeetiline väärtus. Valguse kiirgumine, valguse neeldumine. Elektroni langemine aatomis kaugemalt orbiidilt lähemale orbiidile tähendab valguskvandi kiirgamist aatomist ja elektroni üleminek lähemalt orbiidilt kaugemale orbiidile toimub siis, kui aatom neelab energiat. Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkistite struktuur Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha, kuigi on levinud ka nende samastamine. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised. Amorfsed kehad on põhimõtteliselt vedelikud väga suure viskoossusega.
Seisvat lainet iseloomustab pinge või voolu üheaegne muutus kogu juhtme ulatuses, kuid tema amplituudide väärtused erinevad eri punktides. Lainete liikumist juhtems pole märgata. Selline olukord tekib, kui generaatori poolt tekitatud signaal jõuab vibraatori otsani ja hakkab seejärel tagasi peegelduma. Peegeldumise ja generaatorist väljuva signaali summa annabki seisva laine süsteemi. Seisva laine reziimis ei toimu kiirgamist. Vibraatoris ei toimu energia edasikandmist. Pinge nullkohad jäävad alati paigale nagu jäävad paigale ka amplituudkohad. Leviva laine korral on vool ja pinge igas liini punktis sama puuduvad amplituud- ja nullkohad. Seisev laine juhtmes tekib juhtmes, kui liini ots on lühistatud või avatud ning saadetud laine hakkab otsast tagasipeegelduma. Kadudeta liinis on peegeldus ilma kaduteda ja mingi hetk nad kohtuvad ja summeeruvad
suhtelise nähtavuse koefitsient V = 0,5. Helendavate kehade kiirguse analüüs näitas, et kiirguste jaotus sageduse järgi pole kooskõlas valguse lainetusteooriast tulevate seaduspärasustega. Selle fakti seletamiseks oletas saksa füüsik Max Planck (plank), et kehad ei kiirga valgust lainetena, vaid kindlate ja jagamatute energiaportsjonite kaupa mida ta nimetas kvantideks. Valguskvante nimetatakse ka footoniteks. Valguse levimist kirjeldati laine abil, aga kiirgamist ja neeldumist kvantide abil. Kõik see tähendas, et optiliste nähtuste tarvis oli vaja uut teooriat, milles kajastuks nii valguse lainelised kui ka korpuskulaarsed omadused. Uus teooria sai nimeks valguse kvantteooria ja see loodi esialgsel kujul Plancki, Einsteini, Bohri (boor) jt. töödega. Tänapäeval selgitab kvantteooria peale optiliste nähtuste veel hulgaliselt teisi, erinevatesse füüsika valdkondadesse kuuluvaid ilminguid. Kvantteooria tõi esile aine ja
öökülmade tekkimist (muld taimede all ei saa soojust). Aktiivne kaitse öökülmade vastu: 1) õhu soojendamine: tehakse soojendusnõudega, mis täidetakse vedelkütte, kivisöe, koksi või briketiga. Aeglaselt põledes soojendavad need õhku taimede ümber ja taimi endid, kasut põhiliselt viljapuuaedades, väga kulukas variant. 2) suitsukuhjad: vanim ja tundtuim variant, suits vähendab maapinna ja taimede efektiivset soojuse kiirgamist, kuhjad levitavad põledes soojust, suitsukate soodustab veeauru ja veeauru kondenseerumist, mille juures vabaneb soojus. 3) udu tekitamine: keemiline aine pannakse põlema. Pilet nr 4. Insolatsioon, otsekiirgus, hajuskiirgus, summaarne kiirgus. Aurumine (potentsiaalne ja tegelikaurustumine). Päikesekiirgus muundub atmosfääris: · osa hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel lisanditel; · osa neeldub.
mis on määratud aatomi statsionaarsete olekutega 3. kiirguse postulaat üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi Bohrile tagas edu seose nägemine kahe raskuse vahel: juba nimetatud raskus Rutherfordi planetaarse aatomimudeliga ning võimetus põhjendada spektrijoonte seaduspära. Valguse kiirgumine, valguse neeldumine. Elektroni langemine aatomis kaugemalt orbiidilt lähemale orbiidile tähendab valguskvandi kiirgamist aatomist ja elektroni üleminek lähemalt orbiidilt kaugemale orbiidile toimub siis, kui aatom neelab energiat. Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkiste struktuur Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha, kuigi on levinud ka nende samastamine. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised. Amorfsed kehad on põhimõtteliselt vedelikud väga suure viskoossusega.
Laseris tehakse seda impulsspumpamislambi abil. See on maona ümber rubiinvarda keeratud. Impulsslambis tekkiv plasma kiirgab võimsat valgusvoogu, mis tungib rubiini sügavusse. Kuid kogu selle valguse massist on kasulikud vaid rohelised kiired. Nad ergastavad kroomiaatomeid, paiskavad neid kolmandale nivoole. Sellel nivool ei püsi paljud kroomiaatomid kaua, nad "astuvad" veidi tagasi, minnes üle madalamale teisele nivoole. Kuid seejuures ei toimu valguse kiirgamist. Osa energiat aatom annab ära, kuid mitte footoni kujul. Teine nivoo on kolmandale väga lähedal ja temale laskudes tekkiva väikese energiaülejäägi annab meie aatom ära ümbritsevatele kristalliaatomitele, tõstes nende temperatuuri. Taoline soojendamine on energiakadu, kuid laseri tööks vajalik. Optilise pumpamise eesmärgiks on võimalikult paljude aatomite üleviimine teisele nivoole. Teist nivood õnnestub üle asustada seepärast, et kroomiaatomite üleminekud
või ei tööta üldse. 28. Kuidas taimedes kahjustutakse superoksiidne anioon ·O2? Superoksiidi dismutaas, ensüüm, lagundab superoksiidse aniooni vesinikperoksiidiks ja vesinikperoksiid lagundatakse veeks katalaasiga 29. Kuidas taimedes kahjutustatakse vesinikperoksiid mis tekib kloroplastides Mehleri reaktsioonis? Katalaas lagundab vesiniperoksiidi veeks 30. Miks pimeadapteeritud taimedes pärast esialgset liigse valgusenergia kiirgamist fluorestsentsina indutseeritakse mittefotokeemiline kustutamine? Ergastuse mittefotokeemiline kustutamine on vajalik stressitingimustes (nt CO2 on vähe) ja ergastust ei suudeta üle kanda. Ergastuse püsimine võib olla ohtlik, kuna on suurem tõenäosus, et moodustuvad hapniku aktiivvormid. Selleks, et ohtu vähendada, siis suunatakse ergastus violaksantiinile, mis kombineerib enda sidemed ümber nii et moodustub mittefotokeemiline kustutaja zeaksantiin. See toimub siis, kui luumeni pH langeb
mis on määratud aatomi statsionaarsete olekutega 3. kiirguse postulaat üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi Bohrile tagas edu seose nägemine kahe raskuse vahel: juba nimetatud raskus Rutherfordi planetaarse aatomimudeliga ning võimetus põhjendada spektrijoonte seaduspära. Valguse kiirgumine, valguse neeldumine. Elektroni langemine aatomis kaugemalt orbiidilt lähemale orbiidile tähendab valguskvandi kiirgamist aatomist ja elektroni üleminek lähemalt orbiidilt kaugemale orbiidile toimub siis, kui aatom neelab energiat. Viimast nimetatakse aatomi ergastamiseks. Tahkiste struktuur Energiatasemed tahkises. Tahkis tahke keha, kuigi on levinud ka nende samastamine. Tahked kehad jagunevad kristallilisteks (keedusool NaCl, jää, metall) ja amorfseteks (klaas). Kristallilised kehad on tahkised. Amorfsed kehad on põhimõtteliselt vedelikud väga suure viskoossusega.
hakkavad temperatuurierinevused ja välise õhu rõhk. Kirjanduse andmetel ei saavutata häid tulemusi enne, kui akna vahel on rõhk umbes 106 atmosfääri rõhust. Vaakum-klaaspakettakna vahele ei tohi pääseda välisõhk vahemik peab olema hermeetiline. Tavaliste aknamoodulite valmistamiseks kasutatavad materjalid vaakum-klaaspakettakna jaoks ei sobi, sest praegu saavutatakse hermeetilisus paketi soojendamisega temperatuurini umbes 500 C. Soojuse kiirgamist klaaspindade vahel takistav läbipaistev kate peab sellisele temperatuurile vastu pidama ilma suuremate vigastusteta. www.keskkonnatehnika.ee/2000/2_2000/aken.htm 6.2. Uks · Miks mõni uks vajub lahti, teine kinni? · Miks uksel on tihti üleval kaks hinge ja all üks ? · Miks ukse hinged kriuksuvad? Kriuksumine esineb tavaliselt siis kui ust aeglaselt liigutada. · Miks ukse käepide on hingede vastasküljel? Vihje: mõelge jõumomendi peale. · Kuidas töötab uksesilm? 6.3
Plancki valem kirjeldab absoluutselt musta keha kiirgamisvõimet (pinnaühikult ajaühikus kiiratud energia) Temperatuuri muutumisega muutub ka spektri koosseis. Wieni seadus (kannab ka nimetust Wieni nihkeseadus) ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Iseenesest on see ka loogiline: lühema lainepikkusega (suurema sagedusega) valgus vastab suurema energiaga footonitele, mille kiirgamist ju võibki oodata kõrgema temperatuuriga kehalt. Lainepikkus, millele langeb energia maksimum max , on pöördvõrdeline absoluutse temperatuuriga T m = c ' /T , Wieni nihkeseadus (4.1.16) c'= 0.2897610-2mK . Soojuskiirgus on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus. Kõik ained, mis on absoluutsest nullist kõrgema temperatuuriga eraldavad soojuskiirgust, mis on üks soojusülekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile).
Valguslainet kirjeldab ju pidev siinusfunktsioon, mille kuju ajas ei muutu . Tuleb välja, et meie mudel ei kajasta valguse kiirgumisega seotud asjaolusid. Nagu teame, tekib valgus aatomeis. Valguslained kannavad aatomist energiat ära ja aatomi energia väheneb. Valgus ei kiirgu aatomeist pidevalt. Kiirgus kestab teatava aja, mille vältel aatomist väljub valguslaine, mida nimetatakse lainejadaks. Soojuslikes valgusallikates kestab ühe aatomi kiirgus keskmiselt 10-9 - 10-8 s. Pärast kiirgamist aatom "kustub", s.t. ei kiirga enam valgust. Aatom kogub mingi aja jooksul energiat, mida näiteks hõõglampi toob elektrivool, et siis jälle hetkeks valgust kiirata. Olukorra täpsema kirjeldamise teeb võimatuks asjaolu, et pole ette teada, millal kiirgusakt algab, kui kaua ta kestab ja millise lainepikkusega lainejada kiiratakse. Piltlikult võib kiirgavaid aatomeid ette kujutada kui plinkivaid majakaid.
annaabi.ee 
