Kordamisküsimused perekonnaõpetusest (Sotsiaalne küpsus) 1. Nimeta ja iseloomusta suhte kujunemise perioode (3) - Ühtekuulumise ja kiindumise periood - Iseseisvus periood. Eraldumine. Vastuolude periood - Tasakaalustatud periood 2. Mida on vaja suhte püsima jäämiseks (3) - tarkust - kannatlikust - tahet 3. Millised on mehe ja naise esmased vajadused suhetes? (4) Mehe: -olla armastatud -saada positiivset hinnangud -leida tunnustust -väärida usaldust Naine: -olla armastatud -põlvida hoolitsust -leida mõistmist
seda, mida ise kogenud on. Muidugi on selline arvamus väga subjektiivne ja levinud on ka väärarvamusi. Osa inimestest leiab näiteks, et seks on võrdeline armastusega. USA üks kuulsamaid antropolooge, pr Helen Fisher on avaldanud, et armastusel on olemas kolm faasi, esimene neist on iha, seejärel tuleb kiindumus ning siis seotus. Tema teooria järgi algab armastus ihaga, mille juurde kuulub tunguv füüsilise läheduse vajadus. Kiindumise faasis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul. Mina isiklikult leian, et armastuse valem peitub kindlasti keemilistel reaktsoonidel, kuid üheselt ei saa seda siiski võtta. Inimene on indiviid, kellel sügavad mõjutused perekonna, keskkonna ja muude tegurite näol. Ja armastus pole ju vaid mehe ja naise vaheline romantiline-seksuaalne suhe vaid on ka ema ja lapse vaheline
Siinkohal jõuan järeldusele, et kõike hõlmav maailmamõistmine on meie loomukohane ning eksisteerib meis kõigis, aga selle defineerimatu suuruse leidmine enda hingest ei ole kõige kergem ülesanne. 4.) .polaarsed -dnjana-bhakti - Minus tekkis kohe arutelu armumise ja armastuse piiridest, kus üks lõpeb ja teine algab. Muidugi on selge, et mõlema piirid puudutavad üksteist päris selgelt. Armumine kui väga sügava kiindumise tekke ja esmase oleku aeg läheb üle armastuseks, mis on kiindumuse ja sõltuvuse teatav koos eksistents. Nii oleksid ka djana ja bhakti mingit pidi omavahel seotud ning nende mõtteviiside piirialad kattuksid. Väga virgunud inimene peaks suutma mõista maailma suhtelisest vaatenurgast, mis eeldaks mõlema maailmapildi filigraanset arengut. See toob tagasi meid minu eelmistes töödes kirjutatud eelarengu teooria juurde, et kuidas on võimalik selline
Merilaasi nooruslüürika on valdavalt realistlikku põhitüüpi, eelistab lihtsaid klassikalisi vorme, sundimatut metafoorikat ja loomulikku, kõnekeelele lähedast sõnastust. Ta kujutas dramaatilistes toonides inimkonda varitsevaid globaalseid ohte ja rikutud vahekorda loodusega, Varasemast intiimsest loodussuhtest kasvas jõuline lüürika, mis imetles rahva elujõudu ja visadust, ülistas kodutruudust kõige karmimateski tingimustes. Kunagine nooruslik armastuslüürika täienes emaliku kiindumise ja mõistva toetava suhtumisega järelpõlvesse. Lisa teostest: Väikesele eepilisele ja humoristlikus laadis luuletuskogule ,,Poeem Pärnu silgust" (1973) järgnes aastaid kestnud luulepaus. 1977-1979 kirjutatud hilisluule ilmus kogus ,,Antud ja võetud" (1981). Merilaasi rikka ja loomuliku keelega lastevärsid on ilmunud raamatutes ,,Kallis kodu" (1944), ,,Päikese paistel" (1948), ,,Turvas" (1950), ,,Veskilaul" (1959), ,,Lugu mustast ja valgest" (1962), ,,Lumest
usk teatud religiooni. See fakt on muutnud ka abiellumise tavapärasid. Traditsioonilisest kiriklikust laulatusest on saanud nüüdseks lihtne registreerimine, mis ei toimu kirikus, vaid näiteks rabas või lihtsalt looduskaunis kohas. Võib isegi öelda, et abielu on kaotanud oma traditsioonilised väärtused. Tänapäeva ühiskonnas ei peeta abielu enam nii tähtsaks ning mõned paarid ei pea abiellumist üldse vajalikuks. Nad ei pea vajalikuks kirjalikul paberil tõestust üksteisesse kiindumise kohta. Mina olen suuremas osas sellega nõus, kuna leian, et perekonnaseaduses abielu hõlmavad seadused peaksid olema enesestmõistetavad igale normaalsele inimesele. Tuleb küll tõdeda, et mõned ühisvara puudutavad sätted muudavad perekonnaseaduse siiski vajalikuks. Infotehnoloogilisest aspektist vaadates poleks sellise lahenduse loomine sugugi raske. Süsteemi analoogiat võib tõmmata e-valimistega, kus tuleb ID kaardi abil kinnitada oma identiteeti.
· 2). Organisatsioonilist meeskonnatöös osalejate suurema autonoomia ja vastutuse ning sümmeetriliste omavaheliste suhete tekkimine ja säilimine; · 3). Füüsilist keskkonda lastepärase ja laste individuaalseidvajadusi ning ka personali isikupära ja tööga seotud vajadusi arvestava keskkonna tekkimine ja säilimine; · 4). Kõnekeskkonda õpetades kõigile lihtsustatud viipeid Tulemused · 1) sotsiaal-emotsionaalse keskonna parandamine (kiindumise tekkimine) soodustasarengut · 2) vaatamata Downi tõvega laste erinevale vaimsele arengutasemele ja vanuses, omandasid kõik lapsed viipeid ja enamus ka kõnekeelt; · 3) omandatud viipekeele märkide arv oli suurem kui sõnade arv; · 4) enamiku laste viipe- ja kõnekeele omandamine kõnetreeningu algul oli aeglasem ja muutus järjk- järgult kiiremaks, kujuures esimesena kiirenesviipemärkide omandamine. Alternatiivkommunikatsiooni näide. Piktogrammid
Harlow tegi katseid reesusahvidega, kasvatades neid ilma emata steriilsetes puurides. Igas puuris oli 2 kunstema. Üks neist oli valmistatud traadist ja teine pehmest froteeriirest. Ühel jhul oli traatkuju küljes lutt, millest sai piima, froteekujul see puudus. Teisel juhul sai piima ainult froteekuju küljest. Harlow mõõtis, kui palju aega veedavad ahvibeebid kummagi kuju juuures. Tulemus: mõlemal juhul veetsid ahvibeebid froteest ema juures palju rohkem aega kui traatema juures. Kiindumise tekkimisest on oluline roll turvalisust pakkuval kontaktil, mitte söögil. Kas kindlustunne (ja mitte söök) on olulisim ka inimlaste kiindumise puuhul? Selle andis vastuse briti psühhiaater John Bowlby. Tema arvates kiinduvad lapsed oma hooldajasse sellepärast, et see on täiskasvanu, kes tagab lapsele turvalisuse tugipunkti, suhte (ja imiku puhul koha), milles laps tunneb end turvaliselt. Laps kasutab seda tugipunkti pelgupaigana, kuui tunneb end ohustatuna ja
Bunraku stiil tulenes kolme elemendi-ballaadide laulmise, muusika ja nukuteatri eduakst ja loomingulisest ühendamisest. Bunraku näidendid põhinevad sageli tõsielusündmustel ja neil teemadel, mis äratasid tollase publiku kohest huvi. Üheks laia kõlapinda leidnud on ,,Armastajapaari enesetapp" milles on juttu kaupmehe ja prostituudi vahelisest keelatud armastusest. Tihti enesetapuga lõppenud tragöödia oli põhiteemaks nendes näidendites , mis käsitlesid konflikti emotstionaalse kiindumise ja ühiskonnas valitseva moraali vahel (giri ja ningjou). Bunraku-Jruri kanti algselt ette biwa saatel, mis 16saj. asendus shamiseniga. Algul olid nukud lihtsad ja seda hoidis üks nukunäitleja, hiljem kolm. Kabuki alguseks peetakse a.1603, mil Izumi no Okuni Kitano pühamu läheduses ülemeelikuid tantse etendas. Tekkis onna kabuki. Kabukis esitati muusika- ja tantsunumbreid, mille hulgas mängiti ka koomilsi ja dramaatilisi stseene. Niinimetatud naiste-
Need on üksteisega läbi põimunud ja mõjutavad üksteist, kuid liiguvad ajus eri teid pidi ning on seotud erinevate ajukemikaalidega. Iha seostatakse testosterooniga, armumist dopamiini ja noradrenaliiniga, kiindumust aga naistel oksütotsiini ja meestel vasopressiiniga. Samuti on iga tungi eesmärk erinev. Esimesel astmel on iha, mille eesmärk on lihtsalt paarituda. Veidi keerukama süsteemiga on armumine see keskendab paaritumisiha ühele isendile. Kiindumise eesmärk on aga võimaldada mehel ja naisel vähemalt nii kaua koos elada, kuni nad ühe lapse üles kasvatavad. Armumine soodustab iha teket. Seletus on taas ajukeemias: dopamiin, mis tekib meis armununa, stimuleerib testosterooni eritumist. Iha ja armumise vaheline seos on ka evolutsiooniliselt selge: kui armumist oli vaja selleks, et seksida eelistatud partneriga, siis peabki armumine armsamaga seksimise soovi sütitama.
Kui ebaturvalise kiindumusstiiliga maimikud mängisid, siis kaldusid kiusajad olema tõrjuva kiindumusstiiliga, ohver ambivalentse stiiliga. John Bowlby Varajases eas tekkinud lähisuhete kvaliteeti ema ja imiku vahel,kusjuures seda seost tuleb müista kui interaktsiooni. Koostöö võimalik, kui sama eesmärk. Kiindumus saab olla turvaline või ebaturvaline. Varajases eas. Kiindumise kvaliteet väljendub pärast kuuendat elukuud. Turvaliselt kiindunud järgnevad objektile, otsivad lähedust. 1-1,5 aastane hakkab ettevaatlikult suhtuma võõrastesse. Kui ema lähedal, siis asuvad aktiivselt ümbrust uurima. Ema pole, siis uurimisaktiivsus langeb. Ebaturvaliselt kiindunud võõras situatsioonis ei otsi ema, kui see lahkub. Võõraga käituvad kui kiindumusfiguurigagi sõbralikult. Lähevad kohe kaasa jms. Ambivalentne otsitatkse lähedust, tõrjutakse seejärel
Beebilik välimus: väike nina, etteulatav laup, ruttis põsed, suured silmad, tahaulatav lõug. Funktsioonid Soodustab kõnearengut Väljendab armastust Et tekiks kiindumus (turvaline kiindumine) Kiindumissuhe mõjutab nii lapse kognitiivset, emotsionaalset, sotsiaalset kui kõnearengut. Kui tekib ebaturvaline kiindumus, siis võib kõne väheareneda. Kuidas kindlaks teha? 1979. Barbara Pisat tegi kindlaks kiindumise süsteemi. Neil, kellel ei ole kiindumusfiguure (või ebaturvaline kiindumus), on kõnearengu häire alakõne. Laps ei õpi kõnelema vaid kõnet kuulates, inimesel peab olema võimalus kõnet praktiseerida. (1979. leiti laps, kes oli voodi külge kinni seotud. Ta ei osanud kõneleda.) Kõige sagedemini esinevam probleem: kõne peetus, vale hääldus Kõne arengu astmete hilisem areng. Sõna õppimisele peab vastama tegevus.
selle kohta, kuidas maailm temasse suhtub ning kuidas peaks tema maailmaga suhtlema. Puudutus Beebi mitte ainult ei naudi puudutust, vaid lausa vajab seda! S.Scranberg mida teevad rotipojad, kelle ema neid ei puuduta. Nad ei afrenenud normaalse arengukava kohaselt ega võtnud kaalu juurde. Puudutus on seotud teatud ainetega, mis soodustavad ainevahetust. ,,Kindel puudutus ei tohiks olla liiga õrn ega liiga tugev". Kiindumissiilid ja kiindumise mõõtmine M. Ainsworth pai aluse kiindumusmõõtmisele. Katse: 1.aastased lapsed, ühe episoodi kestvus 1 min, osalejad on laps, ema ja võõras täiskasvanud inimene. I episood:Ema ja laps on võõras ruumis (nende jaoks võõras) ja ema istub lapsega maas (et oleks üks tasand lapsega). II episood: ruumi siseneb võõras ja ema läheb ära. III episood: ema tagasi ja võõras ära IV episood: ema lahkub, võõras tagasi V episood: võõras läheb ja ema tuleb tagasi
puudumisest vaid sellest, et nad ei saa aru täiskasvaute keelest. Ja valitud ülesannetel ei ole nende jaoks erilist tähendust. Katse situatsioonid olid liialt abstraktsed- nad ei seostu lapse igapäevase sotsiaalse kogemusega. Katsed olid natukene valesti üles ehitatud. ETOLOOGIA Ch. Darwin K.Z.Lorenz teatud sensitiivne periood ! Labori eksperimentide vastu. !!!!! J.Bowlby !!!!! Arendas sensitiivsuse teemat. Ema ja lapse vahelise kiindumise arenemine J.B. Watson- armastas labori eksperimente. Etoloogia on teadus, mis uurib liikide evolutsiooniliselt tähtsat käitumist, nendele omases keskkonnas, kuulub bioloogia alla. Tekkis seoses huviga uurida kaasasündinud käitumist. 18,19 saj. Evolutsiooni ideed mis Darwinilt tulid on seotud teadmisega et loodus valib välja halastamatult need omadused mis on vajalikud ellujäämiseks. Darwin arvas et intelligentsus jt ja
Riskifaktorid o Pereprotsessid: kaotused, lahutused, väärkohtlemine vanemlik hool o Vanemad: vaimne tervis, ainete tarvitamine, haridus o Pere struktuur: üksikvanem, stress, ülerahvastatus, vaesus o Eakaaslased: tõrjutus, hoolimatus o Kool: õpetajad, kooli ressursid o Ühiskond o Sotsiaalsed Keskkond Kaitsefaktorid o Isiklikud: sugu, IQ, temperament, sotsiaalsus, tajutud kontroll, EH, toimetuleku- ja kiindumise stiilid o Pere: vanem-laps suhted, vanemlik stiil, pere ühtsus, rutiinid, toetus, ressursid o Välised: sõprus, õpetaja toetus, kooli ressursid, organiseeritud tegevused, kogukonna ühtsus Laste väärkohtlemine Raputatud lapse sündroom (RLS/SBS) o Eestis 40,5:100 000 <1a, mujal 27:100 000 <1a o Oht suurem kui P, <1a, rahutu, EV, mitmik, noor ema ja mittestabiilne pere
toimunud enne nende 3-4 eluaastat. Emotsionaalne areng • areneb välja 3 eluaasta paiku • impulsikontroll, pidurdusmehhanismid (nutu kontroll näiteks) • empaatia - kuidas mõjub minu käitumine teistele J. Bowlby ja M . S. Ainsworth kiindumuskäitumine Tema arvates kiinduvad lapsed oma hooldajasse sellepärast, et see on täiskasvanu, kes tagab lapsele turvalisuse tugipunkti, suhte, milles laps tunneb ennast turvaliselt ja kaitstuna. Kiindumise erinevused: • Kindlalt/turvaliselt kiindunud • Ebakindlalt/ärevalt kiindunud- Nad ei vaata ringi isegi siis, kui ema on kohal ja muutuvad ärevaks, kui ema on lahkunud. • Vältivalt kiindunud- Ema juuresolekul on nad eemalolevad, kui ema lahkub, siis nad mõnikord otsivad teda, kuid tavaliselt ignoreerivad teda, kui ta tagasi tuleb. 39 40
Kokkuvõte lapseea seotusest (M.Ijzendoorn): -Side kaitsva vanema ja järglase vahel on universaalne nähtus. -65% lastest turvaliselt kiindunud, 20% vältivad ja 10% ambivalentsed (ärevad) -Kiindumusmustrite järjepidevus ja teatud seaduspäradest lähtuv mitte-järjepidevus toimib üle inimese eluea. Teatud sündmused võivad kiindumusstiili muuta 2. Täiskasvanuea seotus Seotus täiskasvanueas. - Hazan, Shaver (1987): “romantiline armastus on seotusprotsess (kiindumise protsess), mida erinevad inimesed kogevad veidi erinevalt, sest neil on taustaks erinevad seotusmälestused (attachment histories)”. - Emotsionaalne side, mis tekib täiskasvanute romantilises suhtes, on osaliselt sama motivatsioonilise süsteemi funktsioon, mis imikutelgi. Sarnasused nende vahel: - mõlemad tunnevad end turvaliselt, kui teine on lähedal ja reageeriv - mõlemad vajavad lähedast, intiimset kehakontakti - mõlemad tunnevad end ebaturvaliselt kui teine on kättesaamatu
) Lapse eas väljendub viha lühi ajalisena(avalik vastuhakk u 5 min). On erinevaid kontsruktiivsed viisid, mille puhul see viha väljendumine jääb pikema ajavahemiku vahele. Väljendub viha 4 viisil mitte-verbaalselt: 1)kratsib oma kukalt, asendustegevus. 2)Edasi tagasi mosaiik tegevus 3)rusikaga vastu lauda 4tüdrukutel pisarad 5.Armukadedus ja kadedus- *armukadeduse emotsi sisu- armastuse ebaturvalise kiindumuse juurde. Kiindumise kvaliteet) Tegelikult tahetakse et see armastatu otsene või kaudne selle indiviidi tähelepanu ja armastust rohkem kui see on antud momendil. Armukadedad ollakse – varajases noorukieas siis tipus kui hakatakse käima kambaga, ollakse armukadedad nende poiste ja tüdrukute üle kes on käimis suhetes. Tüdrukute phul mille pärast tuntakse on see et teisel tüdrukul on aktratiivsem välimus, sotsi kompetents on paremalt arenenud. Poistel pigem vastupidi . Kuulujutud, alavääristus jne
emast eemale hoidma ning tal tekivad probleemid emotsionaalsed ja ühiskondlikul tasandil. Mõjuteguriks on ema ja lapse isik(sus), perekonnas esinev stress ja ema reageerimine lapsele. (uurimused käsitlevad keskklassi peresid) Laps, kes viibib emast eemal rohkem kui 20 tundi nädalas, kaldub olema rahutult kiindunud seda juhul, kui hoolitseja pole isa (suhe isahoolitsuse ja emasse kiindumise vahel näib kinnitavat Easterbrooki ja Goldbergi avastusi). Poisid on haavatavamad kui tüdrukud. Kui poisi eest hoolitseb keegi peale ema (rohkem kui 35 tundi nädalas), siis on ka tema kiindumus isa vastu rahutu. Eriti haavatav pikakajalise lahusoleku suhtes on ka ajutiselt raske laps, kelle ema on küllalt rahulolematu abieluga, ei suhtle inimestega hästi ja on pigem huvitatud karjäärist
Neid juhtumeid on hakatud alles viimasel ajal tõsisemalt uurima. Enamasti tõdetakse, et psühholoogiline vaen on koolivägivalla puhul inimesele isegi kahjulikum kui füüsiline raev. Inimesed on vahel üsna agressiivse loomuga ( või selle kalduvusega ) mõistusega olendid ja seda nii kõnepruugis kui ka füüsilises tegevuses. Kui see nii ei oleks, siis me ei kuuleks midagi ,,päevauudistest" koolivägivalla juhtumitest, inimröö- videst, terroriaktidest jne. Meeldimise, kiindumise, kire, seksuaalse huvi, armumise ja armastuse vahel on palju seda, mis kattuvad ja seostuvad. Kuid need kõik on siiski erinevad tunded. Meeldimine on inimese teadvustatud ja mõistuslik hinnang kellegi teise inimese kohta. Näiteks paljud asjad võivad inimesele meeldida. Kuid see ei ole valiv ega tunne, mis eristab ühte teisest. Kiindumust sageli ei peeta armastuseks. Seda peetakse ühtekuuluvusvajaduseks, mis on ajas püsiv ja muutub kergesti harjumuseks
Grupis esineb alluvussuhe – kõik kuulavad ühte. Selliseid kuritegelikke grupeeringuid iseloomustab ka nö. „vanglaromantika“ – „et olla kõva mees, on vaja vanglast läbi käia“. Vangla on nende jaoks nagu mingi au asi. Kuritegeliku elu idealiseerimine on kõikidel nendel liikmetel ühine nimetaja. Nad peavad sellist elustiili põnevaks ja huvitavaks ning võtavad õppust kuritegelikku elu kajastavatest filmidest ja telesarjadest. Meeldimise, kiindumise, kire, seksuaalse huvi, armumise ja armastuse vahel on palju seda, mis kattuvad ja seostuvad. Kuid need kõik on siiski erinevad tunded. Meeldimine on inimese teadvustatud ja mõistuslik hinnang kellegi teise inimese kohta. Näiteks paljud asjad võivad inimesele meeldida. Kuid see ei ole valiv ega tunne, mis eristab ühte teisest. Kiindumust sageli ei peeta armastuseks. Seda peetakse ühtekuuluvusvajaduseks, mis on ajas püsiv ja muutub kergesti harjumuseks
annaabi.ee 
