Tsehhovi novellid ,, Ametniku surm" Põhiidee oli kuidas südamepiin võib su hukatusse viia. Kindral- tugev isiksus, ärritab kui teda tüüdatakse Tservjakov- viisakas, südamlik ning häbelik. ,,Palat nr 6" Põhiidee- inimene kes vaatab oma ümbritsevad maailma kibestunult ja ideetu piguga, lõpetab oma elu samamoodi nagu ta enda maailma ja inimesi enda ümber näeb. Andrei Jetimots talupoeglik välimus, olemus tal ettevaatlik ning tal raskusi äraütlemisega Ivan Dmitrits- närviline ja umbusklik, raske leida sõpru, välimus tal kahvatu ning kõhna kehaehitusega. ,, Inimene vutlaris" Põhiidee- oli selles kuidas inimesed endasse sulgevad ning see teistele ei meeldi, ning kui vutlari inimene sureb, siis teised selleüle hinges rõõmustavad selle üle.
Kuid mis halvasti tehtud, sees kipubki halvaks jääma. Levinud vahetegemine kõrgkultuuri ja popkultuuri ehk massikultuuri vahel seisneb selles, et kõrgkultuur on loodud kunstiloomise enda eesmärgil, massikultuur aga on suunatud raha teenimisele. Enamus juhtudel peetakse seda halvaks, aga mis saab halba olla selles kui sa saad enda pingutustega tehtud töö eest veel väärika tasu. Kaldun arvama, et sellise mõttevisi on loonud just need samad, kõrgkultuuri pooldajad, kes kibestunult justkui väidaks, et nemad ei tahakski jõuda materiaalse vabaduse teele. Ega ju kultuur ise ennast ei müü vaid ikkagi rahvas maksab kellelegi, eesmärgiga tootjale veel rohkem motivatsiooni sisendada. Leian, et kultuur on üks osa meie elust, kellel olulisem ja kellel vähem tähtis, kuid ilma kultuurita on raske, sest siis kaovad kombed, moraal, uskumused, väärtushoiakud, teadmised, kunst ning paljud teised valdkonnad.
sündinud ja alles õpib kõndima ja elama. See on kindlasti üks suurimaid elu kogemusi mis üldse olla saab, aga seda on raske reaalselt ette kujutada. Iga tahes teeks ma seda paremini ja rohkem järgi mõtlevamalt, kui osad. Usun, et ei kaotaks hoolivust lapse vastu juba siis, kui ta alles 7 aastane on. Kasvatuspõhimõtteks võtaks mina keskmise, kus laps ei saaks piisavalt ära hellitatud, ja kus samas laps ennast ebamugavalt ja kibestunult ei tunneks. Kindlasti ei taha ma tekitada lapses hirmu, vaid pigem kindlustunnet kui ta minu kõrval seisab. Oma last hoiaks ma kindlasti suure hoole ja armastusega. Kasvatus peab kindlasti sõltuma lapse kasvamise kiirusega. Kui laps on piisavalt vana, et juba iseseisev olla, siis peab talle ka selleks võimaluse andma, kuid ilmtingimata kohas kus ei ole ohtlik. Kasvamise ja kasvatuse vahe on suur. Laps ei saa organismilt täiskasvanulikumaks kui ta kasvatuse järgi paistab vanem
Rahu saabumise hetkeks oli Johan Pitka olnud edukas meremees, ärimees ja sõjamees; nüüd proovis ta jõudu poliitikuna. Soovimata järgida kellegi teise tõekspidamisi, rajas ta omaenese erakonna - Valve Liidu. Selle sihiks oli väärnähete, kuritarvituste ja korruptsiooni paljastamine. Kahjuks kasutati seejuures kontrollimata andmeid ja valimatut tooni,mis ei lubanud leida vajalikul hulgal toetust. Poliitikukarjääris pettunud ja suuri ainelisi kahjusid kandnud Johan Pitka sõitis 1924 kibestunult Kanadasse, et rajada oma perele uus kodu sealsetes ürgmetsades. Kuus aastat ränkrasket tööd ei toonud aga majanduslikku edu ja 1930 pöördus ta tagasi Eestisse. Siin määrati talle varasemate suurte teenete eest eluaegne riiklik pension. Oma talus Kiltsi külje all tegi Pitka usinasti kirjatööd ja lisaks 1921 ilmunud mälestustele I maailmasõjast ning Vabadussõjast avaldas 1937-39 veel neli köidet sisukaid memuaare "Minu mälestused". 1940 põgenes ta Soome
tsentraalperspektiivi ja varjude kasutamist, millega muutis ta kujutise peaaegu tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks. Loobumine varjudest ja nähtava maailma värvivarjundite jäljendamisest võimaldas katta suuri osi pildi pinnast üheainsa, tihti puhta värvitooniga. PAUL CEZANNE (Suplevad naised, Sinine vaas) sündis Lõuna-Prantsusmaal, Aixi linnas. Ta alustas tumedate pastoossete piltidega, millel kujutati vägivaldseid sündmusi, aga sai kriitikute käest mõnitada. Ta läks kibestunult tagasi sünnilinna. Soovitas lähendada looduse vorme silindrile, kuubile, koonusele. Kujutas igat objekti nurga alt, kus selle vorm oleks võimalikult selge ja ilmekas (Egiptuse poos). Ei kasutanud tsentraalperspektiivi. Pildi vaimse tähenduse allikaks oli maaliline struktuur. Motiivid olid maastikud, natüürmordid, staatilised figuurid. 5. Tekkis uus kunst PUÄNTILLISM ja neoimp (uus). NeoIMP rajaja oli GEORGES SEURAT (Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel)
klassikalise harmoonia ja kaine kaalutluse mõju. PAUL CEZANNE (18391906) alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutaud vägivaldseid sündmusi. 1870.aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874.a., kuid sai kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonstuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestunult tõmbus Cezanne nüüd tagasi LõunaPrantsusmaale oma sünnilinna Aixi ja jäi sinna töötama paljudeks aastateks. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Aegamööda eemaldus Cezanne impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitemid saavutusi, eriti värvide ilu ja heledat valgusküllast koloriiti. Ta tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Tumedate varjude
18 päeva pärast La Isabela asutamist saatis Kolumbus 470 meest saare sisemusse kulda otsima. Peagi olid õnneotsijad tühjade kätega tagasi. Kehvast saagist hoolimata säilitasid hispaanlased aga lootuse. Maaharimise, loomade eest hoolitsemise või kaitsevalli ehitamise asemel eelistasid mehed kulda jahtida, kui nad just niisama ei vedelenud. Meeste käitumine ärritas Kolumbust: "Nad heidavad parema meelega magama, mängivad kaarte või laisklevad töö tegemise asemel," märkis ta kibestunult oma logiraamatusse.Kubernerina viis Kolumbus oma inimesed viimse piirini. Ka need, kes nälja või haiguse tõttu vaevu jalul seisid, pandi tööle. Vastuhakkajad said piitsutada. Kui tegu oli kuberneri silmis eriti pahatahtlik, andis ta käsu patustaja nina või kõrvad ära lõigata või tal pea maha lüüa. Sellal kui Kolumbuse alamad La Isabelas tõelise türanniga kohanema pidid, oli temal voli ise oma saatuse üle otsustada
20. Sajandi alguses eksisteeris korraga 3-4 erinevat muusikavoolu: hilisromantism, impressionism neoklassitsism ja ekspressionism.Samuti on keeruline piiritleda 20. sajandi muusikat geograafiliselt. Hilisromantism. Avaldus peamiselt Saksa ja Austria heliloojate loomingus,Richard Wagneri eeskujul.Kuulsamad esindajad Gustav Mahler ja Richard Strauss. Gustav Mahler (1860-1911) Sündis Böömimaal (praegune Tsehhi), elas Saksamaal,Viinis ja elu lõpul Ameerikas. On öelnud kibestunult: "Olen kolmekordne kodutu: böömlasena Austrias, austerlasena Saksamaal ning juudina terves maailmas."Mahler oli ennekõike kuulus dirigent, olles oma karjääri tipul Viini Riigiooperi muusikadirektor. Teda on selles ametis nimetatud "raudrusikaga diktaatoriks",kuid tegelikult soovis Mahler vaid vabaneda "halbadest traditsioonidest" ooperiteatris.Tema loomingu tippteoseks on 8.sümfoonia, mida nimetatakse ka tuhandete sümfooniaks.Gustav Mahler nimetas end ka suveheliloojaks
saada, et ta tahtis teda vikatiga lüüa.Pärast mõnda aega aitas vana naine Endoora tagasi jalule ja palus andestust ja ütles talle kuidas päästa lapsi: "Mine laadale ja paku inimestele oma varju, ja ütle sellele kes tahab seda osta, hinnaks oma laste elud. Kui üks sinu lastest saab kolmekümne kolme aastaseks, siis sa lahkud sellest maailmast..." Kui Endoora hüppas põlvilt üles, nõus andma oma laste eest enda elu , vana naine naeratas kibestunult ja ütles: "Vot see on ema süda.Mida ma oskan öelda, sa oled tegemas suurepärast tegu ja sa ei taha mingit tasu ei inimestelt ega Jumalalt. Seetõttu ma premeerin sind, mitte küll mina ise, aga läbi oma tütre. Ma ei ole siis enam elus. Kui üks sinu lastest on saamas kolmkümmend kolm, otsi üles minu tütar ja ütle talle salasõna- võti, siis ta ei keeldu aitamast sind sinu patuga. Ja nüüd ürita see sõna meelde jätta."
furoori ning tõi talle kiiresti rahvusvahelise tuntuse absurditeatrit viljeleva näidendikirjanikuna (4, 121). ,,Godot'd oodates" on ühtaegu tohutult üksildane, naljakas, õrn ja kummaliselt virgutav. Kaks hulgust Vladimir ja Estragon ootavad kedagi Godot'- nimelist, kes nende veendumuste järgi peaks kuidagi nende elu muutma. Nende omavaheline suhe on Becketti tegelaskujudel tüüpilisel kombel vaheldumisi vastumeelselt hooliv ja kibestunult sõltuv. Nad veedavad oma aega soovides, et nad saaksid omaette olla, kartes samas kohutavalt üksindust. Nad pilkavad teineteist, tehes seda tihti väga humoorikalt. Nad kaebavad füüsilise valu ja kaotuste üle. Saabub keegi Pozzo nime kandev mees, kes talutab köie otsas oma teenrit Luckyt, ning see aitab neil aega mööda saata. Kaks korda saabub poiss sõnumiga Godot'lt, kes ei saa täna tulla, kuid tuleb homme. Ei hulgused ega ka publik
Puhas ja siiras heategu on haruharv nähtus ning ikka võidab tavaliselt see, kes on ainult iseenda heaolu eest väljas. Siia sobiks hästi ütlus "Jagajale jäävad näpud". Jagamisrõõmu saab endale lubada see, kellel on palju, aga selleks, et palju saada, peab omama kavalust ja vahel isegi julma võiduhimu. Alati leidub inimesi, kes lahkust ning suuremeelsust ära kasutavad ning kui on juba selge, et kuskilt saab, siis istutakse jagajale päris kiiresti lihtsalt pähe. Et mitte liiga kibestunult kõlada, mainiksin siiski ära, et ma ei usu ainult nendesse kahte äärmusesse. Tark ja tubli inimene oskab elada ka ilma teistele liiga tegemata või ennast nöörida laskmata, aga ka selleks on tänapäeval vaja soodsaid eeltingimusi. Teisiti on kujutatud naisi novellides "Lodjavahi surm" ja "Armuleib". Esimeses on naine kannatanud mehe truudusetust ja kui ta lõpuks otsustab ka endapoolse truudusetusega kätte maksta, selgub, et ta on hiljaks jäänud. Kuigi
Teistele, meist vanematele, on sõda ajutine vaheaeg ja nad oskavad sellest kaugemale mõelda. Meid aga haaras ta oma küüsi ja meie ei tea, millega see lõppeb. Esialgu teame ainult seda, et me kummalisel ja raskemeelsel kombel tooreks oleme muutunud, ehhki me isegi nii sageli enam ei kurvatse." ,,Meie sõjaväeline väljaõpe kestis 10 nädalat ja selle aja vältel kujundati meid otsustavamalt ümber kui kümne kooliaasta jooksul. Me veendusime, algul imestunult, siis kibestunult ja viimaks ükskõikselt, et mitte mõistus ei näi olevat otsustava tähtsusega, vaid saapahari, mitte mõte, vaid süsteem, mitte vabadus, vaid rividrill." ,,Kõige tähtsam oli see, et meis võrsus kindel ja praktiline ühtekuuluvustunne, mis rindel saavutas oma parima, mida sõda üldse on sünnitanud: seltsimehelikkuse!" Kui Himmelstofi kiusasid. (20) Aastatepikkuse positsioonisõja elavad üle ainult kõige tugevamad: ,,Õudust saab taluda
varemeile olid tekkinud uued, suuremad või väiksemad riigid. Maailmasõda oli Ida-Euroopa riikide jaotuspildi segi löönud, eriti jõuliselt just Läänemere aladel. Pärast Vene impeeriumi lagunemist tekkis Läänemere kirde-, ida- ja lõunakaldale viis uut riiki: Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Uus Nõukogude Venemaa tõrjuti Läänemere kaldariikide seast peaaegu kõrvale, sügavale Soome lahe soppi, “lompi", nagu Nõukogude Liidu välisminister Vjatšeslav Molotov 1939. aastal kibestunult tõdes. Venemaa killustumine ei piirdunud ainult nimetatud riikide iseseisvumisega, sest pärast bolševike võimuhaaramist olid mõnda aega iseseisvad ka Ukraina ja Valgevene ning Kaukaasia riigid Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan. Hiljem sunniti need Punaarmee tääkide abiga tagasi Nõukogude impeeriumi rüppe. Venemaa polnud mitte ainult kaotanud oma äärealasid, bolševike ja nende vastaste vahel peetud Kodusõja tõttu oli ta veel tükk aega sisemiselt nõrk
( hiljem Rahvuslik Vabameelne Partei). Selle sihiks oli väärnähete, kuritarvituste ja korruptsiooni paljastamine. Kahjuks kasutati seejuures kontrollimata andmeid ja valimatut tooni, mis ei lubanud leida vajalikul hulgal toetust. Valimiste 1923 pääses Riigikokku neli ,,pitka- meest", kuid Pitka ise jäi parlamendi ukse taha. Poliitikukarjääris pettunud ja suuri ainelisi kahjusid kandnud Pitka sõitis 1924 kibestunult Kanadasse, et rajada oma perekonnale uus kodu sealsete ürgmetsade vahel. Kuus aastat ränkrasket tööd ei toonid aga majanduslikku edu ja 1930 pöördus ta tagasi Eestisse. Siin määrate talle varasemate suurte teenete eest eluaegne riiklik pension ja anti Eesti Tarvitajate Keskühistu juhatuste esimehe heapalgaline ametikoht. Veel kord katsus Pitka õnne poliitikaareenil: ühines vabadussõjalastega. Liikumise radikaliseerumie tõi kaasa vaadete lahkumineku ja Pitka loodud
loobus kõrgest stiilist ja kasutas lihtsamat keelt. Tõi lavale selliseid müüdiversioone, mis üllatasid pealtvaatajaid. Originaalsus näiski olevat üks tema tähtsamaid eesmärke. Vabanes idealiseeritud tegelaskujudest, tal hoopis kurtisaan (Helena), ihnuskoi (Bellerophon) ning koos nendega igapäevaelu tähtsusetus ja tegelik pale. Euripidese tragöödiate kaks läbivat teemat: sõja põhjustatud kannatused ja õnnetusse sattunud naised. Sõjateemat kajastab kibestunult ja äärmiselt pessimistlikult. Jumalatesse suhtub skeptiliselt: rõhutab nende negatiivseid omadusi, madalaid kirgi ja julmust. Nad on inimestele mõistetamatud ja sageli ka vaenulikud. Euripides mängis vastuoludega, millega kaasnes kriitiline suhtumine religiooni ja moraali. See sokeeris vaatajaid, mistõttu oli Euripides suhteliselt ebapopulaarne. Teda peeti lausa naistevihkajaks. Hinnati siiski tema teoste lüürilisi osi ja muusikat.
rohkem klassikalise harmoonia ja kaine kaalutluse mõju. PAUL CEZANNE (1839-1906) alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutaud vägivaldseid sündmusi. 1870.aastate alguses lähenes ta impressionistidele ja esines nende esimesel näitusel 1874.a., kuid sai kriitikute käest veel rohkem mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonstuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestunult tõmbus Cezanne nüüd tagasi Lõuna-Prantsusmaale oma sünnilinna Aixi ja jäi sinna töötama paljudeks aastateks. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Aegamööda eemaldus Cezanne impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitemid saavutusi, eriti värvide ilu ja heledat valgusküllast koloriiti. Ta tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. Tumedate varjude
Ühiskondlikus elus andsid üha enam tooni advokaadid K. Päts, J. Teemant, M. Pung, F. Karlson ja teised ning ühtses rivis mainitutega oli ka J. Poska. Tallinna eestlastest haritlaskond koondus 1901. aastal asutatud ajalehe ,,Teataja" ümber. Ringkonna üheks eesmärgiks oli tookord eestlaste osakaalu tõstmine nii majanduslikus kui ka ühiskondlik-poliitilises elus. Just sellesse aktsiooni lülitus aktiivselt ka Jaan Poska. 1890.aastate keskel oli ta kibestunult konstateerinud eestlaste allasurutud olukorda ja rõhutanud: ,,Sakste käes on varandus, haridus ja võim. Meie ei saa nende vastu midagi pole inimesi ega vara. Mõni eesti selts, nagu ,,Estonia" ja ,,Lootus", on rohkem alevi voorimeeste kõrtsid." 1904. aastal toimusid järjekordsed Tallinna linnavolikogu valimised. Oma sõprade soovitusel, aga kõigepealt abikaasa mõjutusel, andis nõusoleku kandideerida ka Jaan Poska.
Tugevamal poolel võib olla hõlbus ja mugav nõuda nõrgemalt täielikku järeleandmist. Kui ollakse ühe organisatsiooni liikmed, siis kaotajapool võõrandub selle tulemusena koostööst ning talle hakkab olema ükskõik mis toimub, sest niikuinii teda ei kuulata. Samas näitavad uurimused, et ebavõrdse võimusuhte nõrgem osapool on potentsiaalselt agressiivne nõudmaks võimaluse korral isiklikku revani. Konflikti arenedes on võimuta jäänud inimestel kalduvus käituda vaenulikult, kibestunult ja destruktiivselt. Konstruktiivse lahendusena soovitatakse võimusuhte nõrgemale osapoolele väljendada oma soove ja seisukohti selgelt, kuulata ära ka tugevama osapoole seisukohad, jääda kõigele vaatamata oluliste isikutega emotsionaalselt seotuks. Pole suhteid, milles võimu ei rakendataks. Tegelikult meil isegi puudub võimalus suhelda võimu kasutamata. Ainus, mida saame teha, on valida, kas kasutada oma võimu ülesehitavalt või lammutavalt
annaabi.ee 
