kujunemisest 3. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajas on tuntud esimesed ribapõllud. Kalmed 1. Sageli maeti tarandkalmetesse mis olid vanad, uusi enam juurde ei ehitatud 2. Uued kivikalmed kujutasid endast aga ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid 3. Esmajoones Kagu-Eesti idaosas levisid aga hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega Aarded ja ohvriannid 1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht Suhted idanaabritega 1. Vene kroonikates nimetatid eestlasi tsuuditeks Suhted naabritega 1. Naabritega suhted olid head. Tugevamad vastased olid leedulased. 1187. Aastal vallutasid ja põletasid idamere paganad rootsi tähtsaima linna sigtuna, mis jäigi mõneks ajaks varemetesse. Sigtuna hävitajaks oli peetud eestlase, kurelasi, karjalasi ja
kasutusele võeti kaheväljasüsteem Kalmed: Kasutati erinevaid matmispaiku sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid juurde ei ehitatud kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad kalmete erinevused kõnelevad ühiskonna kihistumise süvenemisest levisid liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega Aarded ja ohvriannid: Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade või tööriistade peitleide Pronksi kõrval maeti maha ka hõbeaardeid, esines ka kullatud ja kullast esemeid väärismetalli on leitud enamasti põllumaadelt ning kalmetest arvatakse et väärmsmetall maeti maha sõjaohu korral , vahel ka ohverdamisel arvati et omanik saab neid kasutada ka surmajärgses elus palju on leitud ja odaotsi, mõõga fragmente, võitlusnuge ning tööriistu Rahutud ajad:
saaks vòrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast 0ts ning kasutusele vòeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid ;uurde ei ehitatud. Kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud möned rohkete höbeesemete ja relvadega matmispaigad.Hakkasid levima Iiivast kuhjatud kääpad(kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega), mille all või sees olid põletusmatused. Aarded ja ohvriannid Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade Vöi tööriistade peitleide. Pronksi kõrval maeti maha ka hõbeaardeid ning esines ka kullatud ja kullast esemeid, mida leiti enamasti põllumaadelt ning kalmetest. Arvatakse, et väärismetall maeti maha sòjaohu korral ning vahel ka ohverdamisel, sest arvati et omanik saab neid kasutada ka surmajärgses elus. Palju on leitud ka odaotsi, mõõga fragmente, võitlusnuge ning tööriistu. Rahutud ajad
*toomkapiitel - kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel *kerjusmunk - *tsistertslane – katoliku mungaordu liige *dominikaanlane – Dominikaani elanik *frantsisklane - kerjusmungaordu liige *birgitiin - *hiis - pühamets *pühak - püha isik; inimene, keda (religioosselt) austatakse. *katekismus - lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. *altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht – pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. *pildirüüste - reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne). *reformatsioon - oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik *klooster - on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik.
võrdselt paremat ja kehvemat maad. Puuadrale lisati rauast ots ning kasutusele võeti kaheväljasüsteem. Kalmed Hakati kasutama erinevaid matmispaiku. Sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse ning uusi tarandeid juurde ei ehitatud. Kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad.Hakkasid levima liivast kuhjatud kääpad(kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega), mille all või sees olid põletusmatused. Aarded ja ohvriannid Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade või tööriistade peitleide. Pronksi kõrval maeti maha ka hõbeaardeid ning esines ka kullatud ja kullast esemeid, mida leiti enamasti põllumaadelt ning kalmetest. Arvatakse, et väärismetall maeti maha sõjaohu korral ning vahel ka ohverdamisel, sest arvati et omanik saab neid kasutada ka surmajärgses elus. Palju on leitud ka odaotsi, mõõga fragmente, võitlusnuge ning tööriistu. Rahutud ajad
ekstaasi. Nt aeglaste osade rütm ja tempo on rõhutatult üliaeglased. Lihtsa ostinaatse rütmi ja keeruka irregulaarse rütmiseeria vastandamine loob pildi igaviku ja ajaliku kohtumisest. Orkestratsioonis on värvide sulatamise meister. Kuulis harmooniaid värvidena. 1930. ja 1940. aastatel palju religioosseid teoseid. "Taevane osadus" (1928) orelile, sümf. meditatsioon "Unustatud ohvriannid" (1930), "Kvartett aegade lõpuks" (1941) klarnetile, viiulile, tsellole, klaverile. "20 pilku Jeesuslapsele"(1944) klaverile, Turangalîla-sümfoonia (1946-48) klaverile, suurele SO-le, ondes martenot'le. Klaveriteose "Vältuste ja tugevuste laad" ("Mode de valeurs et d'intensitiés"1949) lõi Darmstadti suvekursustel, seeria sarnaselt on käsitletud rütmi ja dünaamikat annab tõuke serialistide Boulezi ja Stockhauseni loomingule. 1950ndad on nn linnulauluperiood
Kreetat on iidsest ajast saadik peale tabanud igal sajandil vähemalt kolm ränka maavärinat. Minose kultuuri õitseaeg 1600-1500 eKr. Knossos ja Phaistos Euroopa vanimad linnad. 1830 a. eKr tabas Vahemere piirkonda taas katastroof, mille tagajärjel jäid tühjaks linnad ja lossid hävisid. Paleed elasid katastroofi üle. Rahvausund Rahvausundi keskusteks olid Kreeta koopad, tähtsat osa etendasid stalaktiidid ja stalagmiidid, mille ümber olid seatud väärtuslikud ohvriannid. Oli ka taraga piiratud salusid kus austati pühi õlipuid ja kodualtarid. Mükeene tsivilisatsioon Tähendab eelajaloolist Mükeene ühiskonda ja keskusi mandri-Kreekas, mis arenesid välja umber 1600a eKr. 1600-1200 vahel jagunes Kreeka väikesteks kuningriikideks. Knossose langemisega 1400 eKr kadus Mükeene peamine võistleja ning saavutati haripunkt, valitsedes kogu Egeuse mere lõunaosa. Mükeened olid kaupmehed ja sõdalased. Mükeenest on tuntud 9tholos-hauda, millest 3
pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad. Basiilika- Põhiplaanilt ladina risti kujuline, pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea valgmiku. Altar- Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Kantsel- põrandast või maapinnast kõrgemal asetsev rinnatise taga asuv kõnetool, millelt vaimulik peab kogudusele jutlust. Päiskivi- hoone võlve ülal hoidva kivi, millega seotakse nn. võlviroided ja mis peab olema üheltpoolt nii raske, et ta võlvi piisava surve all koos hoiab, aga samal ajal ka nii kerge, et ta võlve katki ei rõhu. Kenotaaf- hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Võlvitüübid: 1
Mägilinnused, neemiklinnused (mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale püstitatud), Kalevipoja säng, ringvall-linnused (ükskud madalate vallidega). Suur osa rahvast elas avaasulates ja kujunesid külad. Tulid esimesed ribapõllud põld jagati võrdselt viljakuse järgi ära. Surnud maeti vanadesse tarandkalmetesse ja uusi eriti ei tehtud. Küll aga levisid kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused ja vähe kaasa pandud esemeid. Aadred ja ohvriannid: relvi, kuld-hõbeehteid peideti maasse. Seda tehti sõjaohu korral või ohverdati. Hakkasid toimuma ka sõjakäigud ja röövretked sest olid konfliktid kohalike rikastuvate ülikute vahel. Tihedad suhtes Skandinaaviaga viikingiajal(800-1050). Eesti jäi bütsantsi ja Isa- maadesse viivate viikingite kaubateede vahetuse lähedusse ja nõnda jõudissiia araabia hõbemünte ja meretaguste meistrite valmistatud relvi. Püstitati ruunikive(nagu hauakivid).
Jaapani rahvuslind Religioon · Shintoism ehk pärimususund. · Teiseks usundiks on budism, mis jõudis Jaapanisse 6 - 8. sajandil. · Daikoku on üks Hiina, India ja Jaapani seitsmest jumalast, keda seostati hea õnnega. Shintoism · Põhineb mütoloogial. · Kõige tähtsam jumal on päikese jumalanna Amaterasu. · Vaime austati pühamutes, kuhu tuli siseneda läbi torii. · Iga aasta augustis peetakse Izu suures pühamus pidustusi. Ohvriannid vaimudele Puuplaadid, mille peale on kirjutaud peale palve. " Neli kinnitust" · Kuigi shintoismil ei ole 1. Traditsioon ja oma järgiajatele perekond absoluudseid käske 2. Armastus looduse peale "lihtsa ning vastu looduse ja inimestega 3. Kehaline harmoonias olev elu" , puhtusearmastus öledakse, et shinoistlik vaim näeb 4. Matsuri, mis on ette "neli kinnitust" : pühendatud
Ehitised ja taluõued · TALUHOONESTIK kujunes 19-20 sajandilm kui põllumajanduslik tegevus oli muutunud kõige tähtsamaks, kaasnes paikne elamisviis. · Eesti taluõuel ei ole väga kindlat kuju ja hoonete paigutust ei ole. Õuekoha valiku moodustasid praktilised kaalutlused (kuivem ja kõrgem koht, päikesele avatus, ligipääsvatuvus, kaevu rajamise võimalus, põldude ja karjamaade lähedus). · Ilmakaari arvestati reheelamu paigutamisel. Majade essiküljed ehitati enamasti soojemate ilmakaarte suunas. Kui lähedal oli jõgi siis tehti uks sinna poole või kambripoolne ots jõe poole. · Põrandad olid tavaliselt kõvaks tambitud pinnasega. Elamutel savi ja liiva või kruusa ja lubja segust. · Kui oli võimalus, kaeti laed peente ümarpalkidega, millele pandi peale sammalt ja liiva. · Kaevud vanimad teise aastatuhande algusest eKr. · Salvkaevud vooderdatud kivi või puidu...
3. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajas on tuntud esimesed ribapõllud. Kalmed 1. Sageli maeti tarandkalmetesse mis olid vanad, uusi enam juurde ei ehitatud 2. Uued kivikalmed kujutasid endast aga ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid 3. Esmajoones Kagu-Eesti idaosas levisid aga hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega Aarded ja ohvriannid 1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht Suhted idanaabritega 1. Vene kroonikates nimetatid eestlasi tsuuditeks Eestlased muinasaja lõpul Elatusalad: 2. Peamine tegevusala oli maaharimine, mis oli oma aja kohta üsna kõrgel tasemel 3. Maa suurust arvestati adramaades.Seda nim sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga 4
Sinine oli ilmselt eestlaste kõige hinnatum värv, see on rahva uskumustes sageli seotud surma ja surnutega. Vaeslapse lohutajaks on rahvalauludes sinilind, sinisirje linnuke.. Must arvatakse olevat eestlaste iidne leinavärv, mis hiljem kinnistus kristliku traditsiooniga. Mustad olid ohvriloomad, kui ohver oli mõeldud halva lepitamiseks. Tulekahju puhul ohverdati must kukk või kana. Rahvalauludes on must mees kuri. Valged rõivad ja ohvriannid kuulusid tseremoniaalsete talituse juurde, sest pidid tagama tervise ja heaolu Kuldkollane on sümboliseerinud nii viljakust, teadmisi kui ka väärtuslikkust. Kuldse krooniga maaolevuste poole pöörduti abi ja tervise saamiseks. Kuldse krooniga madude kuninga krooni sööja omandab rahvausu järgi kõige teadmise, mõistab loomade ja lindude keeltki. Hall on eestlaste rahvapärimustes vanaduse ja elukogemuse märgiks, halli vanamehe käest usuti saavat nõu ja abi.
Väljas pidi Pekko olema peidetud. Suured ja tähtsad jumalad eestlastel praktiliselt puudusid. Nimetada võib .. Tarapita ehk Taara see on eestlaste kõige tähtsam jumal, kelle päritolu pole päris selge. Tegemist võib olla Skandinaavia päritolu jumalaga, kuid samas võis ta olla ka Soome-Ugri päritolu. Uku (Ukko) tähendab vanameest. Mida ta kaitses, pole päris selge. Virumaal talle ohverdati. V OHVERDAMINE Ohverdamiskohad Ohvriannid Loodetav kasu, tulu Veekogud, allikad Hõbe Saada nägijaks v mingist haigusest terveks Hiied, pühad puud, kivid Toiduained (piim, liha, puder, 1) Saavutada sõjaretkel edu loomaveri) 2) Vihalepitamine, et haldjad ei
Veedasid on nelja liiki: vanimad veedad, braahmanad, aaranjakad ja upanisadid. o vanimad veedad on varaseimad teada olevat hinduistlikud teosed mis sisaldavad peamiselt vanadele hinduistlikele jumalustele, eelkõige jumalate kuningale Indrale pühendatud hümne. o Braahmanad kirjeldavad detailselt ohvririitusi ja seletavad rituaalide, eriti tulerituaali tähendust.Tulerituaali ajal valati või visati tulle ohvriannid, et neid jumalateni toimetada.Kõige rohkem räägitakse braahmanates tulejumalast Agnist, ilmselt olid tulega seotud rituaalid varajastest India rituaalides väga tähtsad. o Aaranjakad ('metsaraamatud') analüüsivad ja tõlgendavad tulerituaali, kus tõmmatakse paralleel rituaali ja kosmose vahel.Rituaalil usutakse olevat omaenda sisemine jõud, mistõttu jumalatest on mingil määral mööda mindud.Aaranjakad
Surm on karma energia tulem, kus inimese põhielemendid ehk kandhad siirduvad uude kehasse (näiteks teise inimesse) senikaua, kuni jätkub elujanu. Kui see kord lõpeb, katkevad ka uuestisünnid. Nirvaana on lõplik rahu. Hiina ja mitmed eelajaloolised usundid arvavad, et maailm koosneb nii elavatest kui surnutest. Surmajärgselt suundub lahkunu hingede maailma, kus tal on samasugused vajadused nagu elavate maailmas. Tähtsal kohal on esivanemate kultus ja ohvriannid, et lahkunu hing oleks rahul. Hiina religioonid rõhutavad rohkem siinpoolsust ja pürgivad ennekõike andma eetilisi nõuandeid heaks eluks. Lähis-Ida religioonides mõjutab surma mõistmist aja tunnetus. Usutakse, et inimesel on ainult üks elu ja surma kaudu ei saada mingit uut võimalust. Surmajärgsel viimsel kohtupäeval inimene kas päästetakse paradiisi ehk taevasse või siis mõistetakse igavestesse piinadesse põrgusse
Kaheväljasüsteem. Igal aastal vilja all üks põlluosa, teine puhkas. Kesa kasutati karjamaana, loomasõnnik väetas mulda. MATMISKOMBED Sageli edasi tarandkalmetesse. Uued kivikalmed kujutasid endast sisekonstruktsioonida kivivaresid. Kaasapandud esemete hulk vähenes. Üksikud rikkalike panustega matmispaigad räägivad ühiskonna kihistumise süvenemisest, ülikute rikkuse kasvust. kääpad kagu-eestis, liivast kuhjatud, mille all või sees põletusmatused väheste panustega. AARDED, OHVRIANNID Pronksehete kõrval peideti maasse hõbeaardeid, esines kullatud v kullast esemeid. väärismetallist ehted maeti maha sõjaohu korral. Ka ohverdused. Uskumus, et maassekaevatud varandusi saab kasutada ka surmajärgses elus. RAHUTUD AJAD Ülikutevaheline võimuvõitlus. Linnused ülikute residentsid/võimukeskused. Asulates käsitöölised. Linnuste asukohad teede / vete ääres viitavad kaubavahetusele. 600.a paiku rootslaste kun Ingvar rüüsteretk Eestisse
üks 18-st kohast, mida omistatakse Caral-Supe kultuurile, ehitati aastal 2627 eKr, 1000 aastat enne seda, kui olmeegid rajasid asundused Vahe-Ameerikas. Caral avastati aastal 1905. See koht jäi inimeste silme eest varjule, kuna tal ei õnnestunud toota mitte mingit kulda ega keraamikat. Kuid kangekaelne uuring peruu arheoloogi Ruth Shady poolt alates 1994-st aastast on paljastanud 20 kivist ehitist, mille hulgas on 6 püramiidi ning palju esemeid, nagu näiteks punutud religioossed ohvriannid, mida tuntakse ojos de Dios'ena (Jumala silmad). Caral'is olevad suured ehitised ehitati lühikese aja jooksul, mis viitab keerulisele planeerimisele, kesksele otsustetegemisele ning suure tööjõu mobiliseerimisele. Ühiskond oli hierarhiline; religiooni kasutati sotsiaalse järjekindluse ning kontrolli kindlustamise vahendina. Arvatakse, et selle kõrghetkel elas linnas umbes 3000 inimest ning kodude erinevad suurused viitavad selgele klassideks kihistumisele ühiskonnas
c. Põldu künti raudotsaga puuadraga. d. Kahevälja süsteem: Põllumaa Kesa = karjamaa + sõnnik väetiseks 3. Kalmed a. Vanad tarandkalmed uudseks oli relvade panustamine. b. Uued kivikalmed korrapäratute kivivaremetena: · Panuste hulk vähenes. · Üksikud rikkalike panustega kalmed (hõbeehted, relvad) ülikute rikkuse kasv ja süvenev kihistumine ühiskonnas. c. Liivast kuhjatud kääpad (Kagu-Eestis) põletusmatused väheste panustega. 4. Aarded ja ohvriannid a. Keskmisest rauaajast aarded/peiteleiud: · Ehted, relvad, tööriistad. · Põllumaadel, asulates, kalmetes, sositel aladel. b. Peideti: · Sõjaohu korral. · Ohverdamisel. · Skandinaaviast levinud uskumus esemete kasutamisest teispoolsuses. 5. Naabrid ja suhted naabritega Lääne naabrid Lõuna naabrid Idanaabrid idaslaavlased, skandinaavlased Vana-Vene riik
ning religiooni oma olemuselt mõtlemisest sõltumatuks. Hegeli järgi see ei saa nii olla, sest just mõtlemine eristab inimest loomast ja religioon on inimesele ainuomane. religiooni puhul võib mõtlemine esineda madalamas, mittemõistelises, mittefilosoofilises vormis ("Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia". Nii religiooni kui ka filosoofia ese on tõde kui Jumal. Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Altar on ka jumalus(t)e austamise koht. Ka altari rajamine ise ja mõnikord ka altari kaunistamine on jumalus(t)e austamise aktid. Altarid on kasutusel paljudes usundites. Sõna "altar" on alamsaksa laensõna 16.17. sajandist. Sõna tuleb ladina sõnast altar, mis arvatavasti on tuletis sõnast altus 'kõrge'. Altari nimetus on kreeka keeles , ladina keeles ara. Kristliku altari ladinakeelne nimi on altar, altare, altaria või altarium
Kohtades kus nö näkk oli siis ta võttis endale regulaarselt inimesi Muusika lummavalt ilus ja kutsuv, viiuli, kandle või flöödiheli Kunagi ujuda väga ei osatud ja uppumine oli väga lihtne Vetevana- nõuab austust ja ohvreid, palju uskumusi liivlastel Ohvrid: hobune (tänapäeva mercedes :D), enamasti osteti kronu ja toideti kanepiseemnete ja leivaga, pea määriti leiva ja soolaga ja pandi kaks veskikivi kaela, hiljem ohvriannid väiksemad nt esimene kala, paadi vettelaskmine, uue paadi vettelaskmisel ohverdamine, haugi veri, söömaohver e. Pea jääb alles ja luustik jääb terveks ja see visati tagasi vette Eri staatuses olevad nimed: Ema ja Emu veekogu nimes: Emajõgi, Emujõgi Ahi veekogu nimes: Ahijärv, Ahja jõgi, Ähijärv, Püha veekogu :Pühajärv Allikad: ilma tegemiseks (Laiusel ilmaallikad), raviallikas, needuseallikas(soove vastupidiselt täitvad
“tegevusvaldkondi” ja omavahelisi suhteid. Indra oli tähtsaim õhusfääri jumal ja samuti äikesejumal, kes valitses äikse ja pikse üle, tuues vihma. Ta on tuntud kui sõdalasena, kes liigub ringi säravkuldsel kaarikul. Varuna on Taeva (ja vee?) ja universumi valitseja. Teda on kujutatud ka jumalana, kelle ülesandeks oli mõista kohut inimeste üle. Agni oli tulejumal, kes koldetulena oli alati kohalolev ning kaitses kodu. Ta oli tuntud kui jumalate ja inimeste vahendaja, kes kannab ohvriannid jumalani. 34. Kuidas on (nt India ainese näitel) mütoloogia seotud sotsiaalse ja materiaalse tegelikkusega? 35. Kirjelda toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile, kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud “suured jumalad” ja kohalikud “külajumalad”. Universumit valitsevad suured jumalad on inimestele nii kaugele jäävad, et kipuvad pigem tagaplaanil olema. Nimelt inimesed ei taha oma pisekeste muredega kõige
d. Kultuur: · Madalama kultuuritaseme tõttu võeti palju teistelt rahvastelt üle (kiilkiri, kunstisaavutused) · Templite asemel uhked lossid savitellis, kaunistuseks glasuur. · Teede korrashoid Suur-Kuningatee (V-Aasiast Susasse) postijaamadega hobuste vahetamiseks. e. Varasem usund oli tulekummardamine: · Seda korraldasid maagid (preestrid) mäetippudel, ohvriannid ja püha tule alalhoidmine. · Peeti kinni puhtusest surnute erilised laibatornid, et poleks kokkuvaadet puhta maa, vee ja tulega. f. Mazdaism (u 600 eKr) usu-uuendaja Zarathustra õpetus: · Varasem dualistlik religioon, kus rõhutati kahte vastandlikku alget valguse ja pimeduse maailm. · Pärast surma saavad Aburamazda (valguse) kummardajad tema riiki paradiisi.
Usku Jumalasse või jumalatesse leidub enamikus kultuurides. Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid -Mardikas (lk 238)- Lülijalgne putukas. -Karavan (lk 240)- Karavan on veoloomadel (eelkõige kaamelitel) või veoloomade saatel liikuv turvalisuse huvides kogunenud kaupmeeste või reisijate seltskond, mis läbib ohtlikke piirkondi. -Altar (lk 246)- Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht pind, millele asetatakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Altar on ka jumalus(t)e austamise koht. Ka altari rajamine ise ja mõnikord ka altari kaunistamine on jumalus(t)e austamise aktid. Altarid on kasutusel paljudes usundites VIII Raamat: Pime maja Sinuhe, Kaptah ja Minea saabuvad Kreeta saarele, kus nad avastavad, et üksi inimene ei ole siin selline nagu mujal. Sinuhe ja Minea abielluvad, aga Minea peab minema jumala majja.
Kaheväljasüsteem. Igal aastal vilja all üks põlluosa, teine puhkas. Kesa kasutati karjamaana, loomasõnnik väetas mulda. MATMISKOMBED Sageli edasi tarandkalmetesse. Uued kivikalmed kujutasid endast sisekonstruktsioonida kivivaresid. Kaasapandud esemete hulk vähenes. Üksikud rikkalike panustega matmispaigad räägivad ühiskonna kihistumise süvenemisest, ülikute rikkuse kasvust. kääpad kagu-eestis, liivast kuhjatud, mille all või sees põletusmatused väheste panustega. AARDED, OHVRIANNID Pronksehete kõrval peideti maasse hõbeaardeid, esines kullatud v kullast esemeid. väärismetallist ehted maeti maha sõjaohu korral. Ka ohverdused. Uskumus, et maassekaevatud varandusi saab kasutada ka surmajärgses elus. RAHUTUD AJAD Ülikutevaheline võimuvõitlus. Linnused ülikute residentsid/võimukeskused. Asulates käsitöölised. Linnuste asukohad teede / vete ääres viitavad kaubavahetusele. 600.a paiku rootslaste kun Ingvar rüüsteretk Eestisse. Rootslased said lüüa,
Toimuvad suured muudatused. Tekivad vürstiriigid, mille eesotsas on radzad. Sellel ajajärgul tekkisid Veedad, mis on kirjutatud arhailises sanskritis. Vanim osa kannab nime Rigveda, mis on hümnide kogumik jumalatele. Veedade perioodil on isel polüteistlik panteon, domineerivad meesjumalad. Jumalad on seotud nii loodusjõududega kui ka inimelu valdkondadega. Veedades mainitakse tuhandeid jumalaid. Korduvalt on mainitud 33 jumalat. Tulejumal Agni ülesanne on toimetada ohvriannid jumalate kätte. Agnit tõlgendatakse kui jumalate ja inimeste vahendajat. Tähtsaim päikesejumal Surja, kuujumalaks on Soma. Somaks nim ka hallutsinogeenset jooki. Taeva- ja vetejumal Varunat ülistatakse taeva ja maa jootjana. Varuna ülesanne on rita (kosmiline kord) järelvalve. Varunaga paaris esineb jumal Rudra, kes laseb inimesi mürgiste nooltega. Hiljem vastandatakse Rudra Visnule. Rudra ja Visnu kehastavad hävitavat ja loovat alget. Koos Varunaga nim ka Mitra, kes on
seda ka karistu.seks. Tegelikult oli ladinakeelne sõna tätoveeringu kohta stigma. Mujal maailmas, eriti idamaades, niisugustes paikades nagu Filipiinid, Birma; Tai, Kambodia, Laos, Hilna ja Jaapan, peeti tätoveerimist kunstiliseks ja hingeliseks taotluseks. Paljudes Kagu-Aasia paikades on tätoveeringud suuresti usuga läbi põimunud. Tai on tuntud selle poolest, et budistlikud mungad tegelesid enda ja teiste tätoveerimisega, mida saatsid palved ja ohvriannid. Need tätoveeringud olid kui talismanid heaks eluteekonnaks. Üldiselt täidavad tätoveeringud paljudel neil Aasia aladel sarnast eesmärki, s.t kaitseülesannet. Alates sümboleist, mis omavad imepärast jõudu, kuni niisugusteni, mis lihtsalt hoiavad õnnetused eemal, sisaldavad need iidseid kujundeid, mis on pärit kalligraafiast, numeroloogiast, loomade maailmast, ka müütiliste loomade omast, näiteks draakonid. Lääne-Aasias ja Põhja-Jaapanis elavad ainud on
· Veidi hiljem saavad hispaanlastelt hobused ja tulirelvad · Võimaldab efektiivse piisonite küttimise (arv enne 1840. aastaid 60-70 milj), paljud hõimud loobuvad põllumajandusest · Tulemused: võimas sõjaline kultuur, ,,Metsiku Lääne" (Old west) indiaanlased (tiipiid) PA indiaanikultuuride ühisjooni · Usk kõrgema olendi olemasolusse, kes peale maailma loomist ei sekku enam inimeste saatusesse · Ohvriannid, tänuavaldused ja palved osutati vaid nt. vihma ja viljakuse jumalatele siis kui nendelt midagi sooviti · Vaja oli lepitada nt. piksejumalat · Kõiges ebatavalises peitus üleloomulik jõud (nt. loomades, mida polnud enne nähtud) · Metallide kasutamist ei tuntud ning puudusid Kesk- ja Lõuna-Ameerika tüüpi kõrgkultuurid Eurooplaste saabumise mõju indiaanlastele · Laastav mõju_ ühe prognoosi järgi suri enne aastat 1650. 80% indiaanlastest!
(inimene põhimõtteliselt jumala ori) Heast läbisaamisest sõltus palju. Kuningas jumalate ja inimeste vahendaja (ema inimene, isa jumal) Ülempreester omas võimet jumalate tahet teada saada Inimene sai sündides kaitsejumala madalamat sorti eestkostja kõrgemate jumalate ees. Suhtlemine toimus palve kaudu. Nendega suheldi templites, mis oli ka jumalate elupaigaks. Taevakehade liikumise järgi sai jumalate tahet teada (tekkis astroloogia) Palvetati (suhtlus) ja ohvriannid. Igapäevane templikultus, samas leidus ka ,,kord aastas" pühasid. Muud üleloomulikud olendid: kurjad vaimud (kaitsesid kaitsejumal, loitsud ja amuletid). Orienteeritud maisele elule. Maa-alune paik maa, kust ei tulda tagasi. Pärast surma viidi hauale süüa. Allilma mindi tervikuna koos oma kehaga (elava laiba kujutlus). Erinevad peajumalad, vaheldusid. Anti uued semiidipärased nimed. ANU peajumal (akkadipäraselt AN) ENLIL nüüd ka mägedejumal SIN kuujumal
tarkadeks. · Hing: Eestlaste muistset maailmapilti iseloomustab animism, st usk, et kõigel on oma hing, nii elusal kui eluta loodusel. Hing on inimese isikupära kanda ja on väga oluline keha elushoidmiseks. Usuti, et hing lahkub kehast nii magamise ajal kui pärast surma. Surma puhul aga lahkus hing jäädavalt. · Ohverdamine: Looduses usuti elavat hulgaliselt vaime ja haldjaid, kellega püüti hästi läbi saada. Selleks tuli neile ohverdada. Valdavalt olid ohvriannid rahumeelse iseloomuga (söök, jook, riideribad jne), kuid on teada, et ära ei põlatud ka inimohvreid. Pühadeks paikadeks, kus ohverdamine toimus, olid hiied, allikad, jõed, järved, kivid ehk ohvrikivid. · Maagia: oli ohverdamise juures väga tähtis osa. Maagia põhines arusaamal, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ravimaagia. · Suhtumine loodusesse: Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega
KAKS SUURT MAAJUMALAT Inimsoo parimad sõbrad Demeter ja Dionysos. Dionysose pidu samuti lõikuse ajal (viinamarjad). Mõlemad kannatavad jumalad, sest muretsesid oma andide (vili, viinamari) talveajal. DEMETER (CERES) Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Demeter vanem, naised mõistsid teda paremini (nemad külvasid, lõikasid vilja). Põld ja rehealune Dem templid. Tema tähtsaim pidustus viljalõikuse ajal (septembris, iga 5 aasta tagant, 9 päeva). Pühad päevad, peeti rongkäike, ohvriannid, üldine lõbusus, tööd ei tehtud. Eleusises suur tempel, kus Dem austamistseremoonia = Eleusise müsteerium. Homerose hümnist müüt: Dem tütar Persephone (kevadeja suveneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema,
KAKS SUURT MAAJUMALAT Inimsoo parimad sõbrad Demeter ja Dionysos. Dionysose pidu samuti lõikuse ajal (viinamarjad). Mõlemad kannatavad jumalad, sest muretsesid oma andide (vili, viinamari) talveajal. DEMETER (CERES) - Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Demeter vanem, naised mõistsid teda paremini (nemad külvasid, lõikasid vilja). Põld ja rehealune Dem templid. Tema tähtsaim pidustus viljalõikuse ajal (septembris, iga 5 aasta tagant, 9 päeva). Pühad päevad, peeti rongkäike, ohvriannid, üldine lõbusus, tööd ei tehtud. Eleusises suur tempel, kus Dem austamistseremoonia = Eleusise müsteerium. Homerose hümnist müüt: Dem tütar Persephone (kevade-ja suveneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid
Teine oluline mõiste oli vägi. Väge esines nii elusolenditel kui nähtustel (nt äike), aga ka sõnades võis väge olla. Suure väega inimesi nim tarkadeks ja neilt loodeti abi hädade ja õnnetuste korral. Väe juurdesaamiseks kanti loomaküüntest ja hammastest amulette ning püüti võimaluse korral süüa teatud organeid (süda, maks jne) Looduses usuti elavat hulgaliselt vaime ja haldjaid, kellega püüti hästi läbi saada. Selleks tuli neile ohverdada. Valdavalt olid ohvriannid rahumeelse iseloomuga (söök, jook, riideribad jne), kuid on teada, et ära ei põlatud ka inimohvreid. Pühadeks paikadeks, kus ohverdamine toimus, olid hiied, allikad, aga ka teatavad kivid e ohvrikivid. Eestlaste jumalatest on teada, et austati Taarat ja arvatavasti ka Ukut. Pühaks päevaks peeti neljapäeva. 6
Mesopotaamia usk- pmst polüteistlik religioon. Jumalaid väga palju, kokku olid sulanud sumerite ja semiidide jumalad, tegu Sumeri-Akkadi religiooniga. Mõjud pire rohkem tulnud sumeri religioonist, kuid on mõlemat. Jumalad on inimlikud, egoistlikud, kavalad, nii üksteisega kui tavainimestega. Moodustavad suure juamliku patriarhaarse perekonna. Jumalate inimlikkus ilmneb ka selles, et jumalad ei taha töötada- lõid inimesed selleks, et nad toidaks inimesi (ohvriannid). Vastutasuks pakuvad jumalad inimestele kaitset. Ideoloogiliselt kuulus linn jumalale, templis pidi teda worshippima siis. Jumalatel 2 nime, üks siis sumeri, teine akkadi keelne. 3 suurt meesjmaalat_ An/Anu- oli jumalate isa, taevajumal. Habemega ja väärikas ja värkki. Vana ja andis hääd nüu, jumalatele ja ärkki. Taevase tarkuse kehastus. On jumalate isa AGA MITTE peajumal, pigem selline nõuandja En lil – An-i poeg. Tuule ja viljakuse kehastus. Tema on PEAjumal
Vaprus/mehisus. NE 3.6-9 vapper valib harjumuslikult arguse ja hulljulguse vahepealse, järgib selliselt mehiseid/vapraid tegusid (nt lahingus ei torma sinna, kus surma saab), selle enda pärast, mitte oma kaaskodanike arvamuse pärast häbitundest või kuulsusihast. Suurejooneline (megalophysia) on see, kes targalt, aga ka heldelt kulutab (NE 4.2-3). Austusväärselt ,,Suurejoonelisus ilmneb sellistes kulutustes, mis on suurimad ja austusväärseimad." Ohvriannid, kultusesemed, kõik, mis seostub jumalate austamisega, pulmad, külaliste võõrustamine, kingitused, sisustab ka kodu oma rikkusele vastavalt jne. Aga suurejooneline inimene ei ole ihne, ega ka liialdaja. Tal on kõrgelennuline mõttelaad, uhkus ja eneseväärikus, äärmustesse minnes tähendab see aga kõrkust ja jultumust. Suurejooneline inimene on teadlik enda väärtusest ning see omakorda toob kaasa ka teiste poolt väärilise austuse. Suurejoonelisus on seega kõrge
annaabi.ee 
