Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"ohvriannid" - 36 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg

kasutusele võeti kaheväljasüsteem Kalmed: Kasutati erinevaid matmispaiku sageli maeti edasi vanadesse tarandkalmetesse, uusi tarandeid juurde ei ehitatud kaasapandavate esemete hulk vähenes, kui on leitud mõned rohkete hõbeesemete ja relvadega matmispaigad kalmete erinevused kõnelevad ühiskonna kihistumise süvenemisest levisid liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused kääpad sarnanevad kohati kivikalmetega Aarded ja ohvriannid : Keskmisest rauaajast tuntakse nii ehete aardeleide kui ka relvade või tööriistade peitleide Pronksi kõrval maeti maha ka hõbeaardeid, esines ka kullatud ja kullast esemeid väärismetalli on leitud enamasti põllumaadelt ning kalmetest arvatakse et väärmsmetall maeti maha sõjaohu korral , vahel ka ohverdamisel arvati et omanik saab neid kasutada ka surmajärgses elus palju on leitud ja odaotsi, mõõga fragmente, võitlusnuge ning tööriistu Rahutud ajad:...

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg

Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajas on tuntud esimesed ribapõllud. Kalmed 1. Sageli maeti tarandkalmetesse mis olid vanad, uusi enam juurde ei ehitatud 2. Uued kivikalmed kujutasid endast aga ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid 3. Esmajoones Kagu-Eesti idaosas levisid aga hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega Aarded ja ohvriannid 1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht Suhted idanaabritega 1. Vene kroonikates nimetatid eestlasi tsuuditeks Suhted naabritega 1. Naabritega suhted olid head. Tugevamad vastased olid leedulased. 1187. Aastal vallutasid ja põletasid idamere paganad rootsi tähtsaima linna sigtuna, mis jäigi mõneks ajaks varemetesse. Sigtuna hävitajaks oli peetud eestlase, kurelasi, karjalasi ja...

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

Kultuur: · Madalama kultuuritaseme tõttu võeti palju teistelt rahvastelt üle (kiilkiri, kunstisaavutused) · Templite asemel uhked lossid ­ savitellis, kaunistuseks glasuur. · Teede korrashoid ­ Suur-Kuningatee (V-Aasiast Susasse) postijaamadega hobuste vahetamiseks. e. Varasem usund oli tulekummardamine: · Seda korraldasid maagid (preestrid) mäetippudel, ohvriannid ja püha tule alalhoidmine. · Peeti kinni puhtusest ­ surnute erilised laibatornid, et poleks kokkuvaadet puhta maa, vee ja tulega. f. Mazdaism (u 600 eKr) ­ usu-uuendaja Zarathustra õpetus: · Varasem dualistlik religioon, kus rõhutati kahte vastandlikku alget ­ valguse ja pimeduse maailm. · Pärast surma saavad Aburamazda (valguse) kummardajad tema riiki paradiisi....

Ajalugu
370 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Väge esines nii elusolenditel kui nähtustel (nt äike), aga ka sõnades võis väge olla. Suure väega inimesi nim tarkadeks ja neilt loodeti abi hädade ja õnnetuste korral. Väe juurdesaamiseks kanti loomaküüntest ja ­hammastest amulette ning püüti võimaluse korral süüa teatud organeid (süda, maks jne) Looduses usuti elavat hulgaliselt vaime ja haldjaid, kellega püüti hästi läbi saada. Selleks tuli neile ohverdada. Valdavalt olid ohvriannid rahumeelse iseloomuga (söök, jook, riideribad jne), kuid on teada, et ära ei põlatud ka inimohvreid. Pühadeks paikadeks, kus ohverdamine toimus, olid hiied, allikad, aga ka teatavad kivid e ohvrikivid. Eestlaste jumalatest on teada, et austati Taarat ja arvatavasti ka Ukut. Pühaks päevaks peeti neljapäeva. 6...

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muinasaeg (Eesti)

Suur osa rahvast elas avaasulates ja kujunesid külad. Tulid esimesed ribapõllud ­ põld jagati võrdselt viljakuse järgi ära. Surnud maeti vanadesse tarandkalmetesse ja uusi eriti ei tehtud. Küll aga levisid kuhjatud kääpad, mille all või sees olid põletusmatused ja vähe kaasa pandud esemeid. Aadred ja ohvriannid : relvi, kuld-hõbeehteid peideti maasse. Seda tehti sõjaohu korral või ohverdati. Hakkasid toimuma ka sõjakäigud ja röövretked sest olid konfliktid kohalike rikastuvate ülikute vahel. Tihedad suhtes Skandinaaviaga viikingiajal(800-1050). Eesti jäi bütsantsi ja Isa- maadesse viivate viikingite kaubateede vahetuse lähedusse ja nõnda jõudissiia araabia hõbemünte ja meretaguste meistrite valmistatud relvi. Püstitati ruunikive(nagu hauakivid)....

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Religiooni mõistete seletus

Hegeli järgi see ei saa nii olla, sest just mõtlemine eristab inimest loomast ja religioon on inimesele ainuomane. religiooni puhul võib mõtlemine esineda madalamas, mittemõistelises, mittefilosoofilises vormis ("Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia". Nii religiooni kui ka filosoofia ese on tõde kui Jumal. Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht ­ pind, millele asetatakse ohvriannid , mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Altar on ka jumalus(t)e austamise koht. Ka altari rajamine ise ja mõnikord ka altari kaunistamine on jumalus(t)e austamise aktid. Altarid on kasutusel paljudes usundites. Sõna "altar" on alamsaksa laensõna 16.­17. sajandist. Sõna tuleb ladina sõnast altar, mis arvatavasti on tuletis sõnast altus 'kõrge'. Altari nimetus on kreeka keeles , ladina keeles ara. Kristliku altari ladinakeelne nimi on altar, altare, altaria või altarium...

Ühiskonnaõpetus
53 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eestimaa muinasaeg

Põldu künti raudotsaga puuadraga. d. Kahevälja süsteem: Põllumaa Kesa = karjamaa + sõnnik väetiseks 3. Kalmed a. Vanad tarandkalmed ­ uudseks oli relvade panustamine. b. Uued kivikalmed korrapäratute kivivaremetena: · Panuste hulk vähenes. · Üksikud rikkalike panustega kalmed (hõbeehted, relvad) ­ ülikute rikkuse kasv ja süvenev kihistumine ühiskonnas. c. Liivast kuhjatud kääpad (Kagu-Eestis) ­ põletusmatused väheste panustega. 4. Aarded ja ohvriannid a. Keskmisest rauaajast aarded/peiteleiud: · Ehted, relvad, tööriistad. · Põllumaadel, asulates, kalmetes, sositel aladel. b. Peideti: · Sõjaohu korral. · Ohverdamisel. · Skandinaaviast levinud uskumus esemete kasutamisest teispoolsuses. 5. Naabrid ja suhted naabritega Lääne naabrid ­ Lõuna naabrid Idanaabrid ­ idaslaavlased, skandinaavlased Vana-Vene riik...

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Referaat India kohta

Tekivad vürstiriigid, mille eesotsas on radzad. Sellel ajajärgul tekkisid Veedad, mis on kirjutatud arhailises sanskritis. Vanim osa kannab nime Rigveda, mis on hümnide kogumik jumalatele. Veedade perioodil on isel polüteistlik panteon, domineerivad meesjumalad. Jumalad on seotud nii loodusjõududega kui ka inimelu valdkondadega. Veedades mainitakse tuhandeid jumalaid. Korduvalt on mainitud 33 jumalat. Tulejumal Agni ülesanne on toimetada ohvriannid jumalate kätte. Agnit tõlgendatakse kui jumalate ja inimeste vahendajat. Tähtsaim päikesejumal Surja, kuujumalaks on Soma. Somaks nim ka hallutsinogeenset jooki. Taeva- ja vetejumal Varunat ülistatakse taeva ja maa jootjana. Varuna ülesanne on rita (kosmiline kord) järelvalve. Varunaga paaris esineb jumal Rudra, kes laseb inimesi mürgiste nooltega. Hiljem vastandatakse Rudra Visnule. Rudra ja Visnu kehastavad hävitavat ja loovat alget. Koos Varunaga nim ka Mitra, kes on heasoovlik jumal...

Geograafia
86 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hinduismi konspekt

o vanimad veedad on varaseimad teada olevat hinduistlikud teosed mis sisaldavad peamiselt vanadele hinduistlikele jumalustele, eelkõige jumalate kuningale Indrale pühendatud hümne. o Braahmanad kirjeldavad detailselt ohvririitusi ja seletavad rituaalide, eriti tulerituaali tähendust.Tulerituaali ajal valati või visati tulle ohvriannid , et neid jumalateni toimetada.Kõige rohkem räägitakse braahmanates tulejumalast Agnist, ilmselt olid tulega seotud rituaalid varajastest India rituaalides väga tähtsad. o Aaranjakad ('metsaraamatud') analüüsivad ja tõlgendavad tulerituaali, kus tõmmatakse paralleel rituaali ja kosmose vahel.Rituaalil usutakse olevat omaenda sisemine jõud, mistõttu jumalatest on mingil määral mööda mindud.Aaranjakad...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti muinasaeg

Suured ja tähtsad jumalad eestlastel praktiliselt puudusid. Nimetada võib .. Tarapita ehk Taara ­ see on eestlaste kõige tähtsam jumal, kelle päritolu pole päris selge. Tegemist võib olla Skandinaavia päritolu jumalaga, kuid samas võis ta olla ka Soome-Ugri päritolu. Uku (Ukko) ­ tähendab vanameest. Mida ta kaitses, pole päris selge. Virumaal talle ohverdati. V OHVERDAMINE Ohverdamiskohad Ohvriannid Loodetav kasu, tulu Veekogud, allikad Hõbe Saada nägijaks v mingist haigusest terveks Hiied, pühad puud, kivid Toiduained (piim, liha, puder, 1) Saavutada sõjaretkel edu loomaveri) 2) Vihalepitamine, et haldjad ei...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11. klassi kokkuvõte

· Hing: Eestlaste muistset maailmapilti iseloomustab animism, st usk, et kõigel on oma hing, nii elusal kui eluta loodusel. Hing on inimese isikupära kanda ja on väga oluline keha elushoidmiseks. Usuti, et hing lahkub kehast nii magamise ajal kui pärast surma. Surma puhul aga lahkus hing jäädavalt. · Ohverdamine: Looduses usuti elavat hulgaliselt vaime ja haldjaid, kellega püüti hästi läbi saada. Selleks tuli neile ohverdada. Valdavalt olid ohvriannid rahumeelse iseloomuga (söök, jook, riideribad jne), kuid on teada, et ära ei põlatud ka inimohvreid. Pühadeks paikadeks, kus ohverdamine toimus, olid hiied, allikad, jõed, järved, kivid ehk ohvrikivid. · Maagia: oli ohverdamise juures väga tähtis osa. Maagia põhines arusaamal, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ravimaagia. · Suhtumine loodusesse: Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega...

Ajalugu
179 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajaloo mõisted

*toomkapiitel - kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel *kerjusmunk - *tsistertslane – katoliku mungaordu liige *dominikaanlane – Dominikaani elanik *frantsisklane - kerjusmungaordu liige *birgitiin - *hiis - pühamets *pühak - püha isik; inimene, keda (religioosselt) austatakse. *katekismus - lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. *altar - ohvrilaud või ohverdamiskoht – pind, millele asetatakse ohvriannid , mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. *pildirüüste - reformatsiooniga kaasnenud korratused, mille käigus lõhuti katoliku usu tunnuseid (altareid, pühapilte jne). *reformatsioon - oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik *klooster - on kristlik linna piiskopikirik põhiliselt katoliku, anglikaani või luteriusu kirik....

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
110
doc

Õigusfilosoofia ajalugu

Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...

Õigus
630 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Tallinna kirikud

Basiilika- Põhiplaanilt ladina risti kujuline, pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea ­ valgmiku. Altar- Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht ­ pind, millele asetatakse ohvriannid , mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Kantsel- põrandast või maapinnast kõrgemal asetsev rinnatise taga asuv kõnetool, millelt vaimulik peab kogudusele jutlust. Päiskivi- hoone võlve ülal hoidva kivi, millega seotakse nn. võlviroided ja mis peab olema üheltpoolt nii raske, et ta võlvi piisava surve all koos hoiab, aga samal ajal ka nii kerge, et ta võlve katki ei rõhu. Kenotaaf- hauamärk inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Võlvitüübid: 1...

Ühiskonnaõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Antiikmütoloogia sisukokkuvõtted

Dionysose pidu samuti lõikuse ajal (viinamarjad). Mõlemad kannatavad jumalad, sest muretsesid oma andide (vili, viinamari) talveajal. DEMETER (CERES) Kronose & Rhea tütar, viljajumalanna. Demeter vanem, naised mõistsid teda paremini (nemad külvasid, lõikasid vilja). Põld ja rehealune Dem templid. Tema tähtsaim pidustus viljalõikuse ajal (septembris, iga 5 aasta tagant, 9 päeva). Pühad päevad, peeti rongkäike, ohvriannid , üldine lõbusus, tööd ei tehtud. Eleusises suur tempel, kus Dem austamistseremoonia = Eleusise müsteerium. Homerose hümnist müüt: Dem tütar Persephone (kevadeja suveneiu) röövis Hades, et too saaks allilma kuningannaks. H varastas P kui too lilli korjas. Demeter läks tütart otsima, kuini lõpuks jõudis Päikese juurde, kes rääkis emale kõik. Dem oli murtud, asus elama maa peale. Rändas Eleusisesse, kaevu äärde, kus 4 õde teda aitasid ja oma koju viisid. Õdede ema,...

Kirjandus
157 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Nimetu

aastaid 60-70 milj), paljud hõimud loobuvad põllumajandusest · Tulemused: võimas sõjaline kultuur, ,,Metsiku Lääne" (Old west) indiaanlased (tiipiid) PA indiaanikultuuride ühisjooni · Usk kõrgema olendi olemasolusse, kes peale maailma loomist ei sekku enam inimeste saatusesse · Ohvriannid , tänuavaldused ja palved osutati vaid nt. vihma ja viljakuse jumalatele siis kui nendelt midagi sooviti · Vaja oli lepitada nt. piksejumalat · Kõiges ebatavalises peitus üleloomulik jõud (nt. loomades, mida polnud enne nähtud) · Metallide kasutamist ei tuntud ning puudusid Kesk- ja Lõuna-Ameerika tüüpi kõrgkultuurid Eurooplaste saabumise mõju indiaanlastele · Laastav mõju_ ühe prognoosi järgi suri enne aastat 1650. 80% indiaanlastest!...

52 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Muinasaeg Eestis - põhjalik kokkuvõte

Igal aastal vilja all üks põlluosa, teine puhkas. Kesa kasutati karjamaana, loomasõnnik väetas mulda. MATMISKOMBED Sageli edasi tarandkalmetesse. Uued kivikalmed kujutasid endast sisekonstruktsioonida kivivaresid. Kaasapandud esemete hulk vähenes. Üksikud rikkalike panustega matmispaigad räägivad ühiskonna kihistumise süvenemisest, ülikute rikkuse kasvust. kääpad kagu-eestis, liivast kuhjatud, mille all või sees põletusmatused väheste panustega. AARDED, OHVRIANNID Pronksehete kõrval peideti maasse hõbeaardeid, esines kullatud v kullast esemeid. väärismetallist ehted maeti maha sõjaohu korral. Ka ohverdused. Uskumus, et maassekaevatud varandusi saab kasutada ka surmajärgses elus. RAHUTUD AJAD Ülikutevaheline võimuvõitlus. Linnused ülikute residentsid/võimukeskused. Asulates käsitöölised. Linnuste asukohad teede / vete ääres viitavad kaubavahetusele. 600.a paiku rootslaste kun Ingvar rüüsteretk Eestisse...

Ajalugu
109 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Sinuhe ,, Mika Waltar''

Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid -Mardikas (lk 238)- Lülijalgne putukas. -Karavan (lk 240)- Karavan on veoloomadel (eelkõige kaamelitel) või veoloomade saatel liikuv turvalisuse huvides kogunenud kaupmeeste või reisijate seltskond, mis läbib ohtlikke piirkondi. -Altar (lk 246)- Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht ­ pind, millele asetatakse ohvriannid , mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele. Altar on ka jumalus(t)e austamise koht. Ka altari rajamine ise ja mõnikord ka altari kaunistamine on jumalus(t)e austamise aktid. Altarid on kasutusel paljudes usundites VIII Raamat: Pime maja Sinuhe, Kaptah ja Minea saabuvad Kreeta saarele, kus nad avastavad, et üksi inimene ei ole siin selline nagu mujal. Sinuhe ja Minea abielluvad, aga Minea peab minema jumala majja....

Kunstiajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Eesti vana usk konspekt

Kohtades kus nö näkk oli siis ta võttis endale regulaarselt inimesi ­ Muusika ­ lummavalt ilus ja kutsuv, viiuli, kandle või flöödiheli ­ Kunagi ujuda väga ei osatud ja uppumine oli väga lihtne Vetevana- nõuab austust ja ohvreid, palju uskumusi liivlastel ­ Ohvrid: hobune (tänapäeva mercedes :D), enamasti osteti kronu ja toideti kanepiseemnete ja leivaga, pea määriti leiva ja soolaga ja pandi kaks veskikivi kaela, hiljem ohvriannid väiksemad nt esimene kala, paadi vettelaskmine, uue paadi vettelaskmisel ohverdamine, haugi veri, söömaohver e. Pea jääb alles ja luustik jääb terveks ja see visati tagasi vette Eri staatuses olevad nimed: ­ Ema ja Emu veekogu nimes: Emajõgi, Emujõgi ­ Ahi veekogu nimes: Ahijärv, Ahja jõgi, Ähijärv, ­ Püha veekogu :Pühajärv ­ Allikad: ilma tegemiseks (Laiusel ilmaallikad), raviallikas, needuseallikas(soove vastupidiselt täitvad...

Eesti vana usk
178 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Eesti ajalugu jääajast muinasaja lõpuni

hakkasid tekkima külad.külade teke mõjutas ka põllumajandust ja tekkisid ribapõllud.Kaheväljasüsteem- üks osa vilja all jateine osa(kesa) puhkas.Kalmed:tarandkalmed ja kivikalmed.Kaasa pandud esemete hulk kivikalmetes vähenes. Kagu-Eestis esinesid liivast kuhjatud kääpad. Aarded ja ohvriannid :Pronksehete kõrval maeti ka hõbeaardeid ning isegi kuldesemeid. Neid maeti et need oleks abiks hauataguses elus.Rahutud ajad: linnuste rajamine ja relvaleidude arvukus kõnelevad rahutust ajast.Suhted naabritega:elavnesid sidemed ülemeremaadega samuti korraldasid skandinaavlased eestisse ka sõjaretki. 600.a rootslaste kuningas Ingvar tegi rüüsteretke eestisse. Nad said lahingus lüüa ja langes ka kuningas ise.Viikingiajal tugevnesid sidemed skandinaaviaga veelgi...

Ajalugu
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun