Ülesanne nr. 5 Keskmise päevavalgusteguri arvutus Leida keskmise päevavalgusteguri väärtused eluruumide jaoks. Kasutada võib arvutustabelit ja päevavalgusteguri arvutamise juhendit. Põrandad: puit (tume tamm) Laed: valge värv Seinad: magamistuba 1& magamistuba 2 – hele hall; magamistuba 3: tumehall; elutuba – erkkollane Aknad: mõõtmed 2*1,2 m, raamipaksus 0,07 m, suletud pakett: kirgas klaas Hooldetegur m: Tabelist 3 võtame valguskao 8%, tabelist 4 – vertikaalse klaasi jaoks kordaja 1 ning tabelist 5 ilmastikumõju tarvis kordaja 3. Arvutus 8% x 1 x 3 = 24 %. Hooldetegur m on 100% - 24% = 76% ehk kümnendmurruna 0,76. Magamistubade minimaalne keskmine päevavalgustegur on 1%. Lahendatud ülesande põhjal saadud päevavalgustegurid on vastavalt 2,19 %, 4,55% ja 2,51%, mis vastavad ette antud nõuetele. Elutoa minimaalne keskmine päevavalgustegur on 1,5%
tulekustutustekk), paigaldada autonoomne tuleohu signalisatsioon. Garaazi piirded (seinad, lagi ja siseuks) on tulepüsivusega EI-30. 9.HÜDROISOLATSIOON JA PUIDU ANTISEPTIMINE Kõik puidukonstruktsioonid eraldada kivikonstruktsioonidest 2x isolatsiooni kihiga (nt.ruberoid).Kandvad puitkonstruktsioonid antiseptida. 6 10. TEHNILISED NÄITAJAD 1. Elamukrundi pind 1794,0 m2 2. Eluruumide pind 187,8 m2 3. Mitteeluruumide pind 31,2 m2 4. Kasulik pind = netopind 187,8 m2 5. Kogupind 219 m² 6. Kubatuur 547,0 m3 11. RUUMIDE LOETELU JA PINNAD. Ruumi nimetus Eluruumide pind Mitte- Elamispind Abipind eluruumide pind Tuulekoda 3.1 Esik 7
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks on puidu niiskusisalduse, tiheduse, piki kiudu survetugevuse määramine. Niiskussisalduse mõju uurimine survetugevusele piki kiudu. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetati kuivatatud, õhu käes kuivanud ja vees immutatud ning kuivatatud männi puitu. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid töövahendeid: Elektrooniline kaal - täpsus 0,1 g.; joonlaud; hüdrauliline press. 4.KATSETULEMUSED 4.1 Niiskussisalduse määramine Niiskussisalduse määramiseks kaaluti proovikehad enne kuivatamis. Seejärel pandi katsekehad ahju kuivama ja nädala pärast võeti kehad välja ja kaaluti uuesti. Tabelis 4.1 on välja toodud katsekehade niiskussisaldus. (1) kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass peale kuivatamist, g.
INTERNET Kogu hotell, kaasa arvatud kõik 516 hotellituba, on kaetud Wifi levialaga. Lisaks on kõigis konverentsiruumides ka interneti püsiühendus. Hotelli fuajees asub neljakohaline ning konverentsikeskuses kahekohaline internetipunkt. Interneti kasutamiseks saab lunastada kasutajaparooliga pileti hotelli vastuvõtust. Võimalik on maksta ka sms-i saatmise teel. 10 minutit maksab 20 krooni, tund 35 krooni ja viietunnise ühenduse eest tuleb tasuda 100 krooni. Wellness Wellness pakett sisaldab ööbimise Viru Class kahe inimese toas, meelepärase ilu- ja hoolitsuspaketi Viru Ilukeskusest, rikkaliku buffet-hommikusöögi restoranis Merineitsi ja sissepääsu äsja uue ilme saanud ööklubisse Amigo. Hind 1628 EEK/inimene Hind toakaaslasele ilma Viru Ilukeskuse ilu- ja hoolitsuspaketita 705 EEK/öö. Broneerimistingimused: · pakett kehtib esmaspäevast neljapäevani kuni 30.04.08 · broneerimine vähemalt nädal aega ette PEREPAKETT VEEKESKUSESSE
Teostatakse ka iluremonti (värviparandused). Veenduda 100%-liselt numbri valmisolekus majutuseks Suurpuhastuse käigus teostatakse: · Pestakse aknad ja uksed · Puhastatakse pehme mööbel · Vahetatakse kardinad ja voodi päevakatted · Puhastatakse padjad, tekid, madratsid · Pestakse seinad · Puhastatakse ventilatsioonirestid ja trapid · Puhastatakse dusisõelad · Pestakse põrandad ja vaipkatted masinatega, põrandate värvimine või poonimine · Puhastatakse laed · Pestakse kardinad · Pestakse valgustid Tavaliselt on igale toateenijale kinnistatud suurpuhastuseks kindlad toad, kus neil tuleb suurpuhastus läbi viia vastavalt kehtestatud graafikule. Erilist suurpuhastust viiakse läbi siis, kui eelnevalt on toimunud parasiitide tõrje. Võimalikud kahjurputukad: koid, kirbud, karusnahamardikad, täid, lutikad, tarakanid, kärbsed, sääsed, ämblikud. Parim tõrje on märgates kohe likvideerida, et putukad ei saaks levida!
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: Veerelaagri valik ja arvutus A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: ___________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.
1. Mis on majutustoode? On klendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, eksterjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago.söök, jook, , lõhnad, materjalid, värvid mööbel disain.rahuldus ja turvatunne. Külastuseelne koha tellimine, sisseregistreerimine saabumisel, väljaregistreerimine lahkumise, pakihoid,arveldamine, puhtus ja kord, külalislahkus, toitlustamine, muud teenused, bassein, juuksur, kauplused rõivaste puhastus, jne. Majutustoode on kompleksne sulam erinevatest teguritest, mis üksteise koosmõjul peaksid meelitama külastajaid seda tarbima. Konkreetne majutustoode kujuneb igale majutuskohale omastest osadest, nt suure luksushotelli puhul rõhutakse teenuste tasemele, lisateenuste paljususele, kvaliteedile, teenuse profesionaalsusele- teenus on suunatud konkreetsele sihtrühmale ärireisija , jõukas puhkusereisija. Keskklassihot
TALLINNA TEENINDUSKOOL PRAKTIKA RADISSON BLU HOTELL TALLINN Praktikaaruanne TALLIN 2010 Sisukord:........................................................................................................Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 1 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS............................................................................................................3 2 ÜLEVAADE VASTUVÕTUOSAKONNAST..........................................................................................................5 2.1 Teenindusvormid ja teenindajate arv..................................................................................................................5 2.2 Teenindajate kohustused ja tööjaotus teiste struktuuriüksustega....................................................................... 5 2.3 Teenindajate tööaeg ja töögraafik..................................................................................
Ekasmiküsimusi : 1. Mis on majutustoode? On kliendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjus, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago jne. 2. Turismiseadus majutusettevõtlusest Vastavalt turismiseadusele on majutusettevõte majutusüksus, mille kaudu ettevõtja oma majandus- või kutsetegevuse raames osutab majutusteenust. 3. Majutusettevõtte registreerimise kohustus Ettevõtja, kes soovib osutada majutusteenust, esitab majutusettevõtte registreerimise taotluse majutusettevõtte asukohajärgsele valla- või linnavalitsusele. Riigilõiv, registreerimine tähtajatu, vald võib tagasi võtta 4. Majutusettevõtete liigitamine turismiseadusest lähtuvalt Hotell, motell, külalisemaja, puhkeküla ja laager, puhkemaja, külaliskorter, kodumajutus. 5. Majutusettevõtete liigitamine omandisuhtes
Grigori Ponomarjov KOOLIMAJA PROJEKT SELETUSKIRI Õppeaines: HOONE KAVANDAMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 71 Juhendaja: Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................. Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................ 2 ÜLDOSA ................................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.1.1. Hoone.................................................................................................................. 5 1.1.2.
puistematerjal. Koostis polüstüreengraanulid Kivi, vaik, õli Tihedus 15-40 kg/m3 140 kg/m3 Soojapidavus 0,037 - 0,041 W/mK 0,03-0,05 W/mK Tugevus Kasutusala Soojustusmaterjal Soojustusmaterjal vundament, seinad, laed seinad, laed f puit vs betoon Puit Betoon Tootmine Kasvab metsas, Saadakse sideaine, töödeldakse saekaatris täiteaine ja vee segu kivinemisel Koostis Tselluloos ja ligniin Täiteained - liiv, kruus, killustik
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Arvutid ja arvutivõrgud AA-21 Urmi Kuningas RAAMATUPIDAMISE BÜROO Arvuti perifeerseadmed ja bürootehnika Juhendaja: Raul Metsaäär Kehtna 2008 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................3 Ruumide tehniline sisustus.........................................................................................................4 Tuba 1 5 Tuba 2 6 Monitorid................................................................................................................................... 7 Büroo seadmed...........................................................................................................................8 1.1 Printer...........................................................................................................................
9.KESKKONNAKAITSE- JA TERVISEKAITSE ABINÕUD Olmejäätmed kogutakse krundi sissepääsu kõrval paiknevasse konteinerisse . Äravedu korraldatakse lepingulisel alusel selleks litsentseeritud ettevõtte poolt. Hoone loomulik valgustus rahuldab elamutele esitatavad insolatsiooninõuded. 10. Küte ja ventilatsioon Elamu esimesele korrusele on kavandatud põrandaküte, milles soojuskandjaks on vesi. Vajaliku temperatuuriga vesi saadakse süsteemi universaalikatla kaudu. Elamu teise korruse eluruumide kütteks kasutatakse radiaatoreid, kus soojuskandjaks on vesi Teise korruse duŝiruumi põrandasse paigaldatakse elektriküte Sooja tarbevee saamiseks paigaldatakse elamu katlaruumi maht- soojaveeboiler (V=200 l). Elamu on kavandatud loomuliku ventilatsiooniga. Mehhaaniline väljatõmbe- ventilatsioon (väljatõmbe-ventilaator) on planeeritud esimese korruse dusi- ja tualettruumi ning teise korruse duŝiruumi. Kööki paigaldatakse rasvafiltriga
Puidu negatiivsed omadused: kergesti süttiv, hügroskoopne ja omadustelt heteorgeenne materjal, niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus, puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad, puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead, puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. Ehituses võib puitu kasutada väiksemate kandekonstruktsioonide (seinad, laed, põrandad, katused) valmistamiseks, välis- ja sisevoodriks, viimistlusmaterjalina ka põrandal. Puidust saab valmistada rõdusid, piirdeaedu, ka aknaid ja liiste.
Mikk Kaevats KODUSED ÜLESANDED Harjutusülesanded Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 13.11.2017 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 ÜLESANNE 1 ÜLESANNE 1 Väärtus Ühik Ts 18 °C Tk 30 °C v 0,45 m/s Arvutada operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 18 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 30 ºC. Õhu liikumiskiirus ruumis on 0,45 m/s. Vale
Kursuse projekt aines Metallkonstruktsiooid I - projekt Üliõpilane: Matrikli nr: Juhendaja: Priit Luhakooder Töö esitatud: 11.01.2013 Töö kaitstud: Tallinn 2013 1 LÄHTEANDMED Hoone teljemõõdud mõõdud: Laius L=17 m; Pikkus B= 60 m; Hoone vaba kõrgus H=9 m. Hoone asukohaks on Tartu, linnalähipiirkond. Hoone välisgabariit on tavaliselt u. 0,5m suurem teljegabariidist ning Koormuse määramisel on tarvis teada hoone välisgabariite, seega hoone plaanimõõdud on järgmised: Laius L=17,5 m; Pikkus B=60,5 m. Hoone raamide arv on 8 ja sammuks on 7,5 m (). Hoone kõrguse määramisel tuleb ruumi vabale kõrgusele liita katusekandja-, roovide-, kattepleki- ja vajadusel soojustused kõrgused/paksused. Samuti tuleb arvestada ka soklikõrgusega, kuna projektis võib eeldada, et maa
KVANDI EKSAM Lineaarsed planeerimisülesanded: Mõisted: · Matemaatilised meetodid võimaldavad majandusprobleeme formaliseerida ja neid lahendada. Tegelevad optimaalsete lahendite väljatöötamisega · Lineaarne planeerimisülesanne ülesanne leida tundmatutele sellised mittenegatiivsed väärtused mis kajastaksid sihifunktsiooni optimaalset väärtust, rahuldades kõiki kitsendusi. · Lubatav lahend ehk plaan - sellised lahendid, mis rahuldavad kõiki kitsendusi ja tingimussüsteemi mittenegatiivsuse nõuet · Optimaalne lahend tundmatute väärtused, mis muudavad sihifunktsiooni kas maksimaalseks või minimaalseks · Optimaalsuskriteerium juhtimiseesmärgi kvantitatiivne hinnang( sihifunktsioon ) · Optimeerimine vastavalt sihifunktsioonile ja kitsendustele parima lahendi leidmine Max põhikujuline ülesanne: Ülesanne on max põhikujuline, kui sihifunktsioonile otsitakse maksimaalset vä
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Tõõ Detail Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Vilipõld Õpperühm Palun täitke tühjad lahtrid MASB-11 Detail Ülesande püstitus Analüüs, skeem, valemid Materjalid Värvid Detail. Exceli valemid Funktsioon INDEX Tabel Korterid Funktsioon MATCH VBA funktsioon Otsi_Nr Funktsioonide INDEX ja MATCH kooskasutus Funktsioon VLOOKUP Detail. Kasutaja funktsioonid Detail. VBA funktsioonid ruumala ja täispindala leidmiseks VBA funktsioonid otsimiseks paralleelsetest vektoritest Detail. Makro Detail. VBA makro. Struktuur ja protseduurid Detailide tootmine Koondandmed materjalide koguste ja maksumuste kohta Koondandmedvärvide koguste ja maksumuste kohta Funktsioon SUMIF Rakendus "Detail" Ülesande püstitus Ettevõte valmistab erinevatest materjalidest, erineva kujuga ja mõõtmetega detaile, mis kaetakse ka mingi
villa, tuuletõke ja laudvooder väljaehitamine 6027 Paekivi, Tahutud palk, väljas Lai laudis, köögis ja sauna Eterniidiga kaetud Kattega servamata laudis, köögi 2 klaasiga omaette Uued laed ja laesoojustus, seinade krohvitud laudvooder, sees osaliselt osas betoon laastukatus ja toa peal 100 mm villa raamides puitaknad puhastamine, vee sisse toomine puitlaudis 6028 Maakivi, Tahutud palk, väljas Laudis, kaetud vineeriga Eterniit Värvitud punnlaudis, peal savi, 2 klaasiga omaette Duširuumi väljaehitamine (2000)
Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ........................................................................................ 25
Samas on puidu soojaerijuhtivus 0,12-0,14 W/mK , betoonil 1,7-2 W/mK ja tsingitud terasel 45-55 W/mK. Selgelt on näha, et mida suurem on materjali tihedus, seda suurem on selle soojusjuhtivustegur. (NIEMINEN, J. Soojuseteekond) Samat asja iseloomustab ka soojusjuhtivuse pöördväärtus R ehk soojapidavuse tegur. Eestis on minimaalne lubatud soojapidavus 0,65-1,34 m²·°C/W. Selleks, et ehituskulud oleksid minimaalsed, projekteeritakse uute elamute seinad ja laed minimaalse lubatava soojapidavusega. Nii aga kulub rohkem raha kütmise peale. Samas ehitusmaksumust ja tööjõukulu ei mõjuta väga palju, kas soojustusmaterjali kiht on 5 või 10 cm paksune. Mida suurem on soojapidavus, seda väiksemad on reeglina küttekulud. Järgnevalt toon välja erinevate materjalide soojapidavused. (LISA 2. Tabel 4) Materjal Kihipaksus(cm) Soojapidavus R(m²·°C/W)
1. Itaalia renessansi aegse palazzo iseloomustus ja 2 näidet. Palazzo on algupäraselt Itaalias suursuguse perekonna residents või mingi institutsiooni peakorter. Kasutatakse renessansile iseloomulikku ruudu ja ringi motiive ja ümarkaari. Kaarsillusega ja ehisraamistikuga bifoorsed aknad. Võimas 3- korruseline kivihoone. Seinapinda katab krobeline kivipind- rustika. Iseloomulik sümmeetrilisus ja rõhutatud horisontaalsus. Korruste vahel vahekarniisid, pikk katuseräästas, lame katus. Kokku 4 hoonetiiba ja siseõu. I korrus on kõrgem ja väikeste ruudukujuliste akendega, kasutati kaitse eesmärgil ja laoruumidena, II korrus oli mõeldud eluruumidena ja seal asusid esinduruumid ning saal, III korrusel olid magamistoad ja ruumid teenijatele. · Palazzo Strozzi · Palazzo Medici 2. Palladionism ja neopalladionism Euroopa arhitektuuriajaloos 16.18. sajandini, stiili tunnused. Andrea Palladio loomingu 3 näidet ja lühitutvustus. Palladio arhitektuuripärandi edasi
RAKENDUSSTATISTIKA ARVUTUSGRAAFILINE TÖÖ Osa A Valimi A mahuga N=25 variatsioonirida: 54 32 30 54 89 54 9 94 51 69 19 15 33 88 37 87 94 49 18 85 43 43 41 62 81 1.Leida keskväärtuse, dispersiooni, standardhälbe, mediaani ja haarde hinnangud. Keskväärtus: Excel: AVERAGE x=53,24 Dispersioon: Excel: VAR Sx²=705,69 Standardhälve: Sx=26,56 Mediaan: Mediaan on variatsioonirea keskmine element paarituarvulise valimi korral või kahe keskmise elemendi poolsumma paarisarvulise valimi korral. Me=51 Haare: R=94-9=85 2. Leida keskväärtuse ja dispersiooni usaldusvahemikud (eeldades üldkogumi normaaljaotust ning võttes olulisuse nivooks = 0.10). Keskväärtuse usaldusvahemik: = 0,10 t0,1; 24= 1,711 (Studenti tabelist) Dispersiooni usaldusvahemik: = 0,10 ja (leitud Exceli CHIINV funktsiooniga) 3. Kont
AJALUGU Keraamilised materjalid on vanimad, sideained (lubi antiikajast). Põhiline areng toimus 19. sajandil. 1824 Inglise teadlane avastas Portlandi tsemendi. 1828 Saksa teadlane sünteesis esimest korda orgaanilist ainet. Sai alguse plastmasside areng. (Wöler) 1867 Prantsuse aednik Monier' patenteeris esimese raudbetooni konstruktsiooni (suur lillepott, liitmaterjal). 1876 Avastati silikaattellis. Silikatsiidi areng, tootmine. (Johannes Hint) 1889 Pariisi maailmanäituseks tehtud Eiffeli torn, metallikonstruktsioonide areng. 20. sajand arendas edasi neid materjale. EHITUSMATERJALIDE OMADUSED FÜÜSIKALISED OMADUSED: 1) ERIMASSIKS nim. materjali mahuühiku massi tihedas olekus (poorideta). Kivimaterjalidel 2,2 3,3 g/cm3 Metallidel 7,2 7,8 g/cm3 Org. materjalidel 0,9 1,6 g/cm3 2) MAHUMASSIKS e. tiheduseks, nim. Materjali mahuühikus massi looduslikus olekus (pooridega). *tihedate materjal
................................................................3 1. KLAASIST ÜLDISELT...................................................................................................................4 1.1. Klaasi omadused........................................................................................................................4 2. KLAASI LIIGID..............................................................................................................................5 2.1. Kirgas klaas...............................................................................................................................5 2.2. Eriti kirgas klaas........................................................................................................................6 2.3. Karastatud klaas.........................................................................................................................6 2.4. Lamineeritud klaas.............................................
Võimalik saavutada päikeseteguriks 35-38%. Selliste klaaside puuduseks võib lugeda klaasi püsivat värvitooni. Kõvakattelised päikesekaitseklaasid. Siin pakume Stopsol sarja klaase. Pehmekattelised nn. topeltselektiivklaasid. Need on kaasaegsed klaasid, kus kirka floatklaasi pinnal olev metalli- ja metallioksiidide kooslus takistab päikesesoojuse jõudmist tuppa ja samal ajal ka toasoojuse kadu läbi akna õue. [3] 3. KLAASI ERINEVAD TÜÜBID JA NENDE OMADUSED 3.1 Kirgas klaas Kirgas klaas võimaldab praktiliselt igasugust edasist töötlust. Seda saab lõigata, lihvida, puurida, karastada, lamineerida, taustvärvida ja matistada. Seega sobib kirgas ehk float klaas oma piiramatute kasutusvõimaluste poolest nii sise- kui välistingimustesse. Kirgas klaas on kasutusel kõikvõimalikes erinevates toodetes nagu aknad, uksed, mööbel, vaheseinad, dussinurgad, piirded jne. [4] 3.2 Massvärvitud klaas
Tartu Kutsehariduskeskus Puidu- ja ehitusosakond Hannes Haav LASTETUBA Lõputöö Juhendaja: Erna Urm Tartu 2008 1 ÜLESANNE Ülesanne on viimistleda vabalt valitud tuba. Valitud toaks sai lastetuba. Eesmärk on viimistleda see võimalikult lapsesõbralikult ehk siis võimalikult looduslike materjalidega. Lisaks tahan seinale teha seinamaalingu ja lakke pimedas helendavad tähed. Need peaks muutma lapse elu toas rõõmsamaks ja lõbusamaks. Püüan kirjeldada tehtavaid töid võimalikult detailselt. Järgin kõiki tööohutusnõudeid ja materjalide kasutusnõudeid. 2 SISUKORD ÜLESANNE..............................................................................................
8 Ventilatsiooni toimivus ja siseõhu kvaliteet 152 8.1 Meetodid 154 8.1.1 Mõõtmised 154 8.1.2 Siseõhu CO2 sisalduse hindamiskriteeriumid 155 8.1.3 Ainevahetusliku CO2 meetod 156 8.1.4 Eluruumide õhuvahetuse hindamiskriteeriumid 158 8.1.5 Köögi ja sanitaarruumide õhuvahetuse hindamiskriteeriumid 159 8.2 Tulemused 159 8.2.1 Siseõhu CO2 sisalduse mõõtmised korterites 159 8.2.2 Magamistubade õhuvahetus 161 5 9 Ehitusmaterjalide ja siseõhu mikrobioloogiline
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Iseseisev töö aines HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Üliõpilane: Indrek Matson Matr. Nr. 074014 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn 2009 a. Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Vaade kagust M 1:50 2.Vaade edelast M 1:50 3.Lõige 1-1 M 1:50 4.Hoone plaan
Puidu negatiivsed omadused: kergesti süttiv, hügroskoopne ja omadustelt heteorgeenne materjal, niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus, puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad, puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead, puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. Ehituses võib puitu kasutada väiksemate kandekonstruktsioonide (seinad, laed, põrandad, katused) valmistamiseks, välis- ja sisevoodriks, viimistlusmaterjalina ka põrandal. Puidust saab valmistada rõdusid, piirdeaedu, ka aknaid ja liiste.
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus............................................................................
TÜ Pärnu kolledz Turismi- ja hotelliettevõtlus SÄÄSTLIKKUSE ARENDAMINE HOTELLIMAJANDUSES Referaat Juhendaja: lektor Tiina Viin Pärnu 2008 2 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................3 1 ROHELINE VÕTI (GREEN KEY)......................................................................5 1.1 ISO 14001 JA ROHELISE VÕTME VÕRDLUS......................................... 6 2 ENERGIASÄÄSTLIKKUSE VÕIMALUSED MAJUTUSASUTUSTES ........11 2.1 ELEKTER....................................................................................................11 2.2 VALGUSTUS..............................................................................................12 3. Paju, K. RV ja ISO 14001. [http://visitestonia.com/index.php?page=612]. 10.12.2008................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
