toiduenergiast. Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, tagamaks efektiivse ja tulemusliku toimimise. Süsivesikute parimaks allikaks toidus on teraviljatooted, kartul, köögiviljad, puuviljad ja marjad, mis sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja antioksüdante. Pikemal süsivesikute puudusel hakkab organism glükoosi sünteesima kehavalkudest, mistõttu alaneb tunduvalt organismi kaitsevõime keskkonnateguritele. Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 0,55 x 2000 kcal/4 kcal = 275 g kuni 0,6 x 2000 kcal/4 kcal = 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345375 g, 3000 kcal korral 410450 g. Minu peres kasutusel olevad süsivesiku allikad on tärklist sisaldavad kartul, teraviljatooted, riis,
Maavälise elu otsingud ja SETI programmi ülevaade Maavälise elu otsingud · Üldiselt tunnustatud elu tunnused on keemiliselt püsiv sisekeskkond, ainevahetus, kasvamine, keskkonnaga kohastumine,keskkonnateguritele reageerimine ja paljunemine. Maaväline elu võib kuid ei pruugi vastata neile tunnustele. Valdavalt lähtuvad maavälise elu otsingud siiski maisele sarnase süsinikupõhise ja maistele lähedastes tingimustes arenenud elu otsingutele. Maavälise elu otsingute ajalugu · Loodusrahvad ja muistsed tsivilisatsioonid ei arutlenud antud teemal või kadusid inimestega võrreldavate, kuid eri maailmadest pärinevad olendid mahuka ja mitmekihilise üleloomulike jumalate,
mis põhjustab ülekaalulisust, mis omakorda võib põhjustada naha punetusi ning teisi haigusi. Inimese toit peaks sisaldama: · SÜSIVESIKUID süsivesikud on kõige põhilisemad toitained, kogu päevasest tarvitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 55-60%. Meie organism vajab pidevalt süsivesikutega varustamist, tagamaks meile efektiivse ja tulemusliku toimimise. Süsivesikute puudumisel halveneb organismi kaitsevõime keskkonnateguritele. Süsivesikute peamiseks allikaks on teraviljatooted, kartulid, köögiviljad, puuviljad ning marjad, mis sisaldavad rikkalikult ka vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja antioksüdante. · RASVU Rasv aitab inimese kehal soojust hoida. Kogu päevasest tarvitavast toiduenergiast peavad rasvad katma 25-30%. Rasva peamised allikad on näiteks juust, kala ning teised piima- ja lihatooted. · VALKU Kogu päeva tarvitavast toiduenergiast peavad valgud katma 10-15%.
Lamarcki/Darwini seisukohad Lamarcki meelest tekkis elu Maal isetärkamise teel ja on pidevas kuid aeglases arengus. Samasuunaliste mõjutegurite kestval toimel mingil alal tekib uus liik. Näiteks kaelkirjaku kael on pideva venitamise tõttu pikk Darwin ütles, et liigid ei püsi muutumatutena vaid põlvnevad varem elanud liikidest. Uus liik tekib kui mingi liigi populatsioon satub senisest erinevatesse tingimustesse. Kohastumine/kohanemine Kohanemisel muutub isend vastusena keskkonnateguritele Kohastumisel muutur organismi ehitus ja talitlus (pärineb edasi) loodusliku valiku toimel Stabiliseeriv/suunav/lõhestav valik Stabiliseeriva puhul on keskkond suhteliselt püsiv, liik säilib muutumatuna pikka aega. Paljunevad keskmiste tunnustega isendid (valgusüntees) Suunava puhul paljunevad keskmisest erinevate tunnustega isendid, toimub elutingimuste kindlasuunalised muutumised, liigis toimub geneetiline triiv.(uimeliste jäsemete kujunemine)
mikroorganismide kaudu, mis selles elavad, kuid sel juhul ei ole need alati piisavad. Paljud vitamiinid hävitatakse kiiresti ja nad ei kogune organismis õigetes kogustes, nii et inimene vajab neid toiduga pidevat tarbimist. Kõik eluprotsessid toimuvad kehas otseselt vitamiinidega. Vitamiinid on osa enam kui 100 ensüümidest, mis põhjustavad tohutut arvu reaktsioone, aitavad kaasa kehas kaitsemehhanismide säilimisele, suurendavad vastupidavust erinevatele keskkonnateguritele, aitavad kohaneda halvenevate keskkonnatingimustega. Vitamiinid mängivad olulist rolli immuunsuse säilitamisel, see tähendab, et nad muudavad meie keha haigustele vastupidavamaks. 3 1. Vitamiinide omadused Vitamiinid on toimeained, mille igapäevane kasutamine põhjustab kogu organismi hästi koordineeritud tööd. Vastupidiselt toitainetele, ei paku vitamiinid energiat
Lõpuks täitke ka tühjaks jäänud näidete lahtrid! 7 6. Leia õige vastus: a. Hüpotees on teaduslik fakt / oletatav vastus probleemile / tulemuste alusel tehtud järledus / uuritav probleem b. Elu tunnuseks võib pidada: järglaste andmist / liikumist / sobimist keskkonda / vastata keskkonnateguritele c. Ökosüsteem on: mudakuked Antu Valgjärve ääres/ Valgeraba / Toomemäe pärnad / rakumembraani valgud d. Populatsioon on: Võrtsjärve kalad / Antsla linna kased / Ähijärve vetikad / Kesselaiu hallkäppad . 7. Teadlane uuris ühe mardikaliigi ökoloogilist amplituudi temperatuuri suhtes Saadud tulemused on kujutatud joonisel. Sõnastage uurimuse küsimus:
Laps ja ema kohanevad üksteisega kauem Oht põletikeks, allergiateks, verekaotus jms 19. Milline on kõige parem viis suguhaigustest hoidumiseks? Mida halba võivad teha erinevad sugulisel teel levivad haigused (tea 2-3) tulevastele lastele? Parim viis on kondoomi kasutamine / suguühtest hoidumine. Suguhaiguste mõju tulevasele lapsele: Loode võib hukkuda Laps nakatub ema vere kaudu juba enne sündi 20. Miks on inimloode kõige vastuvõtlikum keskkonnateguritele just raseduse esimesel kolmandikul? Mida ja miks peaks tulevane ema (isa) raseduse ajal vältima? Siis arenevad loote süda, jäsemed jms tähtsad elundid. Vältima suitsetamist, alkoholi joomist, ebatervislikke toite. 21. Iseloomusta lühidalt inimese juveniilset ja fertiilset iga. Juveniilne iga lapseiga; inimene kasvab ja areneb intensiivselt; aju suureneb; Fertiilne iga murdeiga; algab u 10 aastaselt; inimene muutub
Tahteline maksimaaljõud jõud, mis avaldub maksimaalse lihaspingutuse korral. Neuraalne adaptsioon süstemaatilisest treeningust tulenev lihastesisene ja väline koordinatsiooni täiustumine, väljendub hüpertroofias. Närvisüsteemi peamised funktsioonid: 1)organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks 2)homoöostaas 3)väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele keskkonnateguritele Kesknärvisüsteemi funktsioonid: 1)info analüüs 2)organismi adekvaatse vastureaktsiooni väljatöötamine ja algatamine 3)vaime tegevus (teadvus, mõtlemine, emotsioon, intuitsioon) Perifeerse närvisüsteemi funktsioonid: 1)KNSi varustamine infoga nii sise- kui väliskkeskonnast 2)KNSist lähtuvate signaalide edastamine elektroorganitele. Perifeerse närvisüsteemi aferentne e sensoorne osa: 1)info suunamine retseptoritelt KNSi
keskkonnategurid: o töötingimused; o suhted kaastöötajatega; o suhted ülemusega; o tegevuse reglementeeritus; o juhtimisstiil; o palk; o staatus; o olmeolud; o isiklik elu. Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töölistele. 25.Milliseid tasusid nimetatakse sisemisteks tasudeks? Sisemised tasud Iga inimene annab endale tasu teatud tegevuse sooritamise eest. Sisemisteks tasudeks võivad olla: o saavutamise tunne; o enesekiitus; o rahulolu tööst; o sisemine arenemine;
käib ultimaatumeid nõudmas; lahkub töölt. 10. Kirjeldage F. Hezbergi Kahe-faktori teooria põhimõtet. F. Herzbergi ’Kahe faktori teooria’ koosneb tööga rahulolu teguritest (seotud tööga, nimetatakse motivaatoriteks) ja tööga rahulolematuse teguritest (keskkonnast tulenevad, nimetatakse hügieeni- ehk keskkonnateguriteks). Keskkonnategurid seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. Motivatsioonitegurite (saavutused, töö huvitavus või tähtsus, ametialane tõus, arenguperspektiivid) olemasolul võib töötaja muutuda rahulolevaks. 11. Milliseid tasusid saab nimetada sisemisteks tasudeks? Sisemised tasud: iga inimene annab endale tasu teatud tegevuse sooritamise eest. Nendeks võivad olla näiteks saavutamise tunne, enesekiitus, rahulolu tööst, sisemine arenemine. 12
Eelistamis tehnika juures näidatakse lapsele kahte stiimulit korraga ja siis vaadatakse, kaua ta ühte või teist pilti vaatab. Harjutamistehnika nõuab aga harjumise tekitamist. Tingimistehnikas õpivad imikud teatud viisil käituma, kui nende käitumist kinnitada. Imikute eelistuse, harjumise ja tingimise tehnikad on kõik omal moel olulised. Eelistused viitavad neile keskkonnateguritele, mida laps antud hetkel kõige stimuleerivamaks peab. Harjumise tekkimine (kohanemine) näitab, et laps mitte ainult ei keskendu ühele stiimulile, vaid kaotab ka ajapikku selle vastu huvi ning otsib seetõttu uusi stiimuleid. Seega julgustab harjumise tekkimine pidevalt uute kogemuste Imikute nägemissüsteem on funktsionaalne ja efektiivne, kuid nende nägemise kvaliteet, vähemalt esimeste elunädalate ja –kuude jooksul, on
positiivsed. 67. F.Hezbergi Kahe-faktori teooria põhiseisukohad • Tööga rahulolu tegurid. Need on seotud tööga – nim. motivaatoriteks. • Tööga rahulolematuse tegurid. Keskkonnast tulenevad tegurid – nim. hügieeniteguriteks ehk. keskkonnateguriteks. • Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. • Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. • Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töölistele. 68. J.Hackman´i ja G.Oldham´i Töö Omaduste teooria põhiseisukohad • Töötsooni laiendamine. Kui töö on kitsalt spetsialiseeritud, näiteks tootmisliinil, on töötajate motiveerimine tõeline väljakutse. Üks võimalusi spetsialiseerimisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks on töötsooni horisontaalne laiendamine tööulatuse suurendamise
keskkonnategurid: - töötingimused; - suhted kaastöötajatega; - suhted ülemusega; - tegevuse reglementeeritus; - juhtimisstiil; - palk; - staatus; - olmeolud; - isiklik elu. · Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. · Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. · Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töötajatele. 28. Defineerige organisatsioonikultuuri olemust. Organisatsioonikultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest org. lähtub oma igapäevases tegevuses (E.Schein). 29. Kirjeldage organisatsioonikultuuri tegureid, 1. Individuaalne initsiatiiv; 2. Riski aktsepteerimine; 3. Suund 4. Integreerumine; 5
1) Suureneb rakkude arv. Ühest tekib neli. 2) Moodustunud rakkudel võib olla erinev bioloogiline roll. 3) Meioosis moodustuvad pärilikult erinevad rakud. Selle taga pärilik kombinatiivne muutlikkus kahel tasandil. Kombinatiivne muutlikkus annab põhilise osa pärilikust muutlikkusest. a. Ristsiire 1. profaasis b. Kromosoomide sõltumatu lahknemine 1. Anafaasis 4) Pärilik muutlikkus tagab: a. Vastupidavuse erinevatele keskkonnateguritele b. Materjali looduslikule valikule evolutsiooniprotsessiks 5) Meioosi käigus on võimalik ulatuslike geneetiliste kahjustuste parandamine/vältimine. Nt. ovogeneesis. Vigast paketti ei võeta munarakku sisse ja suunatakse polotsüüti. Sugurakud Bioloogiline eripära 1) Viljastumisvõimelised sugurakud on haploidsed 2) Sugurakud on geneetiliselt üksteisest erinevad. 3) Sugurakkudes on muutunud tuuma tsütoplasma suhe. Spermides1:1. Munarakus
- arenguperspektiivid. Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid: - töötingimused; - suhted kaastöötajatega; - suhted ülemusega; - tegevuse reglementeeritus; - juhtimisstiil; - palk; - staatus; - olmeolud; - isiklik elu. Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töötajatele. 29 Defineerige organisatsioonikultuuri olemust. + Organisatsioonikultuur on väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest org. lähtub oma igapäevases tegevuses (E.Schein). Kultuur määrab ära, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis on keelatud, milline on õige ja milline väär käitumine.
toiduenergiast. Meie organism, eriti aga aju, vajab pidevat glükoosiga varustamist, tagamaks efektiivse ja tulemusliku toimimise. Süsivesikute parimaks allikaks toidus on teraviljatooted, kartul, köögiviljad, puuviljad ja marjad, mis sisaldavad rikkalikult vitamiine, mineraalaineid, kiudaineid ja antioksüdante. Pikemal süsivesikute puudusel hakkab organism glükoosi sünteesima kehavalkudest, mistõttu alaneb tunduvalt organismi kaitsevõime keskkonnateguritele. 20. Nõuded laste toidule. 27% piimatooteid 20% köögivilju 17% teraviljatooteid 13% puuvilju ja marju 10% kartulit 9% liha-kala-muna max.2% suhkrut ja lisatavaid toidurasvu Lapse toit peab olema värske ja mahlane, toit tuleks kas keeta, hautada või grillida, maitsestatakse maitsetaimedega. Igal söögikorral peaks lapse menüüs olema puder, kartul, makaronitooted või leib, et ta saaks piisavalt süsivesikuid. Igale lapsele tulb
- töötingimused; 303. - suhted kaastöötajatega; 304. - suhted ülemusega; 305. - tegevuse reglementeeritus; 306. - juhtimisstiil; 307. - palk; 308. - staatus; 309. - olmeolud; 310. - isiklik elu. · Keskkonnategurid seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. · Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. · Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töötajatele. 311. 10.Millised erinevad tasustamise võimalused aitavad töötajat motiveerida? · Sisemised tasud 312. ... Iga inimene annab endale tasu teatud tegevuse sooritamise eest. 313. Sisemisteks tasudeks võivad olla: o saavutamise tunne; o enesekiitus; o rahulolu tööst; o sisemine arenemine;
- ametialane tõus (sh meelepärane ametivahetus); - arenguperspektiivid • Tööga rahulolematuse e. keskkonnategurid: - töötingimused; - suhted kaastöötajatega; - suhted ülemusega; - tegevuse reglementeeritus; - juhtimisstiil; - palk; - staatus; - olmeolud; - isiklik elu. • Keskkonnateguris seostuvad negatiivsete tunnete, kogemuste ja töökeskkonnaga. Rahulolu tööga saab suurendada motivatsiooni mõjutavaid tegureid täiustades. • Ainult keskkonnateguritele tuginedes tööga rahulolu suurendamise eesmärki ei saavutata. • Teooria on paremini kohaldatav teenistujatele kui töölistele. 71. J.Hackman´i ja G.Oldham´i Töö Omaduste teooria põhiseisukohad • Töötsooni laiendamine. Kui töö on kitsalt spetsialiseeritud, näiteks tootmisliinil, on töötajate motiveerimine tõeline väljakutse. Üks võimalusi spetsialiseerimisest tulenevate puuduste kõrvaldamiseks on töötsooni horisontaalne laiendamine tööulatuse suurendamise kaudu
või tööks kasutamise algus või kasvuintensiivsus. Põllumajandusloomade juures taotletakse enamasti seda, et noorlooma saaks võimalikult varem kasutada produktiivloomana, et vähendada üleskasvatamise kulutusi. Lihaloomade puhul püütakse vähendada aega tapaküpseks saamiseni. Seda saavutatakse intensiivse söötmise ja optimaalsete pidamistingimuste tagamisega. Kuivõrd kasvuprotsess baseerub mitoosile ja ainevahetuse kiirusele, siis lisaks keskkonnateguritele sõltub varavalmivus ka geneetilistest teguritest. Seepärast saab varavalmivust suurendada ainult sihipärase valiku teel. On täheldatud, et varavalmivad loomad on suhteliselt madalamad ja laiemad. Luude epifüüsid luustuvad varem, hambad vahetuvad kiiremini, ainevahetus on kiirem. Varavalmivamad loomad saavutavad kiiremini organismi täiskasvanu faasi ning neil on lühem eluiga kui hiljavalmivatel loomadel. Järelikult varavalmivus on pöördvõrdeline eluea pikkusega
Kuid tema maailmavalitseja mulje on petlik, sest inimese käes on vaid tühised 0,5% kogu elatavast ruumist. ORGANISM KUI SÜSTEEMIDE SÜSTEEM Kohanemine elukeskkonnaga sõltub arvukatest, üksteisest sõltumatutest tegu- ritest, nagu näiteks rõhk, temperatuur, toit, konkureerivad elusorganismid jmt. Kuid organism talitab kohanemisel alati tervikuna. Ainult koormuse määr, mis langeb erinevatele funktsionaalsetele sõlmedele, võib erineda vastavalt dominee- rivatele keskkonnateguritele. Näiteks kohanemisel ebatavalise temperatuuriga on olulisem roll kanda termoregulatsioonisüsteemil. Sellesse on kaasatud osa när- visüsteemist, nahk, vereringe, terve hulk hormoone tootvaid näärmeid, lihased jne. Teisalt langeb keha kaitsesüsteemile suurem koormus näiteks nakkushaiguste vastu võitlemisel. Nälja või külluse puhul on oluline koormus jällegi seedesüstee- mil jne. Multirakses ehk mitmest rakust koosnevas organismis on hulk funktsioone omis-
annaabi.ee 
