infrahelid. Mitteperioodiliselt võnkuv heli on lärm ehk müra, mis on indiviidile ja keskkonnale ebameeldiv heli. ( Santti jt 1996.) Müra kaks põhiomadust on sagedus, mida mõõdetakse hertsides (Hz) ja tugevus, mida mõõdetakse detsibellides (dB). Müra on koos keskkonna tehniseerumisega suurenev keskkonna saaste, mille kahjustusi alahinnatakse ja mille tõsidusele ei ole pööratud piisavalt tähelepanu. ( Santti jt 1996.) Keskkonnamüra mõjutab paljusid inimesi ja on üks olulisemaid keskkonnaprobleeme. Keskkonna müra võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt, ning häirida inimese olulisi põhitegevusi nagu magamine, puhkamine, õppimine ja suhtlemine. Keskkonna müra alla kuulub: maantee-, raudtee- ja lennuliiklusmüra, erinevate tööstuste ja ehitiste poolt tulev müra, teenindusettevõtete helid, igapäevane elutegevus, parklate müra jne. (WHO olmemüra juhend 1999
Müra ja Vibratsiooni mõju keskkonnale Müra Müra ehk lärm on mitteperioodiliselt võnkuv heli. Müra on tehnika arenguga kaasaskäiv probleem, mida alahinnatakse ja millele ei pöörata tähelepanu. Detsibell on müra mõõtühik mis võrdub vähima helitugevuse muutusega mida eristab inimkõrv. Helitugevust mida inimkõrv pole enam suuteline tajuma, nimetatakse nulldetsibelliks. Mürareostus Keskkonnamüra on õhus leviv soovimatu või kahjulik heli Võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt Euroopa Liidu rohelises raamatus `'Tuleviku mürapoliitika'' väidetakse, et ligikaudu 20% Euroopa Liidu elanikkonnast puutub kokku müratasemega, mis on terviseekspertide hinnangul lubamatult kõrge Helirõhu ja helirõhutaseme võrdlus Müra vähendamine Müra vähendamise võimalused on: müraallikate kaudu
päeval ületab teeliiklusest tulenev müratase 55dB, üheksa protsenti elab piirkonnas kus öine müratase on 50dB. Raudteeliikluse mürast mõjutatud inimeste arv on väiksem võrreldes auto liiklusega. Kaubarongide öise liikluse tõttu on müratase öösel raudtee läheduses võrdlemisi kõrde 70dB. Tallinna lennujaama piirkonnas, kus päeval on lennumüra üle 55dB elab umbes 1400 inimest. Oskuslik ja õigeaegne planeerimine võimaldab vähendada elanikke häirivat keskkonnamüra. Oluline on plaaneringute koostamisel teha eelnev keskkonna mõju hindamine, mis peab sisaldama ka kavandatud tegevuse põhjustatava müra hindamist. Planeerimise aluseks on peamiselt strateegilised mürakaardid. Kasutatud kirjandus: http://www.terviseinfo.ee/tervise-edendamine/uldpohimotted/tervisemojurid/elamis-ja- tookeskkond) http://www.eea.europa.eu/et/themes/human/about-environment-and-health http://www.slideshare.net/fullscreen/endapa/keskkond-ja-tervis-tps-2012-ii-14946906/1
10.2005 SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu koosolekul 1.1.1 Alamprogrammide koostamine, eesmärgid ja prioriteedid 18.10.2005. a. SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogus kinnitatud 2006. aasta alamprogrammide prioriteedid ja hindamiskriteeriumid: VÄLISÕHUKAITSE ALAMPROGRAMM Välisõhukaitse alamprogrammi üldised programmid: Parandada välisõhu kvaliteeti. Vähendada transpordisaastet. Vähendada kiirgusohtu. Vähendada keskkonnamüra reostust. Prioriteet 1: Välisõhu kvaliteedi parandamine Eesmärk: Säilitada välisõhu kvaliteet piirkondades, kus see on hea ja parandada õhu kvaliteeti neis piirkondades, kus see veel ei vasta kehtestatud piirväärtustele. Toetatakse järgnevasisulisi algatusi: 1) Välisõhu saasteainete puhastussüsteemide renoveerimine ja ehitamine, sh parima võimaliku tehnika rakendamine (sihtgrupp: ettevõtted, välja arvatud energiaettevõtted);
12. Mis on mürakaart? Kuidas mürakaarte tehakse, kas arvutuslikult või müra mõõtmiste teel? Kaart, mille abil antakse hinnang piirkonna mürataseme kohta. Tehakse arvutuslikult. Normdokumendid ehitusakustika ja müra valdkonnas 1. Missuguseid normdokumente teate ehitusakustika valdkonnas? Müra valdkonnas? Kas need on kohustuslikud? Millal neid tuleks kasutada? · Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2002/49/EÜ 25.juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega; · Välisõhu kaitse seadus (RT I, 2004, 43, 298); · Sotsiaalministri 29.juuni 2005.a.määrus nr 87 Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava sisule esitatavad miinimumnõuded; · Sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a. määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.
rekonstrueerimist kui ka lisas 2 esitatud TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede rekonstrueerimist. Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kinnitatud kattega riigimaanteede (va TEN-T) rekonstrueerimise kava on esitatud teehoiukava seletuskirja lisas informatsiooniks. 4.1.2 Teedevõrgu arendamine Teedevõrgu arendamise alajaotuses kirjeldatakse teehoiukavas planeeritud ehitusobjektide teostamiseks vajalikke ettevalmistavaid tegevusi, Euroopa keskkonnamüra direktiivi täitmiseks kohustuslikke tegevusi, liiklusohtlike kohtade ümberehituse, "Eesti teed tolmuvabaks aastaks 2030" programmi ning maanteede 16 ehitusobjektide valiku põhimõtteid ning mahtu. Teehoiukava perioodil panustatakse teedevõrgu arendamisele 25-29 % teehoiutööde kogukuludest. 4.1.2.1 Projektide ettevalmistamine Projektide ettevalmistuskulud sisaldavad kulusid projekteerimisele, maade
koostatakse välisõhu strateegiline mürakaart. Piirkonna välisõhu strateegilisele mürakaardile kantakse müra levikut põhjustavad saasteallikad, olemasoleva või prognoositava müra leviku ulatus, elanike ja ehitiste paiknevus, andmed elanike ja ehitiste arvu, ehitiste iseärasuste ja muu kohta. Seoses ülaltooduga paneb Välisõhu kaitse seaduse §134 Tervisekaitseinspektsioonile uued ülesanded keskkonnamüra järelevalve osas: 1) koguda enda kätte välisõhu strateegilised mürakaardid ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavad; 2) kontrollida välisõhu strateegiliste mürakaartide ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavade andmeid 3) teha koondandmed meedia kaudu avalikkusele teatavaks Välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostab ning esitab kooskõlastamiseks Tervisekaitseinspektsioonile:
Diisli- kütuse põlemisel mootoris muutub osa väävlist happeliseks gaasiks – vääveldioksiidiks (SO2) –, mis põhjustab silmade ärritust ja hingamisraskusi inimestel, kes kannatavad hingamisteede haiguste all. Mürasaaste Peamiseks keskkonnamüra põhjustajaks on maanteeliiklus. Pidev müra tekitab halba meeleolu, suhtlemisraskusi, põhjustab unetust ja töövõime langust. Ligikaudu 30% Euroopa Liidu liikmes- riikide elanikkonnast kannatab maanteeliikluse müra ja ligi 10% raudteeliikluse põhjustatud müra all
annaabi.ee 
