( Santti jt 1996.) Keskkonnamüra mõjutab paljusid inimesi ja on üks olulisemaid keskkonnaprobleeme. Keskkonna müra võib avaldada inimesele mõju nii füsioloogiliselt kui psühholoogiliselt, ning häirida inimese olulisi põhitegevusi nagu magamine, puhkamine, õppimine ja suhtlemine. Keskkonna müra alla kuulub: maantee-, raudtee- ja lennuliiklusmüra, erinevate tööstuste ja ehitiste poolt tulev müra, teenindusettevõtete helid, igapäevane elutegevus, parklate müra jne. (WHO olmemüra juhend 1999.) Ühesõnaga tänapäeva kiirelt arenevas maailmas on enamus elutegevusest seotud mingil viisil müra tekitamisega. Müra kahjulikkus elanikkonnale sõltub aga müra ekspositsioon ajast kui ka müra intensiivsusest. Viibides 85 dB -ses müras võivad tundlikumad inimesed juba kümme aasta jooksul saada häiriva kuulmislanguse. Müra mõju on kumulatiivne ja sedavõrd salakaval, et see ilmneb alles pikema aja möödudes. Kuulmise kahjustuse võib saada juba diskodel
mürakaitseliste omadustega aknaid (klaaspaketid ja eriliste tihenditega plastaknad). Mürataset korteris vähendavad tihedad mitmekordsete klaasidega aknad. Kui elamu asub intensiivse liiklusega tänava või raudtee ääres, tuleb magamis- ja lastetoad paigutada müraallika vastasküljele. Majasiseselt leviva müra tõkestamisel tuleb arvestada mitmeid asjaolusid, kaasa arvatud perekonnaliikmete soovi kodusele vaikusele. Magamis- ja lastetoad peavad olema kõige enam kaitstud olmemüra eest. Heliisolatsioon tuleb paigaldada juba elamu ehitamisel. Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks: Tuule sahin puulehtedes 10-20 dB Kella tiksumine - 20 dB Sosin - 20-30 dB Tavaline kõne - 60-65 dB Keskmise tihedusega liiklus - 70 dB Suurlinnaliiklus tipptunnil - 90 dB Mootorsaag 100-120 dB Äike 120 dB Rockkontsert 120-130 dB
ärritajate, näiteks sõidu- ja veoautode, sireenide ning reaktiivlennukite müra jms. arvele. On avaldatud koguni arvamust, et suurlinnadele nii tüüpiline vägivald on teatud määral põhjustatud müra poolt esile kutsutud ärritusseisundist. Tänapäeva arstid on seisukohal, et psüühiliselt võib mürada pikapeale harjuda, füsioloogilised kahjustused tekivad aga sellest hoolimata. Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta. Kui müra paisub liiga valjuks, annab kõrv sellest meile ise märku ning me kuuleme kõrvus pininat või undamist. See on hoiatus, et helid on kõrvade jaoks liiga valjud ning midagi tuleks ette võtta. Mürataset saab vähendada nii ehistuslike ümberkorraldustega kui märksa isiklikumate vahendite - kõrvatroppidega. Kui müra tugevust pole võimalik vähendada, peaks piirama müra käes oldud aega.
kõrge, et avaldada mõju. Mõningate eranditega on üldiselt lubatud helitase üle 95 dBA. Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu kergendab. Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänaval, kus inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi mürinat. (Füüsikalised ohutegurid) (Müra) 6 3 MIDA TEHA MÜRA TÕKESTAMISEKS? Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta. Kui müra paisub liiga valjuks, annab kõrv sellest meile ise märku ning me kuuleme kõrvus pininat või undamist. See on hoiatus, et helid on kõrvade jaoks liiga valjud ning midagi tuleks ette võtta. Mürataset saab vähendada nii ehistuslike ümberkorraldustega kui märksa isiklikumate vahendite - kõrvatroppidega. Kui müra tugevust pole võimalik vähendada, peaks piirama
Töötamist kuvariga (hea silmanägemine) Kemikaalide ja erinevate toiduainete taluvust Töötamist kauplusele iseloomuliku olmemüra keskkonnas Töötamist erinevate temperatuuridega ruumides (sh külmkambrites, tuuletõmbuses) Tööandja Töötaja (allkiri) (allkiri) (kuupäev) (kuupäev)
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. · EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest 5. Kuidas esitatakse normides nõuded lubatud müra kohta siseruumides? Hoone välisterritooriumil? Missuguste allikate müra on normitud? Ruumidevaheline õhumüra ning löögimüra isolatsioon , välismüra isolatsioon, heli kandumine välja. Liiklus, lennuliiklus, tööstus, kaubandus-, teenindus-, spordi-, meelelhutushoonete, ehituse, tehnoseadmete, olmemüra. 6. Kuidas käsitletakse normides naabrite tegevusest põhjustatud müra? Olmemüra, antud normtasemed. Heliisolatsiooninõuded on esitatud tingimusel, et helirõhutase L pAmax müraallikaga ruumis ei ületa 80 dB. 7. Mis on ühist küttesüsteemi müral ja diskomuusikal? Kuidas neid normitakse? Madalsageduslikud. Normeeritud madalsagedusliku müra häirivuse hindamine elu- ja magamisruumides öisel ajal. Juhul, kui põhjustab kaebusi. 8
Elukeskkonna kaitseks müra eest on kehtestatud müra normtasemed sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a. määrusega nr. 42: Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Inimeste tegevusest põhjustatud müra ehitises loetakse vastuvõetavaks, kui ehitis vastab projekteerimisnormi eelnõu EPN 16.1 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" (1999) nõuetele" (sotsiaalministri määruse § 8: Olmemüra). Vastavalt määruses sätestatule on Tervisekaitseinspektsioonil kui riikliku järelvalve teostajal õigus kontrollida projektide ja ehitiste vastavust projekteerimisnormi EPN 16.1 nõuetele. Juhul kui elanikud esitavad tervisekaitsetalitusele kaebuse elamu läbikostvuse kohta, kontrollitakse olukorda heliisolatsiooni mõõtmise ja hindamise teel. Praeguses olukorras, kus projekteerimisnormide eelnõu EPN 16.1 on asendatud standardiga EVS 842:2003,
4. Kas töö II osas mõõdetud ruumid vastasid normidele? Mida tuleks ja saaks ette võtta tulemuste parandamiseks? Millega tuleks arvestada antud normidega võrdlemise juures? 6 Riski- ja ohutusõpetus Mõõdetud ruumid vastasid normidele. Täpsemate tulemuste saamiseks oleks pidanud mõõtmised kestma oluliselt kauem, sest sest olmemüra on muutuva tasemega müra. Normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele. 5. Millal ja milliseid müra isikukaitsevahendeid peab töötajale andma? Kui kõik muud jõupingutused müra kõrvaldamiseks või vähendamiseks selle tekkeallikas ei ole toonud piisavaid tulemusi, siis peab töötajale andma näiteks kõrvatroppe või kõrvaklappe, mis oleksid neile mugavad ja sobiksid müra liigiga. 6
tuleb tagada, et ta ei hakkaks veerema. 2. Müra Auto mootor, Tööline ja III Igapäevane konteineri kolin, tööpiirkonnas müraga liiklus- ja olmemüra viibivad kokkupuutumi isikud ne põhjustab kuulmise halvenemist. 3. Vibratsioon Autokabiinis Tööline II Võib üldvibratsioon ja kahjustada
helikõrguse puudumise tõttu. Vali ja kestev müra põhjustab terviserikkeid, millest kõige otsesem on kahjustav toime kuulmisorganile, täpsemalt sisekõrvale. Müra kahjustav toime oleneb eelkõige järgmistest teguritest: · heli intensiivsusest (dB) · sagedusest (Hz) · müra kestusest ja jaotusest - müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul · kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema perioodi - näiteks aastate vältel). Pidev olmemüra, mille tugevus on keskmiselt kuni 70 dB, kuulmist ei kahjusta. Kui müra paisub liiga valjuks, annab kõrv sellest meile ise märku ning me kuuleme kõrvus pininat või undamist. See on hoiatus, et helid on kõrvade jaoks liiga valjud ning midagi tuleks ette võtta. Müra, mis on 8-tunnise tööpäeva jooksul üle 80 dB(A), võib kahjustada kuulmist. Samasugune mõju inimese kuulmisele on 89 dB(A) müral 1 tunni jooksul mõjudes.
Suure spektriga helivõnkumiste mõõtmiseks on vaja mõõteriista, mille näit sõltuks sagedusest sama seaduspärasuse järgi kui kõrva samavaljusjooned. · Kahjustav toime: alandab tähelepanu ja töövõimekust, tekitab väsimust, põhjustab kuulmisega seotud terviseriske (aga ka muidu terviseriske), kuulmise kaotus/nõrgenemine, tinnitus, akustiline shokk jne · Olmemüra piirväärtus 80 dB(A) · Meetmerakendusväärtus müraga kokkupuute tase 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(A) Valem: b. Vibratsioon tahke keha võnkumine mingi tasakaaluasendi ümber võnkesagedus f (Hz); võnkeamplituud A (m); võnkeperiood T (s); kiirus v (mm/s); kiirendus a (m/s²) · Vibratsioon on normeeritud sageduse järgi · A(8) lubatud päevane kokkupuude vibratsiooniga
Suure spektriga helivõnkumiste mõõtmiseks on vaja mõõteriista, mille näit sõltuks sagedusest sama seaduspärasuse järgi kui kõrva samavaljusjooned. Kahjustav toime: alandab tähelepanu ja töövõimekust, tekitab väsimust, põhjustab kuulmisega seotud terviseriske (aga ka muidu terviseriske), kuulmise kaotus/nõrgenemine, tinnitus, akustiline shokk jne Olmemüra piirväärtus – 80 dB(A) Meetmerakendusväärtus – müraga kokkupuute tase 80 dB(A) või tipphelirõhk 135 dB(A) Valem: b. Vibratsioon – tahke keha võnkumine mingi tasakaaluasendi ümber – võnkesagedus f (Hz); võnkeamplituud A (m); võnkeperiood T (s); kiirus v (mm/s); kiirendus a (m/s²) Vibratsioon on normeeritud sageduse järgi A(8) – lubatud päevane kokkupuude vibratsiooniga
10 tuumakatastroofile; algul kõlab 2-häälne faasinihe, lõpus kasvab 8-häälseks) ja Violin Phase, viiulile ja samal ajal kõlavale kolmerealisele salvestisele. Ka 2-häälne Clapping Music on üles ehitatud nihketehnikal. S. Reich nimetab minimalistlikku muusikat popmuusikaks intellektuaalidele. Steve Reich Ensemble`ga koostöös on valminud paljud helilooja teostest. Sageli on ühte teosesse ühendatud nii elektroonilised pillid/aparaadid, olmemüra kui ka naturaalsed pillid. Üks selline teos on City Life, kus muu hulgas kõlavad originaalsalvestised 1993.a World Trade Center`i pommiplahvatusest tekkinud tulekahju- kaosest. Reichi lavamuusika moodustavad dokumentaalsed video-ooperid (The Cave) Philip Glass 1937 On samuti minimalismi teerajaja ja olulisemaid esindajaid. Lõpetas Chicago ülikooli matemaatika ja filosoofiateaduskonna. Õppinud muusikat Juilliardi muusikakoolis.
Saksamaal Hamburgis. http://statistikaamet.wordpress.com/2010/04/05/euroopa-sadamad-majanduskriisi-kuusis/ 2.) Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse: 1) päevasest (7.0023.00) ja öisest (23.007.00) ajavahemikust; 2) müraallikast: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üldkasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite müra (olmemüra); 3) müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra; 4) välismüra normimisel: hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel: I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; ( umbes 50 40 dB) II kategooria laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates;( umbes 60 55 dB)
hallituse kasv; seespoolse lisasoojustuse tagajärjel tekkinud hallituse kasv seina sees tuvastati nii visuaalselt kui ka õhu- ja materjaliproovide abil; erinevused eri soojustusmaterjalide (pillirooplaat, mineraalvill, tselluvill) vahel olid väikesed. 15.5 Puitelamute helipidavus Katsete käigus uuritud korteritevaheliste piirete helipidavus ei vasta tänapäeva nõuetele. Müra tajumise seisukohalt, uuritavates elamutes olmemüra valjus öisel ajal on kuni 4 korda suurem sellest, kui piirete helipidavus vastaks EVS 842 soovitustele. Piirete helipidavus möbleeritud korterite puhul, sõltuvalt möbleeringu otsesest mõjust ja sellega seotud helivälja ebapiisavast difuussusest, võib olla mõnevõrra suurem kui möbleerimata korterites. Katsete käigus see kinnitust ei leidnud, kuna puudus võimalus katseid läbi viia korterites, kus ei ole mööblit.
annaabi.ee 
