Ühesõnaga tuleks sellele teemale pöörata palju rohkem tähelepanu ja leida rohkem võimalikke lahendusi müra vähendamiseks. Kasutatud allikad: Santti, R., Suominen, J., Teunovuo, R., Ahotupa, M., Mäkelä, S., Tenovuo, O., Saava, A. (1996). Muutuv keskkond ja tervis. Mis on keskkonnamüra ja kuidas seda ohjata? Maailma Terviseorganisatsiooni olmemüra juhend (1999) http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1092054/Mura-netti_1_2.pdf (10.12.2013) Infopakett ,,Müra tööl" (2005) http://osh.sm.ee/good_practice/EN_infopakett.pdf (10.12.2013) Sirle Sauman 013-008 JAANA SISAS O13-9 rühm ESSEE ÕHUSAASTUMINE probleemi kirjeldus Õhusaastega puutuvad kokku suuremal või vähemal määral kõik
doc Müra2. [WWW] http://staff.ttu.ee/~vsiirak/puust2.doc Müra töökeskkonnas valupunktid. Powerpoint. [WWW] http://osh.sm.ee/good_practice/ttp-kiplok.ppt Terviseleht. Ohtlik Lärm. [WWW] http://www.terviseleht.ee/200044/44_ohtlik.php TÜ Töökeskkonnalabor. Müratase ja Ekspositsioonitase. [WWW] http://www.ut.ee/tklabor/Teenused/Fyysika/Myratase.htm Vikipeedia. Müra. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BCra Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu nädal 24.-28. oktoober 2005 infopakett http://osh.sm.ee/good_practice/EN_infopakett.pdf Lisaks: Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite parametrite mõõtmine. [WWW] 10 http://www.sm.ee/fileadmin/meedia/Dokumendid/Toovaldkond/TAO/T %C3%B6%C3%B6keskkonna_f%C3%BC%C3%BCsikaliste_ohutegurite_parameetrite_m %C3%B5%C3%B5tmine.pdf (23.01.2012)LISAD Tabel 1. Asjad ja nähtused meie ümber tekitavad väga erineva tugevusega helisid. Näiteks: Tuule sahin puulehtedes 10-20 dB Rock-kontsert 120-130 dB Kella tiksumine 20 dB
speed, 4800 megabaiti sekundis – Ei kasutata 3) USB-infopaketi paketiidentifikaatoris (PID) läksid andmeedastusel mõned bitid kaduma (tähistatud x). Sihtpunkti jõudis info kujul x10x0xx1.Milline oli paketiidentifikaatori esialgne sisu? V: 11000011 4) Millist andmevoo kiirust (ühikutes Mb/s) läheb vaja, et edastada heli sämplimissagedusega 16 kHz, kui iga sämpel sisaldab 2 baiti infot? V: 0,256 5) Kas väide on tõene või väär: USB root-hub'i poolt saadetud infopakett jõuab kõigi USB-seadmeteni. V: ÕIGE 6) Ühe konkreetse USB-andmepaketiga edastatakse 4096 bitti infot (ehk reaalselt kasulikke andmeid). Mitu baiti on kogu selle paketi suurus (arvestades ka PID ja CRC mahtu)? V: 515 7) Üks hüpoteetiline USB juhtpakett on alljärgnev: 000101001100011100000111 (CRC-rehkendus ei vasta praegu reaalstele pakettidele naeratab) Millise aadressiga seadmele on see pakett mõeldud? V: 1100011 10.test Aritmeetikatehted
NB! Vastus esita kolme komakoha täpsusega. ■ Teeme baidid bittideks: 8*8=64. Igas sekundis saadetakse 8000 sämplit. Sekundis saadetakse seega 8000*64=512000 bitti. Jaga 1 000 000ga, saad õige vastuse. Vastus: 0,512 Mb/s e. Kas väide on tõene või väär: USB roothub'i poolt saadetud infopakett jõuab kõigi USBseadmeteni. ■ Vastus: õige f. Ühe konkreetse USBandmepaketiga edastatakse 256 bitti infot (ehk reaalselt kasulikke andmeid). Mitu baiti on kogu selle paketi suurus (arvestades ka PID ja CRC mahtu)? ■ Teed bitid baitideks ehk 256/8=32. PID ja CRC võtavad ka 3 baiti. Seega kokku 32+3=35. Vastus: 35
saatmiseks. Kui terminalil, kes saab õiguse andmete saatmiseks, pole midagi saata, saadetakse antud signaalkaader edasi. Üks jaam saab hoida antud saatmisõigust enda käes teatud perioodi vältel ainult. Kui mingi jaam soovib andmeid edastada, siis muudetakse signaalkaader ja saadetakse hoopis andmed välja. Kuna võrgus liigub hoopis andmepakett, ei saa keegi teine samal ajal õigust andmete saatmiseks, seetõttu ei teki kollisioone. Kui infopakett jõuab saajani, siis seda loetakse ja saadetakse edasi mööda ringi kuni saatjani, kes kontrollib, kas pakett jõudis kohale. Erinevalt CSMA/CD võrkudest on võimalik arvutada aega, kui kaua kulub ülekandeks. Tänu ennustatavusele on Token Ring võrgud sobivad rakendustele, kus on vaja täpset ajaplaneerimist. Token Ring - Andmete saatmine toimub loa alusel. Luba liigub mööda ringi ning kelle juures ta parajasti on, saab saata. Token Bus - Saatmine toimub signaalkaadri alusel
saatmiseks. Kui terminalil, kes saab õiguse andmete saatmiseks, pole midagi saata, saadetakse antud signaalkaader edasi. Üks jaam saab hoida antud saatmisõigust enda käes teatud perioodi vältel ainult. Kui mingi jaam soovib andmeid edastada, siis muudetakse signaalkaader ja saadetakse hoopis andmed välja. Kuna võrgus liigub hoopis andmepakett, ei saa keegi teine samal ajal õigust andmete saatmiseks, seetõttu ei teki kollisioone. Kui infopakett jõuab saajani, siis seda loetakse ja saadetakse edasi mööda ringi kuni saatjani, kes kontrollib, kas pakett jõudis kohale. Erinevalt CSMA/CD võrkudest on võimalik arvutada aega, kui kaua kulub ülekandeks. Tänu ennustatavusele on Token Ring võrgud sobivad rakendustele, kus on vaja täpset ajaplaneerimist. Token Ring - Andmete saatmine toimub loa alusel. Luba liigub mööda ringi ning kelle juures ta parajasti on, saab saata. Token Bus - Saatmine toimub signaalkaadri alusel
ma peavad.) Selles on igale võrguliidesele antud 4-baidine IP-aadress. Näiteks kooli serve- ri www.khk.tartu.ee IP-aadress on 193.40.61.166. Reeglina on IP-aadressid ülemaa- ilmselt unikaalsed. Aadress 127.0.0.1 on nn. siseaadress, st. tähistab konkreetset arvu- tit ennast. Samuti on kokku lepitud terve rida privaataadresse, näiteks aadressid algustega 192.168., 10.0.0. jne. Privaataadresse kasutatakse ainult sisevõrkudes, mis pole otseselt välisele Internetile kättesaadavad. Kui infopakett liigub Internetis (võrkude võrk) ühest arvutist teise, liigub ta lähtearvuti alam- võrgust järgmisse alamvõrku, sellest omakorda järgmisse jne. kuni jõuab lõpuks sihtarvuti 50 OSI (Open Systems Interconnection) seitsmekihiline mudel valmis aastal 1984 ning on tänaseks maailma tun- tuim võrguarhitektuuri mudel. 51 Transmission Control Protocol / Internet Protocol 29 alamvõrku ja seal sihtarvutisse
annaabi.ee 
