efektiivsete meetmete rakendamine Saastaja maksab printsiip Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele Selge ei perspektiivne kontseptsioon ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele Tuleb tõsta keskkonnalast teadlikust Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liige omapära Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema kordineeritud Parem on saastust ennetada, ära hoida, kui juba saabunud kahjulikke tagajärgi kõrvaldada 11. Defineeri mõisted 1. GMO- geneetiliselt muundatud organism. GMO-taimedele on sisendatud geen, mida nad looduslikult omastada ei saaks
efektiivsete meetmete rakendamine · Saastaja maksab printsiip · Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale · EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele · Selge ei perspektiivne kontseptsioon ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele · Tuleb tõsta keskkonnalast teadlikust · Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liige omapära · Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud I KKP kolm peamist tegevussuunda tegevused keskkonna saastamise ja muude keskkonnahäiringute vältimiseks ja vähendamiseks tegevused keskkonnakvaliteedi tõstmiseks tegevused, mis on vajalikud koostööks rahvusvaheliste organisatsioonidega
efektiivsete meetmete rakendamine • Saastaja maksab printsiip • Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale • EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele • EÜ keskkonnapoliitika peab põhinema selgel ja perspektiive silmaspidaval kontseptsioonil ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele • Tuleb tõsta keskkonnaalast teadlikust • Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liigi omapära • Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud IGAÜHEÕIGUS ja muutused eesti keskkonnaõiguses Meil kõigil on õigus liikuda igaühe maal, kui me ei too sellega maaomanikul kaasa kahju ja ega segaddust. KOLM tähtsat komponenti: 2. ÕIGUS – osa saada 3
tasud. Mõiste seaduse järgi. Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. 1) kasvava metsa uuendusraie; 30.31. Kaluri tulud ja kulud, efektiivne püük. 2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine; 6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 28. Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Millal on seda võimalik teha? saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja (edaspidi saastetasu maksja) rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete heitmise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete 32.33. Kalanduse maksustamine ja doteerimine. rakendamisperioodile eelnenud aastaga Vihikus
ka kohustuse esitama andmeid (aruandlus) selle kasutuse kohta (kaevandamise mahud, veekasutusmahud, saastekogused). Esitatud andmete põhjal arvutatakse välja keskkonnatasu, mis kantakse rahandusministeeriumi kontole ja sealt vastavalt seadusele kantakse osa raha kohalike omavalitsuse (KOV) eelarvetesse. 38. Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Kuidas ja millal on seda võimalik teha? §48. Saastetasu asendamine (1) Saastetasu maksmise kohustust võib asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega, kui: 1) saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitja või jäätmete kõrvaldaja (edaspidi saastetasu maksja) rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete väljutamise või
tagama turul elutsükli jooksul väiksema negatiivse keskonnamõjuga toodetele paremad tingimused, kui on nende reostus- ja jäätmemahukamatel võistlejatel 80. Milliseid majanduslikke mõjutusmeetmeid kasutatakse (nimeta vähemalt 5)? saastetasu, loodusvarade kasutusõiguse tasu, kalapüügiõiguse tasumäär, jahipiirkonna kasutusõiguse tasumäär, saastetasu maksmise kohustuse asendamist tõhusate keskkonnakaitsemeetmete finantseerimise kohustusega, riigimakse, kohalikke makse, pandisüsteemi, tootjavastutust, keskkonnakindlustust, riigi toetust avaliku sektori keskkonnakaitse infrastruktuuri väljaarendamiseks, keskkonnahoidlike tehnoloogiate juurutamist ja jätkuva kasutamise soodustamist, kompensatsioonimehhanismi teatud keskkonnaalaste piirangute kehtestamise eest,
seostades selle kaudu kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning anda neile õiguslik tähendus, tagades sellega andmestiku usaldatavuse nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil. Vajalik on see sellepärast, et saab registrist ülevaate, kui palju on teatud perioodil näiteks põlevkivi kaevandatud. Võimaldab teha täpsemaid plaane tulevikuks. 53. Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Millal on seda võimalik teha? Kasutage vastuses näiteks heitmepuhastusjaama. Võimaldab asendada näiteks siis kui: 1) heitmepuhastusjaam rakendab lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete heitmise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga vähemalt 15 protsenti.
seostades selle kaudu kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning anda neile õiguslik tähendus, tagades sellega andmestiku usaldatavuse nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil. Vajalik on see sellepärast, et saab registrist ülevaate, kui palju on teatud perioodil näiteks põlevkivi kaevandatud. Võimaldab teha täpsemaid plaane tulevikuks. 53. Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Millal on seda võimalik teha? Kasutage vastuses näiteks heitmepuhastusjaama. Võimaldab asendada näiteks siis kui: 1) heitmepuhastusjaam rakendab lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete heitmise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga vähemalt 15 protsenti. Meetmetega saavutatud keskkonna saastamise vähendatud taset ei tohi ületada ka
teadmiste muutumisest. 4. Kui saaste ja heitmete vähendamise parima võimaliku tehnika rakendamine ei anna keskkonnakaitse suhtes vastuvõetavaid tulemusi, tuleb kohaldada lisameetmeid. 5. "Tehnika" hõlmab nii kasutatavat tehnoloogiat kui käitise projekteerimise, ehitamise, hooldamise, käitamise ja tegevuse lõpetamise viisi. PARIM KESKKONNAPRAKTIKA 6. Termin "parim keskkonnapraktika" tähendab sobivaimate keskkonnakaitsemeetmete ja -strateegiate koosluse rakendamist. Valides üksikjuhtumite jaoks kõige sobivamaid meetmekooslusi, tuleb võtta arvesse alljärgnevat järkjärgulist meetmete nimekirja: a) avalikkuse ja kasutajate teavitamine ja õpetamine teatud tegevuste ja toodete valiku kohta ning nende kasutusest ja kasutuselt kõrvaldamisest tulenevate keskkonnamõjude kohta; b) hea keskkonnapraktika arendamine ja rakendamine toote kogu
efektiivsete meetmete rakendamine • Saastaja maksab printsiip • Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale • EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele • EÜ keskkonnapoliitika peab põhinema selgel ja perspektiive silmaspidaval kontseptsioonil ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele • Tuleb tõsta keskkonnaalast teadlikust • Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liigi omapära • Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud Keskkonnapoliitika Eestis. Eesti KK-strateegia: Igaüks on kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju. Keskkonnastrateegia põhiprintsiibid: Majanduse arengu mõjutamine keskkonda
efektiivsete meetmete rakendamine Saastaja maksab printsiip Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele Selge ei perspektiivne kontseptsioon ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele Tuleb tõsta keskkonnalast teadlikust Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liige omapära Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud EL seadusandluse kategooriad: (määrus, direktiiv, otsus, soovitused) Direktiivid on liikmesriikidele kohustuslikud, kuid otsustus, milliste meetoditega tagada nende täitmine, on vaba, ning seal kirjeldatakse teatavat kohustuslikku seaduslikku
Kuhu kantakse saastetasu näiteks jäätmete kõrvaldamise või õhu saastamise eest? Saastetasu kantakse riigieelarvesse, välja arvatud olmejäätmete kõrvaldamise eest kantakse sätestatud saastetasumäärade järgi arvutatud saastetasust 75 protsenti jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsenti riigieelarvesse. 38. Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Millal on seda võimalik teha? 1) heitmepuhastusjaam rakendab lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete heitmise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga vähemalt 15%. Meetmetega saavutatud keskkonna saastamise vähendatud taset ei tohi ületada ka pärast saastetasu asendamise lepingu lõppemist.
rakendamine · Saastaja maksab printsiip · Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale · EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele · Selge ei perspektiivne kontseptsioon ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele · Tuleb tõsta keskkonnalast teadlikust · Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liige omapära · Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud EL seadusandluse kategooriad (määrus, direktiiv, otsus, soovitused). Linnudirektiiv 79/409 EMÜ Kaitsealade loomine Eriline tähelepanu märgalade, eritiRamsari alade kaitsele (Art. 4).
olemasolu. Keskkonnatasu käesoleva seaduse tähenduses on keskkonna kasutusõiguse hind. Saastetasu kantakse riigieelarvesse, välja arvatud olmejäätmete kõrvaldamise eest kantakse sätestatud saastetasumäärade järgi arvutatud saastetasust 75 protsenti jäätmete päritolukoha kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 25 protsenti riigieelarvesse. 38) Keskkonnatasude seadus võimaldab asendada saastetasu maksmise kohustust keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Millal on seda võimalik teha? Võimaldab asendada näiteks siis kui: 1) heitmepuhastusjaam rakendab lepingu jõustumisest kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad saasteainete heitmise või jäätmete kõrvaldamise vähendamise võrreldes meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga vähemalt 15 protsenti. Meetmetega saavutatud keskkonna saastamise vähendatud taset ei tohi ületada ka pärast saastetasu asendamise lepingu lõppemist.
o ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale o EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele o EÜ keskkonnapoliitika peab põhinema selgel ja perspektiive silmaspidaval kontseptsioonil ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele o tuleb tõsta keskkonnaalast teadlikkus o keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liigi omapära o liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud Euroopa Liidu seadusandluse kategooriad: o määrus o direktiiv o otsus o soovitused KESKKONNAPOLIITIKA EESTIS keskkonnastrateegia ja keskkonnategevuskava, omavaheline seos:
kaasnevat keskkonnaohtu; ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide asjakohane teave parima võimaliku tehnika kohta. 8. Keskkonnaseire Keskkonnaseire on plaanipärane ja järjepidev keskkonnaseisundi jälgimine, mõõtmised ja keskkonnaseisundi hindamine ajas ja ruumis. Rotatsioonseire toimub teatud sagedusega ja piiratud parameetrite osas. 8.1. Keskkonnaseire eesmärgid ja taotlused Eesmärgid: · jälgida muutusi keskkonnas · anda alus keskkonnakaitsemeetmete kavandamiseks, täideviimiseks ja hindamiseks · andmete kogumine pikaajaliste muutuste välja selgitamiseks · loodusliku fooni, inimtegevusest mõjustamata keskkonna parameetrite kohta andmete kogumine ja nüüdisaegse seisundi võrdlemine fooniga, inimmõju hindamiseks · jälgida mitmesuguste reoainete ja häiringute saatust keskkonnamõju hindamiseks · alus keskkonnakvaliteedi hindamiseks
efektiivsete meetmete rakendamine • Saastaja maksab printsiip • Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale • EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele • EÜ keskkonnapoliitika peab põhinema selgel ja perspektiive silmaspidaval kontseptsioonil ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele • Tuleb tõsta keskkonnaalast teadlikust • Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liigi omapära • Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud Keskkonnaõiguse printsiibid tänapäeval • Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine • Saastaja maksab • Ettevaatus ja vältimine • Lõimimiseprintsiip (integreerimise-) • Otseste ohtude vältimise printsiip
· loodusvara kasutatakse lubatust suuremas mahus või ilma loata. Seaduses on toodud nimetatud saastetasude kõrgendatud määrad. Keskkonnatasu arvutamise kohustus on loodusvara kasutajal, saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitjal ja jäätmete kõrvaldajal. Seaduses on esitatud keskkonnatasude arvutamise alused. Saastetasu maksmise kohustust võib seadusega ette nähtud juhtudel asendada keskkonnakaitsemeetmete rahastamise kohustusega. Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekunud raha eraldatakse kasutamiseks sihtasutusele, mille asutajaõigusi teostab Rahandusministeerium. (Käesoleval ajal on selleks Keskkonnainvesteeringute Keskus). Seaduse ja selle rakendusdokumentidega on määratud keskkonnatasude suurused ja riigile tekitatud keskkonnakahjude rahalise hindamise alused ja määrad. Riigile looduse kaudu tekitatud kahju rahalist hindamist ja trahve käsitlevad ka
efektiivsete meetmete rakendamine Saastaja maksab printsiip Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale EÜ raames rakendatav keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve ning sellega vältima kahjulikke tagajärgi nende riikidele Selge ei perspektiivne kontseptsioon ning kaasa aitama rahvusvaheliste keskkonnakaitsemeetmete elluviimisele Tuleb tõsta keskkonnalast teadlikust Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liige omapära Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud 102. EL seadusandluse kategooriad (määrus, direktiiv, otsus, soovitused) Direktiivid on liikmesriikidele kohustuslikud, kuid otsustus, milliste meetoditega tagada nende täitmine, on vaba, ning seal kirjeldatakse teatavat
annaabi.ee 
