Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 2. Galaktikate liigitus. Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate klassifikatsioon Linnutee – meie kodu galaktika, sisaldab päokesesüsteemi, Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, varbspiraalne, sisaldades 200–400 miljardit tähte, läbimõõt 100000 valgusaastat, paksus 3 262 valgusaastat 3. Päikesesüsteemi tekkimine. V: Katastroofihüpoteesid Nebulaarhüpotees(Immanuel Kant Pierre Simon Laplace) Kombineeritud hüpoteesid Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus veidi enam kui 4,6 miljardit
Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon: ·Elliptilised ·Spiraalsed ·Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Linnutee Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. diameeter ~30 kpc (90 000 120 000LY) tähtede arv ~200*109 (200 miljardit) mass 600 miljardit Päikese massi (M =1,989*1030) Päikese kaugus tsentrist ~8 kpc (25 000 30 000LY) paksus Päikese kohal ~600 pc (~2000 LY) Päikese pöörlemisperiood ümber Linnutee tsentri ~225 miljonit aastat (220 km/s) 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)
Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klassikalised planeedid (Merkuur,Veenus,Marss,Jupiter,Saturn) Kaasaegsed planeedid(Uraan,Neptuun) Maatüüpi e. kiviplaneedid 1.Merkuur 2.Veenus 3.Maa 4.Marss Jupiteri tüüpi e
2)Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto. Koostise järgi: 1)Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars. Koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt, neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 2)Jupiteri-tüüpi ehs gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. Suuruse järgi: 1) Väikesed: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. 2) Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. Kauguse järgi päikesest: Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto
Osoonikiht kaitseb Maa organisme pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri maksimumile vastava ultraviolettkiirguse eest.Osoon tekib suures osas stratosfääris ülalpool 25 km troopika kohal, sealt valgub ta allapoole ja pooluste suunas. Osoon lainepikkuse. E=hv, h=Planki konstant. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. tekib kui UV kiirgus dissotseerib hapniku molekuli (O2) atomaarseks hapnikuks (O). Atomaarne hapnik kombineerub kiiresti teise hapniku Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses mõlemad hajumised. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarne hajumine
Neptuun, Pluuto. Koostise järgi: 1)Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars. Koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt, neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 2)Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. Suuruse järgi: 1) Väikesed: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. 2) Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. Kauguse järgi päikesest: Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad seespool asteroidide vööd. Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd
Päike ja kuu paistavad neist läbi. Kiudkihtpilved kujutavad endast valget või kergelt sinakat katet astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit taevavõlvil. P ja K on hästi nähtavad, nende ümber on enamasti halo. Sademeid kilomeetrit annavad need pilved väga madala õhutemp korral Ida-Siberis.Kõrgrünkpilved on parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks valged, helehallid või sinakas hallid, esinevad lainelise kihina või kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m pilvetompudena. P ja K paistavad enamikul juhtudel neist läbi, kuid varju ei anna. valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul
jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilisgtest lisanditest. METEOOR-Maa atmosfääri satuunud meteoorkeha põhjustatud valgus-, heli- jm nähtus. METEORIIDID-planeetidevahelisest ruumist Maa pinnale langenud tahke keha (meteoorkeha) jääk. OORTI PILV-Jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest. Tema siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema osa aga hõre gaas. GRANULATSIOON-ühtlane teraline muster, mida võib näha tugeval suurendusel. TÄHESUURUS-taevakeha näivat heledust väljendav arv. VÄRVUSINDEKS-Määratud tähesuuruste vahe. PEAJADA-Peajada on piirkond Hertzsprungi-Russeli diagrammil, kuhu on koondatud enamik tähtedest. PÄIKESELAIK-ehk päikeseplekk on tumedam, ümbrusest umbes 1000 Kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal.
kilomeetrit ja massiga 2*1030 kg. Päikese mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist (diameeter 109 korda suurem kui Maal). Keskmine tihedus: 1,4*103 kg/m3. Päikese gravitatsiooniväli on see, mis planeete koos hoiab, ja Päikese kiiratud energia on ka enamiku looduses toimuvate protsesside käigushoidja. Päike asub Maast 150 miljoni ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Päike asub Galaktika keskmest 25000 valgusaasta kaugusel ja, liikudes ringorbiidil kiirusega 230km/s, teeb ühe täistiiru umbes 200 miljoni aastaga. Päikese spektris on pidevspektri taustal palju neeldumisjooni (Fraunhoferi jooned). Nende järgi on kindlaks tehtud, et Päikese atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust (70%) ja heeliumist (28%). Üldse on avastatud Päikesel üle 70 keemilise elemendi olemasolu. Päikese pinna temperatuur on 5800 K
luua olemasolevate teadmiste baasil võimalikult terviklik pilt maailma ehitusest ja arengust. Eelajalooline kosmoloogia kirjeldas inimese enda toonast eluolu, mis lihtsalt oli laiendatud kosmilistesse mastaapidesse. Küll peeti maailma ristküliku kujuliseks ja taevast sellele toetuvaks ümmarguseks taevaks, mis paigutas Maa itta ja Taeva läände – see olevat põhjus miks kõik jõed itta voolavad (Hiina) või kujutati Maad hiiglasliku kettana, mille servadele toetub Taevas, kus liiguvad pilved, Päike, Kuu, planeedid; taevas on täis peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede vöönd. Platoni-Aristotelese mudel ei selgitanud piisavalt planeetide näivat liikumist (tähtede
Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse. Me näeme Päikest iga päev tõusvat ja loojuvat, tema liikumisega on seotud ka aastaaegade vaheldumine. · Kuu - esimene ja ainuke taevakeha, mida inimesed on külastanud. Maa kaaslane ja lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga
tähesuuruse võrra (104106 väärtuseni. Palja silmaga vaatlejale näib, nagu oleks taevalaotusele ilmunud uus täht. SUPERNOOVA - on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- Meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT - Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE - Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. HUBBLE'I SEADUS - on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR - Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR - Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruumijaotus, Universumi suurema staabiline struktuur.
Seni seostati magnetvälja olemasolu planeetide kiire pöörlemisega, kuid Merkuur pöörleb väga aeglaselt. On võimalik, et tema rauast tuum on püsimagnet. Teine hüpotees seletab Merkuuri magnetvälja teket päikesetuule mõjuga. (3.) Merkuuri läbimõõt on 4880 km, pöörlemisperioodiks on 59d. Merkuuri mass Maa suhtes on 0.055 ja planeedi tiheduseks on 5,42. ( 2.) Veenus Veenusel on paks atmosfäär, palju paksem kui Maal. Atmosfäärirõhk planeedi pinnal on sada korda suurem kui õhurõhk maapinna. See on sama suur nagu rõhk kilomeetri sügavusel veel all. Veenus on alaliselt kaetud paksude pilvedega. Pilvede all on olukord nagu kasvuhoones: päikesekiirgus läheb pilvedest läbi ja soojendab planeedi pinda, kuid soojuskiirgust pilvedest läbi ei lase ning planeet ei saa piisavalt jahtuda. Tulemuseks on kohutav kuumus. Veenuse temperatuur on umbes 500 kraadi
See annab võimaluse kindlaks määrata tähtede temperatuuri, koostist, elektri- ja magnetväljade tugevust. Kõik see aitab mõista Universumi ehitust ja teha oletusi tema arengu kohta. Hubble'i kosmoseteleskoop on endale astronoomi Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera. Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees: fotosid ei ähmasta atmosfäär, ei ole valgusreostust. Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on see olnud üks tähtsaimaid instrumente astronoomia ajaloos. Raadioteleskoop on märgatavalt võimsam kui Hubble'i kosmoseteleskoop. See koosneb 27-st 25 meetrise läbimõõduga antennist, mis paigutatakse vastavalt vastuvõetava kiirguse lainepikkusele kindlatesse punktidesse 27-kilomeetrise läbimõõduga maa-alal. Lõpliku pildi teeb arvuti. 4. Varjutused. Saaros. Sõlmede joon.
Merkuuri elutu kaljune pind on tihedalt täis teravaäärelisi meteoriidikraatreid. Veenus meile lähim planeet on umbes sama suur kui Maa.Päikesest on 110 milj. Kilomeetri kaugusel.Mõned piirkonnad kõrgemad ja meenutavad manderid meie koduplaneedil.Veenust nimetatakse koidu või ehatäheks.Helenduselt on kolmandal kohal peale Päikest ja Kuud.Atmosfäär tihe ja mõjub planeedi pinnale suure raskusena.Atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist, pilved sisaldavad palju väävelhapet.Pöörleb ümber oma telje tagurpidi ja pöörlemisperiood on 225 päeva, kuid päikeseööpäev kestab siiski vaid117 päeva, s.t. aastas on peaaegu 2 päeva.Veenuse pind on teravate kividega kaetud sünge oranzikas pruunikas kõrb, on meteoriidikraatrid, kuid mitte sügavad.Põhjus selles, et Veenuse tihedas atmosfääris meteoorkeha pidurdub ja kukub planeedi pinnale väiksema kiirusega.Samuti on selgunud, et
tõmbub kokku. E. Hubble avastas galaktikate laialipaisumise. Seda teooriat täiustati hiljem soojusenergia sissetoomisega. Astronoomia liigendus 1.Astromeeria-taevakehade asukoha määramine ning taevakaartide koostamine. 2.Taevamehaanika-taevakehade(enamasti planeetide) liikumine ruumis ja selle liikumise kajastumist taevasfääril. 3.Astrofüüsika-uurib taevakehadelt tulevat kiirgust ja teeb järeldusi selle ehituse ja arenemise kohta Maa Maa atmosfäär u 20 km. Raadius u 6000 km Tihedus u 5520 kg/m3 Maa pinnavormid on seletatavad mandrite liikumisega. Maa võimaliku siseehituse kohta saame infot maavärinate levimist jälgides. Maa atmosfäär erineb teistest planeetidest ja erinevusi saab seletada elusorganismide ja vee olemasoluga. Maa olek pole muutunud viimase kolme miljardi aasta jooksul. Tehnoloogia areng võib rikkuda Maa tasakaalu. Taevas Öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumine on kooskõlas tevakehade liikumisega.
kihtide kogumina. Kuna kreeklased olid järjepidevad taevavaatlejad, kes märkasid tähistaeva katkematust. Kui tegu oleks olnud nö kupliga Maa ümber, pidanuks kupli äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks. 3. Millised on astronoomia osad? Astronoomia kui teadus, jaguneb praegusel ajal erinevateks teadusharudeks:
- astronoomia on üks vanimaid teadusi, tähtsamad etapid: - parsek (pc) kaugus, millelt vaadatuna 1aü paistab 1" suuruse nurga all, - maa on tasapinnaline 1 pc = 3,26 va. - Platon (427-348 e.Kr.) maa on kerakujuline ja ümber selle on planeetide sfäär ja kinnistähtede sfäär 3. Tähistaevas ja selle näiv liikumine - Klaudios Ptolemaios (Kreeka, 83-161) geotsentriline maailmasüsteem - Mikolaj Kopernik (Poola, 1473-1543) heliotsentriline maailmasüsteem - taevasfääriks nim. kujuteldavat pinda, millel tähed tunduvad asuvat - Giordano Bruno 1583
Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 105 kuni 104 meetrit; väiksemad osakesed moodustavad kosmilise tolmu. Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Galaktika on miljardite kaugete tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuteks. Linnutee Galaktika · on läätse kujuline, pealtvaates spiraalsete harudega. · Mateeria esineb Galaktikas kahel kujul: ainena (plasma, gaas, korpuskulaarkiirgus) ja väljadena( elektromagnet- ning gravitatsiooniväli). · 98% vaadeldavast ainest moodustavad tähed. Päikese- sarnaseid tähti on Galaktikas 150 miljardit. Galaktika mass on 2x1011 Päikese massi. · Galaktika läbimõõduks on 30 kpc ja paksuseks 2,5 kpc ( parsek 1pc = 3x1016 m).
lausega (mis sinu arvates on kõige olulisem?) Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Merkuur Merkuuri pind on üleni nagu toksitud. Merkuuril ei ole atmosfääri. Mõned gaasiaatormid Merkuuri pinna kohal moodustavad eksosfääri. Veenus Veenus pöörleb Maaga vastupidisses suunas. Seal on kuum ja tihe atmosfäär. Purskavatest vulkaanidest paiksub välja vääveldioksiidigaas ja moodustab tihedad oranzid väävelhappepilved. Maa Maa on eluplaneet. Maa ja selle atmosfääri neli kihti on kõrgeimal asuv eksosfäär, ionosfäär, stratosfäär ja troposfäär. Maa koor koosneb suurtest plaatidest, mida nimetatakse laamadeks, ja need ujuvad sulakivimitest vahevööl. Üle 70% Maa pinnast on kaetud veega. Maa pöörleb ümber oma kujuteldava telje. Aastaajad on tingitud telje kaldest.
Sinakas-roheline Punakas, ebatasane maapind Orbiit on ümaram kui Marsil Orbiit on piklikum kui Maal, pöörleb samal kombel kui Maa Ookeanid, süvikud, mäed, lumeväljad polaaralade lumeväljad, tumedad "mered" ekvaatori lähedal, atmosfääris aeg-ajalt ilmuvad pilved Osoonikiht Läbipaistev atmosfäär Marsil ei ole elu, kuna seal ei ole hapniku ega vett. Marsil on kaks kaaslast: suurem, Phobos tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja liigub taevas läänest itta, vastupidiselt Päikesele. Teine, umbes poole väiksem Deimos, on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast. Jupiter pöörleb päris kiiresti
Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Välisplaneedid(hiidplaneedid) Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Hiidplaneetidele on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed kuid väike tihedus. Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustati Pluuto ümber kääbusplaneediks.
Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun (veel hiljuti planeediks peetud Pluuto kuulub nüüd kääbusplaneetide hulka). Päikesesüsteem on osa Linnutee galaktikast, asub Galaktika keskmest 25000 kuni 28000 valgusaasta kaugusel. Ta tiirleb ümber Galaktika keskme kiirusega 220 km/s ning teeb ühe täistiiru 226 miljoni aastaga. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi nim Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida keralähedast kuju ning oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemaid kehad oma orbiidi ümbruses.
Kiviõli 1. Keskkool Universum Referaat Uku Vernik 9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber
paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Einsteini relatiivsusteooriat. 4. Ideaalne gaas ja reaalne gaas (võrdlemine) Ideaalne gaas - Ideaalne gaas on reaalse gaasi idealisatsioon (matemaatiline mudel), mille puhul postuleeritakse, et: (Boyle'i-Mariotte'i seadus) siseenergia sõltub ainult temperatuurist (Joule'i tingimus) See mudel on reaalse gaasi kohta rakendatav, kui: molekulide mõõtmed on tühised võrreldes molekulidevahelise kaugusega (molekule saab vaadelda punktmassidena);
..................................................................8 3. VEENUS.................................................................................................................................9 3.1 Ajalugu..............................................................................................................................9 3.2 Veenuse omadused............................................................................................................9 3.3 Veenuse pilved................................................................................................................10 4. MAA..................................................................................................................................... 11 4.1 Maa omadused................................................................................................................ 11 4.2 Maa ehitus.........................................................................................
Päikesesüsteem tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjul kokku tõmbuma hakanud gaasipilves. Pilve läbimõõt oli 4 valgusaastat. Umbes 70% sellest oli vesinik, 30% heelium, 1% moodustasid raskemad elemendid (peamiselt hapnik, süsinik, räni ja metallid). Suurem osa gaasist koondus pilve keskele, kus hakkas tekkima Päike. Et kokkutõmbuva pilve pöörlemiskiirus suurenes nagu piruetti sooritaval iluuisutajal ja pilv muutus üha lapikumaks, ei koondunud kogu gaas Päikesesse, vaid seda ümbritsevas kettas tekkisid väikesed tihendid, millest hakkasid moodustuma planeedid ja nende kaaslased. Planeetides koondusid raskemad aatomid keskele ning väikest tihedat tuuma jäi ümbritsema paks vesinikust ja heeliumist atmosfäär. Selleks ajaks oli Päike peaaegu valmis ja hakkas kiirgama. Päikesekiirgus (päikesetuul) hajutas planeetide tekkimisest üle jäänud gaasi ning
XXX Gümnaasium Maa, Päike ja meie Galaktika Referaat Mann 12kl 2014 Sisukord Maa, Päike ja meie Galaktika.....................................................................................................1 Referaat......................................................................................................................................1 Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks:.......................................................................................4 .....................................................................................................................
neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt, neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. · Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, 3 pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. · Pluuto 3) Suuruse järgi: · Väikesed planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide diameeter on väiksem kui 13000 km. · Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 4)Kauguse järgi Päikesest:
Sesoonsed ja ööpäevased Hajumine õhu molekulidel – sinine valgus Aristoteles – „Meteorologica” 4 köidet, Erisoojus. temperatuurid nähtavad valguse hajumine veepiiskadel, 384-322 e.m.a On soojushulk, mida vajatakse aine 1 valget värvi pilved Theophrates- u 300 e.m.a, „Vihma, tuulte, grammi temp tõstmiseks 1 kraadi võrra Aastaajad. Sinine põuavine mägedes on tingitud sinise tormide ja ilusa ilma märgid” Astronoomilised (20.03, 21.06 jne) valguse hajumisest äärmiselt väikestel Hippokrates- u 400 e.m.a, „Õhud, veed ja Latentne soojus
............ 35 9.1. PÄIKE.......................................................................................................... 36 9.2. TÄHTEDE VÄRV JA HELENDUS.....................................................................39 9.3. KAUGUS JA LIIKUMINE................................................................................. 40 9.4. MUST AUK................................................................................................... 41 10. TÄHESÜSTEEMID EHK GALAKTIKA...................................................................41 10.1. LINNUTEE – MEIE GALAKTIKA....................................................................41 10.2. TEISED GALAKTIKAD................................................................................. 42 11. TUMEAINE....................................................................................................... 44 12. SUUR PAUK.................................................................................
Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna ühtlast kõverust, mis viis mõttele, et maa on siiski kerakujuline. 5. Mille poolest erineb tänapäeva kosmoloogia varasematest maailmakirjeldustest? See põhineb astronoomilistel vaatlustel ja füüsika seadustel ning sai alguse Albert Einsteini üldrelatiivsusteooriast. Arvestatakse soojusenergiat, ilmaruumi paisumist ja lõputust. ´ 6. Millised nähtused viitavad Maa kerakujulisusele?
aastateks, et siis jälle ilmuda. Aegajalt eksivad Päikesesüsteemi meteoorid. Päikesesüsteemi massist kuulub Päikesele 99,9% kogumassist. Maa on läbimõõdult 109x väiksem kui Päike. Maa tüüpi planeedid Üldiseloomustus. On neli esimest planeeti Päikesest: Merkuur,Veenus, Maa ja Marss. Neil iseloomustab: väike mõõde, väike mass, suure tihedusega, pöörlevad ümber oma telje väga aeglaselt, hõre atmosfäär, vähe kaaslasi või nende puudumine. Maa Mass on 6x10 astmel 24 kg. Raadius on 6370 km, keskmine tihedus (roo) on 5500 kg/kuupmeetrit (maa tuumas võib tihedus ulatude kuskil 1100 kg/kuupmeetrit) Atmosfäär on keskmise tihedusega ja koosneb 78% lämmastikust, 20% hapnikust. Ta on elukeskkonna alus, kaitseb meid: meteooride eest, mitmesuguste kiirguste eest (UV kiirgus, räntgenkiirgus); toimub konvektsioon (gaasikihtide segunemine), mille tõttu ei teki suuri temp kõikumisi